3-14-51282/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51282 Otsuse kuupäev

06. november 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Jevgeni Mišukovi kaebus Tartu Vangla direktori 03.06.2014. a käskkirja nr 3-2/389 õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja hüvitise väljamõistmiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebuse esitaja Jevgeni Mišukov Vastustaja Tartu Vangla

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 08. detsember 2014.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla direktori 22.07.2002 käskkirjaga nr 3-1/94-P nimetati Jevgeni Mišukov vangistusosakonna II klassi valvuri ametiastmele vastava valvur-saatja ametikohale alates 22.07.2002. Tartu Vangla direktori 30.10.2002 käskkirjaga nr 3-1/360-P nimetati kaebaja II klassi vanglainspektori ametiastmele vastava vangistusosakonna inspektori ametikohale alates 01.11.2002. Tartu Vangla 14.01.2005 käskkirjaga nr 3-1/41-P viidi kaebaja vangistusosakonna inspektori ametikohalt üle vangistusosakonna vanemvalvuri ametikohale alates 24.01.2005.

2 Tartu Vangla 30.05.2008 käskkirjaga nr 3-1/760-P viidi kaebaja vangistusosakonna I klassi valvuri ametiastmele vastava vanemvalvuri ametikohalt üle järelevalveosakonna II klassi vanglainspektori ametiastmele vastavale inspektori ametikohale alates 01.06.2008. Tartu Vangla 18.02.2013 käskkirjaga nr 3-2/78 viidi kaebaja järelevalveosakonna inspektori ametikohalt üle järelevalveosakonna I klassi valvuri ametiastmele vastavale vanemvalvuri ametikohale alates 19.02.2013.

2. Justiitsministri 23.07.2013 määrusega nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ kehtestati nõuded vanglateenistuse ametnike kehalisele ettevalmistusele. Tartu Vangla 03.06.2014 käskkirjaga nr 3-2/389 vabastati kaebaja teenistusest ja järelevalveosakonna vanemvalvuri ametikohalt vangistusseaduse (VangS) § 154 lg 1 alusel ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu, kuna J.Mišukov ei vastanud vanglateenistuse ametnikule kehtestatud nõuetele, jättes täitmata kehalise ettevalmistuse nõuded.

26.06.2014 esitas Jevgeni Mišukov kaebuse halduskohtusse, taotledes teenistusest vabastamise õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja hüvitise väljamõistmist.

Kaebuse põhjendused

3. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on ebaseaduslik ja põhjendamatu, kuna käskkirjas ei ole õigesti tuvastatud selles kirjeldatud asjaolud ja teenistusest vabastamise aluseks olevaid asjaolusid on oluliselt moonutatud. Tartu Vangla on rikkunud uurimispõhimõtet, kuna ei ole välja selgitanud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Vangla ei teostanud kaalutlusõigust lähtuvalt HMS § 4 lg 2 põhimõtetest, millest nähtuvalt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaebaja arvates oli teenistusest vabastamise sisuliseks aluseks ametijuhendi oluline muutmine, mis põhjustas koondamissituatsiooni.

4. Kaebajale ei teatatud vastamisest ette 1 5 päeva, nagu nõuab ATS § 101 lg 2. Kaebaja möönab, et osakonnajuhatajaga oli enne teenistusest vabastamist vestlus teenistuse lõpetamise osas, kuid kaebajale ei ole sellist seaduses sätestatud kirjalikku teadet teenistusest vabastamise kohta antud. Ka ei ole kaebaja isiklikus toimikus (dokumendid kuni numbrini 43) säilitatud ATS § 101 lg 2 kohaselt vormistatud teadet, millest võib teha järelduse, et sellist dokumenti ei ole olemas. Kirjalikku teavitamist ei asenda ka kaebaja ja vastustaja vestluse kokkuvõte 20.05.2014.a.-l, mis edastati kaebajale alles vahetult enne k.a. jaanipäeva pärast kaebaja nõudmist. 20.05.2014.a. vestluse kokkuvõte ei asenda ATS § 101 lg 2 sätestatud teadet.

5. Vestluse kokkuvõttes ja teenistusest vabastamise käskkirjas on tehtud viited nagu oleks kaebajale antud võimalus vangla kulul külastada aastaringselt ühes kuus 48 € väärtuses spordiklubisid, ei ole kaebaja arvates asjakohased väited. Kaebaja kinnitab, et tema poole ei ole vangla poolt pöördutud konkreetse pakkumusega, kuigi vangla eelnimetatud dokumentidest võiks sellise järelduse teha.

3

6. Teenistusest vabastamise põhimõttelised faktilised eeldused ei ole asjakohaselt tuvastatud, käskkirjas on lähtutud mitte tegelikest, vaid formalistlikest asjaoludest. Sõltumata asjaolust, kas kaebaja oli vormistatud teenistusse vanemvalvurina või inspektorina, täitis ta vähemalt alates 21.02.2005. a-st relvuri teenistusülesandeid, mille ametikoha põhieesmärgid olid kõigi nende aastate jooksul muutumatud: so tagada relvade, laskemoona ja erivahendite nõuetekohane hoidmine, arvestus, väljastamine ja kasutamine. Läbides 09.05.2014.a.-l 3000 m kestusjooksu 26,48 minutiga, täitis vajaliku normi juhul, kui oleks füüsilise katse ajal tööle vormistatud inspektorina, kes täidab relvuri sisulisi ülesandeid, kuid ei täitnud normi vanemvalvurina, kes täidab relvuri sisulisi teenistusülesandeid 48 sekundiga. Tulenevalt asjaolust, et ametnikku "liigutati" käskkirjadel inspektori ja valvuri ametikohtade vahel, kuid sisulised tööülesanded jäid samaks, oli kaebajal põhjendatult tekkinud õiguspärane ootus, et hindajad lähtuvad sisulistest kriteeriumidest.

7. Kaebaja arvates on ebavõrdsust tekitanud vanglatöötajate kehtestatud nõuete osas erinevad üleminekunõuded varasematelt nõuetelt hilisematele. Kuni 31.07.2013.a.-ni kehtinud "Vanglatöötaja taustakontrolli ja vanglaametnike atesteerimise kord" lisa 1 kohaselt oli määrusest nähtuvalt kõigile meesvanglaametnikele vanusega üle 50 aasta kehtestatud 3000 m läbimiseks ajaline piir 30 minutit, kuid uue määrusega raskendati oluliselt olukorda (4 minutit) valvurite osas, kuna varasema 30 minuti asemel pidid 50+ ealised jooksma 26 minutiga. Kaebaja töötas kuni 01.06.2008.a.-l inspektori ametikohale üleviimiseni valvurina ja temalt ei nõutud 3000 m läbimist nn kõrgema taseme normatiivi alusel ehk 26 minutiga. Seega ei arvestanud justiitsministri käskkiri võrdselt kõiki ametnikke.

8. Vacatio legis'e põhimõtte kohaselt tuleb uute regulatsioonide jõustumiseks ette näha mõistlik aeg, mille jooksul saaksid adressaadid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Vaadeldaval juhul kehtib vacatio legis’e põhimõte ka kaebaja suhtes, kes pidanuks uues situatsioonis eelduslikult oma kehalist võimekust viidatud määruse alusel tunduvalt (üle 15 %) suurendama koheselt, vastustaja pikendusega kaheksa kuu jooksul, millest enamuse moodustab sügis ja talv. Kaebajalt hakati uue korra kohast sooritust nõudma aga koheselt juba 2013.a.-l, Alles 26.10.2012.a.-l koostatud atesteerimislehe III-st osast nähtub, et kaebaja poolt läbitud aega 27.45 minutit on peetud nõuetekohaseks, tulenevalt enne muudatusi kehtinud nõuetest. Kuna viidatud määruse kohaselt minister ei pidanud üleminekuaja andmist valvuritele üldse vajalikuks, siis kaebaja leiab, et eelviidatud juhul on vastustaja poolt rikutud Riigikohtu lahendis viidatud vacatio legise põhimõtet ehk kaebaja suhtes kehtestatud nõue on ka eeltoodu tõttu ebaseaduslik.

9. Soorituse läbiviimiseks puudusid nõuetekohased tingimused. Kehaliste katsete sooritamise juhendi kohaselt peab katse 3000 m osas toimuma kas staadionil või mõnel muul tasasel rajal oma võimete järgi kas joostes, vaheldumisi sörkides ja kõndides või ühtlases tempos kiirkõnniga. Vaidlusaluse katse läbimine toimus ümber Tartu Vangla hoone liikumisel, mis ei ole staadion. Seega oli hindaja poolt märgistamata alal vajalik liikumistrajektoor ja ei ole tuvastatav tegelik vahemaa, mis kaebaja poolt tegelikult läbiti. Rada ei olnud ka tasane 3000 m jooksmise mõttes, kuna tegemist oli täidetud pinnasega, kusjuures täitematerjalina oli kasutatud erineva jämedusega killustikuga, mis oluliselt takistas ja aeglustas distantsi läbimist.

4 Katse läbimise aega mõõdeti hindaja poolt kellakujulise vahendiga, kuid varem on katset mõõdetud ka mobiiltelefoni integreeritud stopperiga. Viidatud asjas on oluline, et mõõtetulemused oleksid usaldusväärsed ja nende jälgitavus tõendatud. Tegemist on mõõtmisega, mille tulemuste jälgitavus peab olema tõendatud riikliku järelvalve käigus. Kaebajale esitatud hindamisdokumentidest (kehaliste katsete leht 09.05.2014) ei nähtu katse läbiviimise asjaolud. Tulenevalt ülaltoodud asjaoludest ei vastanud katse läbiviimise tingimused nõuetele.

10. Vastustajale pidi teada olema ka kaebaja terviserikke põhjused - ülekaalulisus ja muuhulgas ka vasaku jala põlve vigastus, mis takistasid vajaliku kiirusega liikumist ja jooksmist. Kaebaja lootis, et katse sooritamise ajaks k.a. kevadel on terviserikked niivõrd paranenud, et saab katse sooritada. Kahjuks ei olnud kaebaja terviserike katsete sooritamise ajaks piisavalt paranenud, mistõttu kaebaja oli sunnitud korduskatse tegema. Hindamislehe p 2.6. kohaselt oli määratud uus katse 30.04.2013, sõltumata asjaolust, kas kaebaja terviserike on möödunud või mitte. Kaebajat sunniti sisuliselt oma tervist kahjustavalt jooksma, sealhulgas haige põlvega jooksmiseks ebasobival ja tervist kahjustaval killustikusel pinnasel. Vastustaja, soovides kaebajaga teenistussuhet lõpetada, pidanuks eelviidatud olulised asjaolud uurimispõhimõtet rakendades eelnevalt välja selgitama koos sellest tulenevate mõistlike tähtaegade andmisega kaebajale.

11. Asjas omab üliolulist tähtsust asjaolu, et eelviidatud terviserikke (vasaku jala põlve vigastus) puhul oli tegemist tööõnnetusega, mida vastustaja poolt nõuetekohasel ei dokumenteeritud. 2011.a. kevadel kahjustati kolmanda isiku poolt kaebaja jalga selliselt, et halvenes kaebaja liikumine. Kaebaja leiab, et tema suhtes on rikutud ka ATS §-s 13 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna teenistuskohustuste täitmisel terviserikke saanud isikuna pidanuks teda kohtlema võrdselt isikutega, kelle tervist ei ole kahjustatud teenistuse käigus.

12. Vastustaja, nõudes kaebajalt katsete sooritamist, ei ole kusagil kirjeldanud ja põhistanud, miks on 2014.a. kevad - aprill-mai ülalkirjeldatud asjaolude kontekstis mõistlik aeg katse läbiviimiseks. Vastustaja oli väga hästi teadlik kaebaja terviserikete olemasolust ja iseloomust ja pidanuks küsima kaebaja raviarstilt või perearstilt arvamust mõistliku perioodi kohta, mille jooksul saanuks kaebaja tervis paraneda ja vajadusel kaebaja sooritada vajaliku jooksukatse. Vaadeldaval juhul ei nähtu ka kaebaja teenistusest vabastamise käskkirjast, et kaebaja poolt oluliseks peetud asjaolud oleks arvesse võetud ja neid püütud välja selgitada.

13. Vastustaja poolt kaebaja teenistussuhte lõpetamisel viidatud alus - ATS § 92 lg 1, ei ole asjakohane alus. Tulenevalt ATS §-st 105 lg 1 on kaebajal õigus nõuda teenistusest vabastamise aluse muutmist. Kaebaja leiab, et kõige lähem õiguslikult faktilisele olukorrale on koondamine ATS § 90 lg 1 lg 2 alusel - ametnik võib nõuda teenistusest vabastamist koondamise tõttu, kui muudetakse ametijuhendit ulatuses, milles see eeldab ametniku nõusolekut, ja ametnik ei ole seda andnud. Kaebajale 15.01.2014.a.-1 esitatud järelevalveosakonna vanemvalvuri (relvur) ametijuhendit on muudetud sõltuvalt kvalifikatsiooninõuetest, mis on sisustatud justiitsministri 23.07.2013.a. määrus nr 26 uute nõuetega, sh ka 3000 m läbimise aja osas. Tegemist on uute rangemate nõuetega, mida varem ei esitatud ja mida tuleb hakata igal aastal vanglaametnikel täitma. Järelikult sellise iseloomuga sisulised muutused eeldavad ametniku nõusolekut, mida kaebajalt ei ole küsitud.

5 Seetõttu sisuliselt ongi tegemist koondamissituatsiooniga, kuid vastustaja on soovinud seda eirata ilmselt koondamishüvituse maksmise vältimise eesmärgil.

14. Juhul, kui kohus leiab, et eeltoodust lähtuvalt oli tegemist koondamissituatsiooniga, pidanuks vastustaja kaebajale koondamisest ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva ja tasuma 10 kuu palga. Selles ulatuses on vastustaja alusetult rikastunud, jättes kaebajale seaduses ettenähtud hüvitise maksmata. Lisaks eeltoodule, ei kao ära ka kaebajal alus ATS § 105 lg 1 alusel nõuda nn leppetrahvilist hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses, mida kohus võib muuta viidatud sätte viimase lause kohaselt. Tulenevalt ülaltoodud asjaoludest oli kaebajale terviserike tekkinud töötamise ajal Tartu Vanglas, mis takistas 3000 m läbijooksmist vastustaja poolt nõutud kiirusega. Kaebaja on teenistusülesandeid täitnud pika aja jooksul, mille käigus on teda autasustatud korduvalt, muuhulgas ka 10 aasta teenistusmedaliga. Kaebaja on teeninud Eesti Vabariiki eeskujulikult, kuid ülaltoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole vastustaja soovinud omapoolselt kaebaja suhtes seadust nõuetekohaselt täita. Seega tuleks ATS § 105 lg 1 alusel kaebajale väljamõistetavat hüvitist suurendada ja maksta välja 6 kuu palga hüvitis. Seega kuulub kaebajale väljamaksmisele hüvitis kokku 17 kuu palga ulatuses;

15. Juhul, kui kohus ei hinda kaebaja teenistusest vabastamist koondamissituatsioonina ja ei pea vajalikuks välja mõista hüvitist seonduvalt kaebaja koondamisega, kuulub alternatiivse ettepanekuna kaebaja kasuks väljamõistmisele ATS § 101 lg 2 alusel töötasu 15 päeva ulatuses, kuna kaebajale ei teatatud seaduses ettenähtus korras kirjalikult tema vabastamisest ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu, samuti tulenevalt eelmise alternatiivse p 1 motiividest tuleb kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista hüvitis ATS § 105 lg 1 alusel vähemalt 6 kuu töötasu ulatuses.

Vastustaja vastuväited

16. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et kaebus põhjendamatu ning selles toodud väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.

Kaebaja vabastati teenistusest, kuna tema ei vastanud VangS § 1131 lg 1 ja VangS § 1221 sätestatud kehalise ettevalmistuse nõuetele. Tegemist oli ettenägematute asjaolude ilmnemisega, mistõttu oli vabastamine VangS § 154 lg 2 alusel õiguspärane.

17. Ametis olevat vanglaametnikku hinnatakse korraliselt iga aasta viimases kvartalis, mil võetakse jooksev kalendriaasta kokku ja tehakse järeldused. Aastane hindamisperiood annab regulaarse ülevaate vanglaametnike tööks olulistest praktilistest oskustest ja teoreetilistest teadmistest. Enne hindamist peavad olema olemas nii kehaliste katsete, teoreetilise testi jm hindamiseks vajaliku tulemused. Vanglaametnikud peavad suutma ennetada ja tõkestada kinnipeetavate allumatust, põgenemist ja muid erakorralisi sündmusi ning likvideerida nende tagajärgi, oskama käsitseda tulirelva ja erivahendeid. Samuti peavad vanglaametnikud olema võimelised püsivalt ja tulemuslikult töötama pingeolukorras. Selleks, et vanglaametnik saaks oma ülesandeid täita nõuetekohaselt, peab tal olema eelkõige hea füüsiline vorm ja hea tervislik seisund. Asutuse juht peab olema kindel, et ametnik suudab nõutaval tasemel täita oma

6 teenistusülesandeid ning arvestades teatavat potentsiaalselt ohtu ametniku enda julgeolekule, milleks vangla kontekstis on sageli ka põhjust, ametniku võimekust kaitsta iseennast.

18. Kuigi kaebaja ametijuhendist tulenevatest teenistusülesannetest ei nähtu, et tema puutuks igapäevaselt ja vahetult kokku kinnipeetavatega, ei saa pidada kehaliste katsete nõuet ega selle normi kuidagi alusetuks ega ebamõistlikuks. VangS § 128 sätestab korra vanglaametniku üleviimise puhuks ning viidatud paragrahvi lõike 2 kohaselt on teenistuslikust vajadusest tulenevalt võimalik vanglaametnikku üle viia sama ametiastme piires ilma tema nõusolekuta. Seega peab vanglaametnik olema valmis ka üleviimiseks ning sel juhul võivad tema teenistusülesanded muututa. Sellise teenistusliku vajaduse tekkimisel peab olema vanglal kindlus, et ametnik vastab kehtestatud nõuetele.

19. Vangistusseadus sätestab imperatiivselt, et vanglaametnik peab vastama kehalise ettevalmistamise nõuetele ning justiitsministri 23.07.2013 määrus nr 26 sätestab imperatiivselt kehalise ettevalmistamise nõuded, puudub vanglal igasugune kaalutlusruum nõuete kohaldamise ning nende normide osas. Vanglal puudub pädevus otsustada, millistele ametnikele nõudeid kohaldada ning millistele mitte. Samuti puudub pädevus muuta kehtestatud nõuete määra. 23.07.2013 määrus nr 26 sätestab üheselt mõistetavalt ning imperatiivselt nõuded kehalisele ettevalmistusele ametiastmete lõikes ning määrusega ei ole vanglale antud pädevust valida milliseid nõudeid millistele ametikohtadele kohaldada.

20. Kaebaja ei vastanud justiitsministri 10.04.2013 määruse nr 29 „Vanglaametnike ametiastmete atesteerimisnõuded“ (käesoleval ajal kehtetu) §-s 9 II klassi vanglainspektorile sätestatud haridusnõudele. Nimetatud normi kohaselt pidi II klassi vanglainspektor olema läbinud kõrgharidusõppe või ametiastmele vastava ettevalmistusteenistuse, välja arvatud juhul, kui ta vastab VangS § 113 lõikes 3 nimetatud tingimustele. Kuna kaebaja ei vastanud sellisele haridusnõudele, viidi teda 18.02.2013 käskkirjaga nr 3-2/78 üle madalamale ametiastmele. Vaatamata sellele, et kaebaja töö sisu ei muutunud, ei tähenda see, et temale tulnuks kohaldada II klassi vanglainspektorile kehtestatud kehalise ettevalmistuse nõudeid.

21. Vastab tõele, et kaebaja ei sooritanud kehaliste katsetena kestusjooksu staadionil. Jooksmine toimus ümber vangla perimeetri. 23.07.2013 määruse nr 26 lisa 2 „Kehaliste katsete sooritamise juhend“ punkti 3 kohaselt tuleb etteantud distants läbida staadionil või muul tasasel rajal. Vangla perimeeter on samamoodi käsitletav tasase rajana, kuna sellel puuduvad tõusud ja langused. Ainuüksi asjaolu, et tegemist on kruusakattega pinnasega, kus võib esineda lahtisi kive, ei muuda kehaliste katsete sooritamist sellel õigusvastane. Vastustajale on arusaamatud etteheited, et perimeetril joostes pidi tema aeglustama ja peaaegu seisma jääma, mis välistas ühtlase tempoga jooksmise. Ametnikele, kes soovivad sooritada kehalisi katseid staadionil, seda ka võimaldatakse. Kaebajale anti samamoodi selline võimalus. Kaebajale selgitati võimalust sooritada kehalisi katseid A. Le Coq staadionil, kus eelnevalt olid kehalised katsed edukalt sooritanud kaks järelevalveosakonna ametnikku. Kaebaja loobus temale pakutud võimalusest ja otsustas kehalised katsed sooritada joostes perimeetril. Kaebajale ei olnud teadmata, milline on perimeetri pinnas, et rada või selle pikkus perimeetril on märgistamata jms. Ringi pikkus on mõõdetud GPS-seadmega. GPS-seadmega on läbitava ringi pikkuseks mõõdetud 2970 m ehk isegi vähem kui nõuded ette näevad.

7

22. Kaebaja katse tulemust mõõdeti stopperiga. Tartu Vangla ei näe erinevust spordikella integreeritud stopperi ning tavapärase stopperi vahel. Mõlemal juhul on tegemist ajaühikuid näitava seadmega. Tartu Vangla ei nõustu, et mõõtevahend oleks pidanud olema kalibreeritud või taadeldud.

23. Kaebaja ei ole esitanud sellist arstitõendit, millest nähtuks, et tervise tõttu ei ole tema võimeline katseid sooritamata. Isiku terviseandmed on isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p

3 kohaselt delikaatsed isikuandmed ning sellistele andmetele juurdepääs on üksnes kaebajal endal.

24. Vastab tõele, et kaebaja on 07.04.2011 esitanud vangla direktorile ettekande, mille kohaselt tema komistas ja kukkus ülestõstetud kaitsetõkke otsa. Seletuse juhtunu kohta on andnud ka järelevalveosakonna inspektor korrapidaja abi ülesannetes ja sellest nähtub, et tõke tõsteti üles ekslikult. Kaebajale osutati vangla meditsiiniosakonnas esmaabi. Tööõnnetuse menetlemiseks on vajalik teada, kas isikul on tekkinud ka vigastus. Selleks, et vangla saaks jätkata tööõnnetuse menetlemist, paluti 19.04.2011 e-kirjas kaebajal esitada puuduolev arstitõend. Samal päeval on kaebaja vastanud, et midagi erilist ei juhtunud, arsti juures ei käinud ning kriimustused on ka paranenud. Kaebaja sellisest seisukohast saab järeldada, et tema seda vahejuhtumit oluliseks ei pidanud ning tööõnnetuse menetlemiseks vajalikke dokumente esitanud. Sellest tulenevalt on kohatu teha vanglale etteheited tööõnnetuse menetlemisega seonduva kohta. Siiski on vastustajale arusaamatu, kuidas aastal 2011 kukkumisest saadud kriimustused on takistanud temal kehaliste katsete sooritamist aastal 2013 ja 2014.

25. Kaebaja etteheited, et temale ei ole antud mõistlikku aega puuduste kõrvaldamiseks on arusaamatud. Kaebaja18.10.2011 kui ka 05.01.2014 ametijuhendist tulenes temale kohustus hoida end iseseisvalt kursis õigusaktide ja töökorralduslike muudatustega. Justiitsministri 23.07.2013 määrus nr 26 jõustus 01.08.2013. Seega oli kaebajal aega 9 kuud viia ennast kehtestatud muudatustega kurssi ning vastavusse kehalisele ettevalmistusele kehtestatud nõuetega. Kuidas sügis ja talv takistavad kehalise võimekuse parandamist või miks ei ole võimalik sel ajal tegeleda treeningutega, ei ole kaebusest võimalik aru saada.

26. Vastustajale on arusaamatu, milles on seisnenud kaebaja ebavõrdne kohtlemine. Uue määrusega ei muutunud I klassi valvuritele kehtestatud nõuetes jooksmisele midagi ning kaebaja pidi sellistele kehalistele nõuetele vastama juba alates 19.02.2013, mil teda viidi tema enda nõusolekul I klassi valvuri ametiastmele vastava vanemvalvuri ametikohale. Seetõttu ei ole uue määruse andmisel I klassi valvureid asetatud kuidagi raskemasse olukorda võrreldes varasema ajaga.

27. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et teenistusest vabastamisel ei ole järgitud avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 101 lg-s 2 sätestatud etteteatamise tähtaega. Kaebajaga viidi 20.05.2014 läbi lõpuvestlus. Selle käigus selgitati muuhulgas kaebajale, et tema ei vasta ametnikule kehtestatud nõuetele. Samuti selgitati, et kaebaja tuleb teenistusest vabastada vangistusseaduse (VangS) § 154 lg 1 ja ATS § 92 lg 1 alusel ning tema teenistussuhte viimane päev vanemvalvurina on 05.06.2014. Lõpuvestluse kokkuvõte on vormistatud kirjalikult ning selle on allkirjastanud ka kaebaja. 21.05.2014 on kaebaja edastatud e-kirja, milles loobub pakutud võimalusest asuda kriminaalhooldusosakonna nooremametniku kohale

8 ja teavitab, et tema lahkub. Tartu Vangla 03.06.2014 käskkirjast nr 3-2/389 nähtub, et kaebaja vabastati teenistusest just eelnimetatud alustel ning tema viimaseks teenistussuhte päevaks loeti 05.06.2014. Seega on kaebajat teenistusest vabastamisest ette teatatud ning vabastamise alused on kontrollitavad.

28. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et teenistussuhe kuuluks lõpetamisele koondamise tõttu. Koondamissituatsioon tekib kindlate asjaolude esinemisel vastavalt ATS § 90 lg 1. Samuti tekib koondamissituatsioon ATS § 90 lg 2 kohaselt siis, kui muudetakse ametijuhendit ulatuses, milles see eeldab ametniku nõusolekut, ja ametnik ei ole seda andnud. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine ning kaebaja teenistusest vabastamine koondamise tõttu ei ole võimalik. Kehalisele ettevalmistusele seatud nõuete muutumine kaebaja jaoks ei ole käsitletav ametijuhendi muutmisena. Tegemist ei ole teenistusülesandega ega selle muutumisega. Tegemist on ametnikule kehtestatud nõudega. Seega ei ole tegemist ametijuhendi olulise muutmisega sellises ulatuses, mis nõuaks ametniku nõusolekut. Seda, et kaebaja ametijuhendit ei ole oluliselt muudetud, kinnitab ka kaebaja ise rõhutades kaebuses, et tema tööülesanded on olnud pikemat aega muutumatud. Seega nõustub ka kaebaja ise, et tema ametijuhendit ei ole teenistusülesannete osas muudetud ning sellest tulenevalt ei saa olla ka koondamissituatsiooni.

29. Vastustajale on arusaamatu hüvitise suurus ning selle arvutuskäik. Kuidas või millise loogika ja arvestuse kohaselt on saanud kaebaja hüvitise suuruseks 17 kuu palka, ei ole kaebusest jälgitav. Samuti on vastustajale arusaamatu, miks kaebaja leiab, et ATS § 105 lg 1 alusel saab kaebaja hüvitist suurendada. Vastustaja hinnangul on kaebaja selles osas ekslikul seisukohal ning kohtul ei ole pädevust suurendada ATS § 105 lg-s 1 sätestatud määra üle 3 kuu. Seetõttu on vastustajale hüvitise arvestamise alused ning selle arvestuskäik ebaselged ning vastustajal ei ole võimalik sellele sisulisi vastuväiteid esitada.

Kohtu põhjendused ja otsus

30. Jevgeni Mišukov on vaidlustanud Tartu Vangla direktori käskkirja, millega vabastati ta Tartu Vangla järelevalveosakonna vanemvalvuri ametikohalt VangS § 154 lg 1 alusel ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu. Käskkirja kohaselt tingis vabastamise asjaolu, et J.Mišukov ei vastanud justiitsministri 23.07.2013 määruse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatud nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ § 17 nõuetele (määrus nr 26). VangS § 154 lg 1 kohaselt vabastatakse vanglaametnik ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu teenistusest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 92 sätestatud tingimustel ja korras. ATS § 92 lg 1 kohaselt võib ametniku teenistusest vabastada asjaolu tõttu, millest nähtub ametniku teadmiste ja oskuste vähesus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavas ulatuses ning mis ei võimalda tal teenistussuhet jätkata ja mida ei saanud ette näha ametniku teenistusse võtmisel ega katseaja kestel. VangS § 1131 lg 1 kohaselt peab vanglaametnik vastama vanglaametniku teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud haridus, töökogemuse ja kehalise ettevalmistuse nõuetele ning isiku teadmistele, oskustele ja isiksuseomadustele kehtestatud nõuetele. Ka VangS § 1221 lg 1 sätestab, et vanglateenistuse ametnik peab vastama vanglateenistuse ametnikule esitatavatele kehalise ettevalmistuse nõuetele. Vanglateenistuse ametnikule

9 seatud nõuded, sealhulgas kehalise ettevalmistuse nõuded on justiitsminister kehtestanud eelpool märgitud 23.07.2013 määrusega nr 26.

31. Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: - Kaebaja viidi alates 19.02.2013 järelevalveosakonna inspektori ametikohalt üle järelevalveosakonna I klassi valvuri ametiastmele vastava vanemvalvuri ametikohale; - Määruse nr 26 § 17 lg 1 ja § 9 lg 2 alusel peab I klassi valvur, kes on vanem kui 50 aastat, tegema kätekõverdusi 10 korda, kõhulihaste jõuharjutusi 13 korda ja läbima 3000 meetri kestusjooksu/kiirkõnni ajaga vähemalt 26,0 minutit; - J.Mišukov sooritas vastavalt normidele ainult ühe katse, so toenglamangus kätekõverdused; - kaebaja sooritas jooksukatset kolmel korral: 31.10.2013 katkestas jooksu, 30.04.2014 läbis 3000 meetrit ajaga 27,14 minutit ja 09.05.2014 ajaga 26,48 minutit.

Määruse nr 26 § 31 lg 3 sätestab, et katsed loetakse mittesooritatuks, kui vähemalt üks harjutustest jääb nõutud tasemel tegemata. Käskkirja järgi sooritas kaebaja nõuetekohaselt ainult ühe kolmest nõutud katsest. Samas on kaebaja vaidlustanud ainult ühe, so 3000 meetri läbimisega seotud katse tulemused ja katse läbiviimise korra ja tingimused. Saab järeldada, et kuna kaebaja ka kolmanda korraga nõutud tulemust 3000 meetri läbimisel ei saavutanud, ei peetud nii kaebaja kui vastustaja poolt vajalikuks kolmandat nõutud katset (kõhulihaste jõuharjutus) sooritada, kuna juba ühe harjutuse nõuetele mittesooritamisel loetakse katsed mittesooritatuks. Seega on kaebaja vabastamisel olnud teadmata, kas kaebaja kolmandat katset oleks üldse nõuetele vastavalt sooritanud või mitte.

32. Kohus on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, selles on välja toodud käskkirja väljaandmise õiguslik alus ja vabastamise aluseks olevad faktilised asjaolud. VangS § 154 lg 1 näeb ette, et vanglaametnik vabastatakse ettenägematute asjaolude ilmnemisel teenistusest ATS §-s 92 sätestatud tingimustel ja korras. Seega toimub vanglaametniku vabastamine ametist ettenägematute asjaolude ilmnemisel VangS § 154 lg 1 alusel, kui eriseaduse alusel. Kui vanglaametnik ei vasta teenistusülesannete täitmiseks ettenähtud tingimustele ja tema suhtes on enne vabastamist täidetud ATS § 92 lõigetes 2-4 sätestatud tingimused, siis tuleb vastav vanglaametnik vabastada. VangS § 154 lg 1 sõnastus, võrreldes näiteks ATS § 92 lg 1 sõnastusega, ei jäta vanglale kaalutlusruumi otsustamaks, kas vabastada ametnik või mitte vabastada, või kas kehtestatud nõuetele mittevastavus oli väheoluline. Vastustaja on põhjendatult oma vastuses välja toonud, et turvalisusega seotud erialadel, milleks on ka vanglateenistus, on töö iseloomu tõttu vajalikud teatud kehalised võimed ja nende pidev säilitamine. Vanglaametnikud, sõltumata ametinimetusest, peavad suutma ennetada ja tõkestada kinnipeetavate allumatust kui ka muid erakorralisi sündmusi, oskama käsitseda tulirelvi ja erivahendeid. Selleks peab aga igal vanglaametnikul olema hea füüsiline vorm ja hea tervislik seisund. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja põhiülesanneteks ametijuhendi järgi relvade, laskemoona ja erivahendite nõuetekohane hoidmine, arvestus, väljastamine ning kasutamine. Samas liikus kaebaja väljaspool vanglat koos relvadega, mis eeldab, et kaebaja suudab tõrjuda võimalikku rünnet. Samuti liikus kaebaja vangla territooriumil, kus viibivad ka kinnipeetavad. Seega peab vanglaametniku kehaline ettevalmistus olema sellisel tasemel, mis võimaldab kaitsta ennast või teisi ning mis kindlustab nii kaebaja kui vangla julgeolekut.

10

33. Justiitsministri määruses nr 26 on kehtestatud erinevad nõuded (haridus, töökogemus, kehalise ettevalmistuse nõuded, isiksuseomadused), millele vanglaametnik peab vastama. Kuna kaebaja oli alates 19.02.2013 teenistuses I klassi valvuri ametiastmele vastaval vanemvalvuri ametikohal, pidi ta vastama määruse nr 26 § 17 lg 1 alusel sama määruse §-s 9 lõikes 2 välja toodud tingimustele. Nimelt sätestab määruse nr 26 § 17 lg 1, et I klassi valvur peab kehalised katsed sooritama vähemalt § 9 lõikes 2 nimetatud tulemustega. § 9 lõige 2 sätestab, et mehed vanusega 50 aastat ja enam peavad saama 3000 meetri kestusjooksus/kiirkõnnis tulemuse vähemalt ajaga 26,0 sekundit. Kaebaja leiab, et juhul kui ta oleks vormistatud ametisse inspektorina, siis oleks tal nõuded täidetud, kuna nii I kui II klassi vanglainspektor pidi sama vahemaa läbima 30,0 minutiga. Kaebaja märgib seejuures, et tegelikult ta mingeid füüsilist treenitust ning head liikumisvõimet vajavaid ülesandeid ei täitnud ega pidanudki täitma. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Määruse nr 26 § 30 sätestab üheselt, et vanglaametnikul (katsetel osalejal) on kohustus sooritada kehalised katsed vastavalt tema ametikohale kehtestatud nõuetele. Seega ei ole vangla administratsioonil õigus valida, milliseid nõudeid ja milliste tulemustega konkreetne ametnik, sõltuvalt tema tegelikest ülesannetest või võimetest ja isikuomadustest, peaks täitma. Kui isik on võetud teenistusse vanemvalvuri ametikohale, kuid täidab koristaja ülesandeid, siis tuleb tal täita ka kehalised nõuded vastavalt vanemvalvuri ametikohale (kaebaja näide). Asudes teenistusse konkreetsele ametikohale, tuleb isikul ka selgeks teha, millised nõuded kaasnevad selle ametikohaga. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja viidi II klassi vanglainspektori ametikohalt üle I klassi valvuri ametiastmel, kuna ta ei vastanud II klassi vanglainspektori haridusnõuetele. Sel juhul on samuti toiminud üleviimine põhjusel, et kaebaja haridustase ei ole vastanud vastavale ametikohale kehtestatud nõuetele. Peale hariduse on sõltuvalt ametikohast kehtestatud ka nõuded kehalise ettevalmistuse osas. Seejuures jääb selgusetuks, kuidas ja mille alusel sai kaebajal tekkida õiguspärane ootus, et hindajad lähtuvad sisulistest kriteeriumitest, ehk sellest, milliseid ülesandeid ta täidab.

34. Kaebaja arvates on ebavõrdsust tekitanud vanglatöötajatele kehtestatud nõuete osas erinevad üleminekunõuded varasematelt nõuetelt hilisematele. Kaebaja seisukohalt oli kuni 31.07.2013 kehtinud atesteerimise korra järgi kõigile meesvanglaametnikele vanusega üle 50 aasta kehtestatud 3000 meetri läbimiseks ajaline piir 30 minutit, uue 01.08.2013 kehtiva korra järgi aga tuleb samadel isikutel läbida 3000 meetrit ajaga vähemalt 26,0 minutit. Kaebaja tõlgendus on antud juhul ekslik. Ka kuni 31.07.2013 kehtinud „Vanglaametnike ametiastmete atesteerimisnõuded“ (justiitsministri 10.04.2003 määrus nr 29) § 141 kohaselt pidi I klassi valvur kehaliste võimete katsete harjutused sooritama vähemalt §

71 lõikes 2 esitatud tulemustega. § 141 sellises sõnastuses kehtis alates 01.07.2010. Määruse nr 29 § 71 lg 2 nägi seejuures ette, et mehed vanusega 50 ja rohkem peavad 3000 meetrit läbima ajaga 26.0 minutit. Seega pidid I klassi meesvalvurid vanusega 50 ja enam läbima 3000 meetrit nii enne 01.08.2013 kui ka peale 01.08.2013 ühesuguse ajaga. Seega ei olnud uue määrusega valvurite osas mingit üleminekuaega vajalik määrata, nii enne kui peale 01.08.2013 tuli vähemalt 50 aastasel meesvalvuril läbida 3000 meetrit sama ajaga. Kaebaja oli valvurina teenistuses viimasest üleviimisest alates, so alates 19.02.2013. Sellest ajast oli või pidi kaebaja olema teadlik ka nõuetest, mis vastava ametikohaga kaasneb. Esmane kehalise võimekuse hindamine on läbi viidud detsembris 2013. Seega ei ole õige kaebaja väide, et ta pidi kehalist võimekust suurendama koheselt. Viimane harjutus 3000 meetri läbimisel on kaebaja sooritanud 09.05.2014, seega rohkem kui aasta peale valvurina ametisse asumist, mis peaks olema piisav aeg uute rangemate normidega kohanemiseks.

11 Kui valvurina ametisse asumise ja viimase jooksukatse vahemikku jääb ajaliselt enam kui aasta, siis on arusaamatu kaebaja väide, et vastustaja pikendas katse sooritamise aega kaheksa kuu võrra, millest enamuse moodustas sügis ja talv. Loogiline on, et kehalist võimekust saab arendada ka sügisel ja talvel.

35. Kaebaja leiab, et katsete sooritamiseks puudusid nõuetekohased tingimused - katse 3000 meetri jooksus toimus ümber Tartu Vangla hoone perimeetril, mitte staadionil, rada oli mõõtmata ja märgistamata, ebatäpne. Määruse nr 26 lisa 2 näeb ette, et määratud distants tuleb läbida staadionil või muul tasasel rajal. Seega ei pea jooks/kiirkõndimine toimuma ainult staadionil, seda võib läbi viia ka muul tasasel alal. Vastustaja selgituste kohaselt viidi jooksukatse läbi vanglat ümbritseval perimeetril, mis oli piisavalt lai, ilma järskude kurvideta, mis võimaldas joosta ühtlase tempoga. Asjaolu, et tegemist oli kruusakattega pinnasega, ei peaks mõjutama oluliselt jooksu tempot ja aega. Samas võib ka staadion olla kruusakattega. Vastustaja väitel pakuti kaebajale võimalust soovi korral sooritada jooksukatse A. Le Coq staadionil, kuid kaebaja ei pidanud seda vajalikuks. Vastustaja poolt on kohtule esitatud vanglaametniku J. Riivese kirjalik ettekanne halduskohtule, kus viimane selgitab, et ta ise tegi kaebajale ettepaneku jooksutest läbida A. Le Coq staadionil, kus rada on siledam ja ning koormab vähem jalga (tlk.79). A.Mišukov otsustas siiski testi läbida perimeetril. Kaebajal oli soovi korral võimalik katse sooritada staadionil, seda just olukorras, kus eelnevalt oli kahel korral test ebaõnnestunud. Oluline on ka asjaolu, et samal staadionil oli vanglaametnikel võimalik igapäevaselt treenimas käia sellest ajast alates, kui ametnikele füüsiliste katsete sooritamine tehti kohustuslikuks. Iseenesest on õige kaebaja väide, et vangla ümber oleva raja pikkuse fikseerimise kohta ei ole ühtegi tõendit esitatud. Kuid kohtul puudub alus kahtlustada, et see rada on lubatud pikkusest, so 3000 meetrist pikem, arvestades seda, et sellel rajal sooritavad testi ka teised vanglaametnikud, kusjuures jooksuharjutuse peavad sooritama kõik vanglaametnikud. Vastustaja väitel on rada mõõdetud GPS seadmega, ja see on isegi lühem kui 3000 meetrit 2970 m).

36. Vastustaja väitel mõõdeti jooksuaega stopperiga. Kehaliste katsete lehtedel ei ole märgitud, millise vahendiga aega mõõdeti. Määrus nr 26 ei sätesta, millise mõõtevahendiga tuleb jooksu/kiirkõnni aega mõõta. Seega on alusetu väide, et stopperiga, kui ajaühikuid näitava mõõtevahendiga ei ole lubatud jooksu aega mõõta. Ei mõõteseadusest ega majandusja kommunikatsiooniministri 12.12.2006 määrusest nr 104 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ ei tulene nõuet stopperiga mõõdetud mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks või stopperite taatlemiseks. Stopperiga jooksuaja mõõtmist ei saa kuidagi seostada määruse nr 26 § 32 lg 3 nõuete rikkumisena. Viimane sätestab, et katsete korraldaja teeb enne katsetega alustamist vajalikud ettevalmistused katsete ohutuks ja tõrgeteta toimumiseks.

37. Kaebaja on vastustajale etteheitnud asjaolu, et viimane ei arvestanud kaebaja tervislikku seisundit ega nõudnud arstitõendi esitamist. Määruse nr 32 lg 4 sätestab, et katsetes osaleja peab hindama ja jälgima oma tervislikku seisundit. Terviserikke esinemise korral või halva enesetunde ilmnemisel tuleb katsete sooritamine katkestada. Harjutuse katkestamise põhjus jäädvustatakse kirjalikult. Sama määruse § 36 kohaselt antakse vanglaametnikule, kes ei

12 saanud katseid sooritada tervislikel põhjustel, võimalus sooritada katsed kokkuleppetud ajal. Kui kokkulepet ei saavutada, määrab katsete sooritamise aja katsete korraldaja. Kohus on seisukohal, et määruse nr 26 § 32 lõikest 4 tuleneb, et katsetes osaleja ise peab hindama ja jälgima oma tervislikku seisundit, seda nii enne katse sooritamist kui katse kestel. Kui katse sooritaja leiab, et tema tervislik seisund ei võimalda sel ajal kas katset sooritada või tuleb katse katkestada, tuleb tal endal sellest katse korraldajat teavitada või võimaluse korral esitada arstitõend.

Kaebaja on ise kaebuses märkinud, et 12.12.2013 katse sooritamisel ta ise lootis, et terviserikked on niivõrd paranenud, et saab katse sooritada. Ühestki katsete läbiviimist reguleerivast õigusaktist ei tulene katsete korraldajale kohustust hinnata eelnevalt katsete sooritaja tervislikku seisundit või eelnevalt välja selgitama kas katse sooritajal on mingeid terviserikkeid, sealhulgas kroonilisi haigusi. Määruse nr 26 § 34 lg 1 sätestab, et katsetes osaleja vabastatakse harjutuse sooritamisest tervislikel põhjustel, kui ta esitab arstitõendi, millest nähtub, mis ajani ta on vabastatud.

Arstitõend esitatakse enne katsete sooritamist. Seega sätestab, määrus üheselt, et katsest vabastamiseks tuleb osalejal esitada arstitõend. Kuna kaebajale võimaldati jooksukatset kolmel korral, oli tal võimalus katsest vabastamiseks vastav arstitõend esitada. Kaebaja selle esitamist aga pole vajalikuks pidanud. Samas näitab määruse nr 26 § 34 lg 1, et tervislikel põhjustel ei ole võimalik ametnikku kehaliste katsete sooritamisest üldse vabastada, vaid see lükkab katsete sooritamise tervenemiseni edasi. Määruse nr 26 § 36 lõikest 4 tuleneb, ka korduskatsed tuleb sooritada enne hindamisperioodi lõppu.

Seega on võimalik kehaliste katsete mittesooritamise tõttu ehk vanglaametnikule ettenähtud nõuetele mittevastamise tõttu ametist vabastada ka ametnik, kellel ei ole tervislikel põhjustel võimalik kehalisi katseid nõuetele vastavalt sooritada. Asjaolu, et ametniku kehalised võimed, sealhulgas tervislik seisund, olid kas mitu aastat või aasta tagasi head ning ta eelnevalt sooritas kehalised katsed nõuetepäraselt, et tähenda, et selline seisund ei saa muutuda. Seetõttu näebki määruse nr 26 § 23 ette erinevad hindamise liigid: hindamine teenistusse asumisel, korraline hindamine ja erakorraline hindamine.

Korraline hindamine toimub üks kord aastas (määruse nr 26 § 27), hindamine viiakse läbi aasta viimases kvartalis.

38. Kaebaja seisukohad ja etteheited seoses 2011 toimunud kukkumisega ja põlvevigastusega ei ole antud asjasse puutuvad. Antud asja raames ei ole enam võimalik vaidlustada vangla 2011 aasta tegevuse õiguspärasust ja seda, kas kaebaja suhtes tööõnnetuse vormistamata ja menetlemata jätmine oli õiguspärane või mitte. Põhjused, miks ametnik ei ole suuteline normidele vastavalt kehalisi katseid sooritama, kas see on tingitud vanusest, kehakaalust või kroonilistest haigustest või tööõnnetuse tagajärjel saadud vigastusest, ei ole määrav. Vanglaametniku töövõime hindamine toimub kontrollimise aja seisuga ja on tulevikku suunatud.

39. Käskkirja tühistamiseks ei anna alust ka teised kaebaja poolt välja toodud põhjendused. Kaebaja leiab, et talle ei teatatud vabastamisest kirjalikult ette 15 päeva, nagu näeb ette ATS § 101 lg 2. Vaidlust ei ole, et kaebajale eraldi kirjaga ei ole vabastamisest ette teatatud. Kuid kaebajaga on üksuse juhi järelevalveosakonna juhataja ülesannetes poolt 20.05.2014 läbi viidud vestlus, mille kokkuvõte on kirjalikult vormistatud. Selles kokkuvõttes on selgitatud, et kaebaja teenistussuhte viimane päev vanemvalvurina on 05.06.2014. ning ATS § 101 lg 2 alusel teatatakse talle vabastamisest 15 kalendripäeva ette. Kaebaja on lõppvestluse kokkuvõttele alla kirjutanud 20.05.2014 (tlk.125). Kuna kaebaja viimaseks teenistuses olevaks päevaks oli 05.juuni 2014, siis on vabastamisest ette teatamine olnud tähtaegne, samuti on kaebaja teavitamine teenistusest vabastamiseks vormistatud kirjalikult. Kohus

13 nõustub vastustajaga, et üksnes dokumendi pealkiri või vormistuslik ülesehitus ei muuda etteteatamist olematuks. 21.05.2014 on kaebaja saatnud vastustajale kirja, milles teavitab, et ta pakutud teist vaba ametikohta vastu ei võta ning lahkub (tlk.126). Alusetu on ka kaebaja seisukoht, et kehalise ettevalmistuse nõuete muutmist saaks käsitleda ametijuhendi muutmisena, nõuded kehalise ettevalmistamise osas ei tulene ametijuhendist. See ei toonud kaasa ka koondamissituatsiooni, nagu on märkinud kaebaja.

40. Eeltoodud põhjustel oli kaebaja vabastamine VangS § 154 lg 1 alusel õiguspärane. Kuna kaebaja teenistusest vabastamine oli seaduslik, siis puudub vajadus hinnata kaebaja nõuet hüvitise väljamõistmiseks.

41. Kaebaja on 23.09.2014 vastuses esitanud taotluse mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuse ja kaebaja vastuse koostamisel kasutatud õigusabi kulud, kellele ta tasu kokku 500 eurot töövõtulepingu alusel. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik