3-12-895/69 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi 3-12-895

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 05.11.2014.a, Tallinn Haldusasja number 3-12-895 Haldusasi M.P.i kaebus Maksuja Tolliameti 21.03.2012.a käskkirja nr 236-K „Teenistusest vabastamine“ alusel kaebajale 30.03.2012.a tasutud lõpparve koosseisus saamata jäänud palga väljamõistmiseks, viivise maksmiseks palga maksmisega viivitatud aja eest ning lõpparve osalise tasumata jätmise tõttu hüvitise maksmiseks ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Asja läbivaatamise kuupäev 24.09.2014.a Menetlusosalised Kaebaja M.P. Vastustaja Maksuja Tolliamet, esindaja Anu Toomemägi RESOLUTSIOON Jätta M.P.i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. M.P. vabastati teenistusest Maksuja Tolliameti (MTA) 21.03.2012.a käskkirjaga nr 236-K „Teenistusest vabastamine“ seoses koondamisega ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähenemise tõttu. Ühtlasi nähti käskkirjas ette maksta M.P.ile teenistusest vabastamisel hüvitusena tema 10 kuu ametipalk, etteteatamistähtajast puudu jäänud aja eest 13 tööpäeva palk ning hüvitis 39,7 kalendripäeva kasutamata puhkuse eest (I kd tl 21).

2. M.P. esitas 30.04.2012.a Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 21.03.2012.a käskkirja nr 236-K „Teenistusest vabastamine“ alusel talle 30.03.2012.a tasutud lõpparve koosseisus saamata jäänud palga väljamõistmiseks, viivise maksmiseks palga maksmisega viivitatud aja eest ning lõpparve osalise tasumata jätmise tõttu hüvitise maksmiseks ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kaebaja leiab, et lõpparve koosseisus oleks tulnud talle välja maksta summad, mille võrra maksti talle alates 2007.a septembrist kuni 2012.a märtsini vähem palka. Kaebaja on võtnud eeldatava palgana aluseks 17800 krooni ning kohtule esitatud palgaarvestuse kohaselt on kaebaja perioodi 09.07.2007.a- 30.06.2009.a eest saamata jäänud palk 198 502 krooni (12 680,59 eurot) ja viivis 113 584 krooni (7255,9 eurot), perioodi 01.07.2009.a-09.07.2010.a eest on saamata jäänud palk 103 931,63 krooni (6639,3 eurot) ja viivis 17220 krooni (1100 eurot) ning perioodi 09.05.2011.a-30.03.2012.a eest on saamata jäänud palk 6780,54 eurot ja viivis 248,85 eurot). Nimetatud summadest moodustub 788,93 euro suurune palganõue kaebajale 2010.a kuni 2012.a märtsini kollektiivlepingus kokkulepitust vähemmakstud palgast (I kd tl 102p). Ülejäänud osas koosneb palganõue saamata jäänud lisatasudest.

3. Tallinna Halduskohtu 30.07.2012.a määrusega võeti M.P.i kaebus menetlusse ning 28.06.2013.a määrusega lõpetati haldusasja menetlus perioodi 01.09.2007.a kuni 28.02.2009.a palganõude osas (I kd tl 34, 143-145).

4. Kaebaja esitas 05.08.2013.a kaebuse täpsustuse, mille kohaselt palganõue perioodi 01.03.2009 – 30.03.2012.a kohta moodustab kokku 15 272, 87 eurot ja palga maksmisega viivitatud aja eest viivisenõue 1814,41 eurot (I kd tl 184) ning 24.09.2014.a kaebuse täpsustuse, mille kohaselt viivisenõudeks jääb 465,56 eurot (II kd tl 13).

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited.

5.1 MTA-s makstakse töötasu brutopalga põhimõttel. Brutopalga komponendid on: 1) ametipalk s.o teenistuja ametikoha palgaastmele vastav Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ja selle alusel diferentseeritud kuupalgamäär püsivalt 20% lisatasu näol. Kaebaja palgaaste oli 25, palgaastme määr 449, 30 eurot, mis 20%-lise diferenseerimise määraga teeb kogupalgaks 539,16 eurot ning nähtuvalt kaebusest, ei vaidlusta kaebaja vastavat asjaolu; 2) avaliku teenistuse seaduses (ATS) märgitud lisatasud teenistusaastate eest (ATS § 37); akadeemilise kraadi eest (ATS § 38) ja võõrkeelte valdamise eest (ATS § 39). Kaebaja puhul esines viidatud alustest lisatasu saamise õigus vaid teenistusaastate eest. Kaebajale makstava lisatasu suurus on olnud ATS § 37 lg-ga 2 vastavuses; 3) lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest ehk nn personaalne lisatasu, mis määratakse peadirektori käskkirjaga palgajuhendis sätestatud perioodiks - teadmiste, oskuste ja töötulemuste hindamise alusel, arvestades töö sh ametikoha hindamise tulemusi ja kvaliteeti, teenistuja professionaalsust, eeskujulikku klienditeenindust, initsiatiivikust, lojaalsust, otsustusvõimet, lahenduste leidmist, töö eripära ning ajutiselt suurenenud töökoormust ning ametniku eetilisust. Kaebajale ei ole seda tasu pikka aega määratud tulenevalt personaalse lisatasu maksmise eesmärgi ning aluse puudumise tõttu (kaebaja töökvaliteedis esines puudujääke nii kvaliteedi kui ka tulemuste osas).

5.2 Kaebaja näol oli tegemist viimastel aastatel oma tööülesannetesse pealiskaudselt suhtuva teenistujaga, kelle puhul ilmnesid ka korduvad töödistsipliini rikkumised. MTA jurist peab olema iseseisev, korrektne ja vastutustundlik. Kaebaja poolt toimepandud eksimuste tulemusel oli kadunud osakonna juhtkonna usaldus kaebaja töösoorituse suhteskõik sisekorra nõuded, tööd ja tähtajad vajasid täiendavat järelevalvet, mis ei ole juristi töö puhul alati võimalik. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal juriidilise kompetentsi minimaalsel nõutaval tasemel olemasolu, ei anna alust määrata tasu nõutavast tulemuslikuma töö eest. Ainuüksi tööl käimise ning ametijuhendis ettenähtud teenistusülesannete täitmise eest on tööandja kohustatud maksma töötasu seaduses ettenähtud palgamäära järgi ning seda on kaebajale makstud. Vastustaja märgib sedagi, et alates 2011.a sügisest on kaebaja töökoormus olnud võrreldes teiste juristidega madalam ning tema tööülesanneteks on olnud vaid tehnilist laadi kanded andmebaasides, mistõttu puudus põhjus ja vajadus täiendava lisatasu maksmiseks üldse. Seega ülaltoodut kokkuvõtvalt on kaebus lisatasu määramata jätmise kohta, põhjendamatu.

5.3 Kaebaja on tõe poolest pöördunud oma otsese juhi poole kirjalikult saamaks teavet sellest, miks on talle makstav brutopalk väiksem kui kollektiivlepingu punktis 12 märgitud. Kaebaja otsene juht Ruth Paade vastas kaebajale kirjalikult, küsides eelnevalt seisukohta MTA ametiühingu esindaja Mall

Koljult. Nimetatud vastuses nõustus ametiühingu esindajaks olev Mall Kolju vastustaja seisukohaga, mille kohaselt juhul, kui ametijuhendis on kõrghariduse kõrval ka madalam haridustase nt kõrghariduse omandamise näol, ei peeta sellist ametikohta lepingu mõistes kõrgharidust nõudvaks ametikohaks. Kaebaja ametijuhendist nähtuvalt oli tema poolt täidetud ametikohal nõutavaks kvalifikatsiooninõudeks „kõrgharidus või selle omandamine lõppjärgus“. Seega ei töötanud kaebaja ametikohal, millisel töötamiseks pidanuks omama ainult kõrgharidust, mistõttu kaebus ei ole ka kollektiivlepingu punktis 12 tuleneva kaitseklausli rikkumise suhtes õigustatud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

7. Kaebaja selgituste kohaselt kohtuistungil rajaneb palganõue saamata jäänud MTA ning Maksuja tolliametnike ametiühingu (MTAÜ) vahel sõlmitud kollektiivlepingus ettenähtud palgal ja saamata jäänud lisatasul nõutavast tulemuslikuma töö eest (II kd tk 10). Kaebaja nõue on alusetu: tal puudub õigus nii märgitud palgale, kui lisatasule.

7.1 Kaebaja leiab, et tema palk on olnud 788,93 euro võrra väiksem, kui on ettenähtud MTA ja MTAÜ vahel sõlmitud kollektiivlepingu punktis 12 täistöökohaga kõrgharidust nõudval ametikohal töötavale kõrgharidusega teenistujale (I kd tl 3, 32p). Puudub vaidlus, et kaebaja ametijuhendis on ametikoha haridusnõue kirjeldatud järgmiselt: „juriidiline kõrgharidus või selle omandamine lõppjärgus“ (I kd tl 45p, 46p). Nimetatud lepingusättele lepingupoolte endi antud tõlgenduse kohaselt peetakse antud juhul silmas ametikohta, mille kvalifikatsiooninõudeks on hariduse osas üksnes kõrgharidus ning et kui kvalifikatsiooninõudeks on kõrghariduse kõrval ka madalam haridusaste, pole tegemist kõrgharidust nõudva ametikohaga kollektiivlepingu punkti 12 mõttes (I kd tl 43p-44, 77-78). Kohus leiab, et vaidlusaluse sätte õigeks mõistmiseks on määrav see, millise tähenduse on sellele andnud lepingupooled ise, mitte see, kuidas kaebaja, kui kolmas isik seda mõistab. Kohtul puudub kaalukas põhjus asuda lepinguosalistest erinevale seisukohale.

7.2 Kaebaja leiab, et tal on jäänud diskrimineerimise tõttu saamata lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest (II kd tl 11-12). Samas ei osanud kaebaja kohtule veenvalt selgitada, milles tema diskrimineerimine on seisnenud (II kd tl 12). Vastustaja selgituste kohaselt ei määratud nimetatud lisatasu kaebaja poolt oma teenistusülesannetesse pealiskaudselt suhtumise ja tema töös esinenud puuduste tõttu (I kd tl 43). Lisaks on kaebaja vastustaja väitel alates 2011.a sügisest täitnud vaid tehnilist laadi ülesandeid ja tema töökoormus on olnud senisest madalam (I kd tl 44). Kaebaja ei ole selliseid väiteid ümber lükanud. Puudub vaidlus, et kehtinud MTA teenistujate palgajuhendi kohaselt oli MTA peadirektoril õigus määrata teenistujale lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest „teenistuja teadmiste, oskuste ja töötulemuste hindamise alusel, arvestades töö sh ametikoha hindamise tulemusi ja kvaliteeti, teenistuja professionaalsust, eeskujulikku klienditeenindust, initsiatiivikust, lojaalsust, otsustusvõimet, lahenduste leidmist, töö eripära, ajutiselt suurenenud töökoormust ning ametniku eetilisust“ (p 2.1.1; I kd tl 56, 65, 157). Kusjuures MTA peadirektoril oli palgajuhendi kohaselt ka õigus lisatasu suurust muuta (p 2.1.3; samas). Seega puudub teenistujal subjektiivne õigus nõuda nii enda lisatasustamist nõutavast tulemuslikuma töö eest, kui ka sellise lisatasu säilitamist. Tegemist on asutuse juhi kaalutlusotsusega, mille aluseks on konkreetse teenistuja teadmiste, oskuste ja töötulemuste hindamine. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaoludel pole võimalik vastustajale kaebaja lisatasustamata jätmist nimetatud alusel ette heita.

8. Kuna kaebaja palganõue on alusetu, puudub alus ka viiviseja hüvitisenõudel.

9. Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Paukštys