Legislator Case Law & Legislation
3-13-2155/32 AI generated

3-13-2155/32 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-13-2155/32
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

3-13-2155/32 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Keywords

AI generated
refusal of medical examination examination failure driving aptitude test supplementary medical examination vat fraud investigation fraud investigation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 6. november 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-13-2155 Kohtuasi R.O.i kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja ära võetud ususümboolika tagastamisele kohustamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: R.O. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 08.12.2014. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12.08.2013 on Viru Vanglas koostatud akt nr 1419 (tl 64) selle kohta, et samal päeval kell 14.30 teostatud läbiotsimisel avastati ja võeti kambris 7257 asuva kinnipeetava R.O.i (edaspidi kaebaja) käest ära muuhulgas 28 ümmargusest puidust elemendist valmistatud palvehelmed, mis ei kajastu varade nimekirjas. 22.08.2013 esitas kaebaja Viru Vanglale taotluse (tl 59), et saada ära võetud palvehelmed tagasi. 04.09.2013 otsusega nr 6-10/28989-2 (tl 59 pöördel) jäeti see rahuldamata.

07.10.2013 vaideotsusega nr 6-12/238-2 (tl 60) ei rahuldatud ka otsuse tühistamise ja toimingu sooritamise nõudega vaiet (tl 61). Veel on toimikusse esitatud kinnipeetava varade liikumist kajastavad andmed (tl 67-76), milledest nähtub ususümboliristi olemasolu kambris alates 05.06.2012, 12.08.2013 toimunu kohta algatatud distsiplinaarmenetluse dokumendid (tl 62-65) ning 18.07.2013 koostatud akt nr 1212 (tl 66).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 09.10.2013 koostatud kaebuses (tl 1) palus kaebaja, et kohus teeks Viru Vanglale ettekirjutuse ususümboolika tagastamiseks ja tuvastaks vanglapoolse inimõiguste riive. Ta väitis, et 18.07.2013 läbiotsimise käigus võeti ilma läbiotsimisakti märkimata ära rist, mis oli paela purunemise tõttu palvehelmestest eemaldatud. 12.08.2013 toimunud läbiotsimisel võeti ära ka selle juurde kuuluvad palvehelmed põhjendusel, et neid pole isiklike asjade nimekirjas, kuigi seal on ususümboolika omamine üheselt mõistetavalt kirjas. Kaebaja leidis, et vangla on talle vajaliku eseme äravõtmisega toime pannud räige rikkumise ning väitis, et kavatseb esitada vastava kahju hüvitamise nõude.

3. Viru Vangla vastuses (tl 58-59) paluti kaebust mitte rahuldada ning märgiti, et kaebaja väited 18.07.2013 toimunud läbiotsimise käigus ära võetud risti ja talle kuuluvate esemete nimekirja ebaõige koostamise kohta ei vasta tõele. Seejuures selgitati, et nimekirjad koostatakse võimalikult täpselt ja mitmeti mõistmise vältimiseks esitatakse eseme lühikirjeldus ning lisati, et nimekirjast nähtub üheselt, et kaebajal oli vaid ususümbol - rist.

4. Tartu Halduskohtu esimehe 13.06.2014 käskkirja nr 11-1/14/29 (tl 49-51) alusel anti kaebus menetlemiseks kohtunik Raili Randlasele. 16.07.2014 saabus toimik tagasi Tartu Ringkonnakohtust ning edastati 29.07.2014 kohtunikule (tl 52).

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebaja on esitanud temalt ära võetud eseme tagastamisele kohustamise nõude ning soovib hüvitamiskaebuse esitamise kavatsusele viidates lisaks veel ka vastava tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Seega vajab lahendamist küsimus, kas vanglal oli olemas alus kaebaja juurest leitud palvehelmeste äravõtmiseks või tuleb need talle tagastada. Veel vajab lahendamist küsimus, kas selle tegevuse läbi sai talle tekitada riigivastutuse seaduse alusel hüvitatavat mittevaralist kahju või on vastavale põhjendusele tuginev tuvastamisnõue ilmselgelt perspektiivitu.

6. Kinnipeetava isiklike asjadega seonduv on reguleeritud vangistusseaduse § 15 lg-st 3 tulenevalt justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirjas“ (edaspidi VSKE). Selle § 57 lg-d 1 ja 3 näevad ette, et kinnipeetav võib enda juures kambris, toas või laos hoida vanglasse saabumisel kaasa võetud ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju kogukaaluga 30 kilogrammi. VSKE § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Kohtutoimikusse esitatud dokumendid kinnitavad, et kaebaja asjade kohta on koostatud nimekiri ning selles on kajastatud ususümboliristi olemasolu. Kuna seejuures pole midagi enamat märgitud, pole ka alust arvata, et rist oli koos palvehelmestega. Rist ja palvehelmestega rist on erineva sisu ja tähendusega mõisted. Eseme leidmise/äravõtmise aktis kirjeldatu kohaselt oli tegemist kahekümne kaheksast ümmargusest puust elemendist koosnenud esemega. Seetõttu on väheusutav, et kaebaja asjade kohta nimekirja koostanud ametnikul jäi palvehelmeste olemasolu tähelepanuta. Samuti pole usutav, et 18.07.2014 toimunud läbiotsimise kohta akti koostades jättis ametnik ära võetud risti fikseerimata ja viga ei märganud aktiga tutvudes ka kaebaja ise. Asjaolu, et lisaks palvehelmestele leiti kaebaja juures 12.08.2014 veel teisigi tema isiklike asjade nimekirjas mitte olevaid esemeid ning neid on leitud ja ära võetud varemgi, viitab omakorda sellele, et vastuväited on esitatud üksnes

enda õigustamiseks ja tegelikult on tal olnud kalduvus vallata esemeid, millised tema isiklike asjade nimekirjas ei kajastu ja millede päritolu pole seetõttu teada.

7. VSKE § 66 lg-tes 1 ja 2 kehtestatu näeb ette, et leitud eseme, mille omanikku ei suudeta tuvastada kas võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigi eelarve tuludesse. Kinnipeetavale on seda võimalik tagastada üksnes juhul, kui tuvastatakse, et tema ise ongi selle omanik. Käesoleval juhul ei tõenda miski kaebajalt ära võetud palvehelmeste talle kuulumist. Seega ei ole tal ka kuidagi võimalik nõuda nende tagastamist ning kohus ei saa teha vanglale vastavat ettekirjutust.

8. Lisaks kohustamisnõudele on kaebaja esitanud veel ka tuvastamisnõude ning väidab, et kavatseb esitada edaspidi vangla vastu kahju hüvitamise nõude. Halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 2 võimaldab küll niisuguse kavatsusega tuvastamisnõuet põhjendada, kuid selle rahuldamine saab kõne alla tulla üksnes siis, kui tulevast hüvitamiskaebust on võimalik pidada perspektiivikaks. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, milles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on käsitletud sama seaduse § 9 lg-tes 1 ja 2. Neis kehtestatu võimaldab nõuda mittevaralise kahju rahas hüvitamist üksnes süülise väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja väited otseselt ühelegi eelnimetatud mittevaralise kahju tekkimise juhule ei viita ja lubavad järeldada vaid soovi, saada hüvitist vanglaametnike tegevuse läbi tekitatud kannatuste eest. Mõningased kannatused ja ebameeldivused kaasnevad kinnipidamisega paratamatult. Isiklike asjade nimekirja mittekantud esemete leidmine ja äravõtmine saab ilmselt tekitada kinnipeetavale kannatusi ja hingelisi läbielamisi, kuid kindlasti ei ole tegemist vangla õigusvastase tegevusega ega niisuguste kannatustega, millised kvalifitseeruksid kinnipeetava väärikuse süüliseks alandamiseks.

9. Eeltoodud järeldustel pole Tartu Halduskohtul alust pidada Viru Vangla tegevust kaebaja isiklike asjade üle arvestuse pidamisel ega tema juures leitud palvehelmeste äravõtmisel õigusvastaseks. Seega jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumäärusega vabastatud 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad tema võimalikud kulutused sama seadustiku § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane