1-14-9028/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-14-9028

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

30.oktoobril 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Allar Nisu kaitsja advokaat Heiki Kuningas osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav Einer Nauts, IK 35901122723, elukoht: XXXX, varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistamata, tõkend: puudub, süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s:

Süüdistus

Einer Nautsi süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, juhtis 29.oktoobril 2014.a kella 17.50 paiku Tartus Jalaka tn 8 läheduses sõiduautot Opel Omega (reg nr XXX ). Einer Nautsi väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi vähemalt 1,07 mg ühe liitri kohta.

Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Einer Nauts toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 29.-

30.oktoober 2014.a (2 päeva) karistusaja hulka, mistõttu on lõplikuks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetavat karistust eelmise kohtuotsuse, s.o 16.augusti 2012.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-7256 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra, mistõttu mõista liitkaristuseks 9 kuu ja 26 päeva pikkune vangistus. KarS §

69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 592 tunni üldkasuliku tööga ning KarS § 69 lg 3 alusel määrata Einer Nautsile üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 1 aasta. KarS § 69 lg 4 alusel on Einer Nauts üldkasuliku töö tegemise perioodil kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks nõuab prokurör kohtus süüdistatavale lisakaristuseks KarS § 50 lg 1 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

Einer Nauts tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagi esitatud ei ole, asitõendid puuduvad.

Prokurör taotles kokkuleppes Einer Nautsi poolt kuriteo toimepanemisel kasutatud mootorsõiduki Opel Omega registreerimismärgiga XXX konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina ning konfiskeerimise tagamiseks ja võõrandamise tõkestamiseks ka mootorsõiduki arestimist. KrMS § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärgiks tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine, kusjuures vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kohtus on tõendamist leidnud Einer Nautsi poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Ka varasemalt on teda samasuguse kuriteo toimepanemise eest karistatud, kusjuures käesolev kuritegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal. Samuti on tema suhtes juba eelmise kohtuotsusega kohaldatud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Nimetatud asjaoludest hoolimata on süüdistatav aga oma samalaadset õigusvastast käitumist jätkanud, kasutades joobes olekus mootorsõiduki juhtimiseks nii eelmisel korral kui ka antud juhul isegi sama mootorsõidukit Opel Omega registreerimismärgiga XXX . Nimetatud mootorsõiduk kuulub kriminaalasja materjalide kohaselt süüdistatavale endale. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 12.juuni 2008.a lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-37-

07 märkinud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda KarS § 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina. Eeltoodust tulenevalt, kuna Einer Nauts on juba teist korda kasutanud sama enesele kuuluvat mootorsõidukit joobeseisundis mootorsõiduki juhtimiseks, siis leiab kohtunik, et tema edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks on põhjendatud temale kuuluv sõiduauto kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerida. Samuti leiab kohtunik, et tagamaks mootorsõiduki säilimine kohtuotsuse jõustumiseni ja seejärel konfiskeerimiseni on põhjendatud nimetatud mootorsõiduk arestida.

Menetluskuludena kuulub Einer Nautsilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, ja kohtueelses menetluses ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et arvestades Einer Nautsilt väljamõistetavate menetluskulude suurust, asjaolu, et tegemist on 40% ulatuses töövõimetu isikuga, kellel muud sissetulekud peale töövõimetuspensioni 140 eurot puuduvad, on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Arvestades nii eeltoodut kui ka süüdistatava enda poolt kohtuistungil esitatud taotlust menetluskulude vähendamiseks, leiab kohtunik, et on põhjendatud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa süüdistatava menetluskuludest riigi kanda ning määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine talle pikema tähtaja jooksul võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada Einer Nauts KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista kuus (6) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Einer Nautsi eelvangistus 29.-30.oktoober 2014.a, s.o kaks (2) ning lõplikuks karistuseks mõista viis (5) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Einer Nautsile Tartu Maakohtu 16.augusti 2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-7256 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kolme

(3) kuu kahekümne kaheksa (28) päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista üheksa (9) kuud kakskümmend kuus (26) päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada Einer Nautsile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS §

69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb viissada üheksakümmend kaks (592) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha ühe (1) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab Einer Nauts järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Einer Nauts Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Einer Nautsilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks (5) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on Einer Nauts kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

KrMS § 142 lg 1 ja 2 alusel arestida konfiskeerimise tagamiseks ja võõrandamise tõkestamiseks Einer Nautsile kuuluv mootorsõiduk Opel Omega (VIN-kood: XXX ) registreerimismärgiga XXX , mis asub Politsei ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri territooriumil (Tartu, Riia 132).

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina Einer Nautsile kuuluv mootorsõiduk Opel Omega registreerimismärgiga XXX .

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Einer Nautsilt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ükssada viiskümmend (150) eurot ja nelikümmend (40) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Einer Nautsil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ühe (1) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99914700028162.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtuotsus edastada sõiduki arestimise osas koheselt Maanteeameti liiklusregistri büroole ja Politsei ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri ning konfiskeerimise osas kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maavalitsusele.

Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/