3-14-51291/85 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

5. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51291 Haldusasi OÜ Warren Safety kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 19.06.2014 otsuse nr 120- 14/152134, 19.06.2014 otsuse nr 122-14/152239 ja 19.06.2014 otsuse nr 121-14/152211 osalise tühistamise nõuetes ning Tallinna Kommunaalameti kohustamise nõuetes viima riigihangetes viitenumbritega 152134, 152239 ja 152211 hankedokumentide (HD) lisa 3 ja lisa

6 lepingu p-d 7.1.2.7, 7.1.1.2 ja 7.1.3.10 ning 6.2.22 õigusaktide nõuetega kooskõlla Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Warren Safety, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper; Vastustaja (hankija) – Tallinna Kommunaalamet, volitatud esindaja Tarmo Sulg Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17. septembri 2014. a otsus ning

10. septembri 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Warren Safety apellatsioonkaebus ja määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Warren Safety apellatsioonkaebus osaliselt ning muuta Tallinna Halduskohtu 17.09.2014 otsust haldusasjas nr 3-14-51291 menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas.

2. Jätta OÜ Warren Safety määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.09.2014 määrusele haldusasjas nr 3-14-51291 rahuldamata.

3. Mõista Tallinna linnalt OÜ Warren Safety kasuks välja esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud 1832 (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend kaks) eurot ja 79 senti. Muus osas jätta menetluskulud kaebaja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17.11.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-14-51291 2(8) Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Kommunaalamet avaldas 07.05.2014 ja 08.05.2014 riigihangete registris hanketeated (HT) magistraalteede ja –rajatiste, ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljastusalade hoolduseks Tallinna kesklinnas (viitenumber 152134), Tallinna lääne piirkonnas (viitenumber 152134) ning Tallinna lõuna piirkonnas (152211). 23.05.2014 esitas OÜ Warren Safety (WS) riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustused viidatud riigihangete HT-dele ja hankedokumentidele (HD). VAKO 19.06.2014 otsustega nr 120-14/152134, 122-14/152239 ja 121-14/15221 lõpetati vaidlustusmenetlused osaliselt seoses poolte kokkuleppega (p 1), osaliselt vaidlustused rahuldati ning kohustati Tallinna Kommunaalametit viima HT-d ning HD-d vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega (p 2).

2. OÜ Warren Safety esitas halduskohtule kaebuse VAKO eelviidatud otsuste osaliseks tühistamiseks ning Tallinna Kommunaalameti kohustamiseks viima õigusaktide nõuetega kooskõlla järgmised HT ja HD punktid: HT osa II p 3, osa III p 2.3 alap-d 12 ja 13 ning osa VI p 7 alap 1 koosmõjus HD lisa 6 lepingu p-dega 1, 4.2, 6.2.5 ja 14.2, HD lisa 3 ja lisa 6 lepingu p-ga 7.1.2.7, HD lisa 6 lepingu p-dega 7.1.1.2 ja 7.1.3.10 ning HD lisa 6 lepingu p-ga 6.2.22. Tallinna Halduskohtu 10.09.2014 määrusega lõpetati HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja menetlus osas, mis puudutab HT osa II p 3 ja HD lisa 6 lepingu p 1 ning 4.2. koosmõjus HT osa III p 2.3 alap-dega 12 ja 13, osa VI p 7 alap-ga 1 ning HD lisa 6 lepingu p-dega 6.2.5 ja 14.2.

Seega toimus halduskohtus sisuline vaidlus HD lisa 3 ja lisa 6 lepingu p 7.1.2.7, HD lisa 6 lepingu p-de 7.1.1.2 ja 7.1.3.10 ning HD lisa 6 lepingu p 6.2.22 üle. Kaebuse põhjendused olid alljärgnevad. HD lisa 3 ja lepingu p 7.1.2.7 kohaselt kuulub talviste hooldustööde hulka „ülekäik“ ning „ülekäikude“ hoolduse eest tasutakse sõiduteede jne hooldusest eraldi tükihinna alusel. Jalakäijate ülekäigukohtades peab olema teostatud lumeja libedustõrje ning „ligipääs ülekäigurajale peab olema puhastatud kogu ülekäiguraja laiuses vähemalt 2 meetrit või sinna suunduva kõnnitee või jalgratta või jalgtee laiuses“.

HD-s ei ole esitatud täpsustavat informatsiooni ligipääsude kohta. Samuti ei ole arusaadav, kuidas on leitud „ülekäikude“ arv. Kõik „ülekäigud“ ei ole võrreldavad, kuid HD kohustab pakkuma tüki hinda. HD on õigusvastane, kuna ei erista „ülekäike“ sõltuvalt nende suurusest ning ei võimalda sellest lähtuvalt pakkuda konkreetse „ülekäigu“ hinda. Lepingu p 7.1.1.2 sätestab muu hulgas, et „Tõusudel peab lumesaju tingimustes olema sõidutee teekate lumeja jäävaba sõiduradade laiuses, libedustõrje tuleb teostada kogu tõusu ulatuses vältimaks libeduse teket kogu lumesaju jooksul“.

Lepingu p-s 7.1.3.10 on kehtestatud nõue, mille kohaselt ei või esineda libedust vanalinna sõiduja kõnniteedel. Tegemist on võimatute tingimustega. Lumevaba on tee võimalik hoida üksnes juhul, kui see katta katusega. Libeduse teket või esinemist ei ole võimalik vältida. Kui lumi langeb teele, tekib libedus mingiks hetkeks paratamatult. Majandusja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45 on kehtestatud „Tee seisundinõuded“. Määruse nr 45 §-st 27 tuleneb, et lisas 8 sätestatud tee talvised seisundinõuded taastatakse hooldustsükli ajal ning minimaalselt võimalik hooldustsükkel on 4. seisunditaseme korral üks tund.

3-14-51291 3(8) Lepingu p 6.2.22 alusel on täitja kohustatud „tellija esindaja kirjalikult põhjendatud nõudmisel kõrvaldama töö tegemiselt iga tööl oleva isiku, sh vajadusel ka täitja puhastusteenuse kvaliteedi eest vastutava isiku või töödejuhataja/meistri, kes: a) käitub pidevalt vääritult; b) täidab kohustusi ebakompetentselt või hooletult; c) ei täida lepingu sätteid /…/ Seejärel peab täitja 30 tööpäeva jooksul võtma tööle kvalifikatsiooninõuetele vastava asendusisiku/või tagama tööle võtmise“. Tegemist on täitjat ebamõistlikult kahjustava tingimusega. Tellijal puudub alus sekkuda täitja ja tema töötajate vahelistesse suhetesse. Pealegi on kõnealustele isikutele esitatud nii kõrged kvalifikatsiooninõuded, et nendele vastavate isikute leidmine on keeruline.

3. Tallinna Kommunaalamet palus jätta kaebus rahuldamata. Ülekäikude ja nende maht on hinnapakkumise koostamiseks kirjeldatud arusaadava täpsusega. Üheks ülekäigurajaks loetakse vastavat tänava ületuskohta, sõltumata seal asuvate ohutussaarte hulgast või tee laiusest. Iga ülekäigu hooldusmahtu arvestatakse objektile kuluva aja põhiselt, kuna see ei sõltu ülekäigu suurusest, vaid on seotud paljude erinevate teguritega. Lepingu p 7.1.1.2 sõnastamisel on hankija järginud määruse nr 45 lisas 8 kehtestatud tee 4. seisunditaseme nõuete sõnastust, mis ei saa seetõttu eelduslikult olla võimatu tingimus. Määruse nr 45 lisa 8 õigusvastasuse tõendamine väljub käesoleva vaidluse piiridest. Määruse nr 45 § 27 lg 5 kohaselt peab hooldustsükli aja lõpuks olema sõidutee sahatatud, st lisas 8 määratud tee nõutav seisund peab olema taastatud. Ka lepingu p 7.1.3.10 sõnastamisel on järgitud määruse nr 45 lisas 8 kehtestatud tee 4. ja 3. seisunditaseme nõuete sõnastust, mistõttu ei saa tingimus olla võimatu. Lepingu p 6.2.22 ei ole täitjat ebamõistlikult kahjustav. Riigihanke eesmärgiks on linnas tänavapuhastusteenuse osutamine, mis on väljapaistva mastaabiga sisse ostetav kohaliku omavalitsuse ülesanne, mille eest vastutavad isikud on vaieldamatult kõrgendatud tähelepanu all. Seega on hankija pidanud vajalikuks rõhutada ootusi täitja töölistele. Seega ei saa süstemaatiline lepingu mittetäitmine, tellijale kahju tekitamine või tööohutuse või keskkonnakaitsenõuete rikkumine olla hankija poolt tolereeritud juhul, kui pakkuja ise seda tavapäraseks või sobivaks peab.

4. Tallinna Halduskohtu 17.09.2014 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Riigihangete seaduse (RHS) § 32 lg 1 p 2 kohaselt peab hanke tehniline kirjeldus olema täpne määral, mis oleks vastavas valdkonnas tegutsevale isikule selge. See tähendab, et tehniline kirjeldus ei pea ega saagi olla detailideni täpne ning eeldab pakkujalt mõistlikku huvi hankeobjekti ja asjaolude vastu. Nii hankija kui ka VAKO on põhjendatult leidnud, et konkreetse hanke puhul on paratamatu ülekäikude hooldamise osas pakkumuse tegemiseks hankeobjekti ülevaatus. See ei pea olema hanketingimustes kirjas, vaid see tuleneb hanke olemusest loogiliselt. Hankija on õigesti viidanud, et ülekäikude ja ligipääsude osas pakkumuse tegemiseks ei piisa üksnes ruutmeetrite teadmisest, vaid ülekäikude ja ligipääsude hooldamiseks kuluv aeg oleneb paljudest erinevatest asjaoludest: tehnikaga juurdepääsu olemasolust; hooldamiseks kasutatava tehnika laiusest; ülekäiguraja käidavusest erinevatel kellaaegadel; hooldatavate ülekäiguradade omavahelisest vahemaast; ülekäigurajaga külgnevate, hooldatavate objektide (ühistranspordipeatus, kõnnivõi jalgrattatee) olemasolust; lume paigutamisvõimalusest objektil; käsitöö mahust jms. Seetõttu on vältimatu, et pakkuja, kes planeerib alles siseneda tänavahooldusturule, peab tegema rohkem eeltööd (põhjalik tutvumine objektiga) kui pakkuja, kes on vastavat tööd teinud juba aastaid. HD-s ülalkirjeldatud detailsuse astme saavutamine on võimatu ja ka ebavajalik. Kohatu on kaebaja viide RHS §-le 115. Tänapäeval ei eelda ülekäikudega, juurdesõidu teedega ja ligipääsudega tutvumine objekti vaatlust koha peal, vaid vastav eeltöö on võimalik läbi viia ka laua tagant lahkumata interneti kaartide abil. Ja nagu eelpool öeldud – turule tulijale on eeltöö mahu suurem osakaal paratamatu, kuid see ei tähenda, et hankedokument oleks vastuolus RHS § 32 lg 1 p-ga 2.

3-14-51291 4(8) Pakkujale on teada ülekäikude arv, mis tuleb hooldada ning hankija on pakkujale selgitanud, mida ta mõistab „ülekäigu“ all – so ülekäigurada teest teeni ilma ohutussaarteta – ning määratlenud ühe ligipääsu suuruse – 6m2. Teades neid parameetreid ja teostades objekti ülevaatuse, on pakkujal võimalik (arvestades erinevate ülekäikude erisusi) pakkuda tüki hinnana keskmist. See võib olla pakkujale töömahukam kui talle meeldiks, kuid mitte õigusvastane.

Kaebaja on vaidlustanud lepingu p 7.1.1.2 osas, milles see sätestab, et tõusudel peab lumesaju tingimustes olema sõidutee teekate lumeja jäävaba sõiduradade laiuses; ning p 7.1.3.10 osas, milles see sätestab, et vanalinna sõiduja kõnniteedel ei või esineda libedust. Kuna vaidlusalused lepingutingimused järgivad määruse nr 45 sõnastust ning määrust mõistlikult tõlgendades on võimalik 3. ja 4. seisunditasemeid saavutada (arvestades lumekihi kriitilise paksuse nõuetega), ei ole nimetatud lepingutingimuste näol tegemist võimatute tingimustega.

Lepingu p 6.2.22 kehtib hetkel oluliselt erinevas sõnastuses, võrreldes sellega, millele andis oma hinnangu 19.06.2014 otsuses VAKO. Praegu sätestab vaidlusalune punkt järgmist: „Täitja on kohustatud tellija esindaja kirjalikult põhjendatud nõudmisel asendama 6 kuu jooksul täitja töödejuhataja/meistri või puhastusteenuse kvaliteedi või kvaliteedi kontrolli eest vastutava isiku, kes: a) ei täida pidevalt (enam kui 3 korda kuus) lepingu sätteid; b) on oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud korduvalt (enam kui 2 korda aastas) kahju tellijale; c) ei täida oma tegevuses pidevalt (enam kui 2 korda kuus) tööohutuse või keskkonnakaitse nõudeid. Täitjal on õigus esitada vastuargumente või põhjendusi tellija kirjalikus nõudmises esitatud argumentidele. Asendusisik peab omama vähemalt 3-aastast varasemat töökogemust vastaval ametikohal.“ Seega on kehtiv tingimus varasemaga võrreldes oluliselt leebem (üldsõnaliselt ja ebamääraselt sõnastatud sekkumise alused - vääritu käitumine, ebakompetentsus ja hooletus - on lepingust kõrvaldatud) ning seda pole põhjust lugeda täitjat ebamõistlikult kahjustavaks tingimuseks.

Kohus jättis kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Seda nii osas, millega kaebus jäeti rahuldamata, kui ka osas, millega kohus menetluse 10.09.2014 määrusega lõpetas. HKMS 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Antud juhul ongi tegemist eelnimetatud olukorraga. HT ja HD muutmine ei olnud tingitud vastavate punktide vaidlustamisest (hankelepingu algusja lõppkuupäev), vaid objektiivsest asjaolust, et hanget ei olnud võimalik enam läbi viia nii, et hankelepingu algusja lõppkuupäev oleks jäänud samaks. Neid punkte oleks tulnud muuta ka siis, kui kaebaja poleks neid vaidlustanud. Hankijale ei saa ette heita, et ta alustas hankemenetluse läbiviimisega liiga hilja – riigihangete registrist nähtuvalt oli hanke eelteade avaldatud juba 06.12.2013.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. OÜ Warren Safety esitas 22.09.2014 ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu 17.09.2014 otsusele osas, millega otsustati menetluskulude jaotus seoses 19.09.2014 määrusega. Samas esitas WS ka määruskaebuse halduskohtu 10.09.2014 määrusele osas, millega menetluskulud otsustati jagada kohtuotsuses, ning osas, millega kohus ei tühistanud VAKO otsust. Kohus lõpetas menetluse osaliselt HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Sama määrusega oleks tulnud VAKO 19.06.2014 otsused nr 120-14/152134, 121-14/152211 ja 122-14/152239 vastavas osas tühistada (vt Riigikohtu 09.06.2011 määrus nr 3-3-1-38-11, p-d 9-11). Vastasel juhul VAKO

3-14-51291 5(8) otsused jõustuksid seoses menetluse lõpetamisega, mis oleks HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 vastuolus. Hankija võib asjakohaseid tingimusi kaebaja kahjuks muuta. Kui VAKO otsused jääksid tühistamata, ei oleks kaebajal enam võimalik neid tingimusi vaidlustada. Halduskohus oleks pidanud menetluse lõpetamise määruses jagama ka menetluskulud. Nii oleks tulnud kaebajale osaliselt tagastada tasutud riigilõiv (2/3 igalt kaebuselt, s.o kokku 2556,46 eurot). Samuti oleks tulnud kaebaja kasuks õigusabikuludena välja mõista 3890,22 eurot.

Halduskohus eksis 17.09.2014 otsuses menetluskulude jaotamisel. Algselt pidi teenuse osutamine algama 01.09.2014. Pakkumuse esitamise tähtajad olid 13.06.2014, 16.06.2014 ja 17.06.2014. Seega oli pakkumuste esitamise ja teenuse osutamise algusaja vahel ca 11 nädalat. 05.06.2014 määras hankija pakkumuste esitamise tähtajaks 23.07.2014 ja teenuse osutamise algusajaks jäi 01.09.2014. 04.07.2014 määras hankija pakkumuste esitamise tähtajaks 28.07.2014 ning teenuse osutamise algusajaks 01.10.2014. 25.07.2014 määras hankija pakkumuste esitamise tähtajaks 21.08.2014 ning teenuse osutamise algusajaks 15.10.2014. 19.08.2014 määras hankija pakkumuste esitamise tähtajaks 03.11.2014 ning teenuse osutamise algusajaks 16.05.2015.

Hankija ei ole välja toonud, mis asjaoludel oli vaja lükata teenuse osutamise algusaega edasi nii kaugele. Tähtaja muutmine ei saanud olla seotud objektiivsetest asjaoludest, nt ilmastikuoludest vms. Hankija on pidevalt rõhutanud vajadust osta teenust võimalikult kiiresti. 29.09.2014 esitatud apellatsioonkaebuse täienduses vaidlustatakse halduskohtu 17.09.2014 otsust osas, mis puudutab HD lisa 3 ja HD lisa 6 lepingu punkte 7.1.2.7 ja 6.2.22. HD-s on ülekäikude ja nendele ligipääsude maht hinnapakkumuse tegemiseks arusaadava täpsusega kirjeldamata.

Puudub vaidlus, et ülekäigud on erineva suurusega ning ka selles, et ülekäigu hooldamiseks kuluv aeg ja järelikult ka kulutused on konkreetse ülekäigu suurusest otseses sõltuvuses. Mahud on objektiivselt vajaliku täpsusega piiritlemata ning hinda tuleb pakkuda tüki, mitte ruutmeetri põhiselt. Arvestada ei saa ka võimalikke muutusi, sest ülekäikude (ja nendele ligipääsude) maht võib tulevikus muutuda. Pakutud tükihinnaga tuleb olla valmis seitsme aasta jooksul hooldama kõiki ülekäike ja nende ligipääse, sõltumata sellest, milliseid ülekäike lõpuks tegelikult hooldatakse ja kui suured need hooldamise ajal on.

Kohus kohaldas RHS § 32 lg 1 p 2 valesti. Kaebaja on seisukohal, et ülekäikude ja nendele ligipääsude maht oleks piisavalt täpne siis, kui see oleks HD-s kirjas ruutmeetrites. Hooldatava ala suurus mõjutab hoolduse hinda kõige rohkem. Kõiki teisi hooldatavaid alasid on HD lisas 3 ruutmeetrites kirjeldatud. Ainult seoses konteineritega saab pakkuda tükihinda ning ka sel juhul on võimalik pakkuda neli erinevat tükihinda. Teenuse maht võib lepingu täitmise seitsmeaastase perioodi jooksul oluliselt muutuda. Lepingu p 3.2 kohaselt on hankijal õigus teenuse aastast mahtu kuni 20% muuta.

Lepingu mahust välja arvamisel väheneb tasu proportsionaalselt hooldatava ala pindala vähenemisega. Pakkudes ülekäikude ning nendele ligipääsude osas keskmist hinda, võib hankija lepingu mahust välja arvata väiksemad ülekäigud, mille tulemusena peab kaebaja hooldama suuri ülekäike keskmise hinna eest, mis tegelikkusele enam ei vasta. Kuna ülekäikude ja nendele ligipääsude maht on piisavalt täpselt kirjeldamata, pole hankijal võimalik kontrollida, kas kõik pakkujad on lähtunud samadest andmetest. Pole olemas mingit ametlikku vm elektroonilist andmebaasi, millest ülekäikude ja nendega seotud ligipääsude suurust adekvaatselt kontrollida.

Kohus on põhjendamatult pidanud lepingu p 6.2.22 lubatavaks. Tellijal lasuvad kohustused ei ole samastatavad konkreetsel töötajal töölepingust tulenevate kohustustega. Konkreetsed füüsilised isikud ei saa hankijale põhjustada kahju. Ka ei ole hankija osundanud, milline on see tööohutusvõi keskkonnakaitse nõue, mida töödejuhataja/meister või kvaliteedikontrolli eest vastutav isik peab isiklikult täitma ning millise kohustuse täitmata jätmine on niivõrd olulise kaaluga, et isik tuleks lepingu täitmiselt eemaldada. Nimetatud isikud on samastatavad mistahes kontoritöötajatega ning ei saa ise vahetult mingeid nõudeid rikkuda.

Tingimusi ei muuda

3-14-51291 6(8) õiguspäraseks ka see, et isiku vahetamiseks antakse kuus kuud. Pädeva spetsialisti leidmine on väga raske.

6. Tallinna Kommunaalamet palub jätta apellatsioonkaebus ja määruskaebus rahuldamata. Menetluse lõpetamisel ei lahendata asja sisuliselt, s.h ei ole võimalik tühistada VAKO otsuse punkte. VAKO otsuse kehtimine ei võta kaebajalt võimalust oma õigusi tulevikus kaitsta. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. HKMS § 109 lg 2 võimaldab menetluskulud jagada kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Seega ei olnud kulude tervikuna kohtuotsuses jagamine õigusvastane.

Menetluskulude kaebaja kanda jätmine oli põhjendatud. Kaebaja on loobunud vaidlusaluste punktide õigusvastasuse tuvastamise nõudest. Pealegi oli hankelepingu algusja lõppkuupäeva muutmine tingitud objektiivsest asjaolust: hanget ei olnud enam võimalik läbi viia nii, et kuupäevad oleksid jäänud samaks. Ka juhul, kui kaebaja poleks neid punkte vaidlustanud, oleks hankijal tulnud vaidluste tõttu hankelepingu algusja lõppkuupäevi muuta. Käesoleval aastal oleks hiliseim võimaliku teenuse osutamise algusaeg saanud olla 01.10.2014. Varasemast kogemusest lähtudes ei oleks olnud mõistlik lepingu algusaja kehtestamine talveperioodiks, kuna see on seotud suurte riskidega teenuse kvaliteedi suhtes.

Täiendav põhjus tähtaja edasilükkamiseks oli hankija vaidlustus seoses 20-minutilise libedustõrje kohustusega tõusudel. Kaebaja on valesti arvestanud menetluskulude proportsiooni. Vaidemenetlused lahendas VAKO 19.06.2014 otsusega, asudes seisukohale, et 18-st kompromissiga hõlmamata nõudes olid põhjendatud 12. Kuus punkti vaidlustas kaebaja kohtus, millest kahe osas (teenuse alguskuupäev, sõidukite EURO IV nõuetele vastavus) tegi kohus 10.09.2014 menetluse lõpetamise määruse ning ülejäänud nelja osas (ülekäikude maht, tõusude lumevabana hoidmine, libeduse esinemise keeld vanalinnas, tellija esindaja asendamine) jättis 17.09.2014 otsusega kaebuse rahuldamata.

Seega saaks põhjendatud olla kulude hüvitamine vaid 2/6 osas. Ülekäikude arvu osas on VAKO 19.06.2014 otsuse p-s 11.1 ja halduskohtu otsuses põhjendatult leitud, et hankija info oli pakkumuse esitamiseks piisav. Hankija loeb ülekäigurajaks vastavat tänava ületuskohta, sõltumata seal asuvate ohutussaarte hulgast või tee laiusest. Vastustaja on täpsustanud, et kuna Tallinnas on keskmiseks ülekäiguraja laiuseks 3 meetrit, moodustus ühe hooldatava ligipääsu mahuks 6 ruutmeetrit. Ülekäigu hooldusmaht ei sõltu selle suurusest, vaid on seotud muude teguritega – tehnikaga juurdepääsu olemasolu, tehnika laius, ülekäiguraja käidavus, ülekäigurajaga külgnevate objektide olemasolu, lumepaigutamise võimalus objektil, käsitöö maht jms.

Pakkuja peaks hoolduspiirkondadega kohapeal tutvuma ning hindama tegelikku töömahtu. Riigihanke eesmärgiks on elutähtsa teenuse – linna teede ja tänavate korrashoiu toimimise tagamine – osutamine. Selleks töötab ligikaudu 500 töötajat üle 200 erineva mehhanismiga. Seega on tänavapuhastusteenuse eest vastutavad isikud vaieldamatult kõrgendatud tähelepanu all ning hankija on pidanud vajalikuks rõhutada lepingu p 6.2.22 kaudu ootusi kaebaja töötajatele. Elutähtsa teenuse osutajana tegutsev juriidiline isik peab tagama, et täitja kohustused ja vastutus oleks vähemalt osaliselt samastatavad töötaja töölepinguliste kohustustega.

Täitja töödejuhataja/meister, puhastusteenuse kvaliteedivõi kvaliteedi kontrolli eest vastutav isik võib tellijale kahju tekitada mitmel viisil. Näiteks ilmastikuolude jälgimisest tulenevate hooldusprotseduuride rakendamise otsuse vastuvõtmisega või erinevate libedustõrjevahendite või võtete rakendamise otsustamisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on otstarbekas määruskaebus ja apellatsioonkaebus läbi vaadata ühes menetluses, sest kohtuotsuses jagatakse ka menetluse lõpetamisega seotud

3-14-51291 7(8) menetluskulusid. Pealegi on riigihanke asjades kohtuotsuse ning määruse vaidlustamise tähtaeg sama, mistõttu ei teki probleemi ka edasikaebeõiguse teostamisel.

8. Seonduvalt apellatsioonkaebuse väidetega HD lisa 3 ja HD lisa 6 lepingu p-dele 7.1.2.7 ja

6.2.22 märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes ei korda neid. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud uusi väiteid, mis vajaksid täiendavat hindamist. Halduskohus on asjakohaseid norme õigesti kohaldanud ning asjaolusid õigesti hinnanud.

9. Seoses menetluskulude jaotamisega leiab ringkonnakohus, et HKMS § 109 lg 2 ei anna kohtule kaalutlusõigust, kas mõista menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kaalutlusõiguse võimaldamine toob kaasa asjatud kohtuvaidlused, kus menetlusosaline on sunnitud kohtuotsuse vaidlustama üksnes menetluskulude jaotamisega seonduvalt. Millal ja mis tingimustel menetluse lõpetamisel menetluskulud välja mõistetakse, on ammendavalt reguleeritud HKMS § 108 asjakohastes lõigetes. Põhivaidluse lahendus kohtuotsuses ei mõjuta menetluse osalise lõpetamisega seotud menetluskulude jaotust. Seega oleks halduskohus pidanud menetluse lõpetatud osaga seonduvalt menetluskulud jagama juba 10.09.2014 määruses. Menetluskulude jagamata jätmine ei ole antud juhul aga kohtu 10.09.2014 määruse tühistamise või muutmise aluseks, sest vastav puudus on 17.10.2014 otsuses kõrvaldatud. Seda, kas kohus on kulud õigesti jaganud, hindab ringkonnakohus 17.10.2014 otsuse õiguspärasuse kontrollimisel.

10. Kaebaja on 10.09.2014 määrust vaidlustanud ka põhjendusel, et halduskohus oleks pidanud määruses VAKO 19.06.2014 otsused nr 120-14/152134, 121-14/152211 ja 122-14/152239 tühistama. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ning leiab, et Riigikohtu määrus nr 3- 3-1-38-11 ei ole käesoleval juhul asjakohane. Põhjendatud kaebaja hirm, et kui hankija peaks kuupäeva kaebaja kahjuks jälle tagasi muutma, ei ole kaebajal võimalik seda vaidlustada. VAKO otsus, mille kohaselt hankelepingu konkreetne punkt on õiguspärane, saab puudutada vaid seda ajahetke, mil VAKO otsus tehti. HD-de muutmisel tekib pakkujatel igakordselt õigus HD muudetud punkti uues redaktsioonis vaidlustada. Enne punkti muutmist tehtud VAKO otsused ei saa olla muudatusele siduvad.

11. Halduskohus jättis otsusega kaebaja menetluskulud tervikuna tema enda kanda. Vaidlus puudub menetluskulude jaotust osa, mis seondub menetluse osalise lõpetamisega. Pooled on eri meelt, kas antud juhul on vastustaja vabastatud menetluskulude hüvitamisest, sest ta oleks hankelepingu algusaega muutnud kaebuse esitamisest sõltumata.

Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu põhjendusega. Kuna riigihangete asjades on kohustuslik vaidemenetlus, tuleb arvestada sellega, et kaebaja esitas vaidlustuse, kus sisaldusid ka vastuväited hankelepingu algusajale, 23.05.2014. Selle aja seisuga pidi teenuse osutamine algama 01.09.2014. Pole põhjust väita, et vaidlustuse esitamise ajal oli hankelepingu algusaeg õigusvastane. Sellist õigusvastasust ei tuvastanud ka VAKO. Vastustaja on olnud sunnitud tähtaega muutma mitte seetõttu, et see oli algselt õigusvastane, vaid vaidlustusja kohtumenetluste kestvuse tõttu. Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 108 lg-t 6 selliselt, et vaideja kohtumenetluste kestvuse tõttu hanketingimuste muutmisel ei ole tegemist muudatusega, mis oli tingitud kaebuse esitamisest. Menetluste kestvus ei ole üldjuhul hankija kontrolli all. Olukord, kus hankija on sunnitud tähtaega pikendama, ei viita veel varasema tähtaja õigusvastasusele.

Menetluskulude jaotamisel on halduskohus jätnud aga tähelepanuta, et 10.09.2014 määrusega ei lõpetatud menetlust mitte üksnes hankelepingu tähtaega puudutavas osas, vaid ka masinate

3-14-51291 8(8) EURO IV nõuetele vastavuse punktide osas. Ringkonnakohus nõustub vastustaja käsitlusega, mille kohaselt tuleb menetluskulude proportsiooni puhul arvestada, et kohtus vaidlustati kuus erinevat punkti. Seega oleks tulnud kaebajale hüvitada 1/6 kantud põhjendatud menetluskuludest.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning rahuldab apellatsioonkaebuse osas, milles halduskohus jättis kaebajalt välja mõistmata 1/6 menetluskuludest. Kaebaja menetluskulud halduskohtus koosnesid riigilõivust summas 3879,69 eurot ning esindajakuludest 5827,09 eurot. Vastustaja ei ole menetluskulude suurusele vastu vaielnud. Kulud on kantud. Kuuendik summadest on seega 646,61 eurot ja 971,18 eurot, s.o kokku 1617,79 eurot.

13. Apellatsioonimenetluses taotleb kaebaja järgmiste menetluskulude hüvitamist: riigilõiv määruskaebuselt 45 eurot, õigusabikulud seoses määruskaebemenetlusega 810,42 eurot, riigilõiv apellatsioonkaebuselt 1278,23 eurot, õigusabikulud seoses apellatsioonkaebuse esitamisega 2793,75 eurot. Kulude kandmine on tõendatud.

Kohus rahuldas apellatsioonkaebuse vaid osas, mis puudutab menetluskulude väljamõistmist masinate EURO IV nõuetele vastavuse küsimuses. Apellatsioonkaebuses ja määruskaebuses ei olnud sellele teemale tähelepanu pööratud. Arvestades ka esimese astme kohtumenetluse eest väljamõistetud menetluskulude suurust, peab ringkonnakohus antud juhul põhjendatuks hüvitada kaebajale riigilõiv summas 15 eurot ning õigusabikuludest 200 eurot. Seega on kaebajale väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud kokku 1832,79 eurot (1617,79+215).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets