4-14-5948/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-14-5948

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.novembril 2014, Tallinn, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-14-5948 Kohtukoosseis eesistuja Orvi Tali, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Väärteoasi Aleksandr Klepatši väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 201 lg

1 ja § 223 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 25.08.2014 otsus Kaebuse esitaja Aleksandr Klepatš (ik: 38508060322)

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 25. augusti 2014 otsus Aleksandr Klepatši väärteoasjas nr 4-14-5948 jätta muutmata.

2. Aleksandr Klepatši apellatsioon jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse väärteomenetleja AL koostas 27.06.2014. a väärteoprotokolli nr AB1313646 selle kohta, et Aleksandr Klepatš 12.04.2014. a kell 18:13 Tallinnas Sõpruse pst 200B/Sipelga 1 asuvas Statoili kütusetanklas juhtis mootorsõidukit Peugeot Boxer registreerimismärgiga XXXXXX nii, et ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, riivas seisvat sõiduautot Ford Mondeo, registreerimismärgiga XXXXXX. Oma tegevusega põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ja varalise kahju MZ-le. Lisaks sellele juhtis menetlusalune isik sõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik oma niisuguse teoga LS § 16 lg 1 ja § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 223 lg 1 ja §

201 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Pidades vajalikuks karistada A. Klepatši arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 alusel Harju Maakohtule arutamiseks.

2. Harju Maakohus mõistis 25.08.2014 otsusega väärteoasjas nr 4-14-5948 A. Klepatši süüdi LS § 201 lg 1 ja § 223 järgi ning KarS § 63 lg 1 kohaselt mõistis talle LS § 223 lg 1 alusel karistuseks

7 päeva pikkuse aresti. Kohtuotsusega kohustati A. Klepatši aresti ära kandma hiljemalt 31.10.2014 ja tähtaegselt aresti kandmata jätmisel nähti ette kohaldada A. Klepatši suhtes sundtoomist arestimajja. Kohtuotsuse motiivides karistuse mõistmise osas märkis maakohus, et LS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti. LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd liiklusõnnetuse põhjustamine ja mootorsõiduki juhtimine omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust oli toime pandud ühe teona, siis mõistetakse karistus vastavalt KarS § 63 lg 1 LS § 223 lg 1 alusel. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke. Kohus arvestas, et A. Klepatšil on neli kehtivat väärteokaristust liiklusalaste väärtegude eest, samuti üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 järgi. Karistuseks mõistetud rahatrahvid ja rahaline karistus on kandmata. Kohtu hinnangul ei avaldaks järjekordse rahatrahvi määramine isikule mõju ega suunaks teda õiguskuulekale eluviisile, mistõttu on ainuvõimalik karistuse liik arest. Kohus leidis, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades, et tegemist on esmakordse sellise karistuse mõistmisega, millega kaasneb isiku vabaduse piiramine, pidas kohus karistuse eripreventiivse eesmärgi täitmiseks piisavaks karistuse määraks seitse päeva aresti.

3. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik A. Klepatš, kes vaidlustab kohtuotsust temale mõistetud karistuse osas ning sisuliselt taotleb kohaldada aresti asemel rahatrahvi, paludes määrata talle kergema karistusena 150 trahviühikut. Apellant märgib, et kohtuotsuse punktis 3.1 on märgitud: „süüdlane lubas tunnistaja auto lasta remontida, kuid ei teinud seda ja telefonile enam ei vasta“. Apellant märgib, et antud juhul on tegemist tahtliku valeütluste esitamisega kohtule, kuna mõlemad isikud olid pidevas SMS kirjavahetuses ja süüdlane on kohtule näidanud maksedokumente, mis tõendasid varuosade tellimist ehk isik oli oma poolt kokkulepet tunnistajaga täitmas. Samas punktis mainib kohus, et “Kohtu hinnangul on tegu toime pandud ettevaatamatult kergemeelsuse vormis“. Punktis 3.2 kohus kirjutab, et „Kohtu hinnangul on tegu pandud kavatsetult“... Antud juhul on ilmselgelt tegemist ettevaatamatult toime pandud teoga. Punktis 3.4. kohus mainib, et „Karistust kergendavad asjaolud puuduvad“, mis ei ole õige, kuna süüdlane on vabatahtlikult täitmas oma kohustust korvata tekitatud kahju tunnistajale. Alates 15.09.2014 on Aleksandr Klepatš OÜ M juhatuse liige ja saab ametipalka 1500 eurot kuus, mis omakorda võimaldab tal tasuda oma vanemaid trahve, mida polnud tasutud just töötuse tõttu, aga mitte tahtlikult.

4. Kuivõrd A. Klepatš teatas ringkonnakohtule, et ei soovi kohtuistungil osaleda ja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, saatis ringkonnakohus vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 apellatsiooni koopia kohtuvälisele menetlejale ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. Ringkonnakohtule saadetud kirjalikus seisukohas leiab kohtuväline menetleja, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad alused selle muutmiseks või tühistamiseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustel. Kohtuväline menetleja ei nõustu apellatsioonis esitatuga ja leiab, et selles esitatud väited on põhjendamatud.

Kohtumenetluses on leidnud tõendamist A. Klepatši poolt LS § 201 lg 1 ja § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemine ja seega on menetlusaluse isiku karistamine põhjendatud. Maakohus on VTMS § 123 lg 2 sätetest tulenevalt arutanud väärteoasja täies ulatuses, kontrollides toimepandud teo faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Maakohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on leidnud, et kaebajale inkrimineeritavad rikkumised on õigesti kvalifitseeritud ja täielikult tõendatud. Maakohus on oma otsuses selgitanud, miks on põhjendatud menetlusaluse isiku karistamine just arestiga. Kohtu siseveendumus on otsuse lugemisel jälgitav. Samuti ei ole maakohus otsuse tegemisel rikkunud menetlusõigust ega kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme. Ühtlasi teatas kohtuväline menetleja, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ning on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu lahendab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 kirjalikus menetluses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. A. Klepatš vaidlustab oma apellatsioonis maakohtu otsust karistuse liigi osas, paludes kergendada karistust ning kohaldada talle karistuseks rahatrahvi 150 trahviühikut. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsuse tühistamiseks karistuse liigi osas ei anna alust apellandi poolt toodu, et kohtuotsuse punktis 3.1 mainib kohus, et “Kohtu hinnangul on tegu toime pandud ettevaatamatult kergemeelsuse vormis“, punktis 3.2 aga kohus kirjutab, et „Kohtu hinnangul on tegu pandud kavatsetult“. Seoses sellega märgib ringkonnakohus, et käesolevas asjas on maakohus tuvastanud, et ettevaatamatult kergemeelsuse vormis pani A. Klepatš toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning tahtlikult pani A. Klepatš toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Seega puudub vastuolu kohtuotsuses toodus. Seejuures on maakohus õigesti ka märkinud, et VTMS §

15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks karistuse liigi osas ei anna alust ka apellandi väide karistust kergendava asjaolu esinemisena selle kohta, et A. Klepatš oli vabatahtlikult täitmas oma kohustust korvata tekitatud kahju tunnistajale. Harju Maakohus on A. Klepatšile karistuse mõistmisel õigesti arvestanud asjaolu, et A. Klepatši on väärtegude, sh liiklusrikkumiste, toimepanemise eest ka varem korduvalt karistatud, samuti on teda karistatud kriminaalkorras KarS § 424 järgi.

A. Klepatšile varem karistuseks mõistetud rahatrahvid ning samuti rahaline karistus on kandmata. Seetõttu ei pidanud kohus võimalikuks karistada A. Klepatši järjekordse rahatrahviga, mis kohtu hinnangul ei avaldaks isikule mõju ega suunaks teda õiguskuulekale eluviisile. Seetõttu pidas kohus A. Klepatšile ainuvõimalikuks karistuseks aresti. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu niisugune seisukoht on põhjendatud, kuivõrd A. Klepatš on vaatamata varasematele karistustele jätkanud väärtegude toimepanemist. Seega ei ole varem kohaldatud karistused tema puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Arvestades A. Klepatši õigusrikkumiste korduvust ning samuti ka seda, et talle varasemate karistustena kohaldatud rahatrahvid on tasumata, on põhjendatud tema suhtes raskemaliigilise karistuse aresti mõistmine. Arvesse võttes seda, et tegemist on esmakordse sellise karistuse mõistmisega, millega kaasneb isiku vabaduse piiramine, pidas maakohus põhjendatult karistuse eripreventiivse eesmärgi täitmiseks piisavaks karistuse määraks seitse päeva aresti. Maakohtu poolt mõistetud karistus on sanktsiooni alammäära lähedane ning käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud.

Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Seoses apellandi väitega, et alates 15.09.2014 on ta OÜ M juhatuse liige ja saab ametipalka 1500 eurot kuus, mis omakorda võimaldab tal tasuda oma vanemaid trahve, mida polnud tasutud just töötuse tõttu aga mitte tahtlikult, märgib ringkonnakohus järgmist. Karistuse mõistmisel lähtub kohus vajadusest mõjutada isikut edaspidi õiguserikkumistest hoiduma. Seda eesmärki ei kaalu kuidagi üles apellandi väide võimaluse kohta seekord rahatrahv tasuda.

Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, A. Klepatšile mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning maakohtu poolt mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast.

6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 25.08.2014 otsuse muutmata.

Orvi Tali Meelika Aava Ivi Kesküla