3-14-51144/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51144 Otsuse tegemise aeg ja koht

06. november 2014, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi D.I’i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 10000 eurot Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja D.I Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata

2. Jätta kaebaja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 08. detsember 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. D.I esitas 11.04.2014 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse registreeritud 15.04.2014 nr 6-16/114-1 (tl 22), milles kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist summas 10000 eurot seoses tervise kahjustamisega. Taotluse kohaselt toimus 20.01.2014 kella

20.19 ajal P2 osakonna kambris 1271 intsident, kus kaebaja ei allunud ametniku korraldusele ning valvur M. Lipp üritas kaebajat pikali panna. Kaebaja osutas seejuures füüsilist vastupanu, mistõttu võttis valvur M. Lipp kaebajal kõrist kinni ja lõi pea vastu uksel olevat riivi, millega tekitati kaebajale pähe arm, mis fikseeriti tõendiga 7-2/2742-

3 (tl 28p). Hiljem selgus uuringutel, et kaebaja pea on saanud põrutada ning esinevad ajutegevuse häireid, mistõttu kaebaja taotleb mittevaralise kahju 10000 eurot hüvitamist.

2. Viru Vangla 30.05.2014 otsusega „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“ nr 6-16/114-2 (tl 4-4p) jäeti kaebaja taotlus kahju hüvitamiseks rahuldamata. Viru Vangla leidis, et kinnipeetava suhtes jõu kasutamine oli põhjendatud ning proportsionaalne. Kinnipeetav tekitas endale peavigastuse, kui üritas lahti rabeleda valvuri haardest. Kinnipeetava ajutegevuse häired ei ole seotud nimetatud intsidendiga.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

3. 13.06.2014 saabus Tartu Halduskohtule D.I’i kaebus (tl 1-1p) Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 10000 eurot seoses 20.01.2014 kella

20.19 ajal P2 osakonna kambris 1271 toimunud intsidendiga. Kaebuse kohaselt kaebaja ei allunud vanglaametniku korraldusele, mistõttu valvur üritas kaebajat pikali panna. Kaebaja väitel osutas ta füüsilist vastupanu ilma vägivalda kasutamata, mistõttu valvur

M. Lipp võttis kaebajal kõrist kinni ja lõi kaebaja pead vastu ukse küljes oleva metallist riivi teravat nurka. Kaebajale tekitati pähe haav ning järele on jäänud arm. Vigastused fikseeriti meditsiinitöötaja koostatud õiendis. Kaebaja hinnangul kasutas valvur M. Lipp tema suhtes üleliigset jõudu ning kaebajale tekitati vigastusi. Teostatud uuringutel selgus, et kaebaja ajutegevus on häiritud. Kaebaja möönab, et Viru Vangla psühhiaater

L. Ermose väitel võib see olla ajutrauma, mis on pärilik või kaasasündinud. Kui kaebaja väitel on ta korduvalt viibinud Tartu ja Viljandi psühhiaatria haiglas, kuid varem ei ole kaebajal diagnoositud ajutegevuse häireid. Kaebaja palub kaebuses välja mõita kaebajale tekitatud mittevaraline kahju summas 10000 eurot.

Vastustaja vastuväited

4. Vastustaja 25.08.2014 kohtule esitatud vastuses kaebusele (tl 20-21) vastustaja kaebusega ei nõustu, vaidleb sellele vastu ja kompromissi sõlmimist võimalikuks ei pea. Vastustaja rõhutab, et vangistusseaduse § 67 punkti 1 kohaselt on kinnipeetav vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla järelevalveosakonna valvur M. Lipp 20.01.2014 koostatud ettekande nr 238 kohaselt pani D. Ivanov 20.01.2014 umbes kella 20.19 ajal pärast loenduse lõppu oma pea ja käe ukse vahelt välja. Kaebajale anti mitu korraldust käsi ja pea ukse vahelt ära võtta, millele kaebaja ei allunud. Seejärel kaebajat hoiatati, et tema suhtes võidakse jõudu kasutada. VangS §

71 lõike 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu. Käesoleval juhul üritati alguses kaebaja pead ja kätt ukse vahelt kambrisse suunata, kuid kaebaja osutas füüsilist vastupanu ning üritas Viru Vangla järelevalveosakonna valvur Aigo Jaanit jalaga lüüa. Seetõttu surusid valvurid D.I’i põrandale maha ning sealt paigutati kaebaja kambrisse. 20.05.2014 koostatud õiendi kohaselt lõi kaebaja pea ära, kui üritas valvur

A. Jaani haardest lahti rabeleda. Valvur M. Lipp märkas vigastust, kui kaebaja oli maha surutud. Valvuri kinnituse kohaselt oli jõu kasutamine põhjendatud, sest kaebaja osutas füüsilist vastupanu. Tulenevalt eeltoodust järeldub, et kaebaja on endale ise põhjustanud vigastuse, sest üritas vabaneda valvuri haardest. Vastustaja osundab, et kaebaja on kahjustuste tekkimises ise süüdi ja saanuks neid, alludes vanglaametniku korraldusele, ära hoida. Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja poolt 16.04.2014 väljastatud tõendi kohaselt 20.01.2014 kell 20.20 oli kutse kartserisse, kus oli kaebaja suhtes kasutatud ohjeldusmeetmeid. Välisel vaatlusel tuvastati vasakul pool kiirupiirkonnas juustes veritsev nahamarrastus. Marrastus puhastati desinfitseerimisvahendiga ja peitsiti briljantrohelisega. 16.04.2014 spetsialist-arst Reet Aadamsoo tõendi kohaselt oli kinnipeetaval vasakul kiirupiirkonnas eesosas umbes 1 cm pikkune pisut punetav pehme kitsas joon, mis võib olla marrastuse arm. Viru Vangla spetsialist-psühhiaater Lembe

Ermos selgitab 16.04.2014 koostatud õiendis, et kaebaja EEG tulemused näitavad aju üldist düsfunktsiooni, millest sai kinnipeetavaga räägitud 09.04.2014. Ajulainete düsfunktsioon tekib raske ajutrauma järgi. See võib olla ka pärilik või kaasasündinud. Hetkelised füüsilised ründed või löögid pähe ajulainete tegevust ei muuda. Seega ei ole kinnipeetava ajutegevus häiritud pea ukse vastu ära löömise tõttu. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et kaebaja poolt 20.01.2014 toime pandud vanglaametnike korraldustele allumatuse suhtes viis Viru Vangla läbi distsiplinaarmenetluse, mille käigus leidis kinnitust kaebaja süü rikkumise toimepanemises ning viimasele määrati Viru Vangla 20.02.2014 käskkirjaga nr 6-3/247-D distsiplinaarkaristus kümneks ööpäevaks kartserisse paigutamine. Kaebaja ei ole käskkirja nr 6-3/247-D vaidlustanud, seega ta nõustus haldusaktis märgituga ja endapoolse rikkumise toimepanemisega. Menetluse käigus on kaebaja 20.01.2014 andnud kirjaliku seletuse, milles sisuliselt oma süüd tunnistab. Vastustaja leiab, et vangla ei ole kaebajale kahju tekitanud ning kaebus on alusetu ja rahuldamisele ei kuulu. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja poolt kohtumenetluses kantud kulutused tema enda kanda.

Kohtu seisukoht

5. D.I taotleb Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot seoses 20.01.2014 kella 20.19 ajal P2 osakonna kambris 1271 toimunud intsidendiga, mille käigus tekitati kaebajale tervisekahjustus (arm peas) ning ajutegevuse on häired.

6. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega, mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et haldusorgan on süülise tegevusega kahjustanud kaebaja RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve. RVastS § 9 lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kindlaks teha, kas kaebajale on õigusvastase akti või toiminguga põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, kas kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase kannatanu õigusi rikkuva süülise tegevuse tõttu, kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos ning kas esineb mõni RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise alus.

7. Kaebaja on seisukohal, et 20.01.2014 kella 20.19 ajal P2 osakonna kambris 1271 toimunud intsidendi käigus kasutati kaebaja suhtes üleliigset jõudu, mille käigus tekitati kaebajale tervisekahjustus, milleks on arm peas ja kaebaja ajutegevuse on häiritud, mida tõendab kaebajale tehtud EEG uuringud. Vastustaja väitel ei ole vangla kaebajale kahju tekitanud ning D.I’i kaebus on alusetu.

8. VangS § 67 punkti 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

9. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 20.01.2014 kella 20.19 ajal P2 osakonna kambris 1271 ei allunud kaebaja vanglaametniku seaduslikele korraldustele ning kaebaja osutas seejuures ka füüsilist vastupanu. Kohtule esitatud järelevalveosakonna valvur M. Lipp 20.01.2014 ettekande 238 (tl 27) kohaselt 20.01.2014 kella 20.19 ajal P2 osakonna kambris 1271 pärast loenduse lõppu pani kaebaja pea ja käe ukse vahelt välja. Kaebaja soovis plaastrit. Kaebajale selgitati, et plaastrid on otsas ning kaebajale anti mitu seadusliku korraldust käsi ja pea uksevahelt ära võtta. Kaebaja ei allunud korraldustele, mille peale kaebajat hoiatati, et tema suhtes kasutatakse füüsilist jõudu. Valvurid proovisid alguses suunata kaebaja pead ja kätt uksevahelt kambrisse, kuid kaebaja osutas füüsilist vastupanu ja muutus agressiivseks ning üritas valvurit A. Jaani jalaga lüüa. Mistõttu suruti kaebaja põrandale maha ja paigutati põrandalt kambrisse.

10. VangS § 71 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametnik võib kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu. Kaebaja väitel kasutati tema suhtes üleliigselt jõudu. Samas kaebaja möönab, et ta osutas füüsilist vastupanu, kui valvurid hakkasid teda pikali panema. Vastustaja väitel lõi kaebaja pea ära, kui üritas valvur A. Jaani haardest lahti rabeleda.

11. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja poolt 20.01.2014 toime pandud valgaametnike korraldustele allumatuse suhtes viidi Viru Vangla poolt läbi distsiplinaarmenetlus, mille käigus leidis kinnitust kaebaja süü rikkumise toimepanemises ning kaebajale määrati Viru Vangla 20.02.2014 käskkirjaga nr 6-3/247- D distsiplinaarkaristus kümneks ööpäevaks kartserisse paigutamine. Kohtuinfosüsteemi kohaselt ei nähtu, et kaebaja oleks nimetatud käskkirja vaidlustanud. Kohtule esitatud „Füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokoll nr 10“ (tl 27p-28) kohaselt nähtub, et 20.01.2014 Viru Vangla peahoone P-2 osakonna kambri 1271 juures kella 20.19-

20.20 ajal kasutas valvur M. Lipp kinnipeetava D.I’i suhtes füüsilist jõudu, kuna kinnipeetav keeldus kambrisse minemast, hiljem üritas kinnipeetav valvurit rünnata. Juures viibisid valvurid A. Jaani ja R. Panov. Nimetatud protokolli II osa kohaselt nähtub, et tervisekontrolli teostas tervishoiutöötaja T. Alumets ning kaebajal fikseeriti juustes veritsev marrastus. Kohtule esitatud meditsiinitõendist 20.01.2014 nr 7-2/2742-

3 (tl 28p) ja RVL nr 81 (tl 32) nähtub, et kell 20.20 oli kutse kartserisse, kus kasutatud ohjeldusmeetmeid. Välisel vaatlusel vasakul pool kiirupiirkonnas juustes veritsev nahamarrastus. Marrastus puhastatud desinfitseeriva vahendiga ja peitsitud briljantrohelisega. Ülejäänud kehal silmaga nähtavad tervisekahjustused puuduvad. Kaebusi ei esita. Viru Vangla arsti R. Aadamsoo 16.04.2014 tõendiga (tl 33) on tuvastatud, et vasakul kiiru piirkonnas eesosas ca 1 cm pikkune, pisut punetav, pehme, kitsas joon, võib olla marrastuse arm. Nahapinnaga ühel kõrgusel, pindmine. Psühhiaater L. Ermos 16.04.2014 õiendi (tl 34) kohaselt nähtub, et D.I’i EEG tulemused näitavad aju üldist düsfunktsiooni, millest on kaebajaga räägitud 09.04.2014. Aju lainete düsfunktsioon tekib raske ajutrauma järgi. See võib olla ka pärilik või kaasasündinud. Samuti kinnitab psühhiaater, et hetkelised füüsilised ründed või löögid pähe aju lainete tegevust ei muuda. Seega kohus tuvastas eelnimetatud tõendiga, et kaebaja ajutegevuse häired ei saanud tekkida pea ukse vastu ära löömise tõttu. Sellest tulenevalt ei ole vastustaja vaidlusaluse intsidendi käigus kaebajale kahju tekitanud.

12. Kohus tuvastas kohtule esitatud tõenditega, et 20.01.2014 kella 20.19 ajal P2 osakonna kambris 1271 kaebaja ei allunud vanglaametniku seaduslikele korraldustele, kaebajat hoiatati, et tema suhtes kasutatakse füüsilist jõudu ning kaebaja osutas valvurite suhtes füüsilist vastupanu. Lähtudes eeltoodust kohus on seisukohal, et vastustaja tegevus on olnud õiguspärane ja kinnipeetava suhtes jõu kasutamine oli põhjendatud ja proportsionaalne. Kohus tuvastas, et kaebajale ei ole kahju tekkinud. Tulenevalt eeltoodust jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata.

13. Kaebaja taotleb kaebuses, et kohus kohustaks vastustajat esitama videosalvestise vaidlusalusest intsidendist. HKMS § 62 lg 2 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Tulenevalt eeltoodust kohus jätab rahuldamata taotluse videosalvestise esitamiseks.

14. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on 06.augusti 2014 kohtumääruse (tl 12-13) alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik