3-14-51284/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-51284 Otsuse tegemise aeg ja koht

6. november 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla 28.04.2014 käskkirja nr 6-2/556 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja –XXX Vastustaja - Tartu Vangla Resolutsioon

1. Jätta XXX kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 6. novembrist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 8. detsembril 2014 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav XXX esitas 27.06.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla 28.04.2014 käskkirja nr 6-2/556 tühistamiseks (tl 1-2). Vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristus 20 ööpäeva kartserit, millest koheselt pöörati täitmisele 6 ööpäeva ning 14 ööpäeva täitmisele pööramine lükati edasi 6 kuulise katseajaga.

2. Kaebuse esitaja esitas Tartu Vanglale antud käskkirja peale vaide, mida ei rahuldatud Tartu Vangla 29.05.2014 otsusega nr 1-11/242-2 (tl 3-4).

3. Tartu Halduskohus jättis oma 07.08.2014 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja. 15.08.2014 saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja kiri, milles ta teatab, et riigilõiv kaebuselt on tasutud vastavalt kohtu ettekirjutusele määratud tähtajaks.

4. Tartu Halduskohus võttis 18.08.2014 määrusega XXX kaebuse menetlusse, 12.09.2014 määrusega otsustas kohus asja lahendada kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtaja dokumentide esitamiseks.

KAEBAJA VÄITED

5. XXX tunnistab kaebuses 04.04.2014 kella 14.14.50 ajal teostatud läbiotsmise käigus vanglateenistuse ametnikuga suhtlemisel venekeelsete ebatsensuursete sõnade kasutamist, leides jätkuvalt, et see oli õigustatud, kuna tema hingeline seisund oli saadud korraldusest tasakaalust väljas. Veel leiab XXX, et kuna tema öeldust ametnikud ei solvunud, siis puudus üldse alus tema karistamiseks. Oma teo õigustuseks peab XXX vajalikuks märkida ka, et tema on esitanud ametnike tegevuse kohta kuriteoteate, millele vangla 16.04.2014 kirjaga nr 2-3/1868-2 vastas. Kaebaja leiab, et ei olegi ametnikke solvanud, kuna sõna pederast on võrdväärne sõnaga homo, mis ei ole solvav väljend, pealegi ei tundnud ametnikud ka ennast solvatuna. Tema ainult küsis ametniku käest ega nad kõik pederastid (homo) ei ole, kuna sellise korralduse, kummardada ametniku suunas seljaga ning tõmmata tuharad lahku, saab anda ainult isik, kes soovib ennast sellisel viisil rahuldada.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, leides, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jääb Tartu Vangla 29.05.2014 vaideotsuse nr 1-11/242-2 toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Vastustaja palub jätta tähelepanuta kui asjasse mittepuutuvad kaebaja väited, mis puudutavad vanglaametniku korralduse õiguspärasust ja õigustusi selle mittetäimiseks, kuna kaebajat ei ole korralduse täitmata jätmise eest distsiplinaarkorras karistatud. Samuti ei puutu käesoleva asja lahendamisel asjasse kaebaja poolt ametnike tegevuse kohta kuriteoteate esitamine, kuna selles ei anna hinnangut kaebaja käitumisele, mille eest temale distsiplinaarkaristus määrati.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

7. Vaidlustatud käskkirjast (tl 20-21) nähtuvalt seisnes kaebaja distsiplinaarsüütegu selles, et viibides 04.04.2014 umbes kella 14.50 paiku eelvangistushoone ruumis nr 2031, kus temale teostati peale jalutuskäiku läbiotsimist, käitus ta läbiotsimist teostava vanglateenistujaga ebaviisakalt, kasutades suhtlemisel kõrgendatud hääletooni, segas läbiotsimise teostamist pideva vahele rääkimisega ning kasutas vanglateenistuse ametnikuga suheldes ebaviisakaid ning solvavaid väljendeid. Distsiplinaarkaristus määrati Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 ja 1.6.3 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest.

8. Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid, žeste või žargooni. Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud olema vangla teenistujatega teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas.

9. Kohus ei saa nõustuda kaebajaga selles, et tema poolt väljaöeldu näol ei ole tegemist solvavate väljenditega.

10. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt väljaöeldu, mis nähtub selgelt tema antud seletustest (tl 27), ei olnud suunatud mitte ametniku orientatsiooni suhtes selguse saamisele vaid ametnike pederastideks (homodeks) nimetamine, seda ka küsimuse vormis, oli teadlik soov solvata ja alavääristada ametnikku, kelle töökohustuse hulka kaebaja täieliku läbiotsimise teostamine kuulus. Olenemata sellest, millise õigustuse kaebaja oma tegevusele hetkel leida soovib, on kohus veendunud selles, et tema väljaütlemise ajal oli sooviks ning eesmärgiks väljendada põlgust läbiotsimisse kui toimingusse ning ametniku teadlik alandamine ning solvamine.

11. Kohus ei saa nõustuda kaebajaga selles, et tema käitumine ja keelekasutus oli õigustatud, mistõttu oli karistamine õigusvastane.

12. Asja materjalidest nähtuvalt viibib kaebaja vangistuses pikka aega, alates 11.01.2012 ning seetõttu on talle hästi teada, et vanglas võib kinnipeetava läbiotsimist teostada ainult temaga samast soost vanglaametnik. Seega ei olnud kaebajal alust järeldada, et tema läbiotsimine sõltub ametniku orientatsioonist ja pelgalt täieliku läbiotsimise iseloomust tuleneva järelduse tegemisel ametniku pederastideks (homoks) nimetamine oli ilmselge pahatahtlus naeruvääristada läbiotsmist ning alandada ja solvata seda teostavat ametnikku.

13. Oma teenistusülesandeid korrektselt täitvate ametnike suhtes, kes toimisid seaduse alusel ega olnud ise provotseerijad, ei olnud kaebajal õigustust nimetada neid pederastideks ainuüksi seetõttu, et temale antud korralduse võis kaebaja hinnangul anda ainult pederast (homo). Sarnast seisukohta on väljendanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus oma otsuses Janowski vs Poola, 21.01.1999.

14. Kohtule esitatud Keeleinspektsiooni peadirektori 14.05.2014 vastusest teabenõudele nr 4- 7/29-2 (tl 6) nähtuvalt võib sõnadel pederast ja suka olla neutraalne tähendus, kui neid kasutatakse vastava mõiste või emase koera tähistamisel. Samas, kui neid sõnu kasutatakse inimese kohta, mida kaebaja tegi, siis on tegemist madalkeelse sõnavara hulka kuuluvate äärmiselt vulgaarsete sõimusõnadega.

15. Kohus nõustub vastustajaga, et mitte igasugune keelekasutus ei ole väljendusvabaduse kaitsealas ega seetõttu lubatav ja selle kasutamisel tuleb hinnata asja tehiolusid ning sündmuse toimumise aega ja kohta. Antud juhul kasutas kaebaja 04.04.2014 kella 14.50 paiku peale jalutuskäiku toimunud täieliku läbiotsimise ajal ebatsensuurseid, solvavaid ja ähvardavaid väljendeid ega olnud suhtlemisel vanglateenistuse ametnikuga viisakas, järelikult tema distsiplinaarkorras karistamine on õiguspärane. Kaebaja on distsiplinaarmenetluse käigus ära kuulatud, distsiplinaarmenetluse läbiviimine on õiguspärane, distsiplinaarmenetluse protokoll on koostatud menetlusnorme järgides ning uurimispõhimõtte rikkumisele viitavad tõendid puuduvad, distsiplinaarmenetluse käigus on põhjalikult analüüsitud kaebaja poolt toimepandud distsiplinaarrikkumist ning kaebaja süü on tuvastatud, seega ükski kaebuse esitaja väide ei anna alust vaidlustatud käskkirja tühistamiseks.

16. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik