4-14-6584/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-14-6584

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

6. november 2014, Tallinn Väärteoasja number 4-14-6584 Kohtukoosseis eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Pavel Gontšarov Väärteoasi Marten Liidiku väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 19.09.2014 otsus Kaebuse esitaja Menetlusalune isik Marten Liidik (ik: 39111100268) Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik Marten Liidik RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 19.09.2014 otsus Marten Liidiku väärteoasjas nr 4-14-6584 jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna vanemväärteomenetleja OK koostas 19.07.2014 väärteoprotokolli AB1382252 selle kohta, et Marten Liidik 14.09.2013 kella 20:50 ajal Tallinnas XXXXX XX X maja juures oli eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid metüleendioksümetamfetamiin (MDMA), tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH) ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega NPALS § 3 lg 1 nõudeid, millega pani toime NPALS § 151 ettenähtud väärteo.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Tallinna kordoni piirivalvur TK koostas 19.07.2014 väärteoprotokolli AB1244790 selle kohta, et Marten Liidk 19.07.2014 kella 09:45 ajal Tallinnas XXXXXX XXX XX maja juures oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik oma niisuguse teoga NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime NPALS § 151 ettenähtud väärteo.

Kooskõlas VTMS §-ga 83 saatis kohtuväline menetleja väärteoasja Harju Maakohtule arutamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. 19.09.2014 otsusega väärteoasjas nr 4-14-6584 mõistis Harju Maakohus M. Liidiku süüdi NPALS § 151 järgi ja karistas teda 12 päeva pikkuse arestiga, kohustades teda aresti kandmisele ilmuma Põhja prefektuuri Tallinna arestimajja hiljemalt 28.11.2014. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel nägi kohus ette kohaldada M. Liidiku suhtes sundtoomist arestimajja. Maakohus leidis, et tõendamist on leidnud, et Marten Liidik oli 14.09.2013 tarvitanud narkootilisi aineid (metüleendioksümetamfetamiin (MDMA), tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC- COOH) ilma arsti ettekirjutuseta.

Menetlusalune isik on ise 14.09.2013 tunnistanud, et oli tarvitanud narkootilisi aineid. Samuti tuvastati joobeseisundi uuringuakti 2910T (14.09.2013.a episood) kohaselt isiku uriinis metüleendioksümetamfetamiin (MDMA), tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH). Narkootiliste ainete arsti ettekirjutuseta tarvitamise puhul on tegemist tahtlikult toime pandud väärteoga. Kohus leidis, et samuti on tõendamist leidnud, et M. Liidik oli 19.07.2014 tarvitanud narkootilist ainet oksasepaam/nordasepaan, diasepaam/temasepaam, GHB>200 mg/ml ilma arsti ettekirjutuseta.

Oksasepaam/nordasepaan, diasepaam/temasepaam on kantud sotsiaalministri 18. mai 2005. a määrusega nr 73 kinnitatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja nr IV, mis tähendab, et nende ainete tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta on keelatud. Kohus märkis, et kuigi 19.07.2014 episoodis eitab isik narkootiliste ainete tarvitamist, kinnitab ta steroidide tarvitamist ja et ta ei ole teadlik nende ainete narkootilisest mõjust. Samas tuvastati joobeseisundi uuringuakti nr 1939T (19.07.2014.a episood) kohaselt isiku uriinis oksasepaam/nordasepaan, diasepaam/temasepaam, GHB>200 mg/ml.

Kohus leidis, et isik on ise kohustatud huvituma tema poolt võetavate tablettide, antud juhul steroidide, koostisest ja koostisainete mõjust organismile. Kohus asus seisukohale, et isiku poolt tablettide koostise tuvastamata jätmisel on tegemist tema enda poolse lohakusega ning sellega on ta väärteo pannud toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Tähelepanelikuma ja kohusetundlikuma suhtumise korral tablettide koostisainete suhtes oleks M. Liidikul olnud võimalik väärteo toimepanemist vältida. Kohus leidis, et väärteod on õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 järgi.

Maakohus leidis, et teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestas kohus toimepandud väärteo raskust ja laadi ning menetlusaluse isiku isikut. Kohus märkis, et nähtuvalt karistusregistrist on isikut varem karistatud, sealhulgas korduvalt NPALS §151 alusel ning karistuseks on mõistetud rahatrahv. Rahatrahvid on M. Liidikul tasumata. Varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut edaspidi analoogiliste rikkumiste toimepanemisest hoiduma ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist.

Arvestades eeltoodut, leidis kohus, et M. Liidikut ei ole võimalik karistada rahatrahviga ja ainuvõimalik karistuse liik on arest. Arvestades, et toime on pandud kaks õigusrikkumist, pidas kohus kohaseks karistuse määraks 5+7 s.o 12 päeva aresti.

APELLATSIOON

3. Harju Maakohtu 19.09.2014 otsuse peale esitas apellatsiooni M. Liidik, kes märgib, et ei ole kohtuotsusega rahul ja palub selle uuesti läbivaatamist ja/või muutmist. Kohtuotsuse edasikaebamise motiiv on muuta 12 päeva pikkune arest üldkasulikuks tööks või kokku leppida aresti kandmiseks osade kaupa graafik. Apellant märgib, et kuna ta on igapäevaselt tööl käiv inimene ja elab juba 4 aastat Soome Vabariigis, siis ei ole tema jaoks lihtsustatud ega võimalik viibida 12 järjestikusel päeval arestimajas. Antud olukord saab saatuslikuks tema töökohale ja muudab tema elukorraldust pöördumatult. Kohtuistungil ei olnud tal võimalik osaleda, kuna viibis sellel hetkel Põhja-Soomes ja kuna kirjalik kohtukutse saadeti tema eelmisele elukoha aadressile. Ta on elanud juba 3 kuud teisel aadressil ja ei ole siiani kirjalikku kutset paberil kätte saanud. Siiski teadis ta istungi toimumisest, aga ei olnud tõesti istungil võimalik osaleda, et kuulata ära kohtuotsus, ennast kaitsta ja koheselt taotleda aresti ärakandmiseks graafikut, pikendada aresti ärakandmise aega või paluda aresti asemel üldkasulikku tööd. M. Liidik märgib, et ta teavitas kohut, et ei ole võimalik osaleda istungil ja palus kohtuistungi edasilükkamist, mida aga ei rahuldatud. Apellant märgib, et praegusel hetkel on ta enda elu korraldanud selliselt, et saab tulla koheselt istungile ja on teavitanud tööandjat oma karistusest, mille peale ta ei reageerinud positiivselt ja hoiatas, et pikemalt kui 3-4 päeva ei ole kohane töölt puududa. Sellepärast palub apellant kohtul tulla vastu tema taotlusele. Lisaks ei tunnista apellant ennast menetluses selgunud asjaoludes täielikult süüdi. Materjali läbivaatamisel oli ta totaalselt hämmastunud, kuna tõesti ei ole antud ainetega tegemist teinud ja enamuses olid antud ainete nimetused täielikult võõrad. Apellant märgib, et ta tunnistab ennast süüdi ettevaatamatuses ja hoolimatuses. Lisaks enda rumalusest kanepi tarvitamises. Ta kahetseb väga tehtut ja loomulikult on valmis oma tegude eest vastutama. Seetõttu palub apellant anda talle võimalus ennast kaitsta ja muuta tema 12 päeva pikkune arest üldkasulikuks tööks 24 tunni ulatuses või lubada tal karistust kanda ositi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.

4.1 M. Liidik sisuliselt vaidlustab oma apellatsioonis Harju Maakohtu 19.09.2014 otsust enda süüditunnistamises NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, märkides, et ta ei tunnista ennast menetluses selgunud asjaoludes täielikult süüdi. Apellandi väitel ei ole ta antud ainetega tegemist teinud ja enamuses olid antud ainete nimetused talle täielikult võõrad. Apellant märgib, et ta tunnistab ennast süüdi ettevaatamatuses ja hoolimatuses, lisaks enda rumalusest kanepi tarvitamises. Seega sisuliselt väidab apellant, et ta ei tarvitanud narkootilisi aineid mitte tahtlikult vaid ettevaatamatusest. Ringkonnakohus leiab, et apellandi niisugune väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks M. Liidiku süüditunnistamises NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises. Harju Maakohus luges M. Liidiku poolt 14.09.2013 narkootiliste ainete (metüleendioksümetamfetamiin (MDMA), tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH) ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise tõendatuks menetlusaluse isiku poolt 14.09.2013 antud tunnistusega, et oli tarvitanud narkootilisi aineid, samuti joobeseisundi uuringuaktiga 2910T, mille kohaselt tuvastati M. Liidiku uriinis metüleendioksümetamfetamiin (MDMA), tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH).

M. Liidiku poolt narkootiliste ainete tarvitamise ilma arsti ettekirjutuseta 19.07.2014 episoodis luges maakohus tõendatuks joobeseisundi uuringuaktiga nr 1939T, mille kohaselt tuvastati M. Liidiku uriinis oksasepaam/nordasepaan, diasepaam/temasepaam, GHB>200 mg/ml. Seejuures on maakohus ka võtnud seisukoha M. Liidiku sisulise väite, et ta ei tarvitanud narkootilisi aineid mitte tahtlikult vaid ettevaatamatusest, osas. Nimelt kohus märkis, et kuigi 19.07.2014 episoodis eitab isik narkootiliste ainete tarvitamist, kinnitab ta steroidide tarvitamist ja et ta ei ole teadlik nende ainete narkootilisest mõjust. Maakohus märkis, et isik on ise kohustatud huvituma tema poolt võetavate tablettide, antud juhul steroidide, koostisest ja koostisainete mõjust organismile. Isiku poolt tablettide koostise tuvastamata jätmisel on tegemist tema enda poolse lohakusega ning sellega on ta väärteo pannud toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Tähelepanelikuma ja kohusetundlikuma suhtumise korral tablettide koostisainete suhtes oleks M. Liidikul olnud võimalik väärteo toimepanemist vältida. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja märgib, et KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

4.2 M. Liidik vaidlustab oma apellatsioonis maakohtu otsust ka karistuse liigi osas, taotledes asendada talle kohaldatud arest üldkasuliku tööga. Oma niisugust taotlust põhjendab apellant sellega, et kuna ta on igapäevaselt tööl käiv inimene ja elab juba 4 aastat Soome Vabariigis, siis ei ole tema jaoks lihtsustatud ega võimalik viibida 12 järjestikusel päeval arestimajas. Apellandi väitel saab see saatuslikuks tema töökohale ja muudab tema elukorraldust pöördumatult. Seega sisuliselt väidab M. Liidik, et aresti korraga kandmisel kaotab ta oma töökoha.

Ringkonnakohus leiab, et apellandi niisugused väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks karistuse liigi osas. Harju Maakohus on M. Liidikule karistuse mõistmisel võtnud arvesse seda, et M. Liidikut on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud, sealhulgas korduvalt NPALS § 151 alusel. Arvestades seda, et varasemad karistused ei ole mõjutanud M. Liidikut edaspidi analoogiliste rikkumiste toimepanemisest hoiduma ning karistuseks mõistetud rahatrahvid on M. Liidikul tasumata, leidis kohus, et M. Liidikut ei ole võimalik karistada rahatrahviga ja ainuvõimalik karistuse liik tema mõjutamiseks õiguskuulekusele on arest.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu niisuguse seisukohaga ja märgib, et karistuse eesmärk on isiku mõjutamine hoidumaks edaspidi süütegude toimepanemisest ning seda eesmärki ei kaalu kuidagi üles apellandi väited seoses oma tööalase olukorraga. Sellele, et ilma arsti ettekirjutuseta narkootiliste ainete tarvitamisega kaasnev karistus võib negatiivselt mõjutada tema tööalast olukorda, pidanuks M. Liidik mõtlema juba enne süüteo toimepanemist ja sellest tulenevalt süüteo toimepanemisest hoiduma. Pannud aga kirjeldatud süüteo sellele vaatamata toime, ei saa niisugune põhjendus süüdlast vabastada temale kohtu poolt mõistetud õiglasest karistusest.

Lisaks taotleb apellant võimaldada tal kanda aresti osade kaupa. Seoses apellandi niisuguse taotlusega märgib ringkonnakohus, et Harju Maakohtu 19.09.2014 otsusega on M. Liidikut karistatud 12 päeva pikkuse arestiga, mis kuulub kohtuotsuse järgi ärakandmisele korraga. KarS § 66 lg 1 sätestab, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Maakohus ei ole M. Liidikule karistust mõistes tuvastanud niisuguseid asjaolusid, mis annaksid alust tema suhtes KarS § 66 kohaldamiseks ning selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus.

Ehkki apellandi väitel saab kohtuotsuses ettenähtud korras aresti kandmine saatuslikuks tema töökohale ja muudab tema elukorraldust pöördumatult, ei ole ta oma niisuguse väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. M. Liidiku väitel on ta teavitanud tööandjat oma karistusest, mille peale tööandja ei reageerinud positiivselt ja hoiatas, et pikemalt kui 3-4 päeva ei ole kohane töölt puududa. Seoses sellega märgib ringkonnakohus, et esiteks on apellandi niisugune väide tõenditele mittetuginev ja seetõttu paljasõnaline. Teiseks ei nähtu apellandi väidetavast tööandja vastusest seda, et M.

Liidik aresti kandmise tõttu oma töökohast ilma jääks. Ringkonnakohus möönab, et apellandi poolt aresti korraga ärakandmine ilmselt tõepoolest mõjub ebasoodsalt tema tööalasele olukorrale, kuid puuduvad andmed selle kohta, et see mõju oleks ebamõistlikult ränk ning seaks apellandi tööalaselt ebamõistlikult raskesse olukorda. Kaksteist päeva on suhteliselt lühike ajavahemik ning ei ole alust arvata, et M. Liidiku eemalviibimine paneks tema töökoha eriliselt raskesse olukorda. Lisaks märgib ringkonnakohus, et Harju Maakohtu 19.09.2014 kohtuotsuse kohaselt tuleb M.

Liidikul aresti kandma asuda hiljemalt 28.11.2014, s.o rohkem kui kaks kuud hiljem kohtuotsuse kuulutamisest. Ringkonnakohtu hinnangul on see aeg piisav selleks, et M. Liidikul oleks võimalik korraldada oma tööalaseid asjaolusid nii, et tema asumisel aresti kandmisele ei satuks ta tööalaselt ebamõistlikult raskesse olukorda.

5. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et apelleeritud Harju Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust selle tühistamiseks. Seetõttu ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus M. Liidiku apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 19.09.2014 kohtuotsuse väärteoasjas nr 4-14-6584 muutmata.

Meelika Aava Ivi Kesküla Pavel Gontšarov