3-13-457/773-13-457/77 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Summary AI generated
TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-457 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 06.11.2014, Tartus Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Kadri Pulk kaebus Suure-Jaani vallavanema 28.01.2013 käskkirja nr 19.1-1.1/6 peale. Asja läbivaatamise viis 10.06.2014 avalik kohtuistung , kohtuistungil üle mindud kirjalikule menetlusele 15.10.2014. Menetlusosalised Kaebaja Kadri...
TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtuasja number 3-13-457 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 06.11.2014, Tartus
Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Kadri Pulk kaebus Suure-Jaani vallavanema 28.01.2013 käskkirja nr 19.1-1.1/6 peale. Asja läbivaatamise viis 10.06.2014 avalik kohtuistung , kohtuistungil üle mindud kirjalikule menetlusele 15.10.2014. Menetlusosalised Kaebaja Kadri Pulk, tema esindajad kohtumenetluse vältel Alpo Greebe ja jurist Anu Toomemägi; Suure -Jaani Vallavalitsuse esindajad kohtumenetluse vältel: vandeadvokaadi vanemabi Maili Kalmus, vallavanem Tõnu Aavasalu, vallasekretär Veronika Ringo, vandeadvokaadi vanemabi Katrin Tamre ja vandeadvokaat Mart Sikut. Resolutsioon Jätta Kadri Pulk kaebus haldusasjas 3-13-457 rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 08.12.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus
Suure-Jaani Vallavalitsuse vallavanema käskkirjaga nr 19.1-1.1/67 01.08.2012 on nimetatud ametisse Kadri Pulk Suure-Jaani Vallavalitsuse haridus- ja kultuurinõunikuks 01. augustist 2012 katseajaga kuus kuud. Katseaja viimane päev on 31.01.2013. Nimetatud käskkirjaga on kinnitatud ametijuhend ja ametipalk.
Suure -Jaani Vallavalitsuse vallavanema käskkirja nr 19.1-1.1/6 28.01.2013 kohaselt on vabastatud teenistusest Avaliku teenistuse seaduse (ATS) varasema redaktsiooni järgi (vr) § 112, § 117 lg 1 p 1 ja § 132 lg 1 ja 2 alusel Kadri Pulk Suure-Jaani Vallavalitsuse haridus- ja kultuurinõuniku ametikohalt 31.01.2013 avaliku teenituse seaduse § 117 lg 1 p 1 alusel katseaja
2
ebarahuldavate tulemuste põhjal. Kadri Pulgale (Pulk) on määratud maksta hüvitist kasutamata puhkuse eest. Kaebuse esitaja on pöördunud halduskohtu poole 28.02.2013, kohus võttis kaebuse menetlusse 05.03.2013 ning menetles esialgselt kaebetähtaja küsimust, kuna tekkis vaidlus kaebetähtaegsuse üle ning kohus luges 25.03.2013 kohtumäärusega Kadri Pulk kaebuse tähtaegselt esitatuks. Vastustaja vaidlustas eelnimetatud kohtumäärust ning kohtumäärusega 07.06.2013 on Tartu Ringkonnakohus aktsepteerinud kaebuse tähtaegset esitamist. 21.08.2013 on kohus teinud kohtumääruse menetluse jätkamiseks ning 17.09.2013 on kohus määranud kohtuistungi aja. Kohtumenetlus on veninud, kuna kaebaja pool pidi oma nõudeid täpsustama seonduvalt uue (01.04.2013) avaliku teenistuse seaduse kehtima hakkamisega ja soovis täiendavat aega materjalidega tutvumiseks ning samuti on kohtumenetlus veninud kaebaja taotluse tõttu asja arutamise edasilükkamiseks seonduvalt kaebaja haigestumisega.
Kaebuses toodud taotlused ja põhjendused
Kadri Pulk´ esindaja on esitanud halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Suure-Jaani vallavanema 28.01.2013 käskkirja nr 19.1-1/6 haldusakti tühistamise nõudes, teenistusse ennistamise ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kaebaja oli võetud teenistusse katseajaga ning katseaja viimaseks päevaks oli 31.01.2013 ning kaevatava vallavanema käskkirjaga on loetud katseaja tulemused ebarahuldavaks.
Kaebuses on märgitud, et katseaja lõpus Suure-Jaani vallavanem kaebuse esitajaga vestlust läbi ei viinud ning saatis 16.01.2013 e-kirja, milles olid märgitud puudused Kadri Pulk tegevuse kohta. Kaebajal ei ole õnnestunud ka omal initsiatiivil vallavanemaga vestlusele pääseda. Kaebuses on märgitud ka, et kaebajale on süüks pandud töökorralduse reeglite eiramist – parkimiskohtade omavoliline muutmine, ettenähtud tööajal põhjusteta ja etteteatamata puudumine, koolitusele ja üritustele omavoliline minek ning probleemiks on peetud ajalehele „Sakala“ vastamist, kus küsiti kaebajalt kiipkaardiga seonduva kohta ja pealiskaudset töösse suhtumist. Kaebuses on märgitud ka, et haldusakt on motiveerimata ja põhjendamata.
10.02.2014 on kaebaja esitanud kaebuse täpsustuse vastavalt uuele (kehtima hakanud 01.04.2013) avaliku teenistuse seadusele ning esitanud nõuded: Suure-Jaani vallavanema 28.01.2013 käskkiri nr 19.1-1.1/6 „Teenistusest vabastamine“; muuta kaebuse esitaja teenistuse vabastamise alust; mõista välja kaebaja kasuks hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses: Samuti taotletakse kaebuses menetluskulude väljamõistmist.
04.06.2014 on Kadri Pulk lepinguline esindaja esitanud täiendava dokumendi ning märkinud, et talle on arusaamatu miks tuleb kaebus vastavusse viia alates 01.04.2013 kehtima hakanud ATS sätetega.
10.06.2014 toimunud kohtuistungil on kaebaja pool märkinud, et haldusorgan ei ole läbi viinud kaebajaga vestlust ATS § 22 lg 2 alusel ning kaebaja töötulemusi ei saa ebarahuldavaks pidada.
09.10.2014 on kaebaja pool esitanud täiendavad seisukohad, et käskkiri, millega on kaebaja töölt vabastatud, on kaebajale kätte toimetamata, kuna pole nõuetekohaselt kätte toimetatud ja on seega kehtetu. Samuti on käskkirja väljaandmise eelselt jäetud kaebajaga läbi viimata vestlus, mida viib läbi ametnikuga vahetu ülemus enne katseaja lõppu. Kaebajal oli õigus olla ärakuulatud. Vastustaja ei ole tõendanud katseaja lõpuvestluse läbiviimist. Kaebuse täienduses on veelkord märgitud, et käskkiri on motiveerimata ja kaalutlemata ning seetõttu ebaõige.
3
Samuti peab kaebaja pool ebaõigeks vastustaja seisukohti selles, et kaebaja ei jõudnud hommikuti õigeks ajaks tööülesandeid täitma ning samuti oli puudulik kaebaja töö suheldes ajakirjanikega ja selles, et esines kiipkaartidega seonduvaid probleeme ning probleeme ametiauto parkimisega. Kaebuse täienduses on märgitud, et vastustaja ei ole esitanud piisavalt tõendeid, millega on tõendatud kaebaja ebapiisav tööoskus. Taotletud on ennistada kaebaja endisele ametikohale ning kohustada vastustajat maksma hüvitist töölt sunnitult puudutud aja eest. Esitatud on ka taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt kaebaja kasuks.
Vastustaja seisukohad ja taotlused
Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata.
Vastustaja leiab (16.09.2013 vastuses), et tegemist on õiguspärase haldusaktiga ning palub jätta haldusakti tühistamata. Vallavanem on enne katseaja lõppu viinud läbi Kadri Pulgaga vestluse hindamaks tema töötulemusi. Töötulemused on kantud teenistuslehele. Vastustaja on märkinud, et Suure-Jaani valla lasteaedade direktorite ja Suure-jaani Raamatukogu poolt on tehtud vallavanemale pöördumine seoses umbusaldusega Kadri Pulga suhtes. Ametialane koostöö hallatavate asutuste juhtidega ei laabunud, kaebaja eiras pidevalt vallavalitsuse ametnikele kehtestatud töökorralduse reegleid. Kaebaja ei ole järginud töökorraldusega kehtestatud tööaja nõudeid. Kaebaja on osalenud koolitustel ja üritustel mille suhtes ei olnud vahetu ülemuse nõusolekut. Oma tööülesandeid ei suutnud kaebaja planeerida vastavalt vallavalitsuse kehtivale korrale pikemaajaliselt ette ning on pealiskaudne ülesannete täitmisel.
Vastuse täienduses (28.10.2013) on vastustaja märkinud, et vestlus Kadri Pulgaga on läbi viidud 15.01.2013 katseaja tulemuste hindamiseks. Vastustaja jääb endiselt seisukoha juurde, et K. Pulk on pealiskaudselt oma tööülesannetesse suhtunud ja avaldas avalikkusele ebaõigeid andmeid, mis on pannud valla töötajad põhjendamatult ebamugavasse olukorda.
Vastuse täienduses (14.03.2014) on vastustaja märkinud, et jääb oma esialgsete seisukohtade juurde. Vastustaja on märkinud, et kaebaja oli töövõimetuslehel 30.01.2013-30.05.2013 töösuhte lõppemise ajal ning haiguslehe eest sai kaebaja hüvitist haigekassalt, järelikult ATS § 105 lg 1 eesmärki arvestades ei ole põhjendatud kaebajale täiendava hüvitise määramine, sest kaebajal ei ole toimunud sellist sissetuleku kaotust, mis seda õigustaks. Vastuses kohtule taotleb vastustaja välja mõista Kadri Pulgalt menetluskulud ning tema enda menetluskulud tuleb jätta kaebaja enda kanda.
Vastustaja täiendavas seisukohas (09.06.2014) on vastustaja seisukohal, et nõuded tuleb antud juhul formuleerida käesoleval hetkel kehtivast ATS sätetest lähtuvalt.
Vastuse täienduses (16.10.2014) on vastustaja jätkuvalt seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud tuleb jätta kaebaja enda kanda. Samas peab vastustaja ka kaebaja menetluskulusid liialt suureks. Vastustaja märgib veelkord, et kaebaja hilines tööle ning viitab väljavõttele kaebaja kasutuses olnud elektriauto jälgimissüsteemile, mis on lisatud asja juurde ning millega on tõendatud tööle hilinemine.
4
Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1. Kohus tutvunud asja materjalidega ning asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele.
5
et talle oleks saadetud digitaalselt allkirjastatud haldusakt. Asjaolu, et dokumendi elektrooniline kättetoimetamine ei vasta haldusmenetluse seaduse § 27 nõuetele, mille kohaselt peab olema dokumendile lisatud digitaalallkiri, ei anna alust haldusakti kehtetuks tunnistada ja olematuks muuta. Samuti on kohus seisukohal, et haldusakt on selge ja üheselt mõistetav, mis tähendab, et vastab motiveerimisnõuetele. Haldusakt on antud selleks pädeva ametiisiku poolt ning haldusaktis on välja toodud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Mis puudutab kaalutlemist, siis nähtub kohtul välja nõutud menetlusdokumentidest, et välja on toodud atesteerimistulemustes puudused, mis tingisid vallavanemal vastava otsustuse tegemise. Seega on vallavanem kooskõlas õiguse üldpõhimõtete ja avaliku teenistuse seadusest lähtuvalt kaalutlenud ja kogunud tõendeid asja õigeks otsustamiseks.
Suure- Jaani Vallavalitsuse töökorraldusega (kinnitatud Suure-Jaani vallavanema 20.11.2009 käskkirjaga nr 119 , 1. köide tl.54) on määratud kindlaks Suure-Jaani Vallavalitsuse teenistujate, samuti asutuses praktikal viibivate isikute käitumiseeskirjad, kus on sätestatud ka tööaeg , mis on algusega kell 08.00 ja lõpp esmaspäevast neljapäevani kell 17.00, reedel kell 16.00. Vallavanem kinnitas kohtuistungil, et Kadri Pulk hilines tööle ja toob näite, et Olustvere lasteaeda jõudis Kadri Pulk 1,5 tundi hiljem, mille kohta on olemas ka lasteaia juhataja seletus. Vastuse täienduses on märgitud ja lisatud tõendusmaterjal, et kaebaja kasutuses olnud elektriauto jälgimissüstemist on näha, et kaebaja alustas 06.12.2012 tööd oma kodumaja juurest
6
kell 09.30 ja sõitis Olustvere lasteaia juurde Põllu 4, kuhu oli lubanud minna tööpäeva alguseks, see on kella 8.00. Lasteaia töötajad ootasid teda kella 8.00. Kadri Pulk väidab hilinemise kohta, et käis tööl koos kahe kolleegiga ning ühes autos nendega sõites, pidid ka nemad hilinema. Vallavanem on vestelnud ka kolleegidega, kellega K. Pulk ühes autos tööle sõitis, et hilinemise põhjuseks oli see, et kolleegid pidid Kadri Pulka ootama. Kadri Pulk möönab kohtuistungil, et ühel korral hilines ta tõepoolest kuna ei saanud korteriust kinni. Samuti märgib vallasekretär kohtuistungil, et Kadri Pulk hilines esmaspäeviti igaesmaspäevasele koosolekule. Suure-Jaani Vallavalitsuse töökorralduse p. 6.5 kohaselt lubatakse koolitusele teenistuja vahetu ülemuse ja osakonnajuhataja nõusolekul. Vastustaja on täheldanud, et Kadri Pulk käis koolitusel omavoliliselt ning toob näiteks, et 29.11.2012 Pärnu- ja Viljandimaa keskkonnahariduse konverentsist teavitas Kadri Pulk alles koolituse toimumise päeval koolitusest ning vastustaja on märkinud, et puudus eelnev kooskõlastus osalemiseks raamatukogu juhtide teabepäeval, kultuuritöötajate ringreisil Hiiumaale ja loodusõpetajate koolitusel osalemiseks.
Vastustaja on märkinud, et vallavalitsuse tegevuse planeerimine nõuab ürituste kavandamist ette vähemalt ühe aasta, kuna tegemist on rahaliste kulutustega. Vallavanem on kaebajat teavitanud, et kava esitamise tähtaeg on 10.10.2012, kuid kaebaja esitas ürituste kava vallavanemale 09.01.2013, seega hilinenult. Tulenevalt kaebaja ametijuhendi p. 2 peab olema haridus- ja kultuurivaldkonna töö korraldatud otstarbekalt ja abivajajatele sobivalt nii, et kõik tööd on selleks pädeva inimese poolt nõutava hoolsusega õigeks ajaks tehtud.
Kaebajale on süüks arvatud ka seda, et kaebaja näeb ette väga lühiajalist ajaperioodi töö organiseerimises ning on ette tulnud ka põhjuseta puudumist. Vallavanem on märkinud, et kaebaja haigestumise tõttu jäi ära hariduskonverents ning selleks ettevalmistus oli korraldamata ning seda ei saanud läbi viia ka keegi teine.
7
/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik