3-14-51121/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 05.11.2014 a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51121 Haldusasi A.L. kaebus keskkonnaministri 09.05.2014 käskkirja nr 371 tühistamise nõudes. Menetlusosalised Kaebaja – A.L.; Vastustaja – Keskkonnaministeerium, volitatud esindaja Eda Pärtel. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 05.11.2014 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Asjaolud

1. A.L. esitas 28.12.2012 Keskkonnaministeeriumile taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) litsentsi saamiseks ja litsentsile tegevusvaldkondade (põllumajandus, metsamajandus, kalandus, maavaravaru kaevandamine ja kaevise töötlemine, sh rikastamine, tööstus, jäätmekäitlus, reoveekäitlus, veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ning veekogusse tahkete ainete kaadamine, ehitus, turism, puhkemajandus ja haljastus, transport ja liiklus) ning mõjuvaldkondade (inimese tervis, maavara, pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, õhusaaste, jäätmeteke, müra ja vibratsioon, maismaa taimestik, vee-elustik, kaitstavad loodusobjektid) määramiseks.

2. 17.01.2013 esitas A.L. Keskkonnaministeeriumi nõudmisel täpsustavad põhjendused valdkondade taotlemisel.

3. 11.02.2013 toimus KMH litsentsikomisjoni koosolek, mille päevakorra p-s 1.1 käsitleti A.L. KMH litsentsi andmise ja valdkondade määramise taotlust. A.L. osales komisjoni koosolekul, põhjendades valdkondade määramise taotlemist ning vastates komisjoni liikmete küsimustele. KMH litsentsikomisjon tegi keskkonnaministrile ettepaneku A.L.le KMH litsentsi mitte anda.

4. 05.07.2013 saatis Keskkonnaministeerium A.L.le käskkirja eelnõu KMH litsentsist keeldumise osas tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks. 24.08.2013 esitas A.L. seisukoha käskkirja eelnõu kohta ning tõi selles välja, et otsuse eelnõu koostamisel ei ole arvestatud KMH litsentsi taotlemiseks esitatud informatsiooni täielikult korrektselt ja seetõttu on ka otsuse eelnõu ebasobiv.

5. 01.10.2013 toimus litsentsikomisjoni koosolek, millel A.L.l osaleda ei olnud võimalik. Komisjon otsustas käskkirja eelnõule esitatud seisukohta arutada siis, kui A.L. saab koosolekul osaleda. 03.02.2014 kutsuti A.L. Keskkonnaministeeriumisse, kus keskkonnakorralduse osakond selgitas käskkirja eelnõu sisu ja A.L. selgitas oma seisukohti.

6. 03.03.2014 saatis Keskkonnaministeerium A.L.le lõpliku käskkirja eelnõu KMH litsentsist keeldumise osas tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks. 13.03.2014 esitas A.L. oma seisukoha käskkirja eelnõu kohta ning jäi varem esitatud seisukohtadele.

7. Keskkonnaministeeriumi 09.05.2014 käskkirjaga nr 371 keelduti A.L.le KMH litsentsi andmisest.

8. 11.06.2014 saabus Tallinna Halduskohtule A.L. kaebus keskkonnaministri 09.05.2014 käskkirja nr

371 tühistamise nõudes.

Kaebuse sisu

9. Kaebaja on osalenud 4 KMH aruande eksperdirühma töös. Aruanded on koostatud vastavuses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-ga 20. Kaebaja eelneva töökogemusega, haridusega ning antud töödega on käsitletud järgmisi mõjuvaldkondi: inimese tervis, maavara, pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, õhusaaste, jäätmeteke, müra ja vibratsioon, maismaa taimestik, vee-elustik, kaitstavad loodusobjektid; ning tegevusvaldkondi: inimese tervis, maavara, pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, õhusaaste, jäätmeteke, müra ja vibratsioon, maismaa taimestik, vee-elustik, kaitstavad loodusobjektid. Kaevandamise või kaevandamise lõpetamise (karjääride sulgemise) valdkond hõlmab eelpool toodud mõjuja tegevusvaldkondi. Antud valdkondadega rohket ja süviti kokkupuutumist tõendab see, et nimetatud KMH aruanded on KMH järelevalvaja poolt heaks kiidetud. Kaebaja on KMH litsentsi taotluses toonud välja tegevusja mõjuvaldkonnad, mille keskkonnamõju soovib ta hinnata. Kaebaja ei ole soovinud litsentsi tegevusja mõjuvaldkondades, milles tal puudub pädevus.

9.1. Vastustaja väide, et järelevalvajal on tulnud esitada kaebaja aruannete kohta täiendavaid märkusi enne nende heakskiitmist, ei ole objektiivne. Antud töödes toodud hinnanguid ja järeldusi ei ole vaidlustatud ega seatud kahtluse alla. Märkustega, mis on esitatud enne aruannete heakskiitmist, on aruannete koostaja arvestanud ja täiendanud vastavas osas aruandeid. Märkuste esitamine KMH protsessis on tavapärane praktika.

9.2. Kaebaja on omandanud 2001. a-l bakalaureusekraadi maastikukaitseja hoolduse erialal Eesti Maaülikoolis ja omab 5-aastast töökogemust Mäetaguse Vallavalitsuses keskkonnanõunikuna. KeHJS § 15 lg-s 1 sätestatud tingimustes on vajalik vähemalt 2-aastane töökogemus konkreetsel tegevusalal. Seega vastab kaebaja töökogemus sätestatud tingimustele.

9.3. Vastustaja nõustub, et KeHJS § 15 lg-s 1 sätestatud formaalsed eeldused litsentsi andmiseks olid kaebaja puhul täidetud. Kui seaduses toodud nõudeid käsitleda formaalsetena ja otsustav on litsentsikomisjoni hinnang, tekib olukord, kus on võimalik määramatuks ajaks keelduda litsentsi andmisest põhjendusel, et ekspert ei oma pädevust üheski tegevusega mõjuvaldkonnas. Vastustaja on samuti viidanud, et kui KMH aruanne sisaldab taotletava valdkonna pealkirja või peatükki, ei pruugi see tähendada, et ekspert omab pädevust selle hindamises. Kaebaja on seisukohal, et heakskiidetud KMH aruannetes ei esine sisutühje pealkirju ega peatükke. Tulenevalt sellest on iga pealkirja või peatüki sisulise poolega tegelenud eksperdid.

9.4. Kaebaja märgib puutuvalt Narva karjääri kaevandamise lubadega, et konkreetse töö puuduste põhjused võivad olla väga erinevad (näiteks hankeprotsessist tulenevad asjaolud) ja ei ole tingimata seotud eksperdi ebapädevusega. Tarmo Alli väide, et esineb puudusi ka taotluses toodud neljas keskkonnamõju hindamise aruandes, on vastuolus KMH aruannete heakskiitmiste otsustega. Aruannete heakskiitmise otsustes ei ole välja toodud puudusi ekspertide töös ja aruannete ümberhindamiseks puudub KeHJS-st tulenevalt alus.

9.5. KMH litsentsikomisjoni 11.02.2013 toimunud koosolekul osales ka kaebaja, kellel oli võimalus põhjendada valdkondade taotlemist ning veenda komisjoni oma pädevuses. 11.02.2013 koosoleku protokolli kohaselt otsustati anda KMH litsents ja määrata valdkonnad K. R.le, kes ei osalenud koosolekul. Kaebaja leiab, et 09.05.2014 käskkirjas nr 371 viidatud avaliku esinemise oskust ja komisjonile vastamise oskust ei saa lugeda litsentsi andmisest keeldumise argumendina, sest selgusetuks jääb, kuidas oli võimalik hinnata K. R. avaliku esinemise oskust. Koosolekul 11.02.2013 osalemine, mis on näiliselt neutraalne, on seadnud taotleja teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda ja võimaldanud taotlejast luua avaliku esinemise osas suutmatu inimese mulje. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Vastustaja vastulause

10. Vastustaja nõustub, et KeHJS § 15 lg-s 1 sätestatud formaalsed eeldused litsentsi andmiseks olid kaebaja puhul täidetud. Vastustaja aga ei nõustu kaebuses esitatud väitega, et kuna kaebaja on osalenud nelja KMH aruande eksperdirühma töös ning aruanded on käsitlenud taotluses nimetatud valdkondi, siis aruannete heakskiitmine KMH järelevalvaja poolt tõendab antud valdkondadega rohket ja süviti kokkupuutumist. Vastustaja selgitab, et valdkonna määramiseks veendub Keskkonnaministeerium eksperdi valdkonna tundmises ja pädevuses. Kui KMH aruanne sisaldab taotletava valdkonna pealkirja või peatükki, ei pruugi see tähendada, et ekspert omab pädevust selle hindamises. KMH aruanne keskendub olulise keskkonnamõju hindamisele ning kõiki taotletavaid valdkondi ei ole taotleja pidanudki süviti hindama ja analüüsima, kuna tema praktika piirdub kaevandamise, kaevandamise lõpetamise ja kraavidevõrgu projekteerimise mõju hindamistega.

10.1. Litsentsikomisjon peab valdkonna taotlemist põhjendatuks, kui taotleja on läbinud ülikoolis valdkonnateadmisi toetava aine või eriala või osalenud teemat käsitlenud kursusel ning valdkonda hinnanud või analüüsinud vähemalt paaris aruandes, artiklis, hinnangus või muus publikatsioonis. Olukorra iseloomustus ei ole hinnang. Komisjon veendub taotleja valdkonna pädevuses, kui aruandes või muus publikatsioonis on esitatud analüüsikäik, kuidas hindamistulemuseni jõuti. KeHJS § 15 lg 4 alusel määratakse valdkonnad, lähtudes taotleja kvalifikatsioonist, st haridusest ja töökogemusest ning valdkonnad on aluseks tegevuse mõju hindamiseks. Seega - valdkonna määramiseks peab eksperdil olema pädevust rohkem kui vaid KMH-s osalemine. Keskkonnaministeerium ei ole taotleja senise praktika (sh poolelijäänud KMH aruanne) põhjal veendunud suutlikkuses iseseisvalt töötada KMH juhteksperdina. Seepärast on taotlejale ka soovitatud esialgu jätkata töötamist KMH eksperdirühma liikmena ning jätkata praktiliste kogemuste omandamist. Taotlejal on hiljem võimalus KMH litsentsi uuesti taotleda. KeHJS § 2 lg-s 1 sätestatust tulenevalt on KMH litsentsi omava eksperdi vastutus kõrge ning ta peab olema pädev oma tööd tegema. Vastupidisel juhul on raskendatud KeHJS §-s 7 nimetatud tegevuslubade menetlemine. Iga uue KMH litsentsi taotluse puhul kontrollitakse tegevusja mõjuvaldkondade taotlemise põhjendatust ning ühtlasi ka taotluses nimetatud KMH-de tausta (sh menetluse kulgemist, esitatud ettepanekuid, märkusi, sisukust, pretensioone).

10.2. Ettevaatusprintsiip on keskkonnaõiguse üks olulisemaid printsiipe. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 11 sätestab, et keskkonnariski tuleb kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada. Keskkonnariskiga tegevuste suhtes otsuste tegemisel selgitatakse välja nende tegevuste mõju keskkonnale. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras tuleb läbi viia KMH menetlus. Arvestada tuleb, et KMH aruandest lähtuvalt antakse tegevusluba või teatud juhtudel ja mõjude ilmnemisel ka keeldutakse loa andmisest, samuti on KMH aruanne aluseks loale täiendavate tingimuste seadmiseks. Seega on KMH kvaliteetne läbiviimine äärmiselt oluline. Ettevaatusprintsiibi rakendamise tõhususe tagamiseks on seadusandja ette näinud keskkonnamõju hindajate litsentseerimise menetluse. Litsentsi väljastamisega tunnustab keskkonnaminister litsentsi omava isiku pädevust KMH läbiviimiseks. KMH litsentside puhul esineb oluline avalik huvi, tagamaks litsentsiomanike kontrollitud ja tõendatud pädevuse olemasolu, mis kaalub üles kaebaja huvide võimaliku riive litsentsi andmata jätmisel.

10.3. Vastustaja nõustub, et KMH protsessi poolelijäämine võib toimuda erinevatel põhjustel ja üldse mitte olla seotud eksperdi pädevusega. Poolelijäänud Narva karjääri kaevandamise lubade KMIN- 073, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmise KMH aruande puhul aga esitati nimetatud KMH aruanne järelevalvajale heakskiitmiseks kokku lausa neljas versioonis, et see vastaks KMH aruande nõuetele ning jäi ka viimasel korral heaks kiitmata, sisaldades keskkonnaministri 09.05.2014 käskkirjas nr 371 nimetatud puudujääke (sh puudulik ja moonutatud avaliku arutelu protokoll, märkuste osaline arvestamine, selgusetuks jääv hindamismetoodika, vasturääkivused tekstis ja joonistel, ebaselge ülesehitus). Selliste puudujääkide ilmnemine ei anna Keskkonnaministeeriumile kindlust, et KMH litsentsi taotleja suudab iseseisvalt kvaliteetset KMH-d läbi viia. Samuti hindab Keskkonnaministeerium varasemate KMH aruannete tausta, mis omakorda iseloomustavad taotleja varasemat kogemust ja KMH protsessi tundmist, sest vastavalt KeHJS §-le 22 on KMH protsess üles ehitatud nii, et KMH saabki lõppeda vaid KMH aruande heakskiitmisega. Kui aruanne tagastada (jätta heaks kiitmata), ei tähenda see protsessi lõppu, vaid on märk sellest, et töös on puudusi, mis tuleb kõrvaldada ning seejärel esitada uuesti heakskiitmiseks. Asjaolu, et kaebaja KMH aruanded on kokkuvõttes heaks kiidetud, ei tähenda, et ekspert oleks aruande esimesest versioonist peale teinud kvaliteetset ja nõuetele vastavat tööd.

10.4. Taotlejate kutsumine koosolekule KMH litsentsi taotlust ja taotletavaid valdkondi põhjendama on olnud hea tava, kuid mitte nõue. Seetõttu on jäetud kutsumata taotlejad, kelle taotlus on väga hästi põhjendatud ja kellele valdkondade määramise osas ei ole tekkinud küsimusi. Seega ei sea komisjoni koosolekul osalemine taotlejat ebasoodsasse olukorda, kuna tal on võimalik esitada ja selgitada täiendavat infot, mis taotlusest ei selgu või mille osas komisjoni liikmetel on tekkinud küsimusi.

Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

11. A.L. KMH litsentsi taotluse (tl 7-9) kohaselt on kaebaja taotlenud tegevusja mõjuvaldkondadena, mille keskkonnamõju soovib taotleja hinnata, järgmisi tegevusvaldkondi: põllumajandus, metsamajandus, kalandus, maavaravaru kaevandamine ja kaevise töötlemine, sh rikastamine, tööstus, jäätmekäitlus, reoveekäitlus, veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ning veekogusse tahkete ainete kaadamine, ehitus, turism, puhkemajandus ja haljastus, transport ja liiklus; ning järgmisi mõjuvaldkondi: inimese tervis, maavara, pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, õhusaaste, jäätmeteke, müra ja vibratsioon, maismaa taimestik, vee-elustik, kaitstavad loodusobjektid. KeHJS § 15 lg-te 1 ja 2 kohaselt annab valdkonna eest vastutav minister keskkonnamõju hindamise litsentsi füüsilisele isikule, kes: 1) on omandanud riiklikult tunnustatud kõrghariduse või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni keskkonnakaitse, bioteaduste, füüsikaliste loodusteaduste, põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, tervise, tehnikaalade või ehituse õppesuuna õppekava järgi; 2) omab vähemalt kaheaastast töökogemust loodusteaduste või keskkonnakaitsega seotud tegevusalal; 3) on läbinud keskkonnamõju hindamise alase koolituse vähemalt 40 tunni mahus ja sooritanud positiivse tulemusega vastava eksami; 4) on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt neljal korral eksperdirühma töös; 5) on tasunud riigilõivu. Litsentsi saamiseks esitab litsentsi taotleja valdkonna eest vastutavale ministrile: 1) litsentsi taotluse; 2) haridust tõendavad dokumendid; 3) eelnevat töökogemust tõendavad dokumendid; 4) kinnituse keskkonnamõju hindamise alase koolituse läbimise ja eksami sooritamise ning eksperdirühma töös osalemise kohta. KeHJS § 15 lg 4 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister annab taotlejale litsentsi viieks aastaks, määrates taotluses olevate andmete ning taotleja kvalifikatsiooni alusel tegevusja mõjuvaldkonnad, mille keskkonnamõju litsentsi omanikul on õigus hinnata.

12. Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega, mille kohaselt, kui isik täidab formaalselt KeHJS § 15 lg-s 1 sätestatud tingimused, st esitab kõik vajalikud dokumendid, tuleneb sellest automaatselt ministri kohustus litsentsi andmiseks. Kohus on seisukohal, et litsentsi andmise menetlus, sh hinnang taotleja poolt esitatud dokumentidele, peab olema sisuline. Kohtu hinnangul nähtub KeHJS § 15 lg-te 1 ja 4 koosmõjust, et normide eesmärgiks on tagada, et litsentsi ei antaks abstraktselt, st konkreetseid tegevusja mõjuvaldkondi määramata, ning et litsents väljastataks üksnes piisava kompetentsiga isikule. Antava litsentsi eesmärgiks peaks olema tööde tegija pädevuse ja töö tulemi adekvaatsuse tagamine. Seetõttu peaks taotlejal olema olemas kompetents töö tegemiseks vastavas tegevus – ja mõjuvaldkonnas, millele litsentsi taotletakse ja mille tegemiseks litsents õiguse annab, sest vastasel juhul muutub litsentseerimine eesmärgipäratuks. Üksnes KeHJS § 15 lg 1 grammatilisest tõlgendusest lähtumine ei ole seepärast põhjendatud.

13. Vaidlus puudub selles, et formaalselt on kaebaja täitnud kõik KeHJS § 15 lg-s 1 sätestatud nõudmised. Kuivõrd kaebaja taotles KMH litsentsi põllumajanduse, metsamajanduse, kalanduse, maavaravaru kaevandamise ja kaevise töötlemise, sh rikastamise, tööstuse, jäätmekäitluse, reoveekäitluse, veeteede ja sadamate ehituse, veekogu süvendamise ning veekogusse tahkete ainete kaadamise, ehituse, turismi, puhkemajanduse ja haljastuse, transpordi ja liikluse tegevusvaldkonnas ning inimese tervise, maavara, pinnase ja maastiku, veesaaste ja veetaseme, õhusaaste, jäätmetekke, müra ja vibratsiooni, maismaa taimestiku, vee-elustiku, kaitstavate loodusobjektide mõjuvaldkonnas, siis pidi kaebaja eelnevast KeHJS § 15 lg-te 1 ja 4 tõlgendusest tulenevalt veenma litsentsikomisjoni selles, et ta on oma omandatud haridusega, vähemalt kaheaastase töökogemusega loodusteaduste või keskkonnakaitsega seotud tegevusalal (KeHJS § 15 lg 1 p 2) ning osalemisega viimase viie aasta jooksul vähemalt neljal korral eksperdirühma töös (KeHJS § 15 lg 1 p 4) omandanud ka piisava pädevuse kõigis ülalloetletud valdkondades, tegutsemaks ja vastutamaks iseseisvalt keskkonnamõjude hindamise eest kõigis neis valdkondades. Kohtu hinnangul kaebaja seda teha ei ole suutnud.

14. Litsentsi taotlemisel kogemuse tõendamiseks esitatavate tööde kvaliteet peab olema selline, et see täidaks oma eesmärki. Mistahes keskkonnamõju hindamise-alase kogemuse tõendamine ei ole kohtu poolt KeHJS § 15 lg-tele 1 ja 4 antud tõlgendusest lähtuvalt asjakohane. Litsentsikomisjon on konkreetsel juhul olnud seisukohal, et kaebaja osalemine KMH meeskondade töös ja nende tööde tulemusel sündinud KMH aruanded ei ole olnud kvaliteedilt ja mahult piisavad, et võiks tõendada kaebajal taotletavate valdkondade hindamiseks vajaliku pädevuse olemasolu. Kohus nõustub selle hinnanguga. HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus nõustub keskkonnaministri 09.05.2014 käskkirjas nr 371 (tl 20- 22) toodud põhjendustega, mis puudutavad hinnangute andmist kaebaja osalusel toimunud keskkonnamõju hindamistele (kaebaja taotluses märgitud Kadastiku II lubjakivikarjääri maavara kaevandamine; Vanaküla VII ja Vanaküla VIII kavandatava tegevuse ja maavara kaevandamise lubade KMIN-017, KMIN-036, KMIN-041, KMIN-052, KMIN-059 ja KMIN-062 lõpetamine; Aidu karjääris kaevandamise lõpetamine; Sirgala kaevevälja uue pealmaa kraavidevõrgu projekteerimine ning lisaks poolelijäänud Narva karjääri kaevandamise lubade KMIN-073, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmine) kui ka järeldust, et nende tööde pinnalt saab asuda seisukohale, et kaebaja on taotletavate valdkondadega vähe ja pinnapealselt kokku puutunud. Kohus ei hakka kaevatud haldusakti põhjendusi vastavas osas kohtuotsuses kordama.

15. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga ka selles, et ainuüksi asjaolust, et KMH aruanne on lõpuks heaks kiidetud, ei saa teha järeldust, et KMH menetlus on olnud nõuetepärane ja kvaliteetne ning tõendab taotleja pädevust. Samuti ei tõenda eksperdi valdkondlikku pädevust see, kui KMH aruanne sisaldab taotletava valdkonna pealkirja või peatükki. Vastustaja on õigesti viidanud, et vastavalt KeHJS §-le 22 on KMH protsess üles ehitatud nii, et KMH saabki lõppeda vaid KMH aruande heakskiitmisega. Kui aruanne jäetakse heaks kiitmata, tuleb aruanne uuesti avalikustada; täiendavalt vastata aruande kohta esitatud neile ettepanekutele, vastuväidetele või küsimustele, mille vastuseid keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ei ole pidanud piisavaks; parandada või täiendada aruannet ning seejärel esitada uuesti heakskiitmiseks.

16. Vastustaja ei ole põhjendamatult litsentsi andmise menetluses tuginenud poolelijäänud Narva karjääri kaevandamise lubade KMIN-073, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmise KMH menetlusele. KeHJS § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse KeHJS-s ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid. HMS § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Et kaebuse esitaja osales nimetatud KMH menetluses ekspertgrupi töös, oli ka sellele menetlusele tuginemine põhjendatud.

17. Mis puudutab litsentsikomisjondi viidet kaebaja avaliku esinemise oskuse kohta, siis see ei ole olnud iseseisvaks aluseks litsentsi andmisest keeldumiseks, vaid on koosmõjus teiste ülalmärgitud asjaoludega suunanud komisjoni otsust. Vastustaja sellisele viitele on andnud põhjust asjaolu, et

Narva karjääri kaevandamise lubade KMIN-073, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmise KMH aruande avalikul arutelul osalenud ja aruande koostajat esindanud A.L. jäi eksperdile püstitatud küsimustele vastamisega hätta (Narva karjääri kaevandamise lubade KMIN-073, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmise KMH aruande arutelu 14.06.2012 protokoll, tl 63-64). Vaieldamatult peab litsentseeritud ekspert olema valmis avalikult esinema KMH aruannete avalikel aruteludel ning vastama avalikkuse küsimustele adekvaatselt. Vastustaja on oma kirjalikus seletuses kaebuse kohta selgitanud, et taotlejate kutsumine koosolekule KMH litsentsi taotlust ja taotletavaid valdkondi põhjendama on olnud hea tava, mitte seadusest tulenev kohustus taotleja avaliku esinemise oskuse kontrolliks. Vastustaja on jätnud kutsumata taotlejad, kelle taotlus on väga hästi põhjendatud ja kellele valdkondade määramise osas ei ole tekkinud küsimusi, sh pole kahtluse alla seatud nende avaliku esinemise oskust. Seega ei saa komisjoni koosolekul osalemine seada taotlejat ebasoodsasse olukorda, kuna isikul on võimalik esitada ja selgitada täiendavat infot, mis taotlusest ei selgu või mille osas komisjoni liikmetel on tekkinud küsimusi. Kui isik on pädev ja oskab oma seisukohti ka hästi põhjendada, ei saa tema seisukohtade ärakuulamine litsentsikomisjoni istungil kuidagi riivata selle isiku võimalusi taotletud litsentsi saamiseks. Kui isik ei ole pädev ja küsimustele vastata ei oska, siis annab see põhjendatud aluse kahelda isikule litsentsi andmise õiguspärasuses.

18. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et keskkonnaminister on jõudnud õiguspärasele järeldusele, et taotluse esitamise aja seisuga ei olnud A.L. piisavalt suutnud ministrit veenda oma pädevuses taotletud valdkondades KMH iseseisvaks teostamiseks. Vastustaja on põhjendatult viidanud nii keskkonnaõiguses valitsevale ettevaatusprintsiibile kui ka litsentseeritud eksperdi suurele vastutusele – ei esimesse ega teise ei saa suhtuda kergekäeliselt. KMH kvaliteedi tagamine teenib nii keskkonnakaitse kui ka KMH tellija huvide kaitse eesmärki. KMH litsentside menetluse õiguspärane ja põhjalik läbiviimine teenib olulist avalikku huvi, tagamaks litsentsiomanike kontrollitud ja tõendatud pädevuse olemasolu. Põhjendatud on ka vastustaja soovitus kaebajale jätkata tööd litsentseeritud KMH juhteksperdi eksperdirühma liikmena ning pärast täiendava praktika omandamist taotleda uuesti KMH litsentsi.

19. Kaebus jääb rahuldamata ja kaebaja menetluskulud vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kaebaja enda kanda. Et vastustaja pole kohtule esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks, jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik