3-12-1240/110 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Viive Ligi ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.11.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-12-1240

Haldusasi

AK kaebus Viimsi Vallavalitsuse 16.03.2012 korralduse

nr 176, 19.03.2012 ehitusloa nr 22047 ja 14.05.2012 vai-

deotsuse nr 15-3/1711-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja - AK, esindaja Tuulikki Laesson

Vastustaja - Viimsi vald, esindaja Gunnar Kender

Kolmas isik - KL, esindaja Tuulikki Laesson

Kolmas isik - MK, esindaja v.adv Martin Triipan

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.05.2013 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AK apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 14.10.2014

RESOLUTSIOON

1. Jätta AK apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.05.2013 otsus

haldusasjas nr 3-12-1240 muutmata.

2. Tagastada

riigilõiv

(viisteist)

eurot

AK

kontole

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank.

3. Muus osas jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 05.12.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vas-

tasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-12-1240

2(13)

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigi-

kohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavalitsus otsustas 16.03.2012 korraldusega nr 176 anda ehitusloa MK-le

Külaniidu tee 3 ja 4 kinnistutele juurdepääsutee ehitamiseks Külaniidu tee 1 ja 2 kinnistutele

vastavalt Roadservice OÜ ehitusprojektile töö nr 0404/11. Korralduses märgiti, et kinnistusraa-

matusse on Külaniidu tee 1 ja 2 kinnistuid koormava piiratud asjaõigusena sisse kantud reaal-

servituut (sõiduteeservituut) kinnistute Külaniidu tee 3 ja 4 igakordse omaniku kasuks.

16.03.2012 korralduse nr 176 alusel väljastas valla ehitusamet 19.03.2012 ehitusloa nr 22047.

2. AK, kellele kuulub ½ Külaniidu tee 2 kinnistu kaasomandist (1/2 kaasomandist kuulub

KL-le), esitas Viimsi Vallavalitsusele vaide, milles palus „muuta ehitusprojekti ja seada taolised

keskkonnatingimused, mis tagaksid, et ehitustegevus ei kahjustaks kõnealuste tammede elutin-

gimusi vähimalgi määral, sest tee koos selle alla rajatava infrastruktuuriga on kavandatud puu-

tüvede vahetusse lähedusse ja võra alla.“

Viimsi Vallavalitsuse 14.05.2012 vastuses nr 15-3/1711-1 vaidele märgiti, et Roadservice OÜ

töö nr 0404/11 kohaselt ehitatakse tee kivisillutiskattega ja tee aluskonstruktsioonide ehitamisel

tamme juurte kaitseks tuleb juurte piirkonnas kaevetööd teostada käsitsi. Seega on ehitusloa

aluseks olevas projektis toodud meetmed tammede juurestiku kaitseks. Ehitusluba on väljasta-

tud kooskõlas detailplaneeringuga.

3. AK esitas 14.06.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 16.03.2012

korralduse, 19.03.2012 ehitusloa ja 14.05.2012 vaideotsuse tühistamiseks.

Külaniidu tee 1 kinnistul kasvab põlispuuna tamm, mille tüvest 1,7 m kaugusele on kavandatud

tee asukoht kaebaja kinnistul. Külaniidu tee 2 kaasomanikud kasutavad kinnistut seltsingu ees-

märkidel. Tee asukoht ei ole kooskõlas Viimsi Vallavolikogu 14.05.2002 otsusega nr 88 keh-

testatud Rohuneeme tee 119 detailplaneeringuga, mis näeb ette tammede säilitamise. Ehitusluba

ja selle aluseks olev ehitusprojekt ei vasta ehitamist reguleerivatele õigusaktidele ega detailpla-

neeringule ning on vastuolus keskkonnakaitseliste põhimõtetega. Ehitusluba võimaldab ehitada

tee tammede vahetusse lähedusse, mistõttu ei ole tamme kasvutingimused tagatud ning tamm

hukkub. Tee nõuetele vastavuse peab tagama tee omanik. Tee kuulub kinnisasja koosseisu, mis-

tõttu peab tee nõuetele vastavuse tagama kaebaja, sh hüvitama teest tekkiva keskkonnakahju.

Tee all ei tohi külmumissügavuse ulatuses (1,4 m) kasutada külmakerkelisi pinnaseid, mistõttu

tuleb kavandatava tee muldkeha all olev pinnas 1,4 m sügavuseni välja vahetada. Sellisel süga-

vusel toimuvad pinnasetööd muudavad tamme kasvutingimusi sedavõrd, et võib eeldada puu

hävimist. Tamm asub kaebajale kuuluva ja seltsingutegevuseks olulise kinnistu kõrvalkinnistul,

mistõttu omab see keskkonnakaitselist mõju, sh mõju tuulte eest, ja vähendab negatiivseid häi-

ringuid Külaniidu tee 2 kinnistule. Seega on kaebaja ise ning ka seltsingu esindajana otseses ja

olulises puutumuses kõrvalkinnistul kasvava tammega. Kaebaja kinnistu väärtus on vahetus lä-

heduses kasvava põlispuu tõttu oluliselt suurem. Ehitusluba rikub kaebaja õiguspärast ootust

detailplaneeringu järgimiseks, samuti ootust, et tema ja seltsinguga otseses puutumuses olevat

keskkonda ei hävitata.

3-12-1240

3(13)

Kuna tamme kasvutingimuste säilimine ei ole tagatud ja detailplaneeringus on nõue tamme säi-

litamiseks, on ehitusluba vastuolus ehitusseaduse (EhS) § 3 lg-ga 1 ja § 24 lg 1 p-ga 1. Ehitus-

luba on väljastatud ehitusprojekti alusel, mis ei vasta nõuetele. Tulenevalt spetsialistide seisu-

kohtadest on igasugune ehitustegevus ja vibratsioon tamme lähialal selline, mis toob kaasa

tamme hävimise. Vastavalt ekspertarvamusele ei oma puu juurte suhtes tähtsust, kas kaevamine

toimub käsitsi või masinatega. Ka ehitusprojektis on eeldatud puu kahjustamist ehitustegevu-

sega. Ehitusloa andmisel ei ole kõiki olulisi asjaolusid kaalutud.

Väljastades ehitusloa MK-le, kes ei ole kinnisasja omanik, rikkus vastustaja EhS § 23 lg-s 11

sätestatud nõuet väljastada ehitusluba ehitise omanikule. Tee kui ehitis on kinnisasja oluline osa

(TsÜS § 54 lg 1). MKl puudub volitus kaebaja esindamiseks. Ehitusluba ei ole taotlenud ka

Külaniidu tee 1 omanik, kes on vaid kooskõlastanud ehitusprojekti.

Kaebajat ei kaasatud ehitusloa menetlusse, samuti ei ole tema ega KL kooskõlastanud ehitus-

projekti, kuna nad ei ole saanud keskkonnakaitselistele küsimustele vastuseid.

Kaebaja ja KL omandasid kinnistu 14.05.2009 ning ei ole seotud võimaliku eelnevalt toimunud

ehitustegevusega, mis on kahjustanud tamme. Ei ole tõendatud, et MK viidatud varasemad ehi-

tustööd tehti tee koridoris. Vee- ja sadeveetorustikud peaksid kajastuma ehitusprojektis, projekti

kohaselt paikneb torustik väljaspool tee maa-ala. MK esitatud Roadservice OÜ selgitused ka-

jastavad ehitustööde teostamist teisiti kui näeb ette vaidlustatud ehitusloa aluseks olev ehitus-

projekt. Kui need selgitused on asjakohased, ei ole ehitusprojekti kohaselt võimalik ehitada,

sest projekt ei kajasta majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määruses nr 67 nõu-

tud olulisi asjaolusid. Kaebaja omandas kinnistu koos aiaga, st ei ole aeda ehitanud ega teinud

ka teisi MK väidetud ehitustöid. Servituudileping ei ole sõlmitud MK, vaid kinnisasja eelmise

omanikuga, mistõttu on servituudilepinguga seonduvad MK viited kaebaja tegevusele asjako-

hatud. Kaebaja soov on tagada tamme säilimine.

On olemas alternatiivsed juurdepääsuteed. Neist ühe puhul on vastustaja märkinud, et kuna

algne maatükkide omanik ja detailplaneeringu koostaja (Külaniidu tee 1 omanik) ei olnud selle

ettepaneku poolt, siis ei ole võimalik seda teed ellu viia. Nimetatud seisukoht ei ole kooskõlas

Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt peab algne omanik tagama juurdepääsutee kinnisasjale

(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-42-10). Võimalik on juurdepääs ka Rüstla tee kaudu (osaliselt MK-

le kuuluv eratee) ning on loogiline eeldada, et MK saab kasutada tema poolt juba kasutatavat

teed.

Kaebaja poolt kohtule esitatud täiendavad eksperthinnangud tõendavad, et tee ehitamine toob

endaga kaasa tamme hävinemise ning halvendab oluliselt tammede grupi kasvutingimusi.

Detailplaneeringus määratletud servituudiala ei ole samastatav teega. Detailplaneeringu koos-

seisus ei ole keskkonnakaalutlusi tee asukoha osas. Vastavalt PlanS-le ei ole eratee ehitamiseks

detailplaneering vajalik. Seega pole tõene väide, et ehitusprojekti kohane tee asukoht tuleneb

detailplaneeringust. Servituudilepingu puhul on tegemist kinnistu omanike kokkuleppega, mil-

lega vastustaja ei ole seotud, vastupidi, vastustaja ülesanne on järgida kõiki avalik-õiguslikke

nõudeid, sh nõudeid nii ehitistele kui ka ehitusloa taotlemisele.

Vastustaja ei ole rakendanud ehitusloa väljastamisel uurimisprintsiipi ega selgitanud välja olu-

lisi asjaolusid. Seda tõendab kaebaja kirjavahetus Viimsi keskkonnaameti juhatajaga ning tam-

medest 63 m kaugusel paikneva Sadama tee 16 kinnistu ehitusgeoloogiliste uuringute aruanne,

millest nähtuvalt on piirkonnas kõrge veetase. Vastustaja ei ole esitanud ühegi spetsialisti arva-

must tammede ellujäämise kohta tee ehitamise korral. Vastustaja on jätnud tähelepanuta tee

ehitamise ja kasutamise käigus tekkivad negatiivsed mõjud (vibratsiooni pole käsitletud; pro-

jektis puudub osa, mis käsitleks tammede kaitsemeetmeid ehitustegevuse ajal). Projekti on hin-

natud vääralt. Projekteerija selgitused on vastuolus ehitusprojektis tooduga ega kajasta ehitusloa

3-12-1240

4(13)

väljastamisel vastustajale teada olnud asjaolusid. Projektis ei ole puujuurte läbiraiumise täie-

likku keeldu.

Kaebajal on kaebeõigus, sest ehitatav tee paikneb tema kinnistul. Tee rajamisega muutub vee-

režiim muu hulgas kaebaja kinnistul. Tammedest tulenevad positiivsed mõjud (nt meretuuli pii-

rav mõju) avalduvad kaebaja kinnistul. Reaalservituudi realiseerimine peab toimuma kooskõlas

seadusega.

4. Kolmas isik KL toetas kaebust.

5. Viimsi vald palus jätta kaebus rahuldamata.

Vaatamata asjaolule, et sõidutee asukoht on kindlaks määratud nii detailplaneeringu kui teeser-

vituudiga, vaagis vastustaja kaebaja ettepanekul siiski ka alternatiivseid variante Külaniidu tee

3 ja 4 kinnistutele juurdepääsu tagamiseks, kuid teiste variantide puhul oleks tee läbinud teisi

eraomanduses olevaid kinnistuid, mille omanikud sellega ei nõustunud. Kehtivaid detailplanee-

ringuid (nii Rohuneeme tee 119 kui ka piirnevate alade omi) ja teeservituudi olemas-olu arves-

tades ei saa neilt seda ka nõuda. Ehitusloa väljastamise temaatika osas nõustub vastustaja MK

10.07.2012 menetlusdokumendis esitatud seisukohtadega. Enne ehitusloa väljastamist lävisid

vastustaja ametnikud kõigi osapooltega telefoni ja e-kirjade vahendusel. Vastustaja oli enne

ehitusloa andmist teadlik Eesti Dendroloogia Seltsi 24.05.2010 ekspertarvamusest Külaniidu

tee 1 asuvate tammede kohta ja ka Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 22.06.2010

vastusest Külaniidu tee 1 kinnistu omaniku JT ettepanekule võtta tammed riikliku kaitse alla.

Seetõttu nõudis vastustaja Roadservice OÜ-lt tee-ehitusprojekti koostamisel tammedega arves-

tamist ning seda on tehtud – projekti seletuskirjast nähtub kohustus hoiduda puu juurte kahjus-

tamisest ja teostada juurte piirkonnas kaevetööd käsitsi. Kaebaja osales koos KL-ga 30.09.2010

teeservituudi seadmise lepingu muutmise lepingu allkirjastamisel, vähemalt selleks ajaks pidid

tal olema kaebuses toodud asjaolud teada ning seetõttu on kaebaja ootamatult tekkinud mure

naaberkinnistul asuvate tammede säilimise pärast arusaamatu. Kohtumenetluses esitatud kahes

eksperthinnangus on jätkuvalt ekslik ja teeprojektist mittetulenev seisukoht, nagu kavatsetaks

tee rajamise käigus tammede juured läbi raiuda. Liiklusintensiivsus on kavandataval teel väga

väike, sest tee on ette nähtud teenindama kahte kinnistut ja kummalegi neist on detailplaneerin-

guga ette nähtud ehitusõigus ühe üksikelamu püstitamiseks.

6. Kolmas isik MK palus jätta kaebus rahuldamata.

Külaniidu tee 1 kinnistu ja puu omanik JT on juurdepääsutee ehitusprojekti kooskõlastanud ega

ole ehitusluba vaidlustanud. Kaebajal puudub kaebeõigus JT-e õiguste kaitseks.

Kaebaja kinnistu on koormatud reaalservituudiga MK kinnistu kasuks. Servituudi aluseks on

30.09.2010 kaebaja osavõtul sõlmitud kokkulepe, millele lisatud plaanilt nähtub juurdepääsutee

kulgemine osaliselt kaebaja kinnistul ja puu paiknemine tee kõrval. Juurdepääsutee selline asu-

koht ja piirid on ette nähtud kehtivas detailplaneeringus. Kuna detailplaneering arvestab puu

säilimisega, siis eelduslikult arvestati detailplaneeringu menetluse käigus ka tee rajamise või-

maliku mõjuga tammele, kuid seda aktsepteeriti. Juurdepääsutee selline kulgemine on ette näh-

tud ka kaebaja enda eramu ehitusprojektis. Tee rajamiseks pole vaja puud raiuda ega selle oksi

kärpida.

Ehitusloa alusel soovib MK realiseerida servituudist tulenevat õigust ja ehitada juurdepääs oma

kinnistult avalikult kasutatavale teele. Kavandatava tee serv jääb tammest ca 2 m kaugusele.

Ehitusprojektis on juhis mitte kahjustada puu juuri. Teeprojekti koostaja Roadservice OÜ on

esitanud projekti ja ehitustööde korralduse kohta ka täiendavad selgitused, mille kohaselt ra-

kendatakse ehitustööde käigus tamme kaitsmiseks erinevaid meetmeid, mis tagavad puu piisava

kaitse.

3-12-1240

5(13)

Kinnistute endiste omanike sõnul on kavandatava tee trassi alal ca 8 aastat tagasi teostatud kae-

vetöid kommunikatsioonide paigutamiseks. Vastavate trasside rajamine oli ette nähtud detailp-

laneeringu joonisel ja ka Külaniidu tee 2 elamu ehitusprojekti asendiplaanil. Tee koridoris paik-

nevad Külaniidu tee 1 ja 2 majade kanalisatsioon ning sadevete kanalisatsioon. Nõutavale sü-

gavusele (1,8 m) rajati tee koridori ka veetoru, mis peaks perspektiivis varustama Külaniidu tee

3 ja 4 kinnistuid. Seega on puu juurestikku ohustavad sügavad kaevetööd juba tehtud ning need

ei ole puu elujõulisusele olulist mõju avaldanud.

Külaniidu tee 2 kinnistul on servituudi ala piiratud piirdeaiaga ning kaebaja kasutab seda oma

aiana (õuena). Piirdeaed on rajatud Külaniidu 1 ja 2 kinnistute vahelisele piirile, kuigi see pida-

nuks detailplaneeringu kohaselt paiknema piirist ca 3 m kaugusel. 30.09.2010 servituudi kok-

kuleppe sõlmimisel lepiti kokku, et Külaniidu tee 3 kinnistu omanik valmistab ette juurdepää-

sutee projekti, Külaniidu tee 1 ja 2 omanikud kohustuvad selle kooskõlastama ja andma teele

ehitusloa taotlemiseks vajalikud nõusolekud, kaebaja kohustub seejärel servituudilepingus sä-

testatud korras teisaldama detailplaneeringujärgses tee koridoris paikneva piirdeaia, et võimal-

dada tee ehitamist. Vastutasuks lubas servituudileping kaebajal ebaseaduslikult paigaldatud

piirdeaiast osa säilitada (ulatuses, mis ei takista juurdepääsutee eesmärgipärast kasutamist), pai-

galdada pärast tee rajamist piirdeaed vahetult tee äärde ning Külaniidu tee 3 omanik kohustus

hea tahte märgina maksma Külaniidu tee 2 omanikule aia teisaldamise eest 2000 euro suuruse

kompensatsiooni, kuigi õiguslikult lasuks õigusvastase ehitise teisaldamise kulude kandmise

kohustus Külaniidu tee 2 kinnistu omanikul. Külaniidu tee 1 kinnistu omanik kooskõlastas juur-

depääsutee projekti 14.11.2011, kuid Külaniidu tee 2 kinnistu omanikud on kogu projekteeri-

misprotsessi kestel hoidunud projektile kooskõlastuse andmisest, mistõttu esitati ehitusloa taot-

lus nende kooskõlastuseta.

MK ei nõustu väitega, et vastustaja pidanuks EhS § 24 lg 1 p 1 alusel ehitusloa andmisest keel-

duma. Tamm ei ole looduskaitse all. Kaebaja ei väida, et tee asukoht või tehniline lahendus ei

vastaks detailplaneeringus märgitud asukohale või mingitele tehnilistele tingimustele. Kuna

ehitusprojekt näeb ette tee rajamise just detailplaneeringujärgsesse asukohta, ei ole alust pidada

ehitusluba detailplaneeringuga vastuolus olevaks.

Detailplaneeringust ja servituudist tulenevalt peab kaebaja tee rajamist ning sellega seotud mõ-

jusid taluma ega saa nõuda selle rajamist mujale. Uue servituudilepingu sõlmimise ajal oli kae-

bajale teada, et tee rajamine võib puu elutegevust mõjutada (Eesti Dendroloogia Seltsi

24.05.2010 arvamus), kuid sellest hoolimata nõustus ta tee rajamist taluma, tee koridori püsti-

tatud aia kõrvaldama ja andma ehitusloa väljastamiseks vajalikud nõusolekud. Uusi puu või

teega seonduvaid asjaolusid ei ole pärast seda selgunud. Külaniidu tee 2 kinnistu omanik on tee

paiknemise koridoris 50% ulatuses uue tee mahust omavoliliselt pinnast juba täitnud (pinda on

Külaniidu tee 1 kinnistuga võrreldes tõstetud 0,5-1 m võrra). Arvestades kaebaja väiteid puu

juurestiku suure ulatuse kohta, paikneb juba praegu oluline osa puu juurestikust täidetud pin-

nase all ning see ei ole puu elutegevust mõjutanud.

Ehitusprojektis ettenähtud meetmed tamme kaitseks on piisavad. Keskkonnaamet on märkinud,

et sellised tammed on välistest teguritest suhteliselt vähemõjutatavad. Tee rajamine ei nõua se-

davõrd sügavaid kaevetöid, nagu väidab kaebaja. Tamme olemasolu ja selle kaitse vajadusega

on vastustaja arvestanud. Puudub alus arvata, et tee mõjud oleksid sellised, et seaksid kahtluse

alla puu säilitamise eesmärgi. Eesti Dendroloogia Seltsi arvamused lähtuvad eeldusest, et puu

juured lõigatakse läbi ning tee alalt on vaja võimsate ekskavaatoritega eemaldada suuri ränd-

rahne. Projekti kohaselt tehakse tööd käsitsi ning rändrahnude esinemist puu vahetus läheduses

pole põhjust eeldada. Ebaõigetele eeldustele tuginevad järeldused ei ole veenvad. Eesti Dend-

roloogia Seltsi 02.10.2012 arvamus kordab suures osas seltsi 13.06.2012 arvamust. Corson OÜ

(ekspert K-AP) arvamus ei sisalda iseseisvaid hinnanguid, vaid tugineb valdavalt Eesti Dend-

3-12-1240

6(13)

roloogia Seltsi 02.10.2012 arvamusele. Seega lähtuvad ka need arvamused samadest ebaõige-

test eeldustest. Eksperdid jätavad tähelepanuta, et kui teealuses pinnakihis paikneks tõepoolest

olulisel määral puu elutegevuse jätkamiseks vajalikke külgjuuri, on seda osa juurestikust varem

toimunud pinnasetööde tõttu juba kahjustatud. Kuna tee rajamise käigus ei toimu pinnasekihi

uut läbikaevamist, ei saa tee rajamine juurestikku ekspertide kirjeldatud viisil (ca 48% juures-

tiku hävimine) mõjutada. Arvamustes toodud seisukoht on vastuolus samade ekspertide endi

poolt rõhutatuga, et tee alal varasemalt teostatud tööde käigus on puude juured piki tee telgjoont

läbi lõigatud ning seetõttu hävinud. Corson OÜ arvamuses on viidatud tee rajamisega kaasne-

vale väidetavale ohule Külaniidu tee 1 kinnistu inimeste tervisele, varale ja heaolule, kuid kae-

baja ei saa esitada kaebust teise isiku kaitseks, kes on pealegi ise vastavaid mõjusid aktseptee-

rinud.

Vastustaja ei ole menetlusnorme rikkunud, kaebaja oli ehitusloa menetlusest informeeritud ja

talle oli antud võimalus seisukohtade esitamiseks.

Ehitusluba on väljastatud õigele isikule. Reaalservituudi alusel rajatava tee omanikuks ei ole

üldjuhul mitte teeniva kinnisasja omanik, vaid valitseva kinnisasja omanik. Pealegi lepiti

30.09.2010 lepingus kokku, et just Külaniidu tee 3 kinnistu omanik taotleb juurdepääsutee ehi-

tamiseks vajalikud load ja kooskõlastused ning kaebaja peab andma kõik vajalikud kinnitused

ja kooskõlastused ning mitte takistama tee rajamist. Sellises olukorras ei saa ehitusloa MK-le

väljastamine rikkuda kaebaja õigusi.

7. Tallinna Halduskohus jättis 02.05.2013 otsusega AK kaebuse rahuldamata ning mõistis

kaebajalt MK kasuks välja menetluskulu 783 eurot.

Kavandatud sõidutee asukoht tuleneb Viimsi Vallavolikogu 14.05.2002 otsusest nr 88 „Detailp-

laneeringu kehtestamine: Rohuneeme tee 119“, millega jagati Rohuneeme tee 119 kinnistu nel-

jaks kinnistuks (Külaniidu tee 1, 2, 3 ja 4) ning 02.06.2004 notariaalsest teeservituudi seadmise

lepingust ja 30.09.2010 notariaalsest teeservituudi seadmise lepingu muutmise lepingust. Kae-

baja ja KL on notari juures 30.09.2010 lepingu allkirjastanud. Kaebuse üheks põhialuseks olev

tamm asub kaebaja piirinaabri kinnistul Külaniidu tee 1. Keskkonnaameti Harju-Rapla-Järva

regioon on 22.06.2010 vastanud eitavalt Külaniidu tee 1 kinnistu omaniku JT ettepanekule võtta

Külaniidu tee tammed (sh vaidlusalune puu) riikliku kaitse alla, kuid on pidanud oluliseks

puude säilitamist senises ulatuses. Seega ei laiene tammede suhtes looduskaitsealastest seadus-

test tulenevad piirangud. Tee koridori on eelnevalt rajatud kommunikatsioone. See nähtub MK

seletustest, tee projekti viitest kahe kaevu asukohale piki tee telgjoont (üks kaev on näha ka

kaebaja esitatud fotodelt), samuti viitab trasside olemasolule K-AP eksperthinnang. Usutav on

MK väide, et nende kommunikatsioonide rajamisel kahjustati tammede juuri ning see toimus

sügavamalt (vähemalt 1,8 m), kui on kavandatud tee projektis ettenähtud tööd.

Alusetu on kaebaja väide, et ehitusluba on väljastatud isikule, kellele seda EhS kohaselt väljas-

tada ei saanud. EhS § 23 lg 3 kohaselt antakse ehitusluba selle taotlejale, kelleks EHS § 23 lg

11 järgi võib maaüksuse omaniku kõrval olla ka ehitise omanik. Tee rajatakse servituudi alusel.

TsÜS § 54 lg 2 kohaselt ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt

ühendatud ehitis kinnisasja osaks. Järelikult kuulub ehitis servituudi omajale ja ehitusluba on

väljastatud õigele isikule. Arusaamatuks jääb kaebaja seisukoht, et servituudilepingud ei oma

asjas erilist tähendust ning nendega on seotud ainult lepingute sõlmijaks olnud maa omanikud.

Servituudilepingud kehtivad igakordse maaomaniku suhtes ja annavad MK-le õiguse rajada tee

ligipääsuks oma kinnistule lepingus näidatud tingimustel. Kohus nõustub kaebajaga, et lisaks

servituudilepingule tuleb vastustajal ehitusloa andmisel arvestada ka muude normidega.

Tõendamata on kaebuse põhiväide, et ehitusprojekti realiseerimise tagajärjel tammepuu hävi-

neb ning seetõttu ei oleks tohtinud ehitusluba väljastada. Kohus leidis sarnaselt Tallinna Ring-

konnakohtuga (11.07.2012 määrus), et Eesti Dendroloogia Seltsi 13.06.2012 ekspertarvamuses

3-12-1240

7(13)

toodud järeldused ei ole sisuliselt seotud ehitusprojektis kavandatud töödega. Nii ei näe ehitus-

projekt ette puu juurte läbilõikamist, vaid vastupidi – nende kaitsmist juurestiku piirkonnas va-

jalike kaevetööde läbiviimisega käsitsi ja juuri ümbritseva pinnase asendamisega liivakihiga.

Kuna juuri ei kavatseta läbi lõigata, lähtuvad kaebaja esitatud eksperthinnangud puude kahjus-

tamise prognoosimisel valest eeldusest. Sisuliselt on ümber lükatud kaebaja väide, mille koha-

selt tuleb kaevetöid külmakerke vältimiseks teha vähemalt 1,4 m sügavuselt. Varasemate kae-

vetööde käigus on juba toimunud tamme juurte kahjustamine sügavamalt, kui on kavandatud

kaevetööd tee ehitamiseks. Sellest tulenevalt ei ole eksperthinnangus väidetud mahus juurestiku

kahjustamine enam võimalik. MK on veenvalt näidanud, et kavandatava tee tehniline lahendus

(teekivid, mitte asfalt pinnakattena, geoaluse kasutamine) välistab vajaduse teha kaebaja väide-

tud sügavusega kaevetöid.

Väheveenvad ja otsitud on kaebaja väited rajatava tee kasutamisest tuleneva vibratsiooni, müra

ja heitgaaside mõjust tammele. Kahe pere eramut teenindava tee mõju ei saa põhjustada tamme

hävimist. Mõju võib olla veidi intensiivsem eramute ehitamise ajal, kuid mitte selline, nagu

väidab kaebaja. Lisaks võib vastustaja vajadusel sätestada vastavas ehitusloas täiendavaid tin-

gimusi nende mõjutuste minimeerimiseks. Kaebaja ei ole suutnud välja tuua ühtki looduskait-

sealast õigusnormi, mis oleks praegusel juhul tuvastatud asjaolude puhul rakendatav ning kee-

laks ehitusloa väljastamise. Ka ei ole kaebaja suutnud näidata, et vastustaja oleks pidanud ehi-

tusloa väljastamiseks viima läbi keskkonnamõjude menetluse või tegema täiendavaid eksper-

tiise Eesti Dendroloogia Seltsi ekspertarvamuse kummutamiseks. Sellist nõuet ei tulene asjaolu-

sid arvestades ühestki seadusest.

Kohus ei nõustunud kaebaja väitega ehitusprojekti puudulikkuse kohta tulenevalt Roadservice

OÜ selgitustest ehitustööde teostamise kohta. Need selgitused on antud eelkõige selleks, et üm-

ber lükata kaebuses ehitusprojekti lahenduste ja tee ehitamiseks vajalike meetmete ebaõige ka-

jastamine. Arvamusest nähtuvalt on selles kajastatud eelkõige ebaõiget väidet, et väljakaevata-

vas pinnases asuvad juured kavatsetakse läbi lõigata ja pinnas eemaldada kuni 1,4 m sügavu-

seni. Samuti juhitakse tähelepanu asjaolule, et tee telgjoonel asub õigusliku aluseta püstitatud

aed, mille ehitamise käigus on pinnast tõstetud, mistõttu osa juuri paikneb mitte-eemaldatava

pinnakihi all. Lisaks selgitatakse tänavakivide kasutamisega seotut. Kaebaja väide, nagu oleks

projektis kajastatud ehitustööde tegemist teisiti kui esitatud seisukohtades, ei ole õige. Eeltoodu

tõttu ei ole veenvad kaebaja väited ehitusprojekti mittevastavuse kohta majandus- ja kommuni-

katsiooniministri 17.09.2010 määrusele nr 67.

Kaebaja väited tema haldusmenetlusse kaasamata jätmise kohta ei vasta tõele. Vastustaja esita-

tud e-kirjadest nähtuvalt on kaebajat teavitatud ehitusloa taotlusest ja palutud tema seisukohta.

Kaebaja ei ole vaielnud vastu väitele, et kõigi osapooltega suheldi telefoni teel. Kaebaja tead-

likkust ehitusloa menetlusest ja selle käigus käsitletud küsimustest näitab ka tema vaie ja sellele

lisatud dokumendid. Ehitusloa taotlus ei saanud tulla kaebajale üllatusena, sest 30.09.2010 le-

pingu sõlmimise üheks peamiseks põhjuseks oli Külaniidu tee 3 kinnistu omaniku vahetus ja

kavandatav eramu ehitus, mis eeldas ligipääsu loomist kokkulepitud reaalservituudi raames.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. AK palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus ra-

huldada.

Kohus käsitles vääralt MK-t isikuna, kes saab ehitusluba taotleda. Ehitusloa väljastamisel pidi

vastustaja kontrollima, kas ehitusloa taotlejaks on EhS § 23 lg 11 kohane isik. Külaniidu tee 2

maaüksuse kaasomanikud (kaebaja ja KL) taotlust ei esitanud. Ehitis on kinnisasja oluline osa

(TsÜS § 54 lg 1), tee on käsitatav ehitisena ja seega on tegemist kinnisasja olulise osaga. Juur-

depääsuservituudi eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule juurdepääs üle teise kinnisasja,

3-12-1240

8(13)

kusjuures juurdepääsutee omanikuks jääb koormatava kinnisasja omanik. Koormatava kinni-

sasja omanikul on kohustus tagada tee olemasolu ja korrashoid, kusjuures selleks on tal raha

osas nõudeõigus servituudi omaja suhtes (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-48-10, 3-2-1-44-11).

Kui servituudi omajal oleks õigus ise teed ehitada, ei oleks eeltoodud koormatava kinnistu

omaniku õigustel sisu. Kohtu arvates ei kuulu tee TsÜS § 54 lg-st 2 tulenevalt kinnisasja oma-

nikule, vaid reaalservituudi omajale ning seetõttu on MK omanik. Pole vaidlust, et Külaniidu

tee 2 kinnistu reaalservituut on Külaniidu tee 3 kinnisasja oluliseks osaks. Samas on Külaniidu

tee 2 reaalservituut ka Külaniidu tee 4 kinnisasja oluliseks osaks, kusjuures mõlema kinnistu

reaalservituutide asukohad paiknevad ühes ja samas kohas. Kohtu käsitluse järgi oleks üks ja

sama tee kahe reaalservituudi oluliseks osaks, kuid TsÜS § 53 lg 2 kohaselt ei saa asi ja selle

olulised osad olla eri isikute omandis. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-43-06 leidnud, et võõral

kinnisasjal asuvad ja sellega püsivalt ühendatud asjad ei saa olla samaaegselt teise kinnisasja

päraldised TsÜS § 57 mõttes. Õigus saab olla päraldise peaasjaks vaid siis, kui õigus on kinni-

sasjaga võrdsustatud (hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus). Isegi kui haldus-

kohtu seisukohaga nõustuda, puudus MK-l ikkagi õigus ehitusluba taotleda, sest reaalservituudi

omaja on ka Külaniidu tee 4 omanik. Ehitusloa taotlemiseks oli vaja kaasomaniku nõusolekut,

mida MK-l ei nähtu olevat.

Kohus on toetunud MK ebaõigele väitele, et tee rajamine ei kahjusta tamme seetõttu, et kom-

munikatsioonide rajamisel kahjustati tamme juuri ning see toimus sügavamalt, kui on kavanda-

tud teeprojektis ettenähtud tööd. Selline väide pole tõendatud ning on vastuolus ehitusprojek-

tiga. Tee ehitusprojektist on väljaloetav, et veetorustik paikneb kaebaja kinnistul, teest välja-

poole jääval alal ning ka sadeveetorustik ei paikne tamme lähipiirkonnas. Veetorustiku tarbeks

on kaevetööd läbi viidud tammest 5,5 m kaugusel, tee rajamiseks vajalikud kaevetööd toimuk-

sid aga tammest ca 1,5 m kaugusel. Seega pole õige väide, et tamme juuri on juba kahjustatud

sellises ulatuses, et neid pole enam võimalik kahjustada. Isegi kui kommunikatsioonide raja-

mine tamme juuri kahjustas, ei saa sellega õigustada edaspidi tamme kahjustada võivaid ehitus-

töid. Viidates Keskkonnaameti 22.06.2010 seisukohale, jättis kohus tähelepanuta Keskkon-

naameti seisukoha, et ehitustegevus ei kahjusta tammede elutingimusi, kui see toimub sama

kaugel, kui on tamme võra laius. Praegusel juhul toimuks ehitustegevus sisuliselt tamme võra

all. Kohus jättis tähelepanuta K-AP ekspertarvamuses toodud asjaolu, et geoloogilistest tingi-

mustest tulenevalt on tamme peajuure asemel arenenud külgmised põhijuured. Kohus märkis

ära samas arvamuses toodud kommunikatsioonide rajamise negatiivse mõju, kuid jättis tähele-

panuta tee ehitamise mõju. Tee ehitamisel pinnase 1,4 m sügavuselt süvendamise vajadus tule-

neb geoloogilisest olukorrast ning tee õigusaktide nõuetele vastavuse tagamise kohustusest. Ko-

hus jättis tähelepanuta Eesti Dendroloogia Seltsi 02.10.2012 ekspertarvamuse, mille kohaselt

tee ehitamisel äraviidavate kivide ja muude materjalidega seotud mõjud on nii suured, et toovad

kaasa tamme hävimise. Kohus ei pööranud tähelepanu ehitusprojektis kajastatud nõudele tihen-

dada pinnast selliselt, et täidete ja liivaaluse tihendustegur on vähemalt 0,98. Maanteeameti

peadirektor on kinnitanud 29.12.2006 käskkirjaga nr 264 „Teehoiutööde tehnoloogilised juhi-

sed. Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“, mille p 2.9.2 kohaselt tuleb

selleks, et pinnase tihendus vastaks nõutule (0,95-1,0 optimaalsest tihedusest, tabel 4), kasutada

täiendavalt spetsiaalseid tihendusmasinaid. Ekspert-arvamuse kohaselt toovad aga ehitusmasi-

nad kaasa tamme hävimise. Kohus leidis, et Eesti Dendroloogia Seltsi 13.06.2012 ekspertarva-

muses toodud järeldused ei ole sisuliselt seotud ehitusprojektis kavandatud töödega, kuid jättis

tähelepanuta sama seltsi 02.10.2012 ekspertarvamuse. Kohus ei põhjendanud hinnangut, et väi-

ted tee kasutamisest tuleneva vibratsiooni, müra ja heitgaaside mõju kohta on väheveenvad.

Kohus tugines ehitusprojekti hindamisel Roadservice OÜ selgitustele, mis ei saanud olla koha-

likule omavalitsusele ehitusloa väljastamise ajal kättesaadavad ning millega ei saa seetõttu kaa-

lutlusotsuse hindamisel arvestada.

3-12-1240

9(13)

Arusaamatuks jääb halduskohtu väide, et kaebaja ei ole toonud välja ühtegi looduskaitsealast

normi, mis keelaks ehitusloa väljastamise. Kaebaja on viidanud EhS § 3 nõudele, et ehitis ei või

ohustada keskkonda. Kuna vaidlusalune tamm ei ole kaitse all, siis lisaks EhS-s toodule ühtegi

täiendavat nõuet teele ei kohaldu. EhS § 24 lg 1 p 2 kohaselt keeldub omavalitsus ehitusloa

väljastamisest, kui ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid. Väljastades

ehitusloa, peab vastustaja tagama kavandatava ehitise ohutuse keskkonnale, antud juhul tam-

mele. Vastustajapoolset kontrolli tamme ohutuse tagamiseks pole näha. Kohus on jätnud selle

tähelepanuta ning on asunud vastustaja asemel põhjendusi esitama.

Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kaasamisnõudeid ei rikutud, kuna menetluses suheldi

kõigi osapooltega telefoni vahendusel. Ehitusvaldkonna keerukusest, sh ehitusprojektis kajas-

tatud detailide rohkusest tulenevalt jääb arusaamatuks seisukoht, et ehitusloa menetlusse kaa-

samine võiks toimuda suuliselt. Vastustaja ei ole kaasamise osas tõendeid esitanud.

Asudes selgitama servituudilepingust tulenevaid MK õigusi, väljus kohus kaebuse raamidest

ning asus lahendama vaidlust, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse. Servituudilepingutest kui

tsiviilõiguslikest suhetest tõusetunud vaidlused kuuluvad maakohtu pädevusse.

9. KL toetab apellatsioonkaebust.

10. Viimsi vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Juurdepääsutee asukoha suhtes ei saa olla vaidlust. Asukoht tuleneb detailplaneeringust, nota-

riaalsest teeservituudi lepingust ja selle muutmise lepingust, mis kõik kehtivad. Üheks servituu-

dilepingu pooleks oli ka kaebaja koos KL-ga. Väide kaebuse raamidest väljumise kohta jääb

arusaamatuks. Servituudi muutmise leping on haldusasjas üheks tõendiks ning kohus hindab

kõiki asjas olevaid tõendeid.

Halduskohus on piisava põhjalikkusega ja õigesti motiveerinud ehitusloa väljastamise õiguspä-

rasust. Ka servituudi muutmise leping reguleerib ehitusloa väljastamise temaatikat. Selles on

muu hulgas kokku lepitud, et Külaniidu tee 3 kinnistu omanik taotleb juurdepääsutee ehitami-

seks vajalikud load ja kooskõlastused ning ehitab juurdepääsutee välja. Kaebaja ja KL võtsid

endale muu hulgas kohustuse anda kõik vajalikud kinnitused ja kooskõlastused ning mitte ta-

kistama tee rajamist. Kokku lepiti ka selles, et Külaniidu tee 3 kinnistu omanik võib lepingust

tulenevad õigused ja kohustused anda üle isikule, kes temalt kinnistu omandab. Tegelikkuses

hakkas kaebaja kooskõlastuse andmisest kõrvale hoidma ja selleks põhjendusi otsima, ise ta

ehitusloa taotlust ei esitanud ning küsimuse ehitusloa andmisest väidetavalt valele isikule tõs-

tatas alles 09.07.2012 kaebuse täienduses. Teeseaduse § 21 kohaselt poleks erateele kohaliku

omavalitsuse poolt tee-ehitusluba vaja väljastada.

Halduskohus on hinnanud tõendeid õigesti ning piisava põhjalikkusega motiveerinud kaebaja

nende väidete alusetust ja tõendamatust, nagu ei oleks ehitusluba tohtinud väljastada, kuna

tamm hävineks. Argumenteeritud on ka kohtu seisukoht Roadservice OÜ selgituste kohta.

Halduskohus tuvastas õigesti, et kaebaja kaasamise nõudeid ei ole rikutud. Kohus on muu hul-

gas viidanud vastustaja esitatud kirjalikule tõendile.

Kuna juurdepääsutee asukoha suhtes ei saa olla vaidlust, siis võib järeldada, et kaebaja loeb

oma õiguste rikkumiseks asjaolu, et tema naaberkinnistul asuv tamm võib juurdepääsutee raja-

mise käigus saada kahjustatud. Seda vaatamata asjaolule, et tamm ei ole võetud riikliku kaitse

alla ja projektis on arvestatud tamme säilimise vajadusega, kaebaja ei ole vastupidist suutnud

tõendada ning võttis servituudilepinguga ise endale kohustuse anda vajalikud kooskõlastused,

sõidutee on detailplaneeringu kohane. Vastustaja arvates ei riku korraldus ja ehitusluba kaebaja

õigusi ning halduskohus on kaebaja vastupidised väited ümber lükanud.

11. MK palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3-12-1240

10(13)

MK oli õigustatud ehitusluba taotlema. Halduskohus lähtus õigesti seisukohast, et TsÜS § 54

lg 2 kohaselt ei kuulu servituudi alusel rajatav ehitis mitte servituudiga koormatud kinnistu

omanikule, vaid servituudi omajale. Seega lükkas halduskohus õigesti ümber kaebaja väite, et

ehitusluba on väljastatud valele isikule. Kaebaja arvates pidanuks ehitusloa taotlema kaebaja

ise, kes aga vastuolus poolte lepinguga vastustab tee rajamist ega ole taotluse esitamisest huvi-

tatud. Ehitise omanikule ehitusloa taotluse esitamise õiguse andmine on mõeldud juhtumiteks,

kus rajatava ehitise omanik ja maaüksuse omanik ei lange kokku, st eksisteerib näiteks TsÜS §

54 lg-s 2 kirjeldatud olukord, kus maaüksusele soovitakse ehitist püstitada piiratud asjaõiguse

(sh servituudi) alusel. Õige on see, et kuna servituut kuulub nii Külaniidu tee 3 kui Külaniidu

tee 4 kinnistute omanikele, on servituut ja selle alusel rajatav ehitis (juurdepääsutee) nende

kaasomandis. Ehitusloa taotluse võib esitada ka ehitise kaasomanik üksi. On õige, et selleks

vajab ta teise kaasomaniku nõusolekut. Selline nõusolek on olemas, servituudi omajad leppisid

30.09.2010 servituudilepingus kokku, et kõik servituudi alusel rajatava juurdepääsutee ehitami-

seks vajalikud load taotleb Külaniidu tee 3 kinnistu omanik.

Kaebaja väitel kahjustab tee mitte tema vara, vaid naaberkinnistul asuvat tamme. Kuigi kohus

lahendas kaebuse sisuliselt, on MK jätkuvalt seisukohal, et kaebajal ei ole kaebeõigust vaidlus-

tada ehitusluba motiivil, et see võib kahjustada talle mittekuuluvat tamme. Seda seisukohta toe-

tavad ka Riigikohtu seisukohad (3-3-1-29-10, p 19). Teise isiku vara kaitseks ei saa kaebust

esitada. Omandiõiguse kaitsele tuginemise korral on oluline, et kinnistu on koormatud reaalser-

vituudiga. Kuna kaebaja on kokkuleppeliselt oma omandiõigust vastutasu vastu piiranud, ei saa

ta reaalservituudi sisu ulatuses tugineda omandiõiguse kaitsele. Kuna reaalservituut on seatud

just konkreetses asukohas oleva tee ehitamiseks, puudub kaebajal sellise tee ehitusloa vaidlus-

tamiseks kaebeõigus.

Olukorras, kus detailplaneeringus on planeeritud tee asukoht ning selle lähedusse nähtud ette

säilitatav puu, ei saa detailplaneeringut tõlgendada selliselt, et see välistaks puu seisundit mõ-

jutava tee rajamise. Detailplaneeringu koostamise ajal olid puid puudutavad asjaolud teada ja

pole alust eeldada, et neid ei arvestatud. Isegi kui tee rajamine peaks puu kasvutingimusi mõ-

nevõrra mõjutama, on see detailplaneeringujärgse lahenduse paratamatu tulem. Detailplanee-

ringus konkreetselt ettenähtud ehitustegevus ei saa olla detailplaneeringu endaga vastuolus.

Tamme olemasolu ja selle kaitse vajadusega on vastustaja ehitusloa andmisel arvestanud. Puu-

dub selline ilmselge asjaolu, mis annaks alust väita, et vastustaja hinnang meetmete piisavusele

oleks olnud ebaõige. Puudub alus ka hinnanguks, et kavandatava tee mõjud osutuksid selliseks,

mis seaks kahtluse alla puu säilitamise eesmärgi.

Vastustaja kaalutlusotsuse kontrollimisel on kohus põhjendatult arvestanud sellega, et alal on

juba rajatud varem kommunikatsioone, mis on eeldanud oluliselt sügavamalt maapinna läbikae-

vamist. Seetõttu ei saa eeldada, et oluliselt kõrgemal toimuv tee-ehitus võiks tamme oluliselt

kahjustada. Fotofdelt on näha tee koridoris asuvad kaevus, mis näitab tehnorajatiste paiknemist.

Trasside paiknemine nähtub detailplaneeringu jooniselt ja ka Külaniidu tee 2 eramu ehituspro-

jekti asendiplaanilt. Vastupidiselt kaebaja väidetule tee-ehitusprojekt pigem kinnitab trasside

paiknemist, sest projektis on näiteks ette nähtud vee ja kanalisatsiooni luukide kõrguse regulee-

rimine teekatte pinnaga samasse kõrgusesse. Lisaks on kaebaja kinnistul pinnast olulisel määral

tõstetud ning sellise kõrgendatud pinnase osalise eemaldamisega ei saa puu juuri kahjustada.

Halduskohus on jälgitavalt esitanud põhjendused, miks on ebaveenev kaebaja väide, et tee ra-

jamine hävitab tamme.

Tee projekteerija ning kavandatav ehitaja Roadservice OÜ esitas kavandatavate tööde teosta-

mise kohta selgituse, millest nähtuvalt paigaldatakse peale eemaldatud mullakihti (10-20 cm)

savipinnasele geotekstiil koos geovõrguga, millele omakorda liiv ja killustik selliselt, et moo-

3-12-1240

11(13)

dustub armeeritud kiht, millel tee püsib ning kaitseb ka savikihis paiknevat juurestikku. Geo-

tekstiili ja geovõrgu kasutamise tõttu puudub vajadus teealuse pinnasekihi ulatusliku väljakae-

vamise ning väljakaevatud alale tee mulde rajamise ning tihendamise järgi, mis nõuaks raskete

mehhanismide kasutamist, nagu on uue väitena märgitud apellatsioonkaebuses. Kaebaja osuta-

tud juhised on kohustuslikud riigimaanteede rajamisel ning selles kirjeldatud nõuded ja meeto-

did ei ole kohustuslikud ühepereelamu juurde viiva juurdepääsutee rajamisel.

Kohus on vastanud kaebaja väidetele seoses vibratsiooni, müra ja heitgaaside mõjuga tammele.

MK lisab, et ta kavatseb oma krundi puhul ehitusega seotud suuremaid vedusid teostada mere

äärest läbi sadama-ala ja kõnealust teed mitte kasutada.

Kohus ei eksinud nõude vastu hinnata haldusakti selle andmise hetke seisuga. Vastustaja koge-

nud ehitusspetsialistid kujutasid eeldatavasti ehitusprojektiga kavandatud töid ette samamoodi,

nagu Roadservice OÜ seda selgitas, ning neile ei olnud täiendavaid selgitusi vaja. Roadservice

OÜ detailsemad selgitused esitati kohtumenetluses selleks, et piisava selgusega lükata ümber

kaebaja väide, justkui nõuaks kahe eramu juurdepääsutee ehitamine suurejoonelisi kaevetöid ja

suuremahulist puujuurte kahjustamist.

Kaebaja tugineb EhS § 3 lg 1 nõudele, et ehitis ei või tekitada ohtu keskkonnale, ning selleks

ohuks peab kaebaja ohtu tammepuule. Leides, et märkimisväärne oht tammele ei ole tõendatud,

on kohus vastanud kaebaja vastavale väitele. MK arvates ei saa EhS § 3 lg-t 1 tõlgendada nii,

et keskkonnaohu tekitamisena oleks vaadeldav ka üksiku puu mõjutamine. Kaebaja tõlgendus

on liiga kaugeleulatuv, säte ei ole mõeldud üksikute taimede või puude kaitseks.

Kaebaja menetlusse kaasamisemise puhul ei tuginenud kohus ainult suulisele suhtlemisele, vaid

ka vastustaja esitatud e-kirjale. Kaebajale olid tagatud võimalused ettepanekute ja vastuväidete

esitamiseks. Kuna tee ehitamine ja ehitusloa taotlemine lepiti kokku juba 30.09.2010 lepingus,

võis vastustaja eeldada ehituseks kokkuleppe olemasolu ja kokkuleppe osalistel vastuväidete

puudumist. MK esitas kaebajale juurdepääsutee eskiisi juba 27.06.2011 ning hiljem on talle

projekteerija poolt saadetud projektdokumentatsioon.

Asjakohatu on etteheide kaebuse piiridest väljumise ja eraõigusliku vaidluse lahendamise

kohta. Nii haldusorgan kui halduskohus on õigustatud tuvastama tsiviilõiguslikke asjaolusid

ning nende alusel asja lahendamine ei ole käsitatav kaebuse piiridest väljumisena.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata. Halduskohus ei ole tuvastanud asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt ega kohaldanud

õigusnorme ebaõigesti. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja HKMS

§ 201 lg-le 4 tuginedes neid ei korda.

13. Kohtu seisukoht, et ehitusluba taotles EhS § 23 lg 11 kohane isik, on õige otsuses toodud

põhjendustel. Kaebaja alternatiivses käsitluses esitatud väitega, et ehitusloa taotlemiseks vaja-

likku kaasomaniku nõusolekut ei paista MK-l olevat, ei saa nõustuda, sest 30.09.2010 nota-

riaalse teeservituudi seadmise lepingu muutmise lepingu p-s 3.1 on Külaniidu tee 3 kinnistu

omanik lubade taotlemiseks vajaliku nõusoleku andnud (I kd, tl 75 pöördel). Isegi kui MK ei

ole tee omanik, ei riku tema poolt ehitusloa taotlemine kaebaja õigusi, sest muu hulgas kaebaja

on servituudilepingus nõustunud sellega, et tee ehitamiseks vajalikud load taotleb Külaniidu tee

3 kinnistu omanik.

3-12-1240

12(13)

14. Kaebuse keskseks argumendiks on väide tee ehitamisega kaasnevast ohust Külaniidu tee

1 kinnistul asuvale tammepuule. Ringkonnakohus nõustub kolmanda isiku seisukohaga, et naa-

berkinnistul asuva ja seega teisele isikule kuuluva vara – praegusel juhul tammepuu - kaitseks

puudub kaebajal kaebeõigus. Kui tegemist on keskkonnakaitse küsimustes kohtusse pöördumi-

sega, saab selle aluseks olla mitte üksnes subjektiivsete õiguste rikkumine, vaid ka kaebaja muu

puutumus vaidlustatava haldusaktiga, kuid sel juhul peab vaidlustatud tegevusel olema isikule

oluline ja reaalne mõju (vt Riigikohtu lahendit nr 3-3-1-87-11, p 17). Jättes siinkohal kõrvale

küsimuse sellest, kas EhS § 3 lg 1 kaitseb ka üksikut taime või puud, leiab ringkonnakohus, et

kaebaja olulised huvid tammega ei seondu ning kohtusse pöördumise aluseks olevat olulist ja

reaalset mõju isikule ei esine. Ringkonnakohus nõustub kolmanda isikuga ka selles, et oman-

diõiguse kaitsele tuginemise korral on praeguses asjas oluline, et kaebaja kinnistu on koormatud

reaalservituudiga ning kaebaja ei saa reaalservituudi sisu ulatuses tugineda omandiõiguse kait-

sele.

15. Eelneva tõttu ei ole asja lahendamisel tammepuu kaitsega seonduvatel küsimustel määra-

vat tähtsust, kuid siiski väljendab ringkonnakohus nõustumist ka halduskohtu sellekohaste sei-

sukohtade ja argumentatsiooniga. Asjaolude tuvastamisel ei ole kohus vigu teinud. Varem raja-

tud kommunikatsioonide asukoha tuvastamisel ei ole kohus tuginenud pelgalt MK seletustele,

vaid kujundanud seisukoha tõendite kogumi põhjal, mis sisaldab ka teeprojekti. Asjas esitatud

arvamusi ei ole kohus jätnud tähelepanuta, vaid on põhjendanud, miks need ei tõenda kaebaja

põhiväidet, et ehitusprojekti realiseerimise tagajärjel tammepuu hävineb. Ringkonnakohus peab

siinkohal vajalikuks osutada Roadservice OÜ 27.06.2012 selgitustes (I kd, tl 80 ja 80 pöördel)

märgitule, et projekteerimistööde teostamise käigus projekteerija poolt tuvastatud tee aluspin-

nase geoloogia kohaselt koosneb see peaasjalikult savipinnasest, mida katab erineva paksusega

mullakiht, mis ei ületa keskmiselt 10 cm; projekteerija ja töövõtja pikaajalise kogemuse koha-

selt piirdub tee rajamise käigus ebasobivate kihtide eemaldamise vajadus antud juhul 10-20 cm

paksuse kihi eemaldamise vajadusega, st pealmise mullakihi eemaldamisega; külmakergete või-

malike negatiivsete mõjude vähendamiseks paigaldatakse peale eemaldatud mullakihti savipin-

nasele geotekstiil koos geovõrguga, millele omakorda liiv ja killustik, selliselt moodustub ar-

meeritud koht, millel tee püsib ning mis kaitseb savikihis paiknevat juurestikku. Tee projektee-

rija selgitustega on veenvalt ümber lükatud kaebaja väited vajadusest teostada ulatuslikke kae-

vetöid ja kasutada puu juurte läheduses kaevamiseks või tihendamiseks mehhanisme. Nõustuda

ei saa kaebaja seisukohaga, et ehitusloa kui kaalutlus-otsuse õiguspärasuse kontrollimisel ei

saanud kohus tee projekteerija täiendavate selgitustega arvestada seetõttu, et selgitused ei olnud

vastustajale otsustamise ajal teada. Tegemist on ehitustehnilist laadi täpsustavate selgitustega,

mis muu hulgas sisaldavad konkreetse asukoha pinnase geoloogia kirjeldust. Kuivõrd selgitus-

test ei tulenenud ühtegi olulist uut asjaolu, siis ei oleks need saanud ka vastustaja otsust mõju-

tada.

16. Hinnangu andmisel, et kaebaja menetlusse kaasamise nõudeid ei ole rikutud, ei ole kohus

tuginenud pelgalt osapooltega toimunud telefonivestlustele. Kohus on otsuses viidanud doku-

mentaalse tõendina vastustaja poolt kaebajale 01.03.2012 saadetud e-kirjale (I kd, tl 179), milles

teavitatakse ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti esitamisest ning palutakse kaebajal edastada

oma seisukoht. Seisukohta, et haldusmenetlusse kaasamine võib toimuda suuliselt, halduskohtu

otsus ei sisalda.

17. Halduskohus ei ole asja lahendamisel kaebuse piiridest väljunud ega asunud lahendama

eraõiguslikku vaidlust. Sellena ei ole vaadeldav menetlusosaliste vahel sõlmitud eraõiguslikele

lepingutele tuginemine.

II

3-12-1240

13(13)

18. AK palus vastustajalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulud kokku summas 1226,64

eurot, sh esindaja kulud 1196,64 eurot ja riigilõiv 30 eurot. Menetluskulude kandmine nimeta-

tud summas on arvete ja maksekorraldustega tõendatud ning esindaja kulu suurus on põhjenda-

tud.

Ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja AK kasuks, mistõttu jäävad kaebaja apellatsioonimenet-

luse kulud summas 1211,64 eurot (esindaja kulu 1196,64 eurot ja riigilõiv 15 eurot) HKMS §

108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Kaebaja esindaja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud 03.06.2013 maksekorraldustega nr

129 ja 130 riigilõivu kokku 30 eurot. AK on Laesson & Partnerid 31.08.2014 arvel nr 921 muu

hulgas kajastatud 30 euro suuruse riigilõivu tasunud esindajale 01.09.2014 maksekorraldusega.

Ringkonnakohus selgitas 04.06.2013 määruses apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel, et rii-

gilõivuseaduse (RLS) § 571 lg-te 1 ja 7 kohaselt on praeguses asjas apellatsioonkaebuselt tasu-

misele kuuluva riigilõivu suuruseks 15 eurot, apellant on tasunud riigilõivu 15 euro võrra nõu-

tust enam ning HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 kohaselt enam tasutud riigilõiv tagastatakse isiku

nõudel. Menetluskulude taotluses sisalduvat nõuet mõista vastustajalt välja riigilõiv 30 eurot,

käsitleb ringkonnakohus 15 euro osas enam makstud riigilõivu tagastamise taotlusena ning ta-

gastab AKle ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu 15 eurot HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 alusel.

19. Kaebaja poolel oleva kolmanda isiku KL apellatsioonimenetluse kulud (esindaja kulud

216 eurot) on kantud ja põhjendatud suuruses, kuid jäävad HKMS § 108 lg 8 alusel tema enda

kanda.

20. Vastustaja ei ole kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu jäävad

vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud HKMS § 109 lg 1 ls 4 alusel tema enda

kanda.

21. Ka kaebaja vastaspoolel olev kolmas isik MK ei esitanud ringkonnakohtule kuludoku-

mente ja menetluskulude nimekirja, mistõttu jäävad MK võimalikud apellatsioonimenetluse ku-

lud samuti HKMS § 109 lg 1 ls 4 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets