1-12-3022/19 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Vangistuse täitmisele pööramine

Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2014 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtulahend nr 1-12-3022 (kohtueelses menetluses nr 11284000111)

Tartu Maakohtu 15.05.2012 otsus L.G karistamises KarS § 215 lg 2 p 1 järgi; KarS § 121 järgi; eelnev on liidetud KarS § 64 alusel, loetud karistuseks 4 kuud vangistust, mis on suurendatud Pärnu Maakohtu 13.04.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga vangistusega kuud, liitkaristuseks mõistetud vangistus 10 kuud, mis on asendatud KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 600 tundi Menetlus osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Täitmiskohtunik Kalev Kuningas Avaldaja kriminaalhooldusametnik Anne Ilmoja Avalduse ese erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Prokurör Maiken Mardim Süüdimõistetu L.G (isikukood XXX; elukoht

xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustus

1. Seoses kriminaalhooldaja erakorralise ettekandega:

1.1 Tartu Maakohtu 15. mai 2012 otsusega L.G-le kandmata vangistus 9 pöörata mõistetud kuud 26 päeva täitmisele;

1.2 L.G-le

mõistetud kandmata vangistuse alguseks määrata 13.november 2014. Täiendavad otsustused

2. Seoses asja kohtus menetlemisega:

2.1 määruse koopia edastada L.G-le;

2.2 Tartu Vanglale ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi määruse koopia saata talitusele. Selgitused

3. Selgitada:

3.1 süüdimõistetu tähtaegsel vangistuse kandmisele mitteilmumisel võib kohaldada süüdimõistetule sundtoomist;

3.2 kohtumäärust võib vaidlustada 10 ne päeva jooksul määruskaebuse esitami - sega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud

L.G on Tartu Maakohtu 15.05.2012 otsusega karistatud KarS § 215 lg 2 p 1 järgi; KarS § 121 järgi; karistused on liidetud KarS § 64 alusel, loetud karistuseks 4 kuud vangistust, mis on suurendatud Pärnu Maakohtu 13.04.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga vangistusega 6 kuud, liitkaristuseks mõistetud vangistus 10 kuud, mis on asendatud KarS §

69 alusel üldkasuliku tööga 600 tundi, tähtajaks määratud 02.juuni 2014.

Tartu Maakohtu 12. juuli 2013 määrusega on peatatud L.G-le Tartu Maakohtu

15.05.2012 otsusega mõistetud ja asendatud karistuse üldkasuliku töö tegemise tähtaja -

kulgemine alates 07.06.2013 kuni statsionaarse psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamiseni. Kriminaalhooldusametnik esitanud on

r kriminaalhooldusseaduse (K HS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja L.G le ettekande käitumiskontrollile allutatud kohta. Ettekandest nähtuvalt L.G ei täida üldkasuliku töö kohustust.

Esmakohtumisel 11.06.2012 allkirjastas L.G õigused ja kohustused ja ametnik broneeris

L.G -sse. L.G lubas tundide nõusolekul tunde sooritama Soe Külaliikumine MTÜ tegemist alustada 16.06.2012 kuid ei teinud seda. Registreerimistel andis L.G pidevalt lubadusi, et alustab tundide tegemist, kuid seda ei teinud. 01.10.2012 ilmus ta tunde tegema on sooritas 7 tundi. Juhendaja sõnul pidi L.G pidevalt paluma ja taga otsima, et ta tööle teda ilmuks. Juhendaja keeldus seetõttu edasisest koostööst. L.G avaldas soovi edasiselt tunde sooritada Floreas Viljandi OÜ s. Ametnik broneeris L.G tööle, kuid isik sinna ei ilmunud -

kordagi. Alates 07.07.2014 broneeris ametnik L.G üldkasuliku töö tunde tegema MTÜ Kivilõppe Puhkekeskusesse. Juhendaja sõnul tegi L.G 0,5 tundi tööd ja rohkem ta tööle ei ole ilmunud. L.G on kokku sooritatud

7,5 tundi üldkasulikku tööd. 05.02.2014;

05.03.2014; 04.04.2014; 05.05.2014; 05.06.2014; 09.07.2014; 05.09.2014 toimunud

registreerimistel võetud seletustes toob L.G üldkasuliku töö mittesooritamise põhjusteks viitsimatuse, alkoholi tarvitamise,

töötamise. Kriminaalhooldusnõudeid on L.G üldiselt täitnud nõuetekohaselt. Registreerimistele mitteilmumiste korral on teda otsinud kriminaalhooldusametnik. Isik on mitteilmumise põhjuseks toonud alkoholi tarvitamise. Samuti on ta toonud ka põhjusteks, et talle on töötegemine ära keelatud. Ametnik on helistanud nii perearstile ja psühhiaatrile, kuid arstid ei kinnita seda fakti. Ainult alkoholi ei tohiks isik tarvitada, see mõjub halvasti tervisele ja käitumisele. Igal registreerimisel on L.G andnud lubadusi, et läheb tunde tegema, kuid ei ole siiski seda teinud. 22.11.2013 ja 20.06.2014 koostas ametnik hoiatused tundide mittesooritamise kohta. L.G ei täida üldkasuliku töö kohustust.

Eelneva käitumise põhjal võib järeldada, et L.G hoiab tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Süüdimõistetu küsimuse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud.

2.

Kohtu põhjendused

KrMS § 428 lg 1 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

KrMS § 428 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS § 69 lõike 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande põhjal. Vastavalt KarS § 69 lg le 6, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi -

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Nähtuvalt kriminaalhooldaja kohtule esitatud ettekandest L.G hoidunud kõrvale on üldkasuliku töö tegemisest.

Igasugused asjaolud, mis tingiksid erakorralises ettekandes esitatud taotluse rahuldamata jätmise, puuduvad.

Põhjendatud on

15. mai 2012 otsusega L.G-le mõistetud kandmata Tartu Maakohtu vangistuse 9 kuud 26 päeva täitmisele pööramine.

KrMS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §

– 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlus

-

tatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik