3-14-50165/21 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-50165

Otsuse kuupäev

6. november 2014

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

OÜ Privatpartner (pankrotis) kaebus Maksu- ja Tolliameti

25. oktoobri 2013 korralduse nr 13-11/95074 tühistamiseks

Asja läbivaatamise vorm

10.09.2014 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja

–

OÜ Privatpartner (pankrotis), esindaja

pankrotihaldur Madis Mahlapuu

Vastustaja – Maksu-ja Tolliamet, esindaja Karin Kask

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 8. detsember 2014. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 18.12.2012 OÜ-le Privatpartner (pankrotis) intressinõude

81,42 eurot, mis oli tekkinud 2009. aasta detsembri käibemaksu ja 2009-2010 raskeveokimaksu

tähtaegselt tasumata jätmisest. Intressinõue täideti sundtäitmise käigus.

MTA 25.10.2013 korraldusega nr 13-11/95074 kohustati OÜ-d Privatpartner (pankrotis) tasuma

maksuvõlg summas 21,64 eurot (MKS § 105).

2. OÜ Privatpartner (pankrotis) esitas korraldusele vaide, mis jäeti MTA 23.12.2013 vaideotsusega

nr 6-1/1863-2 rahuldamata.

3. OÜ Privatpartner (pankrotis) esitas 10.02.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja

Tolliameti 25.10.2013 korralduse nr 13-11/95074 tühistamiseks.

4. Tallinna Halduskohtu 14.03.2014 kohtumäärusega edastati määruse jõustumise järgselt

haldusasi alluvusel menetlemiseks Tartu Halduskohtule.

Kaebuse põhjendused

5. Kaebaja leiab, et maksuhalduri 25.10.2013 korraldus nr 13-11/95074 on õigusvastane ja kuulub

tühistamisele. Maksuhalduri vaidlustatavas korralduses toodud nõue tuleneb tasumata erijuhtumite

tulumaksust, mille tasumise tähtaeg oli 10.04.2013.

Kaebaja arvates on vaidlustatav korraldus täielikult põhjendamata ja motiveerimata. Korraldusest

ei selgu, millest tulenevalt konkreetselt on maksusumma määratud. Maksuhaldur väidab oma

vaideotsuses, et maksumenetluse läbiviimiseks puudus põhjus, kuivõrd isik on ise esitanud TSD ja

seal väljamakse deklareerinud.

6. Kaebaja ei nõustu maksuhalduriga selles, et on ise deklaratsiooni koostanud. Kaebaja märgib,

et ta ei ole ise TSD-s intressi väljamakset summas 81,42 eurot deklareerinud. Kuivõrd intressinõue

summas 81,42 eurot on tasutud 27.03.2013 sundtäitmistoimingute tulemusena, siis on intressi

väljamakse summas 81,42 eurot kajastatud e-maksuametis programmi enda poolt, mitte

maksukohustuslase poolt.

7. Kaebaja märgib, et ta ei olnud teadlik, et maksuhalduri 18.12.2012 intressinõue nr 13-3/140088

on pööratud sundtäitmisele ning kaebajale teadaolevalt ei ole teda hoiatatud intressinõude nr 13-

3/140088 sundtäitmisele pööramisest vastavalt MKS §-le 129. Seega on intressinõude summas

81,42 eurot 27.03.2013 sundtäitmistoimingute tulemusena sissenõudmine kaebaja arvelduskontolt

ebaseaduslik. Samuti oli selline intressi kinnipidamine kaebajale üllatav ning kaebaja sai sellest

teada alles vaidlustatava 25.10.2013 korralduse nr 13-11/95074 kättesaamisel. Kuivõrd

intressinõude summas 81,42 eurot 27.03.2013 sundtäitmistoimingute tulemusena sissenõudmine

maksukohustuslase arvelduskontolt on ebaseaduslik, on kaebaja hinnangul ebaseaduslik ka

25.10.2013 a. korraldus nr 13-11/95074 maksuvõla summas 21,64 euro tasumise kohta.

8. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri väitega vaideotsuse punktis 9 kolmandas lauses, et PankrS §

148 lg 1 p 3 kohaselt on masskohustuseks muuhulgas võlgniku majandustegevuse jätkamisega

seotud maksud, mistõttu vaidlusalune 2013. aasta märtsikuus tasutud intressidelt arvestatud

erijuhtude tulumaks on masskohustus.

9. Kaebaja selgitab, et tema majandustegevus oli lõppenud seoses pankrotistumisega juba 2009

aastal.

Privatpartner OÜ pankrot kuulutati välja Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 17.11.2008

kohtuotsusega. Seejuures juba 13.10.2008 kohtumäärusega on peatatud kõik võlgniku vara suhtes

toimuvad sundtäitmised. Nimetatud tagamise abinõu jäeti kehtima ka 17.11.2008

pankrotiotsusega. Tartu Maakohtu 04.02.2009 kohtumäärusega kinnitati OÜ Privatpartner

(pankrotis) võlausaldajate 23.01.2009 üldkoosoleku otsus OÜ Privatpartner (pankrotis, reg.kood

10989934) juriidilisest isikust võlgniku ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamiseks. Seega

juba 04.02.2009 on kaebaja kui juriidilise isiku tegevus kohtumääruse alusel lõpetatud.

OÜ Privatpartner ei omanud mingisugust majandustegevust 2013. aastal, kuigi vaidlustatavast

korraldusest nähtuvalt on kaebaja saanud tulumaksuga maksutatavat tulu.

10. Halduri poolt kogu OÜ Privatpartneri vara (pankrotivara) müüdud ning seejärel 22.02.2011 on

halduri poolt esitatud ka jaotusettepanek. Jaotusettepanek on kohtu poolt kinnitatud. Haldur on

avaldanud teate Ametlikud Teadaanded 22.02.2011 andmetega, kus ja millal võib

jaotusettepanekuga tutvuda ning mis ajani võib esitada vastuväiteid vastavalt Pankrotiseaduse §-le

143 lg.5. Käesoleva ajani ei ole vastuväiteid jaotusettepanekule esitatud. Teiste hulgas ei ole ka

maksuhaldur esitanud nimetatud jaotusettepanekule vastuväiteid, kuigi see võimalus on

maksuhalduril olnud juba enam kui kaks aastat.

11. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatava korralduse andmisega ei ole maksuhaldur täitnud MKS

§-s 14 sätestatud maksuhalduri selgitamis- ja teavitamiskohustust.

12. 10.09.2014 toimunud kohtuistungil märkis kaebaja esindaja, et ei saa aru millest on tekkinud

intressinõue ning antud juhul oleks pidanud vastustaja alustama maksumenetlust. 2011. aasta

veebruariks olid kaebaja esindaja sõnul kõik masskohustused tasutud.

Vastustaja vastuväited

13. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on

seisukohal, et vaidlusalune korraldus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle

tühistamiseks.

14. Vastustaja selgitab asjaoludes, et 17.11.2008 kuulutati Tartu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr

2-08-65333 välja OÜ Privatpartner pankrot. 18.12.2012 esitas maksuhaldur OÜ-le Privatpartner

(pankrotis) intressinõude nr 13-3/140088 summas 81,42 eurot. Intressinõude lisa kohaselt oli

intress tekkinud 2009.a detsembrikuu käibemaksu ning 2009 ja 2010 raskeveokimaksu

mittetähtaegse tasumise tõttu.

Intressinõue täideti sundtäitmise toimingu tulemusena 27.03.2013. OÜ Privatpartner (pankrotis)

esindav pankrotihaldur Madis Mahlapuu esitas 09.04.2013 OÜ Privatpartner (pankrotis) 2013

märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse

deklaratsiooni (TSD), kus deklareeris 27.03.2013 intressi tasumise. Maksu- ja Tolliamet andis

OÜ-le Privatpartner (pankrotis) 25.10.2013 korralduse nr 13-11/95074, kohustades OÜ-d

Privatpartner (pankrotis) tasuma maksuvõla summas 21,64 eurot. OÜ Privatpartner (pankrotis)

esindaja vaidlustas 25.10.2013 korralduse nr 13-11/95074, esitades Maksu- ja Tolliametile vaide.

Maksu- ja Tolliamet jättis 23.12.2013 vaideotsusega nr 6-1/1863-2 OÜ Privatpartner (pankrotis)

vaide rahuldamata. OÜ Privatpartner (pankrotis) esitas kohtule kaebuse 25.10.2013 korralduse nr

13-11/95074 tühistamiseks.

15. Vastustaja märgib, et kaebaja vastuväited puudutavad põhiliselt 18.12.2012 intressinõuet nr

140088, selle sundtäitmist ja väljamakse deklareerimisega kaasnenud tulumaksukohustust, mitte

vaidlusalust 25.10.2013 korraldust. Vastustaja leiab, et vastuväited intressinõudele tuleb jätta

tähelepanuta, sest selle vaidlustamistähtaeg on möödunud ning tegemist on jõustunud

haldusaktiga.

Vastustaja selgitab lisaks, et maksuhaldur esitas 18.12.2012 OÜ-le Privatpartner (pankrotis)

intressinõude summas 81,42 eurot, mis on pankrotiseaduse mõttes massikohustus. Intressinõudes

oli muuhulgas märgitud, et sellega pandud kohustuse tähtaegse täitmata jätmise korral algatab

maksuhaldur sundtäitmise MKS 13. peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides

sätestatud korras. Nähtuvalt väljastusteatest toimetati intressinõue pankrotihaldur Madis

Mahlapuule kätte 28.12.2012, seega oli kaebaja intressinõude sisust teadlik ning väide, et teda ei

hoiatatud intressinõude sundtäitmisele pööramisest, ei ole tõene. Kui kaebaja intressinõuet

õigeaegselt ei tasunud, asus maksuhaldur seda sundtäitmise korras sisse nõudma.

Sundtäitmistoimingute tulemusel laekus intressinõue 27.03.2013.

(Tulumaksuseaduse § 34 punkti 3 kohaselt ei ole ettevõtlustulust lubatud maha arvata seaduse

alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse. TuMS §

51 lg 2 p-st 1 tulenevalt loetakse TuMS § 34 punktis 3 nimetatud väljamaksed ettevõtlusega

mitteseotud kuluks, millelt äriühing on kohustatud tasuma tulumaksu (TuMS § 51 lg 1).

Eeltoodust tulenevalt kuulusid OÜ Privatpartner (pankrotis) tasutud intressid tulumaksuga

maksustamisele. 2013.a märtsikuus tasutud intressidelt arvestatud erijuhtude tulumaks on

massikohustus vastavalt PankrS § 148 lg 1 p-le 3.)

16. Vastustaja hinnangul ei ole asjakohane kaebaja väide, et maksukohustuslane ei ole ise

deklaratsiooni koostanud ning et ta ei ole ise TSD-s intressi väljamakset deklareerinud. 2013

märtsikuu deklaratsiooni esitamise ajal oli pankrotihaldur Madis Mahlapuu ainsaks OÜ

Privatpartner (pankrotis) e-maksuameti volitatud kasutajaks. Olles äriühingu seaduslik esindaja ja

omades volitusi e-maksuameti kasutamiseks, oli pankrotihalduril võimalik deklaratsioonis

eeltäidetud andmete õigsust kontrollida.

OÜ Privatpartner (pankrotis) seaduslik esindaja pankrotihaldur Madis Mahlapuu kinnitas

09.04.2013 kell 23:02 OÜ Privatpartner (pankrotis) 2013. aasta märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu,

kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD), milles oli

deklareeritud intressi tasumise summas 82,42 eurot ning sellest tulenev kohustus tasuda tulumaksu

summas 21,64 eurot.

17. Vastustaja on seisukohal, et eeltoodu tõttu pidi maksukohustuslane olema teadlik

olemasolevast maksuvõlast. Kuna OÜ Privatpartner (pankrotis) maksukohustust tähtaegselt ei

täitnud, andis maksuhaldur 25.10.2013 kaebajale korralduse maksuvõla täitmiseks. Maksuhaldur

on vaidlusaluses korralduses piisavalt põhjalikult selgitanud korralduse andmist tinginud

asjaolusid, korralduses on ära näidatud selle andmise õiguslikud ja faktilised alused. Vaidlusalune

korraldus vastab maksukorralduse seaduses sätestatud nõuetele. Lisaks on vastustaja selgitanud

korralduses maksukohustuslase õigust saada üksikasjalikumat teavet maksuvõla kujunemisest, kui

ta pöördub otse korralduse koostaja või lähima MTA teenindusbüroo poole. Maksumenetluse

läbiviimiseks puudus põhjus, sest maksuvõlg tulenes maksukohustuslase deklaratsioonis esitatud

andmetest.

18. Kohtuistungil märkis vastustaja, et vaidlust ei ole enam intressinõude osas, vaid selles osas, et

MTA nõuab kaebajalt tulumaksu. Korraldus on koostatud põhivõla tasumiseks. Kaebaja on

olukorras, kus ainsaks võimaluseks on vastustaja hinnangul nõuda 25.10.2013 korralduse

tühistamist. Kuna kaebaja on müünud pankrotimenetluse käigus vara, millelt on tekkinud käive

ning jätnud tasumata raskeveokimaksu ning tasunud hilinemisega käibemaksu, siis seetõttu

maksuhaldur esitas kaebajale intressinõude.

Kohtu seisukoht

19. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal,

et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud korraldusega ei ole rikutud

kaebaja õigusi.

20. Dispositsioonipõhimõttest lähtudes on kaebaja kaebuses (tl 3-8) määratlenud vaidluse eseme,

milleks on vaidlustatud korralduse, millega kaebajat kohustati tulumaksu tasumiseks (tl 9-10)

tühistamise nõue. Kaebuse aluseks on vastustaja poolt MKS §-le 105 alusel kaebajale pandud

kohustus tasuda maksuvõlg 21,64 eurot.

21. Asjas tuvastamist leidnud asjaoludel ei saa kohus nõustuda kaebajaga korralduse

põhjendamatusest ja motiveerimatusest.

22. Haldusakti motiveerimise üheks peamiseks eesmärgiks on veenda haldusorganit ennast, aga ka

haldusakti adressaati ja kohut haldusakti õiguspärasuses. Tegemist ei ole kaalutlusveaga ja

motiveerimata haldusaktiga kaebuses toodud põhjusel. Halduskohtul on hiljemalt kohtuistungil

sisulise asja arutamise lõpetamisest veendumus, et nii pankrotihaldurist-vandeadvokaadist kaebaja

seaduslik esindaja kui halduskohus on vastustaja kõrval tajunud motiive, miks vastustaja on

vaidlustatud korralduse pidanud andma. Seega ei saa tõusetuda küsimust ka motiveerimatuse tõttu

korralduse tühistamise võimalikkusest.

22. Korraldus ei ole ka põhjendamata ega põhjendamatu. Vaidlust ei ole selles, et haldusakti

andmise põhjendus tuleb esitada haldusaktis või menetlusosalisele haldusmenetluses kätte

toimetatud muus dokumendis. Korralduse põhikaalutlus tuleb esitada haldusaktis, kõrval-

kaalutlused võib esitada ka hiljemalt kohtumenetluses. Vastustaja on kohtupraktikas kujunenud

nõuded haldusakti põhjendamisele täitnud nii haldusmenetluses kui kõrval-kaalutluste osas

kohtumenetluses. Vaidlust ei saa halduskohtu hinnangul olla selles, et korraldus on MKS § 105

kohaselt antud, kuna maksukohustuslane ei ole täitnud kohustust tasuda nn erijuhtude tulumaks,

mis on korralduses ja lisas korraldusele ka kajastatud.

23. Korraldus ei ole põhjendamatu kaebaja väitel, et ta ei deklareerinud TSD-s intressi väljamakset

summas 81,42 eurot. Vastustaja on kohtumenetluses üksikasjaliselt selgitanud, milles seisnes

kaebaja poolne aktsept vastustaja poolt eeltäidetud deklaratsioonile ja miks tuleb lugeda

pankrotihalduri poolt deklaratsiooni kinnitamine 09.04.2013 kell 23.02 (ilma võimalike

paranduste sisseviimiseta deklaratsiooni) aluseks maksuvõla tekkele, mis päädis vastustaja poolt

korralduse andmisega. Seega on vastustaja õigustatult korralduses pankrotihalduri poolt

deklareeritu alusel määratlenud maksuvõla summas 21,64 eurot.

24. Intressinõude sundtäitmine ei oma käesoleva vaidluse raames kaebuse alusena tähendust, kuna

kohus ei kontrolli käesolevas asjas 18.12.2012 intressinõude ja selle nõude täitmismenetluse

õiguspärasust, kuna kaebaja ei ole intressinõuet ja selle täitmise toiminguid käesoleva kaebusega

vaidlustanud. Kaebaja on kohtuistungil möönnud, et sõidukite (raskeveokite) võõrandamine

toimus vähemalt osaliselt perioodil, mis välistab intressinõude sisulise õigusvastasuse. Kohus

lähtub eeldusest, et intressinõue oli õiguspärane. Kui õiguspärane intressinõue täideti sundtäitmise

toimingute käigus, mille fakti üle pooled ei vaidle, siis on õige ka vastustaja toodud asjaoludel

MKS alusel tasutud intresside tulumaksuga maksustamine. Kui kaebaja poolt tasutud intressid on

õigesti tulumaksuga maksustatud, mille vastu haldur sisuliste argumentidega ei saa vaielda, siis

puudub alus ka korralduse tühistamiseks põhjendamatuse motiivil.

Lõppkokkuvõttes, sõltumata sellest, kas tegemist on massikohustusega või mitte, peab vastustaja

nõudma kaebajalt maksuvõlga ja viimane selle tasuma. Kuna kaebaja on jätnud tähtaegselt

tasumata raskeveokimaksu ja tasunud hilinemisega ka käibemaksu, mille eest ta pidi tasuma

intressi, siis peab ta tasuma ka vaidlustatud korraldusest tuleneva erijuhtumi tulumaksu. Seetõttu

ei saa korraldus olla põhjendamatu ka pelgalt seetõttu, et halduri arvates peaks seda tegema

maksuotsuse mitte aga korraldusega. Kaebaja seisukoha ebaõigsus tulenes muuhulgas tema poolt

TSD esitamisest. Teisalt on kohus aga veendumusel, et vastustaja peaks igal juhul andma uue

haldusakti maksuvõla 21,64 eurot tasumiseks. Menetlusökonoomia põhimõte prevaleerib seetõttu

muude võimalike maksiimide ees. Kaebajat esindab alates pankroti väljakuulutamisest

vandeadvokaadist pankrotihaldur. Kohus ei tähelda põhjuslikku seost vastustaja poolt selgitamis-

ja teavitamiskohustuse väidetava järgimata jätmise ja kaebaja menetlusõiguste riive vahel.

25. Kaebus jääb rahuldamata, millest tulenevalt jäävad ka kaebaja menetluskulud tema enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik

kohtunik