2-13-32742/37 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

6. november 2014. a Tartu Tsiviilasja number 2-13-32742 Tsiviilasi Rakvere Linnavalitsuse hagi Aleksei Abõžovi vastu eluruumi vabastamiseks ning üürivõla ja kahju hüvitamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 833,04 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 22. oktoobri 2013. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksei Abõžovi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): Aleksei Abõžov (isikukood: 34301295215; elukoht: XXX) Vastustaja (hageja): Rakvere Linnavalitsus (registrikood: 75025064; asukoht: Rakvere Tallinna mnt 5), esindaja Kaidi Part

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 22. oktoobri 2013. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Maaja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Aleksei Abõžovi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Rakvere Linnavalitsus esitas 09.07.2013. a hagi Aleksei Abõžovi vastu eluruumi vabastamise, üürivõla ja kahju hüvitamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 17.03.2005. a kostjaga sotsiaalkorteri üürilepingu Rakvere linnale kuuluva korteriomandi asukohaga XXX, Rakvere, kasutamiseks. Kostja on üürilepingu kehtivuse jooksul sattunud mitmetel kordadel lepingust tuleneva üüri ja kõrvalkulude tasumisega viivitusse, mistõttu on hageja sõlminud kostjaga mitmeid maksegraafikuid võlgnevuste likvideerimiseks. Rakvere Linnavalitsuse 17.12.2012 korralduse nr 1085 kohaselt otsustati maksegraafikut kostjaga mitte sõlmida ning öelda kostjaga sõlmitud üürileping alates 18.01.2013. a üles. Hageja pakkus kostjale võimalust asuda elama hageja teise vabasse kõigi mugavustega ja värskelt sanitaarremondi läbinud sotsiaalkorterisse aadressil XXX, Rakvere. Kostja keeldus pakutud korterist. 24.01.2013. a sõlmiti vastavalt kostja avaldusele Rakvere Linnavalitsuse 21.01.2013. a korralduse nr 56 alusel hageja ja kostja vahel maksegraafik võlgnevuste kõrvaldamiseks. Maksegraafiku sõlmimine ei vabastanud kostjat lepingujärgse üüri maksmise kohustusest. Kostja hagejale kuuluvat korterit ei vabastanud, hagejaga ühendust ei võtnud, tema telefonikõnedele ei vastanud ega tasunud alates 2013. a maist ka maksegraafiku järgseid makseid. Üürilepingu erakorralise ülesütlemise alused tulenevad VÕS § 316 lõikest 1. Antud olukorras eksisteerisid kõik eelviidatud üürilepingu ülesütlemise alused, mistõttu öeldi 17.12.2012. a kostjaga sõlmitud üürileping alates 18.01.2013. a üles ja paluti hagejale kuuluv korteriomand vabastada hiljemalt 30.01.2013. a. Üürnik ei ole põhjendamatult tagastanud Rakvere linnale kuuluvat korteriomandit. Hageja täpsustas hagiavalduses esitatud nõudeid ja palus:

1. Välja nõuda kostja ebaseaduslikult valdusest Rakvere linnale kuuluv korteriomand asukohaga XXX, Rakvere;

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja: 1) sissenõutavaks muutunud kommunaalkulude võlgnevus summas 1052,26 eurot ja lisanduvad viivised summas 47,62 eurot (viivisemäär 0,07% päevas);

2) sissenõutavaks muutunud korteriomandi vabastamisega viivitamisest tulenev kahjuhüvitis summas 138,89 eurot ja lisanduvad viivised summas 3,57 eurot (viivisemäär 0,023% päevas); 3) hageja ja kostja vahel 24.01.2013.a sõlmitud maksegraafikust tuleneva august 2013 makse tasumisega viivitamisest tulenev võlgnevus summas 60,0 eurot ja lisanduvad viivised summas 0,3 eurot (viivisemäär 0,023% päevas); 4) kahjuhüvitis summas 23,17 eurot kuus alates 01.09.2013.a kuni korteriomandi hagejale tagastamiseni; 5) põhinõuetelt tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis määras 0,07% päevas alates 24.09.2013. a kuni kohustuse kohase täitmiseni.

2. Kostja tunnistas kohtuistungil, et ta ei ole arveid nõuetekohaselt tasunud. Kostja selgitas, et Lennuki tänaval pakutud eluruum ei sobinud temale, kuna ta õpetab aeg-ajalt ka õpilasi ja ruum on väga väike. Samuti elab tema juures kolmas isik.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus otsustas 22.10.2013. a otsusega järgmiselt:

1. Välja nõuda Aleksei Abõžovi ebaseaduslikust valdusest hageja kasuks Rakveres XXX asuv korteriomand.

2. Välja mõista Aleksei Abõžovilt: 1) sissenõutavaks muutunud kommunaalkulude võlgnevus summas 1052,26, viivis 47,62 eurot ning lisanduv viivis 0,07% päevas alates 24.09.2013 kuni põhinõude kohase täitmiseni; 2) korteriomandi vabastamisega viivitamisest tulenev kahjuhüvitis 138,89 eurot ja viivis 3,57 ning lisanduv viivis VÕS § 113 sätestatud määras alates 24.09.2013 kuni põhinõude kohase täitmiseni; 3) 24.01.2013 sõlmitud maksegraafikust tulenev 2013 augusti makse tasumisega viivitamisest tulenev võlgnevus summas 60 eurot ja viivis 0,30 eurot ning lisanduv viivis alates 24.09.2013 kuni põhinõude kohase täitmiseni; 4) kahjuhüvitis summas 23.17 eurot igakuuliselt alates 22.09.2013 kuni korteriomandi hagejale tagastamiseni.

Kohus ei pidanud vajalikuks korrata hagiavalduses esitatud õiguslikke põhjendusi. Kohus nõustus hagiavalduse põhjendustega. Kostja on hagi õigeks võtnud, tunnistades, et ta ei ole tasunud arveid täies mahus ja õigeaegselt. Kohus ei arvestanud kostja vastuväiteid talle asemele pakutud eluruumi mittesobivuse osas. Üürniku võimalik äriline tegevus (õppetöö) ei saa olla põhjuseks sotsiaalkorteri suurusest lähtuva vastuväite esitamiseks. Samuti ei pea hageja arvestama uue sotsiaalkorteri pakkumisel sellega, et kostja soovib korteris majutada kolmandat isikut. Kostja ei ole täitnud nõuetekohaselt temaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Kohus leidis, et hageja on olnud kostja suhtes piisavalt vastutulelik, võimaldades tal sõlmida maksegraafiku, võimaldades kasutada korterit ka peale lepingu lõppemist veel kuni kostja sünnipäeva ärapidamiseni, leides ja pakkudes talle teist eluruumi. Kuna kostja ka temaga sõlmitud maksegraafikut ei täitnud, ei saa hagejale ette heita lepingu nõuetekohase täitmise nõude esitamist kostja vastu. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Aleksei Abõžov esitas 25.11.2013. a apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 22.10.2013. a otsuse peale. Apellant täpsustas 14.02.2014. a, et ta vaidlustab maakohtu resolutsiooni p-i 1, ülejäänud resolutsiooni punktide osas ta apellatsioonkaebust ei esita. Apellandi seisukoha kohaselt on ta raske puudega (langetõbi) pensionär, kelle hooldusel ja ka ülalpidamisel on 100% töövõimetu invaliid. Apellandil ei ole teist elamispinda. Linnavalitsus pakub sotsiaalkorterit ainult ühele.

5. Rakvere Linnavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

Vastuväidete kohaselt: 1) on apellant alusetult keeldunud vastustaja poolt talle pakutud teistest elamispindadest. Rakvere Linnavalitsus on 2014. a aprillis pakkunud apellandile võimalust kolida Rakvere Sotsiaalmajja, ent apellant keeldus ka sellest võimalusest, sest elamispind on tema jaoks liiga väike;

2) on apellatsioonkaebus võetud ebaõigesti ringkonnakohtu menetlusse. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi TsMS § 631 lõikest 1 tulenevat kaebuse esitamise alust. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 22.10.2013. a otsus muutmata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega nõuti tema ebaseaduslikust valdusest välja korteriomand aadressil Rakvere XXX. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid nimetatud osas. Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud (s.o ülejäänud resolutsiooni punktide osas).

7. Rakvere Linnavalitsuse 21.01.2013. a korralduse nr 45 kohaselt otsustati Aleksei Abõžoviga sõlmida maksegraafik üürija kõrvalkulude võlgnevuse tasumiseks (tl 28). Maksegraafik sõlmiti 24.01.2013. a (tl 30). Kostja ei vabastanud hagejale kuuluvat korterit 31. jaanuariks 2013. a ega võtnud hagejaga ühendust. Alates 2013. a maist ei tasunud kostja ka graafikujärgseid makseid. Üürilepingu erakorralist ülesütlemist reguleerib VÕS § 313. Selle sätte kohaselt on üürilepingu erakorraline ülesütlemine lubatud eelkõige VÕS §-des 314-319 nimetatud asjaoludel (mõjuvad põhjused üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks).

VÕS § 316 reguleerib üürilepingu erakorralist ülesütlemist tasumisega viivitamise tõttu. Üürileandja võib üürilepingu selle paragrahvi esimese lõike esimese punkti järgi üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasutava üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; sama lõike teise punkti järgi siis, kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest makstava üüri summa; ning kolmanda punkti järgi siis, kui võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest makstavate kõrvalkulude summa.

Erakorralise ülesütlemise alused on sätestatud ka poolte vahel sõlmitud üürilepingu p-is 4.4. Kuna kostja rikkus üürilepingust tulenevaid kohustusi (kostja oli viivituses rohkem kui kolmel järjestikusel kuul üüri ja kõrvalkulude tasumisega ning vastav võlgnevus ületab kolme kuu üüri ja kõrvalkulude summat), oli hagejal õigus öelda üürileping üles VÕS § 316 lg 1 alusel. Kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud ning üürilepingu ülesütlemine on kehtiv. Kostja valdab hagejale kuuluvat korterit ebaseaduslikult alates 01. veebruarist 2013. a. 17.03.2005. a sõlmitud üürilepingu p-i 3.1.8. kohaselt on üürnik kohustatud lepingu viimasel kehtivuspäeval tagastama eluruumis koos päraldistega seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele, arvestades normaalset kulumist.

Kostja ei ole üürilepingu p-ist 3.1.8. tulenevat kohustust täitnud. AÕS § 80 lg 1 alusel on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on omanikul õigus asi ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik peale lepingu lõppemist üüritud asja tagastama. Kuna pooltevaheline üürileping lõppes 31.01.2013. a, oli kostja kohustatud tagastama eluruumid VÕS § 334 lg 1 alusel hiljemalt 01.02.2013. a. Kostja ei ole eluruume hagejale tagastanud.

Maakohus on põhjendatult rahuldanud hagi eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.

8. Apellandi väide, et hageja poolt pakutud teised elamispinnad on olnud liiga väikesed, sest ta ei ela eluruumis üksinda, ei ole aluseks maakohtu otsuse muutmisele. Hageja andis üürilepingu alusel sotsiaaleluruumi kasutamiseks üksnes kostjale. Üürilepingu p-i 3.1.7. kohaselt ei võinud üürnik anda eluruumi allüürile ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta. Üürilepingu p-i 3.3.3. kohaselt on üürnikul õigus majutada temale üürile antud eluruumi oma perekonnaliikmeid üürileandja kirjalikul nõusolekul. Vaidlust ei ole selles, et puudub hageja nõusolek selleks, et üürnik võiks sõlmida allüürilepingu või majutada samas eluruumis kolmandaid isikuid. Kostjal ei ole õigust võtta sotsiaaleluruumi elama kolmandaid isikuid ning kostja ei saa nõuda, et hageja annaks temale kasutamiseks elamispinna, kuhu mahuks elama ka kolmas isik.

9. Ringkonnakohus märgib, et kui Aleksei Abõžov ei ole sotsiaalkorteri tagastamisel suuteline ega võimeline ise endale uut eluruumi hankima ega tagama, siis on kohalikul omavalitsusel kohustus leida apellandile uus samaväärne eluruum SHS § 14 lg 1 alusel.

10. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi