4-14-6555/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 4-14-6555

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. november 2014, Tallinn, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-14-6555 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Väärteoasi Aleksander Lvovi väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 ja karistusseadustiku (KarS) § 276 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 3. septembri 2014 otsus Kaebuse esitaja Aleksander Lvov (ik: 35306024217)

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 3. septembri 2014 otsus väärteoasjas nr 4-14-6555 jätta muutmata. 2. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja AK koostas 14.07.2014. a väärteoprotokolli nr AB1357091 selle kohta, et Aleksander Lvov 13.07.2014. a Rooli teel, Laadi külas, Tahkuranna vallas, Pärnu maakonnas juhtis mootorsõidukit Kia Carnival, registreerimismärgiga XXXXXX, juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,73 mg/l kohta. Samuti menetlusalune isik eiras võimuesindaja seaduslikke korraldusi „Seis politsei“ ja hoiatust kasutada erivahendit gaas. Menetlusalune isik kasutas kinnipidamisel vastupanu. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik oma niisuguse teoga LS § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime LS § 224 lg

2 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ja seaduslikku korraldust eirates pani menetlusalune isik toime KarS § 276 järgi kvalifitseeritava väärteo. Pidades vajalikuks karistada A. Lvovi arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 alusel Pärnu Maakohtule arutamiseks.

2. Pärnu Maakohus mõistis 03.09.2014 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-14-6555 A. Lvovi süüdi LS § 224 ja KarS § 276 järgi ning KarS § 63 lg-t 1 kohaldades karistas teda 30 päeva pikkuse arestiga. Kohtuotsusega kohustati A. Lvovi ilmuma 15.09.2014. a kell 10:00 aresti kandmiseks Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu kambrisse aadressil Pikk 18, Pärnu linn. Samuti võttis kohus LS § 224 lg 3 alusel A. Lvovilt ära lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse 6 kuuks. Kohus asus seisukohale, et väärtegude toimepanemine A. Lvovi poolt on leidnud tõendamist tema enda ütlustega kohtus, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, isikusamasuse tuvastamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, isiku kinnipidamise protokolliga, piirkonnapolitseinik MV ettekandega ja tunnistajana antud ütlustega, tunnistaja KK ütlustega ning karistuse õiendiga. Kohus märkis, et A. Lvov kinnitas kohtuistungil, et juhtis mootorsõidukit ja oli joobes. Ta eiras politseitöötajate seaduslikke korraldusi ja osutas kinnipidamisel vastupanu. Ta kahetses tehtut. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati A. Lvovil 13.07.2014 kell 23.50 joove 0,77 mg/l, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt oli mõõtetulemus 0,73 mg/l. Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt tuvastati A. Lvovi isikut, kuna isikul oli agressiivne käitumismaneer, juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. A. Lvov sõitis autoga kraavi, enne seda põhjustades liiklusohtliku olukorra. Põgenes sündmuskohalt, ei allunud politseiametnik MV korraldustele. Kinnipidamisel osutas füüsilist vastupanu. A. Lvovi suhtes kasutati erivahendit gaasi ja taktikalisi võtteid. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega oli A. Lvov 13.07.2014 kell 22.53 asjaolude ära langemiseni sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Isiku kinnipidamise protokolli kohaselt peeti A. Lvov 13.07.2014 kell 22.53 kinni. Piirkonnapolitseinik MV ettekande ja tunnistajana ülekuulamise protokolli kohaselt sai ta teenistuskohustuste täitmisega seoses väljakutse Tahkuranna valda, Laadi külla, kus arvatavasti joobes juht olevat tekitanud liiklusohtliku olukorra ja sõitnud kraavi. Kohale jõudes oli kraavis sõiduauto Kia Carnival, reg. nr XXX XXX. Tunnistaja KK ütluste kohaselt pidi sõiduk talle äärepealt otsa sõitma. Juht oli sõidukist väljunud ja hakanud kodu poole minema. Tunnistaja tundis juhti ja ütles, kus ta elab. Tee peal nägid nad puu taha varjuvat isikut. Nad väljusid sõidukist ja soovisid isikuga vestelda. Isik oli agressiivne ja hakkas vastu, mille peale tuli isiku suhtes kasutada pipragaasi. Politsei seaduslikele korraldustele isik ei allunud ja jooksis kodu poole. Teine patrull paigaldas isikule käerauad. Patrull tegi kindlaks, et isik on Aleksander Lvov. Tõendusliku alkomeetri näiduks puhus A. Lvov 0,73 mg/l kohta.

Tunnistaja KK ütluste kohaselt 13.07.2014 sõitis tema juhitud sõidukile ette sõiduauto Kia Carnival reg. nr XXX XXX. Kokkupõrke vältimiseks pidurdas tunnistaja järsult. Kia kiirendas veelgi ja sõitis Siimu ja Laadi teede ristmikul teel välja kraavi. Juht proovis edasi sõita kuid auto ei liikunud paigast. Samal ajal helistas tunnistaja politseisse. Kui politsei 5 minuti pärast saabus, oli juht autost lahkunud. Tunnistaja istus politsei autosse, et näidata, kus juht elab. Siimu teel märkas ta Kia juhti. Politsei proovis juhti kinni pidada, andis korralduse „seis, politsei“ ja hoiatas, et kasutab gaasi. Juht ei allunud korraldustele, vehkis kätega ja eemaldus politseist. Mingi aja pärast saabus sündmuskohale veel kaks politseiautot.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on A. Lvovi varem karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras.

3 Tunnistaja KK ütlustega on tõendamist leidnud, et A. Lvov sõitis sõiduautoga Kia Carnival, reg. nr XXX XXX Tahkuranna vallas Laadi külas Laadi ja Siimu tee ristmikul teelt välja kraavi ja kui auto enam edasi ei liikunud, väljus autost ja suundus jalgsi kodu poole. LS § 69 lg 5 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. A. Lvovil tuvastati ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi 0,73 milligrammi. Seega A. Lvov juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. LS § 224 lg 2 näeb ette karistuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Kohus märkis, et A. Lvovi süüdistatakse ka selles, et ta eiras võimuesindaja seaduslikke korraldusi „seis, politsei“ ja hoiatust kasutada erivahendit gaasi. Samuti osutas A. Lvov kinnipidamisel vastupanu. Tunnistaja KK ja MV ütlustega on tõendatud, et politseitöötajad andsid A. Lvovile korduvalt käsu seisma jääda, kuid A. Lvov seda ei teinud, ta vehkis teda kinni pidavate politseinike suunas kätega ja ei allunud korraldusele seisma jääda. Alles kohale saabunud teise politseipatrulli liikmed suutsid A. Lvovi kinni pidada. Kohus leidis, et olukorras, kus tunnistaja nägi, et A. Lvov tekitas liiklusohtliku olukorra ja seejärel sõitis sõiduautoga kraavi, oli politseitöötajate poolt igati seaduslik anda A. Lvovile korraldus seisma jäämiseks, et temaga saaks läbi viia menetlustoiminguid. A. Lvov aga eiras politseitöötajate seaduslikke korraldusi, suundus kodu poole ja ei lasknud ennast kinni pidada. KarS § 276 kohaselt võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest näeb seadus ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. A. Lvov ei vaielnud vastu, et ta väärteoprotokollis kirjeldatud teod toime pani. Kohtus ta seletas, et kahetseb tehtut, et teod sai toime pandud alkoholijoobes ja mingit õigustust tal ei ole.

Seega leidis kohus, et A. Lvov on toime pannud LS § 224 lg 2 ja KarS § 276 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et A. Lvovile omistatud süüteod vastavad süüteokoosseisule ja on õigusvastased.

Karistuse kohaldamisel leidis kohus, et kohtuvälise menetleja taotlus A. Lvovile aresti ja juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamiseks on põhjendatud. Kohus ei tuvastanud A. Lvovi käitumises karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus kahetsust. Kohus leidis, et A. Lvovile tuleb kahe väärteo toimepanemise eest karistusena kohaldada aresti 30 ööpäeva ulatuses ning samuti ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Kohus asus seisukohale, et nii eripreventiivses ja kui ka üldpreventiivses mõttes on täiesti põhjendatud A. Lvovile lisakaristuse kohaldamine. Kohtu hinnangul ainult põhikaristuse kohaldamine ei ole piisav ja arvestades A. Lvovi käitumist võib ta olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohus ei saanud tähelepanuta jätta asjaolu, et A. Lvovil tuvastatud joove oli mitte vähem kui 0,73 mg/l kohta, s.o väärteona arvestatava rikkumise ülemises piiris. Samuti arvestas kohus karistuse mõistmisel A. Lvovi poolt toimepandud tegude raskust. A. Lvov ei pidanud millekski politseitöötajate seaduslikke korraldusi, ei allunud nendele ja alles tema suhtes jõu kasutamisega saadi tema suhtes alustada menetlustoimingute

4 läbiviimisega. Kohus leidis, et kergem karistus – rahatrahv – ei kanna karistuse eesmärki. A. Lvovi on varem korduvalt karistatud, kuid eelnevad karistused ei ole pannud A. Lvovi hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest.

3. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik A. Lvov, kes vaidlustab kohtuotsust temale mõistetud karistuse osas, paludes vähendada karistust ning ära jätta vähemalt lisakaristus. Apellant märgib, et 13. juulil 2014 oli ta kinni peetud Pärnu maakonnas Uulus, kui kõndis suvila poole tuttavate juurde Laadi külla. Teel suvilasse pidas teda kinni politsei ja nõudis politseiautosse istumist. Ta keeldus täitmast politseinike nõuet ning siis kasutati tema suhtes spetsiaalseid vahendeid – pipragaasi. Kuna kogus oli päris suur, hakkas tal halb ja kuna ta oli tuttavate suvilale lähedal, proovis sealt abi otsida. Jõudes suvila territooriumile kukkus ta muru peale pikali näoga muru poole, ei suutnud enam midagi teha ega näha. Olles pikali, ründasid teda kolm noort politseinikku, üks surus põlvega tema pead nii, et ta oleks äärepealt lämbunud, teised kaks hakkasid tema käsi selja taha väänama ja pigistasid käeraudadega nii tugevasti kinni, peale mida kaks nädalat olid ta käed paistes. Peale seda, kui tal pandi käed käeraudadega kinni, hakati tal taas käsi väänama. Ta hakkas karjuma kuna valu oli tugev. Ta ei osutanud mingit vastupanu ja ei oleks suutnud seda ka tahtmise korral teha. Selle tulemusena murti tema vasak käeluu küünarnuki piirkonnas, peale mida visati teda politseiautosse nagu mingi kott ja sõidutati Pärnu linna politseiosakonda. Teel sinna karjus ta valust ning kui politseinikke tüütas ära tema karjumine, peatasid nad auto, lõid teda silmade vahele, hoiatades, et kui ta jätkab karjumist, siis on talle hullem. Kui teda toodi politseijaoskonda, nõudis ta kiirabi kutsumist, mida ka tehti. Kiirabi viis ta haiglasse, kus tehti röntgen, mille pildilt oli näha vasaku käe luumurd küünarnuki liigese piirkonnas. Haiglas pandi talle kips vasakule käele ja saadeti tagasi politseisse. A. Lvov märgib, et ta saab aru, et rikkus seadust ning ei allunud politsei korraldusele istuda autosse, kuid kedagi ta ei puudutanud ja halvasti ka ei öelnud. Sellise väärteo eest, kanda sellist kannatust nii füüsiliselt kui moraalselt, kas on olemas selline karistus väärteo eest? Tal on haige süda, kannatab hüpertoonia all, tal oli väga raske üle elada selliseid kannatusi. Selle fakti alusel oli läbi viidud sisemine juurdlus Pärnu politseis, kuid ei leitud ühtegi seadusevastast tegevust politsei suhtes. Ja tuleb nii välja, et A. Lvov sai kannatada füüsiliselt politsei poolt, kohus mõistis talle karistuseks 30 päeva aresti ja lisaks juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks.

4. Kuivõrd A. Lvov teatas ringkonnakohtule, et ei soovi kohtuistungil osaleda ja seega on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, saatis ringkonnakohus vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 apellatsiooni koopia kohtuvälisele menetlejale ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. Ringkonnakohtule saadetud kirjalikus seisukohas palus kohtuväline menetleja jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Seisukohas märgitakse, et maakohus on piisava põhjalikkusega kohtuotsuses märkinud, millele tuginedes on süüküsimuses ja karistuse mõistmises seesugustele järeldustele jõudnud. Apellatsiooni kohaselt peab menetlusalune isik temale politsei poolt tekitatud kannatusi piisavaks, et karistust kergendada. Samas tuleb aga tähelepanu pöörata asjaolule, et vigastused tekkisid eelkõige tema enda käitumise tagajärjel. Ilma vastupanu osutamata poleks sunni rakendamine olnud vajalik. Vahetu sund on korrakaitseseaduse § 74 kohaselt isiku mõjutamine füüsilise jõu, erivahendi või relvaga ning seda võib kasutada, kui muu seaduses lubatud haldussunnivahend ei taga isiku kohustuse täitmist. Sama seaduse § 30 ja 32 lubavad politseil isiku peatamist ning seda enam, et tunnistaja KK osutas isikule, kui liiklusohu tekitajale. Tunnistaja MV märgib oma ütlustes, et A. Lvov varjus puu taha. Seega ei ole täpne kaebaja viide apellatsiooni alguses sellele, et ta kõndis suvila poole tuttavate juurde. Kogu sündmus on arenenud just enne seda, kui apellant suundus Laadi külla. Erivahendite ja relva (pipragaasi) kasutamine tulenes menetlusaluse isiku enda käitumisest

5 – mitte peatumine peale korraldust „Seis, politsei!“ ning vastuhakk menetlustoimingutele allutamisel. Kohtuotsuses on märgitud, et A. Lvovi on varasemalt korduvalt karistatud samalaadiliste rikkumiste eest, kuid need on enamuses karistusregistri seaduse mõttes aegunud. Samas kinnitavad need varasemad karistused, et A. Lvov on tuttav menetluskäiguga ning teab, milline on tagajärg, kui tuvastatakse sõiduki juhtimine joobeseisundi või alkoholi tarvitanuna. Seega sai sündmuskohalt põgenemisel tema eesmärk olla karistuse vältimine. Kuid varasemate karistuste mõjusus või mõju puudumine saab olla järgneva karistuse otsustamisel mitte oluliseks vaid üheks hinnatavaks asjaoluks. Seda on ka kohus antud juhul teinud. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on välistatud juhul, kui isik kasutab seda liikumispuude tõttu (karistusseadustiku § 50 lg 2). Kohtuvälises menetluses ega kohtumenetluses ei ole tuvastatud A. Lvovil liikumispuue ning ka apellatsioonis ei ole seda märgitud. Lisaks tuleb märkida, et isik, kes omab juhtimisõigust, peab olema eriti hoolas ning järgima liiklusseaduses esitatud nõudeid. Seesugused nõudeid ei ole tekitatud iseenesest vaid iga-aastane liiklusalane statistika näitab, et alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimine liikluses on ohtlik. Korrakaitseseaduse § 2 lg 2 kohaselt on korrakaitse avaliku korra eest vastutava isiku ülesanne. Seega avaliku korra eest vastutav isik, kes on põhjustanud ohu või rikub avalikku korda, peab ise ohtu ennetama või ohu kõrvaldama. Isik, kes asub sõidukit juhtima on avaliku korra eest vastutavaks isikuks juba juhtima asumise hetkest ning peab ohu ennetamiseks eelkõige ise hindama oma seisundit ning oma tegevuse seaduspärasust. Ühtlasi teatas kohtuväline menetleja, et väärteoasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Seetõttu lahendab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 kirjalikus menetluses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. A. Lvov vaidlustab oma apellatsioonis maakohtu otsust karistuse osas, taotledes karistuse vähendamist ning samuti kohtuotsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.

6. Maakohus on A. Lvovi karistuse mõistmisel õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises karistust raskendavate asjaolude puudumise KarS § 58 järgi ja arvestanud karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 kohaselt menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus arvestas asjaolu, et A. Lvovi on varem karistatud, seega ei ole varasem karistamine tema puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestas kohus karistuse mõistmisel A. Lvovi poolt toimepandud süütegude asjaolusid ja raskust. Nimelt oli A. Lvovil tuvastatud joove mitte vähem kui 0,73 mg/l kohta, s.o väärteona arvestatava rikkumise ülemises piiris ning A. Lvov ei allunud politseitöötajate seaduslikele korraldustele ja alles tema suhtes jõu kasutamisega saadi tema suhtes alustada menetlustoimingute läbiviimisega. Arvestades eeltoodut ning silmas pidades nii üld- kui eripreventiivset eesmärki on põhjendatud A. Lvovi suhtes raskemaliigilisema karistusena 30 päeva pikkuse aresti kohaldamine ning samuti ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuueks kuuks. Maakohtu otsuse tühistamise aluseks A. Lvovile karistuse mõistmise osas ei ole apellandi väide, et ta sai nii füüsiliselt kui moraalselt kannatada seoses politsei poolt tema suhtes jõu kasutamisega. Ringkonnakohus märgib, et apelleeritud kohtuotsusega on maakohus karistanud A. Lvovi LS § 224 ja KarS § 276 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest ning maakohus on oma seisukohta A. Lvovile mõistetava karistuse liigi ja määra osas ka põhjendanud. Samuti on maakohus karistuse mõistmisel kontrollinud karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude olemasolu ning ka arvestanud karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 kohaselt

6 menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust. A. Lvovi väidetav asjaolu, et ta sai nii füüsiliselt kui moraalselt kannatada seoses politsei poolt tema suhtes jõu kasutamisega, ei ole karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes. Ringkonnakohus märgib, et enda väidetavad kannatused seoses tema suhtes politsei poolt jõu kasutamisega põhjustas A. Lvov ise, kuivõrd ta ei allunud politseitöötajate seaduslikele korraldustele. Seda, et ta saab aru, et rikkus seadust ning ei allunud politsei korraldusele istuda autosse, kinnitab A. Lvov oma apellatsioonis ka ise. Politseitöötajate seaduslikele korraldusetele mitteallumist A. Lvovi poolt ei lükka aga kuidagi ümber apellandi väide, et ta ei puudutanud kedagi ega öelnud ka halvasti. Samuti märgib A. Lvov oma apellatsioonis ise, et selle fakti alusel oli läbi viidud sisemine juurdlus Pärnu politseis, kuid ei leitud ühtegi seadusevastast tegevust politsei suhtes. Seega ei olnud politsei tegevus A. Lvovi suhtes jõu kasutamisel ka seadusevastane. Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus A. Lvovile mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, A. Lvovile mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 3. septembri 2014 otsuse muutmata.

Julia Katškovskaja Meelika Aava Ivi Kesküla