1-13-11130/44 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6.november 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-11130 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 01. oktoobri 2014 määrus täiteasja 140/2014/1061 peatamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu A.A. , määruskaebus RESOLUTSIOON Viru Maakohtu 01. oktoobri 2014 määrus jätta muutmata ning süüdimõistetu A.A. i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 11.06.2014 otsusega mõisteti A.A. süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. Sama otsusega mõisteti A.A. süüdi KarS § 121 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 kuud vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega 1/3 võrra, mõisteti põhikaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.05.2014 määrusega täitmisele pööratud Harju Maakohtu 15.03.2013 otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Sama otsusega mõisteti A.A. ´ilt välja kriminaalmenetluse kulud: sundraha 532,50 eurot ja kaitsjatasu 336 eurot.

2. 25.09.2014 esitas A.A. kohtule avalduse, milles taotles menetluskulude tasumise peatamist täiteasjas nr 140/2014/1061 alates 22.05.2014 kuni 15.05.2017, sest vabanedes võtab reaalse eluga kohanemine aega, samuti on majanduslikult esialgu väga raske. Eeltoodule tuginedes leidis A.A. , et täiteasja täitmine tuleb peatada.

3. Viru Maakohtu 01.10.2014 määrusega jäeti A.A. i esitatud taotlus rahuldamata. Tuginedes Riigikohtu seisukohtadele, mille kohaselt tuleb mõjuva põhjuse olemasolu tõendada isikul, kes taotleb otsuse täitmise tähtaja pikendamist, leidis maakohus, et A.A. on ainukese põhjusena nimetanud asjaolu, et ta viibib kinnipidamisasutuses ning tal saab vabanedes olema majanduslikult raske. Maakohus jõudis seisukohale, et kinnipeetava vangistuses viibimine ei ole mõjuvaks põhjuseks, et peatada menetluskulude tasumine täitemenetluses. Maakohus leidis, et ka vanglas viibides on võimalik kinnipeetavatel tulu teenida ning seeläbi kriminaalmenetluskulusid tasuda. Eeltoodust tulenevalt ei ole vangistuses viibimine selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annaks aluse kriminaalmenetluskulude täitmise peatamiseks. Samuti oli kohtu hinnangul ennatlik kinnipeetava poolt eeldada, et vabanedes on tema majanduslik olukord väga keeruline, kuivõrd eelduslikult terve karistuse ärakandmise korral on vabanemise kuupäevaks 15.05.2017. Teisi mõjuvaid põhjuseid, miks kriminaalmenetluskulude täitmise peatamine võiks põhjendatud olla, süüdimõistetu maakohtule ei esitanud ega tõendanud. Lisaks märkis maakohus, et kinnipeetava poolt taotletud menetluskulude tasumise peatamise periood on liiga pikk, sest menetluskulude peatamist saab KrMS § 424 alusel taotleda mitte pikemaks ajaks kui üks aasta.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

4. A.A. taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega peatatakse täiteasjas nr 140/2014/1061 täitemenetlus 15.10.2014 – 15.10.2015. Määruskaebuse esitaja märgib, et vanglas on võimalik tööle asuda aga tänaseni ei ole temaga töölepingut sõlmitud. Samuti ei ole talle teavitatud kuupäeva, millal oleks tal võimalik tööd alustada, kuna järjekorrad on pikad ning kinnipeetavaid, kes tööle soovivad on rohkem kui pakutavaid töökohti. A.A. taotleb täitemenetluse peatamist, sest antud perioodil ta sissetulekut ei saa. Samuti on vabaduses elu alustamine majanduslikult väga keeruline, sest tal ei ole kindlat eluega töökohta. Peatamise eesmärgina toob A.A. välja elu kordaseadmise ning seejärel kohustuste tasumise. A.A. märgib, et vabanedes tekitab kohtutäiturite tugev surve lisapingeid ja segab keskendumisvõimet, et olla tulevikus edukas. Eeltoodule tuginedes märgib kinnipeetav, et täitemenetluse peatamine aitab tal vabanedes iseseisva eluga paremini kohaneda ning olla ühiskonnale kasulik. Lisaselgitustes märgib A.A. , et ta on vanglas majandustöödele suunatud, kuid peale kohtutäiturite poolt nõuete maha arvestamist ei jää vabanemisfondi peaaegu midagi alles. Määruskaebuse esitaja lisab, et peale antud töökohta on tal võimalus avavanglasse siirduda ja leida endale sobivam töökoht, mistõttu tekivad tal võlgnevuste tasumiseks paremad võimalused. Eeltoodule tuginedes leiab kaebuse esitaja, et tegemist on põhjendatud ja erandliku olukorraga, kuna temalt on võetud vabadus ja sellega kaasnevalt on tal piiratud võimalus ka oma nõuete täitmiseks, mistõttu tuleb täiteasjas nr 140/2014/1061 täitemenetlus peatada.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus, olles tutvunud maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning esitatud määruskaebus rahuldamata. Kuna ringkonnakohus maakohtu määruses toodud seisukohtadega nõustub, märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele järgnevat.

Täitemenetluse seadustiku § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

5.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses tooduga, mille kohaselt asjaolu, et süüdistatav viibib vanglas, ei ole aluseks täitemenetluse peatamiseks. Ringkonnakohus märgib, et vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Käesoleval hetkel on A.A. oma määruskaebuse lisas märkinud, et tal on võimalus töötada majandustöödel ning hiljem avaldub võimalus tööd saada ka avavanglas. Ringkonnakohus, tuginedes samaselt maakohtuga Riigikohtu lahendile (RKKKm nr 3-1-1-2- 12), leiab, et süüdimõistetu ei ole esitanud kohtule tõendeid oma majandusliku seisukorra kohta tervikuna. Seetõttu ei ole tõendatud, nagu oleks kohustuse täitmine A.A. il praegusel ajal võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. A.A. i väide, et tal on mitmeid võlgnevusi erinevate kohtutäiturite ees, ei ole täitemenetluse peatamise aluseks. Samuti ei ole täitemenetluse peatamise eesmärgiks kergendada vangistusest vabanenud isikute võlakoormat või lükata võlgnevuste tasumist edasi.

5.2. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes paneb toime kuriteo, peab arvestama, et tema poolt toime pandud süüteo menetlemisega ning õigusemõistmisega kaasnevad paratamatult kulud. Ringkonnakohus leiab, et kaebuses märgitud asjaolu – A.A. i kinnipeetava staatus, ei anna alust täitemenetluse peatamiseks.

6. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu A.A. i määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus Maarika Kuusk

Paavo Randma