4-14-6954/9 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

6. november 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-14-6954 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 16. oktoobri 2014 määrus kaitsja tasu hüvitamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Risto Lippini kaitsja Indrek Repnau, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2014 määrus kaitsja tasu osalises hüvitamises.

2. Rahuldada esitatud määruskaebus ja jätta Risto Lippinil väärteomenetluses 2590-12-004146 tekkinud menetluskulud, s.o valitud kaitsjale makstud tasu summas 720 (seitsesada kakskümmend) eurot riigi kanda ning tasuda riigieelarve vahenditest.

3. Muus osas jätta kohtumäärus muutmata.

4. Rahandusministeeriumil kanda punktis 2 nimetatud kaitsja tasu summa VTMS § 23 kohaselt üle OÜ Repnau Õigusbüroo arveldusarvele SEB panka EE111010220233081226.

Edasikaebamise kord Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 28.07.2012 alustati Risto Lippini suhtes väärteomenetlust LS § 242 lg 2 tunnustel. Samal päeval kuulati tunnistajana üle H.S. .

2. 09.04.2013 edastas Ida Prefektuur väärteoasja materjalid menetlusaluse isiku R. Lippini elukohajärgsele kohtuvälisele menetlejale – Lõuna Prefektuuri Viljandi politseijaoskonnale.

3. 23.07.2014 kuulati R. Lippin tema kaitsja Indrek Repnau juuresolekul Viljandi politseijaoskonna Suure-Jaani konstaablijaoskonnas üle. Ülekuulamine kestis 18 minutit.

4. Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna Suure- Jaani konstaablijaoskonna piirkonnapolitseiniku O.K. 27.07.2014 määrusega lõpetati väärteoasjas menetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

5. 14.08.2014 esitas R. Lippini kaitsja I. Repnau määruskaebuse väärteomenetluse lõpetamise määrusele.

6. Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanem H.A. i 21.08.2014 määrusega lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 ja KarS § 81 lg 3 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu – määruskaebus rahuldati osaliselt ning piirkonnapolitseinik O.K. 27.07.2014 määrus tühistati.

7. 25.08.2014 esitas R. Lippini kaitsja taotluse väärteomenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale VTMS § 23 alusel.

8. Tartu Maakohus tagastas esitatud taotluse R. Lippini kaitsjale 28.08.2014 leides, et VTMS § 23 sätestatu kohtu määrusega on tõlgendatav kohtu menetluses olnud väärteoasjades. Seetõttu leidis maakohus, et kohaldada tuleb KrMS § 2 ning sellest tulenevalt koosmõjus KrMS § 189 lg 1 järeldub, et väärteomenetluses on kaitsja tasu menetluskuluna hüvitatav kohtuvälise menetleja määrusega.

9. 02.09.2014 esitas R. Lippini kaitsja taotluse väärteomenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks Politseija Piirivalveametile.

10. 12.09.2014 Politseija Piirivalveameti teatisega jäeti esitatud taotlus rahuldamata. Politseija Piirivalveamet teatas, et pädevaks asutuseks menetluskulude hüvitamiseks on VTMS § 23 kohaselt kohus – tegemist ei ole sättega, mida rakendatakse vaid väärteo kohtumenetluse korral, vaid antud säte on üldine.

11. 12.09.2014 edastas R. Lippini kaitsja Politseija Piirivalveameti teatise koos esitatud taotluse ja menetluskulude nimekirjaga Tartu Maakohtule.

12. 26.09.2014 esitas Politseija Piirivalveamet kohtule taotluse lahendamiseks väärteotoimiku.

Esimese astme kohtu määruse sisu

13. Maakohus märkis, et VTMS § 2 ning KrMS § 189 lg 1 koosmõjust tuleneb, et väärteomenetluses on kaitsja tasu menetluskuluna hüvitatav kohtuvälise menetleja määrusega. Maakohtu hinnangul on küsitav menetluskulude hüvitamises otsuse tegemine kohtu poolt, kui kohus ei ole asja menetlenud. Menetlusseadustike viidatud normidest järeldub ka põhimõte, et menetluskulude hüvitamise otsuse teeb menetleja, kes asja sisuliselt menetles ja lahendas. Eeltoodule tuginedes ning arvestades, et kohtuväline menetleja on VTMS § 23 tõlgendamisel leidnud end olevat mittepädeva lahendamaks kaitsjatasu puudutavat ega ole andnud ka omapoolset hinnangut kaitsjatasu osas, siis leidis maakohus, et taotlus kuulub lahendamisele kohtus.

13.1. Maakohus, andes hinnangut kaitsjatasule leidis, et määravaks ei saa olla kaitsja koostatud avalduste ja taotluste maht, vaid eelkõige on oluline lahendatavate õiguslike küsimuste keerukus ja komplitseeritus. Maakohus, tutvudes väärteotoimikuga veendus, et väärteoasi ei ole sisuliselt keeruline ning väärteotoimik ei ole ka mahukas. Maakohus märkis, et kaitsja on osalenud ühes menetlustoimingus – menetlusaluse isiku ülekuulamisel, mis kestis 18 minutit ja koostanud kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Nähtuvalt väärteotoimikust on aegumise põhjuseks olnud asjaolu, et kohtuväline menetleja ei ole peale väärteomenetluse alustamist kahe aasta vältel teinud ühtegi menetlustoimingut, välja arvatud menetlusaluse isiku ülekuulamine.

13.2. Maakohus märkis, et kaitsja tasu koosseisu kuulub otsene õigusabi ja õigusabi andmisega seonduv sõidukulu. Taotluse lahendamisel pidas maakohus vajalikuks telefoni teel kuulata ära väärteoasja menetlenud kohtuvälised isikud. Ametnike väitel oli menetluse kestel korduvalt menetlusalust isikut tema elukoha lähedal asuvase Suure-Jaani konstaablijaoskonda kutsutud, kuhu isik aga ei ilmunud. Ametnike sõnul tuli menetlusalune isik kohtuvälise menetleja juurde koos kaitsjaga vahetult enne asja aegumistähtaega. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et taotluses toodud 600 eurot on ilmselgelt ülemääraselt suur ning leidis, et mõistlikuks kaitsja tasuks, mis tuleb R. Lippinile riigi eelarvelistest vahenditest hüvitada, on 200 eurot. Maakohus määras, et kaitsja tasu 200 eurot tuleb määruse jõustumisel tasuda taotluses esitatu kohaselt Repnau Õigusbüroo OÜ arveldusarvele EE111010220233081226.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

14. Tartu Maakohtu 16.10.2014 määrusele esitas kaebuse R. Lippini kaitsja I. Repnau, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning määruskaebuse rahuldamist, millega määratakse R. Lippini poolt väärteomenetluse 2590,12,004146 raames kantud menetluskulud summas 720 eurot tasumisele riigieelarve vahenditest. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtumäärus on motiveerimata, sellest ei nähtu, milliseid toiminguid menetluskulude nimekirjast ja millises ulatuses on maakohus pidanud põhjendamatuks ja milliseid mitte.

14.1. Antud väärteoasja raames on R. Lippin kohustatud kandma menetluskulusid summas 600 eurot, millele lisandub 120 eurot käesoleva kaebuse esitamise eest. Kaebuse esitaja märgib, et õigusbüroo osutas R. Lippinile teenust 1 tunni, hinnaga 80 eurot. Kokku kulus R. Lippini esindamiseks 13 tundi ja 23 minutit (arved on esitatud 9 tunni eest), mille hulka kuuluvad konsultatsioonid, suhtlus kohtuvälise menetlejaga telefoni ja e-kirja teel, kaitsja sõidukulu (arve esitatud 1 tunni eest, tegelik ajakulu 4 tundi) Tallinn – Suure-Jaani – Tallinn, menetlusaluse isiku ütluste andmine ja väärteo toimikuga tutvumine Suure-Jaani konstaablijaoskonnas, kohtuvälise menetleja lahenditega tutvumine, seadusandluse ja kohtupraktika analüüs, määruskaebuse ja taotluse koostamine, suhtlus kohtuga, kohtumäärusega tutvumine, määruskaebuse koostamine. Kaebuse esitaja leiab, et kõik kaitsja poolt tehtud toimingud on tihedalt üksteisega seotud ning antud asjas põhjendatud ja mõistlikud.

14.2. 11.07.2014 teavitas menetleja kaitsjat, et tema menetluses on väärtegu, mis on toime pandud 2012. aasta suvel. Kaebuse esitaja märgib, et ta tegi menetlejale koheselt ettepaneku, et menetlusalust isikut välja ei kutsutaks, sest see tooks riigile kaasa asjatuid menetluskulusid. Olenemata eeltoodust pidas menetleja ikkagi vajalikuks võtta R. Lippinilt ütlused.

R. Lippin on seisukohal, et tema teos puudusid väärteo tunnused, mistõttu soovis ta, et kaitsja esitaks kaebuse 27.07.2014 väärteo lõpetamise määrusele. Kaebuses taotles R. Lippin väärteo lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel. Esitatud kaebus rahuldati sisuliselt 21.08.2014 määrusega. Tulenevalt VTMS §-st 23 esitas R. Lippin kohtule taotluse väärteomenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks. Kohus, eirates VTMS § 23 tagastas taotluse, mis tõi kaasa täiendavaid toiminguid (taotluse esitamine politseile ja uuesti kohtule). Määruskaebuse esitaja selgituse kohaselt on ebaõige kohtu seisukoht, mille kohaselt VTMS § 23 sätestatu kohtu määrusega on tõlgendatav kaitsja tasu hüvitamine kohtu menetluses olnud väärteoasjas.

14.3. Vaidlustatavas määruses on maakohus märkinud, et tutvudes väärteotoimikuga veendus kohus, et väärteoasi ei ole sisuliselt keeruline ning väärteotoimik ei ole ka mahukas. Kaebuse esitaja märgib, et menetleja ei ole väärteotoimikusse kirjavahetust kaitsjaga lisanud. Samuti, kui kaitsja ei oleks antud väärteoasjas toiminguid teinud, oleksid menetlusaluse isiku õigused antud väärteomenetluses kaitseta jäänud.

14.4. Samuti ei pea kaebuse esitaja põhjendatuks kohtuvälise menetleja telefonitsi ülekuulamist. Määruskaebuse esitaja leiab, et menetleja väide selle kohta, et teda on korduvalt kutsutud antud asjas konstaablijaoskonda, on paljasõnaline, kuna väärteotoimikust ei nähtu, et talle oleks antud asjas väljastatud ühtegi kutset enne juulit 2014. Peale esimest telefonikõnet menetlejaga palus R. Lippin kutse edastada talle e-postiga, mida menetleja ka tegi. Tuginedes eeltoodule, leiab määruskaebuse esitaja, et kaitsja tasu ei ole antud asjas ülemäära suur ning on põhjendatud. Siinkohal viitab kaitsja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusele nr 3-1-1-125-04, mille kohaselt ei saa valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kindlakstegemisel piirduda ainult kaitsealuse poolt juba makstud tasuga – kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui õigeksmõistetul on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

15. Tutvunud väärteoasja materjalidega leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 16.10.2014 määrus tuleb tühistada väärteomenetluse rikkumise tõttu VTMS § 150 lg 2 mõttes. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatuga, mille kohaselt on maakohus rikkunud kohtumääruse põhistamiskohustust.

16. Esmalt märgib ringkonnakohus, et VTMS § 23 kohaselt kuulub kaitsja tasu hüvitamine väärteomenetluse lõpetamise korral kohtu pädevusse. Maakohus on ebaõigesti viidanud KrMS ning leidnud, et käesoleval juhul tuleks menetluskulud hüvitada KrMS § 2 ja § 189 lg 1 koosmõjus uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Ringkonnakohus nõustub Politseija Piirivalveameti 12.09.2014 teatises tooduga, mille kohaselt kehtib VTMS § 23 nii kohtumenetluses kui ka kohtueelses menetluses olnud väärtegude korral.

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud põhjendamata, miks kaitsja poolt taotletud 600 euro suuruse menetluskulu väljamõistmine riigilt on põhjendamata ning mis alustel vähendati menetluskulusid 200 euroni ja leiab seega, et maakohtu üldsõnaline põhjendus väärteoasja vähese keerukuse osas on alusetu. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et kaitsja esitas nii Politseija Piirivalveametile kui maakohtule nimekirja, millest menetluskulude summa väärteoasjas koosnes. Olenemata eeltoodust ei ole maakohus lähtunud kaitsja poolt sooritatud menetlustoimingutest, vaid leidnud üldiselt, et tegemist on ilmselgelt ülemääraselt suure menetluskuluga. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide ning kaitsja tasu hüvitamise taotlusele lisatud nimekirjaga leiab, et R. Lippini kaitsja tehtud toimingud - koostatud taotlused, suhtlemine R. Lippini ning ametiasutustega, on olnud asjaoludest tulenevalt mõistlikud. Samuti juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et kõige suurema ajakuluga (4 tundi) oli sõit Tallinn – Suure-Jaani – Tallinn, mille eest esitas kaitsja arve 1 tunni eest. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul taotluste koostamisele kuulunud ajakulu ning teenuse osutamise eest küsitud tasu (80 eurot/ tund) ebamõistlikult suur. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 25.08.2014 vastusega

R. Lippini kaitsja poolt väärteomenetluses kantud menetluskulude hüvitamise taotluse tagastamisega on kaitsjal tulnud kaitsja tasu hüvitamiseks lisatoiminguid teha – taotluse esitamine Politseija Piirivalveametile ning seejärel taaskord maakohtule. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka antud toiminguid pidada ebamõistlikeks. Tulenevalt menetluskulude nimekirjast kulus kaitsjal 25.08.2014 taotluse koostamiseks ning esitamiseks aega 45 minutit, 28.08.2014 kohtu kirjaga tutvumiseks 15 minutit, taotluse koostamiseks ning politseile esitamiseks 15 minutit ning seejärel politsei esitatud 12.09.2014 teatisega tutvumiseks 15 minutit. Eeltoodust tulenevalt ning maakohtu poolt esmase taotluse tagastamise tõttu väidetava pädevuse puudumise alusel esitas kaitsja taotluse menetluskulude hüvitamiseks uuesti maakohtusse, milleks kulus 15 minutit.

Arvestades seda, et kaitsjal tuli teha nimetatud toimingud maakohtu eksimuse tõttu ning arvestades, et vaid sellele kulus kaitsjal kokku 1 tund ja 45 minutit, mis moodustab kaitsja tasust juba 140 eurot, on ringkonnakohtu arvates ebamõistlik hüvitada kaitsjale menetluskulusid vaid 200 euro ulatuses.

18. Maakohus on leidnud, et väärteotoimikust nähtuvalt on aegumise põhjuseks asjaolu, et kohtuväline menetleja ei ole peale väärteomenetluse alustamist kahe aasta vältel teinud ühtegi menetlustoimingut (v.a menetlusaluse isiku ülekuulamine). Siinkohal on maakohus tuginenud ametnike telefoni teel antud selgitustele, mille kohaselt oli menetluse kestel korduvalt menetlusalust isikut tema elukoha lähedal asuvasse Suure-Jaani konstaablijaoskonda kutsutud, kuhu R. Lippin aga ei ilmunud. Ringkonnakohus märgib, et väärteotoimikust ei nähtu R. Lippinile esitatud kutseid konstaablijaoskonda ütluste andmiseks kutsumise kohta, mistõttu ei saa esitatud väiteid lugeda menetlusaluse isiku kahjuks.

19. Riigikohus on leidnud (RKKKm nr 3-1-1-60-14), et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb kohtul silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (vt ka RKKKo nr 3-1-1-99-11, p-d 9-12). Tuginedes eeltoodud Riigikohtu lahendile ning ringkonnakohtu poolt p-des 17 – 19 analüüsitule on ringkonnakohus veendunud, et R. Lippini kaitsja I. Repnau teostatud toimingud olid põhjendatud. Ringkonnakohus märgib veelkord, et kaitsja ühe tööühiku hinnaks oli 80 eurot/tund ning osutatud õigusteenus oli igati vajalik – kaitsja ei ole ringkonnakohtu hinnangul teinud toiminguid, mis oleksid käesoleva väärteomenetluse raames üleliigsed. Siinkohal tuleb ringkonnakohtu hinnangul arvestada ka maakohtu poolt esmalt esitatud taotluse tagastamisega seonduvat, millest tekkisid kaitsjal igati põhjendatud lisakulutused.

20. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 196 lg-st 2 tühistab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse ja rahuldab määruskaebuse.

Tiit Lõhmus Kohtunik