3-14-51075/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-51075 Otsuse tegemise aeg ja koht 6. november 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla 25.03.2014 käskkirja nr 6-2/373 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 6. novembrist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 8. detsembril 2014 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav XXX esitas 09.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Tartu Vangla 25.03.2014 käskkiri nr 6-2/373, millega teda karistati distsiplinaarkorras noomitusega vangistusseaduse § 67 p 2 nõude süülise rikkumise eest (tl 1). Kaebusele oli lisatud ka taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. 14.04.2014 esitas kaebaja vanglale vaide, milles taotles Tartu vangla 25.03.2014 käskkirja nr 6-2/373 kehtetuks tunnistamist (tl 10). Tartu Vangla 14.05.2014 vaideotsusega nr 1-11/172-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata (tl 11).

3. Tartu Halduskohtu 12.06.2014 määrusega vabastati XXX riigilõivu tasumisest ja kohus võttis tema kaebuse menetlusse.

4. Tartu Halduskohtu 11.09.2014 määrusega kohus otsustas asja lahendada kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid dokumente.

KAEBAJA VÄITED

5. Kaebaja väidete kohaselt ei ole tema takistanud vanglateenistuse ametnikke ja seetõttu puuduvad objektiivsed ja subjektiivsed asjaolud tema distsiplinaarkorras karistamiseks. Kaebusest nähtuvalt ei nõustu kaebaja sellega, et ravimi küsimine ja sellest loobumine on valvuri töö takistamine. Samuti on kaebaja seisukohal, et teda on karistatud ravimist loobumise eest.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja väidab, et kaebaja on ekslikult seisukohal, et teda on karistatud ravimitest loobumise eest. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt karistati kaebajat selle eest, et oma tegevusega takistas tema valvuril järelevalve teostamist osakonnas. Vastustaja nõustub, et kaebajal on õigus küsida ravimit ja sellest ka loobuda ning iseenesest selline tegevus ei ole kvalifitseeritav kohustuste täitmise takistamisena. Siinjuures tuleb arvestada sündmuse olustikku ning kaebaja isikut ja tema varasemat käitumist, mis muudab tema käitumise juba rikkumiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

7. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus.

8. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt karistati XXX distsiplinaarkorras noomitusega vangistusseaduse (VangS) § 67 p 2 nõuete süülise rikkumise eest. Kaebaja rikkumine seisnes selles, et 25.02.2014 kella 21.05 paiku takistas ta vanglateenistuse ametnikku teenistuskohustuste täitmisel – eelvangistushoone 12. osakonnas järelevalve teostamises.

9. Vaidlus on selles, kas kaebaja takistas 25.02.2014 kella 21.05 paiku tahtlikult vanglaametnikku teenistuskohustuste täitmisel.

10. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi. VangS § 67 p 2 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid.

11. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 25.02.2014 kella 21.05 paiku ehk ajal, mil valvur Erik Tamm teostas osakonnas järelevalvet, lõi kaebaja tugevalt kambri ukse pihta ja nõudis peavalu tõttu ravimit. Kui valvur ravimiga tagasi kambri juurde jõudis oli kaebajal peavalu möödunud.

12. Distsiplinaarmenetluse käigus on kaebaja oma seletuses (tl 16) avaldanud, et 25.02.2014 kella 20.00 paiku hakkas temal pea valutama ning kui 21.00 paiku kuulis valvuri sisenemist osakonda, koputas vastu ust ja küsis temalt peavalutabletti. Kaebaja väidab, et temale toodi ravim 5-10 minutit hiljem, kui suurem peavalu oli järele jäänud ning tema loobus ravimist. Distsiplinaarmenetluse käigus on videosalvestise vaatlusega tuvastatud, et 25.02.2014 kell 21.05 siirdub valvur kambri 3155 juurde (selles kambris paiknes kaebaja) ja lahkub seejärel osakonnast. Kell 21.06 on ametnik tagasi kambri 3155 juures, avab ukse ning sulgeb selle uuesti. Seega nimetatud tõendile tuginedes ei vasta kaebaja väited ravimi toomisele kuluvale ajale tõele.

Kohtu arvates ei ole usutav see, et kui kaebaja kannatas peavalu rohkem kui tunni aja vältel, siis taandus see ühe minuti jooksul peale seda kui oli valvurilt ravimit küsinud.

13. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vastutab vanglateenistuse ametnik vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (JKV) § 2 p 1 kohaselt on järelevalvetoiminguks isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine. Nimetatud määruse § 12 lg 2 kohaselt tuleb sisevalvepiirkonnas kontrollida ringkäiku tehes kambris toimuvat. Üldjuhul kontrollitakse kambris toimuvat visuaalselt läbi kambri uksesilma. Kui uksesilmast ei ole võimalik kambris toimuvat kontrollida, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või kambri uks. JVK § 12 lg 1 p 5 kohaselt tuleb teha ringkäik sisevalvepiirkonnas vähemalt kord tunnis. Viidatud õigusliku regulatsiooni kohaselt teostavad valvurid eluosakondades ringkäike, et kontrollida kambrites toimuvat, avastada võimalikke rikkumisi, neid ennetada ja takistada.

14. Tartu Vangla kodukorra lisa 1.9 kohaselt algab 12. osakonnas õhtune loendus kell 20.00 ja terve osakonna loendus kestab kauem kui mõned minutid (ligikaudu pool tundi). Loenduse ajal kontrollitakse kinnipeetavate kohalolekut, kinnipeetavate füüsilist seisundit, kambri ja kambrisisustuse tehnilist seisukorda (TVK p 6.5). Erinevalt ringkäigust osakonnas JKV § 12 lg 2 alusel, viivad loendust läbi mitu vanglateenistuse ametnikku korraga, mistõttu ei viibi valvur osakonnas üksinda. Õhtuse loenduse ajal jagavad valvurid kinnipeetavatele ka ravimeid (JKV § 38 lg 1) ning vajaduse korral valuvaigistit. Sel ajal on kinnipeetavatel võimalik ootamatu valu korral küsida valuvaigistit. Kui kaebajal algas peavalu kell 20.00, oli ka temal võimalik loenduse ajal küsida ravimit, kuid ta ei teinud seda.

15. Asja materjalidest nähtuvalt on igas elukambris olemas sidepidamissüsteem Ringmaster, mille kaudu on kambrist võimalik ühendust võtta valvuriruumiga. Selle kaudu on võimalik anda teada ka peavalust ning soovist saada ravimit. Selline tegevus ei oleks kuulda osakonna teistesse kambritesse. Kuid kaebaja ka seda võimalust ei kasutanud, vaid ootas aega, mil valvur tuleb osakonda.

16. Kohtutoimikust nähtuvalt on kaebaja Tartu Vanglas viibinud järgmistel ajavahemikel: 10.02. – 05.04.2012, 08.06. – 04.09.2012, 11.09. – 21.09.2012, 05.10. – 26.10.2012, 09.11.12 – 04.01.2013 ja 11.01. – 26.06.2014, seega oli talle teada, et JKV § 38 lg 1 ja TVK punkti 20.7 kohaselt annavad ravimeid kinnipeetavale valvurid. Kaebaja paigutati 12. osakonda 13.01.2014 ning kuni rikkumiseni oli ta seal viibinud ligi poolteist kuud, mis on kohtu arvates piisav aeg selleks, et kaebaja saaks aimu nii vanglas kui ka konkreetses osakonnas toimuvatest tegevustest. Arvestades sündmuse toimumise kellaaega (21.05 paiku), pidi kaebaja teadma ja aru saama, et muud tegevused (pesuvahetus, toitlustamine, dokumentide kätte toimetamine, muud ametnike vestlused jms) on selleks ajaks lõppenud ning osakond on vaikne. Kaebajale ei ole teadmata ka asjaolu, et tervisega seonduvate kaebuste ning ravimi vajaduse korral ei saa valvur sellist soovi ignoreerida ega tähelepanuta jätta, mistõttu sellise soovi avaldamisel valvur ka oma poolelioleva tegevuse katkestab ning seeläbi saab takistatud ka järelevalvetoimingute eesmärgipärane teostamine. Kohus on seisukohal, et kaebaja selline käitumine, mis oli suunatud valvuri tegevuse segamisele ja takistamisele, on käsitletav ametnike teenistuskohustuste, mis seisnes järelevalve teostamises, tahtliku takistamisena.

17. Samas nähtub ka vaidlustatud käskkirjast, et vastustaja on otsuse tegemisel võtnud arvesse asjaolu, et tegemist on kinnipeetava korduva samalaadse rikkumisega, mis seisnes

teenistuskohustusi täitva ametniku teenistusülesannete takistamises, esitades põhjendamatu kaebuse, mistõttu kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine on põhjendatud ja vajalik.

18. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kaebaja rikkus VangS § 67 p 2 nõudeid tahtlikult ja kaebaja distsiplinaarkorras karistamine oli õiguspärane, järelikult jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik