4-14-6742/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Väärteoasi nr 4-14-6742

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.novembril 2014

Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-14-6742 Kohtunik Loretta Pikma kirjalikus menetluses Väärteoasi J.T kaebus PPA Ida Prefektuuri 28.07.2014 otsusele väärteoasjas nr 2440,14,004578, millega temale LS § 227 lg 2 alusel määrati rahatrahv 43 trahviühikut s.o 172 eurot ja LS § 227 lg 5 p1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2

-ks kuuks. Kaebuse esitaja J.T, isikukood xxx, elukohtxxx Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, § 134, § 135 kohus

OTSUSTAS:

Jätta rahuldamata J.T kaebus ning jätta otsus väärteoasjas muutmata Politseija Piirivalveameti a prefektuuri 28.07.2014 Id 2440,14,004578 millega J.T-le

Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel määrati rahatrahv 43 trahviühiku ulatuses s.o 172 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2

- ks kuuks.

J.T tasuda rahatrahv 6-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas, viitenumber 10220145159592 ja selgitus „ rahatrahv“. J.T 4-13-6742

Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast.

Vastavalt Liiklusseaduse § 127 on ohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates J.T k kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politsei- Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.07.2014 otsusega 2440,14,004578 ja väärteoasjas nr J.T-le Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel määrati rahatrahv trahviühiku ulatuses, s.o

2-ks kuuks. eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine Nimetatud otsuse kohaselt xxx menetlusalune isik J.T xxx gul 9 teelõi

0 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 23 km/h.

Antud teoga rikkus juht Liiklusseaduse

§ 15 lg 1 p 1 nõudeid ning tegu on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Karistust kergendav asjaolu toimepandu tunnistamine ja kahetsus. – Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Otsuse tegemisel arvestatud tõendeid: liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll

, menetlusaluse isiku antud ütlused.

Kohtuvälise menetleja o toimepandud teo tõsidust tsuse tegemisel on arvestatud , kergendavaid

asjaolusid ning menetlusaluse isiku eelnevate õigusrikkumistega otsuse vastuvõtmise ajal (kaks kehtivat samalaadset õigusrikkumist, määratud karistused rahatrahvid on täidetud - , ehk tasutud) Kohtuväline menetleja peab põhjendatuks, et määratud karistus vastab teole. Isik peab karistusega tundma ja tajuma toimepandud teo tõsidust. Karistuse karmus peab olema sellist laadi, mis mõjutaks isikut hoidumaks edaspidiste väärtegude toimepanemistest. Samuti leiab menetleja, et mootorsõiduki juhtimisõigus väljastatakse seaduseid ja eeskirju tundvatele ja täitvatele isikutele. Sõiduki juhtimisõiguse omamine ei ole kohustus ning selle õiguse vajalikkuse otsuse langetab iga juht enese jaoks enne teo toimepanemist ise.

Kohtuvälise menetleja seisukohalt lukorras ei piisa kergema ehk üksnes rahalise karistuse antud o määramiseks isiku poolsest kahetsusest ning põhjendusest, et juhtimisõigus on vajalik seoses tööga, perega. Mootorsõiduki juht peab ise tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid.

KAEBUS

J.T esitas lepingulise kaitsja Aleksei Naumkini vahendusel Viru Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.07.2014 2440,14,004578. otsusele väärteoasjas nr Esitatud kaebuses palub ta tühistada ülalmainitud kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse määramise osas, kuivõrd arvestatud ei ole väärteo toimepanemise asjaolude ja karistust kergendavate asjaoludega. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel jätnud tähelepanuta J.T kahetsused, vastulause ja taotluses toodud selgitused. Kaebaja vastulause kohaselt ei vaidlusta ta teo toimepanemist ega mõõtetulemust. Kaebaja tunnistab süüd ja puhtsüdamlikult kahetseb, mis on vastutust kergendav asjaolu. Kaebuse esitaja leiab, et eelnimetatud asjaolu ei ole kohtuväline menetleja aga karistuse mõistmisel karistust kergendava asjaoluna arvestanud. Samuti kohtuväline menetleja on jätnud arvestamata kaebaja poolt esitatud erandlike asjaolusid s.o. t xxx taotlus. öökoha kaotamine Kaebaja lepinguline kaitsj

on, et karistus ei tohi a leiab, et karistuse mõistmise üldiseks põhimõtteks oluliselt halvendada karistatava ega tema lähedaste olukorda, või põhjustada lisakannatusi ning kulutusi.

Kaebaja selgitab, et lisakaristuse kohaldamine võib J.T olukorda oluliselt halvendada, kuna töötades tuleb tal käia pidevalt klientide juures müügiläbirääkimistel. Juhiluba on xxxx ning xxx talle hädavajalik tööülesannete täitmiseks. Peale seda kaebajal on alaealine laps (sünd: ) keda ta peab igapäevaselt viima lasteaeda. xxx

Lisakaristuse (juhtimisõiguse ära võtmine) kohaldamine toob kaasa J.T-le töökoha kaotamine ja häirib perekonna eluprotsessi. Kaebuse esitaja palub arvesse võtta seda, et tema otseselt ei ole seadnud reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervist. Ta südamlikult kahetseb toimepandud tegu ning on algusest peale oma süüd tunnistanud. Samuti on ta teinud järeldusi oma liiklusseadust rikkuva teo suhtes. Kaebaja palub anda temale viimane võimalus. Kaebusele xxx, mis kajastab J.T tööülesannete sisu (lk 6). J.T-ga sõlmitud töölepingu koopia ja selle lisad (lk 9-13). xxx xxx xxx nimekirjas (lk 7). tõend selle kohta, et menetlusaluse isiku laps ) Lapse xxxxlk 8).

Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, palub kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja J.T kaebus rahuldamata.

Kohtuväline menetleja põhjendab oma seisukohta sellega, et m mille puhul enetlusalune isik on toime pannud oma järjekordse raske liiklusalase väärteo, tegelikkuses ei esine tegu kergendavaid asjaolusid. Selliste tahtlike, raskete ning mitte mingisugusestki hädavajadusest tingitud õigusrikkumiste puhul ei tohiks üldse kaaluda sellist laadi kergendavat asjaolu nagu seda on kahetsus tehtu üle. tõsiselt Kahetsust saaks arvestada ning seda ka hinnata, kui rikkumine on ettevaatamatusest toime pandud. Antud juhul on aga juht pannud toime tahtliku rikkumise, sihilikult ja teadlikult on ületatud lubatud piirkiirust, mitte mingisugusegi kahetsuse välj ja hädavajadusega. Kohtumisele hilinemine ei ole sellise kaaluga põhjus, endusega mida saaks käsitleda hädaolukorras põhjustatud liiklusreeglite eiramisena. Isik on oma teoga märkimisväärselt suurendanud, mitte aga ära hoidnud lisaohu tekkimise võimalust. See, et ta konkreetselt oma teoga kedagi otseselt ohtu ei seadnud on vaid tänu sellele, et tema õigusrikkumine katkestati. Seda, et isik on tehtut kahetsenud, tuleb menetleja seisukohast käsitleda kui soovist pääsemaks kergema karistusega ja soovist mitte vastutada täie tõsidusega toimepandu eest. Kas tõesti täiskasvanud ning kainelt mõtlev ning kaalutlev isik tegu toime pannes ei teadvustanud endale, et tema rikkumiselt tabamise korral ähvardab teda karistusena juhtimisõiguse äravõtmine. Menetlusalune isik J.T on kindlasti teadlik olnud, et tegemist ei ole tema esmase lubatud piirkiiruse ületamisega (kaks kehtivat samalaadset tegu on toime pandud 20.02.2014 ja 05.08.2014). Selline teadmine ei ole teda sundinud ikkagi teo toimepanemisest loobuma. Kohtuvälisele menetlejale jääb tahes tahtmata mulje, et isikud kes teadlikult rikuvad kehtestatud eeskirju, arvestavad juba ette, et kahetsuse ja juhtimisõiguse vajalikkuse põhjendamine päästab neid karistuses t, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine. Leitakse, et nende puhul on kergendavad asjaolud niivõrd kaalukad. Kas juhtimisõiguse vajalikus ei olnud tegu toime pannes sama suur, kas pere heaolu ning töökoht ei sõltunud sellel momendil juhtimisõiguse olemasolust? Või arvestati juba varakult asjaoluga et juhtugu, mis tahes, minult ei saa juhtimisõigust ära võtta, ma hakkan ju tehtut kahetsema.

Otsuse koostanud menetleja leiab, et juhid kes panevad järjepidevalt toime selliseid raskeid ja tahtlikk ude puhul peab kohaldama e õigusrikkumisi, tuleb ka vastavalt kohelda. Selliste teg juhtimisõiguse äravõtmist, sest ainult selline karistus suudab oma eesmärki saavutada. Mida raskem on õigusrikkumine seda rangem on ka karistus. Karistus on suunatud teole ning isikule kellele ei ole leebem kohtlemine rahatrahvide näol mõjunud. Samuti täidab selline karistusviis ka ennetavat eesmärki. See jääb meelde, ning üldjuhul ei korrata. enam seda

Lisaks eelnevale leiab menetleja, et ükskõik missugune karistusviis ka on, toob see enesega karistatavale kaasa mingi heaolutunde või muu olukorra halvenemise. See on paratamatult juba karistuse omapära. Kas lisanduvad rahalised väljaminekud või siis tuleb mingiks ajaks ümber korraldada oma harjumuspärane igapäevaelu ning tööga seonduv.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Tutvunud kaebusega, toimiku materjalidega ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et kaebus tuleb jätta J.T

rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.07.2014 otsus väärteoasjas nr 2440,14,004578 muutmata. Vastavalt VTMS § le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. -

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–

– karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või

40 kilomeetrit tunnis sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal

väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007 otsus väärteoasjas nr 3-1-1-4-07 p 9.1).

Väärteomenetluses lähtutakse tõendite kogumisel ja tõendamisel VTMS § 31 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse sätetest, arvestades väärteomenetluse erisustega. KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab olema kontrollitav. Saadud info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks. (RKL 3-1-1- 145-05). Kohus uuris : väärteotoimikus esitatud tõendeid 28.07.2014 otsusest 2440,14,004578 (lk 38) väärteoasjas nr nähtubxxx J.T juhtis mootorsõidukit asulavälisel ud sõidukiirus antud teelõigul teel kiirusega 117 km/h +/- 4 km/h, lubat km/h.

0 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 Antud teoga rikkus juht Liiklusseaduse n § 15 lg 1 p 1 õudeid ning tegu on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Karistust kergendavaks asjaoluks on toimepandu tunnistamine ja kahetsus.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Ülalmainitud otsuse tegemisel on arvestatud tõendeid: liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kas utamise protokolli, tunnistaja R. Baxxx, menetlusaluse isiku antud ütlusi. Menetlusalune isik sai otsuse ärakirja kätte 06.08.2014 allkirja vastu.

03.07.2014 1385276 (lk 20-21 J.T juhtis xxx) väärteoprotokollist AB ) nähtub, et kiirusega 117+/-4 ui 23 km/h. km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem k Menetlusalune isik sai protokolli ärakirja kätte ning kinnitas protokolli märgitud andmete õigsust, mille kohta andis allkirja protokolli vastavas lahtris.

VTMS § s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on menetlusaluse isikule teatavaks tehtud - , selgitatud, mille kohta protokollis olemas menetlusaluse isiku allkiri.

03.07.2014 menetlusaluse isi -23 ku ülekuulamise protokollist (lk 22 ) nähtub, et J.T andis selle kohta, et hilines omakäeliselt kirjutatud ütlusi ületas kiirust kuna kiirustas ja kohtumisele. Palus

load mitte ära võtta.

03.07.2014 adme kasutamise protokollist (lk 24 liiklusejärelevalve kiirusemõõtese ) nähtub, et J.T, isikukood xxx, xxx nr. AS008373, mis testiti 03.07.2014 kell 08.00.

Mõõtmist teostati asulavälisel teel, hea nähta

2 sõidureaga vusega, valgel ajal, sademet a ilmaga, et kuiva kattega ja kahesuunalisel teel. Patrullauto seisis.

M

suunas ja eemaldus patrullautost. ootorsõiduk liikus 1 sõidurajal üksinda päri Kiirust mõõdeti 2-3 sekundi jooksul. Seadme lugem 117 km/h. – Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul –

0 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendusmääramatus: +/ km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui -4

23 km/h.

Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu.

Mõõtmise ajal ei kasutatud video/helitehnikat. Menetlusalune isik (J.T ) kirjutas kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, et on näiduga tutvunud ning andis allkirja.

Taatlustunnistuselt nr TTRSS-13/00215 (tlk 24a) nähtub, et kiiruse mõõtmisel on kasutatud Kiirusemõõturit Stalker II MDR ja seade on taadeldud 4.11.2013 ning vastab MKM 12.12.2006 määruse nr.104 lisa 2 p 8.2 nõuetele.

Karistusregistri väljavõttest (lk 37) nähtub, et 28.07.2014 seisuga oli J.T 2 kehtivat väärteokaristust LS § 227 lg 2 eest. Antud juhul Liiklusseadus § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine on tõendatud

J.T poolt rikkumise tunnistamisega menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (lk 22- e kasutamise protokolliga (lk 24), millest tuleneb, et 23) ja liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadm menetlusalune isik J.T xxx mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Juhtimisõiguse vajaduse kohta esitas menetlusalune isik kohtule ja sõiduki kasutamise vajadust. xxx

Kohus leiab, et tööülesannete täitmiseks auto kasutamine iseenesest ei vähenda menetlusaluse isiku süüd toimepandud väärteos ega välista vastutust.

Riigikohus on enda lahendis 3-1-1-26-10 p 7.3 väljendanud seisukoha seoses juhtimisõiguse vajadusega töökohal “ Kriminaalkolleegium märgib sedagi, et kuigi üldiselt võib nõustuda - maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu.

Kaebaja väide, et juhiluba on talle vajalik alaealise lapse valimisel lähtutakse eeskätt xxxx toimepandud süüteo iseloomust ja isiku süüst mitte aga isiku perekondlikest asjaoludest. Peale xxx maja laste nimekirjas. Nimetatud lasteaed asub xxx on avalik ja kättesaadav interneti vahendusel) ning kaebaja elukohaks on xxx, seega lasteai isegi aga samal tänaval ning vahemaa jalgsi liiklemiseks ei ole kuigi suur ega kahjusta seega alaealist, rääkimata täiskasvanutest. Lähtudes ülaltoodust J.T oma käitumisega Liiklusseadus § 15 lg 1 p rikkus

1 lubatud sõidukiirust, millega pani toime Liiklusseadus § 227 lg 2 sätestatud süüteo

. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

Liiklusseaduse § 227 lg 2 on sätestatud vastutus mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Menetlusalune isik ei vaidle teo toimepanemisele ega rikkumise kvalifikatsioonile vastu, vaidlustade s lisakaristuse määramist. Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu leidis aset ning selle väärteo pani toime J.T. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastatud ei ole. Menetlusalusele isikule J.T-le on kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseadus § 227 lg2 alusel määratud karistuseks rahatrahv 43 trahviühiku ulatuses s.o 172 eurot, mis on alla sanktsiooni keskmist määra (LS § 227 lg 2 rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni).

Peale seda Liiklusseadus § 227 lg 5 p 1 alusel J.T-le on määratud lisakaristus – sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2-ks kuuks, mis on sanktsiooni keskmine määr (LS § 227 lg 5 p

1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lg 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni). Seega arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud ja kehtivaid samalaadseid väärtegusid võrdlemisi lühikese ajavahemike järel on ka temale mõistetud lisakaristuse määr küllaldaselt leebe ja määratud toimepanija kergendavate asjaolude arvestamisega. Karistusregistri väljavõtte andmetel (lk 37) kaebuse esitaja on varem karistatud väärteokorras Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel 20.02.2014 PPA Põhja prefektuuri otsusega ning kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemise ajal oli kehtiv ka PPA Ida prefektuuri 05.08.2013 otsusega määratud karistus. Seega karistuse liigi ja määra valimisel kohtuväline menetleja õigustatult lähtus asjaolust, et isikul on 2 kehtivat karistust (samalaadsete süütegude eest) otsuse tegemise seisuga. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid - asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud küllaldaselt põhjendatud. lisakaristus on

VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu. Karistuse mõistmisel tuleb samuti lähtuda eripreventiivsest eesmärgist.

Kohus leiab, et karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt on arvestatud nii toimepandud süüteo raskust, menetlusaluse isiku süüd kergendavaid asjaolusid ja ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot Kohus leiab, et olukorras, kus mootorsõidukijuht ületas oluliselt lubatud suurimat sõidukiirust on põhjendatud määrata isikule karistust sanktsiooni keskmise määra lähedases ulatuses, mis on proportsionaalne toime pandud rikkumisele ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks.

Antud õigusrikkumise puhul kohus peab põhjendatuks ka lisakaristuse määramist, kuna varasemalt isikule samaliigsete rikkumiste eest üksnes rahatrahvi määramine ei hoidnud isikut uute samalaadsete süütegude toimepanemisest.

Arvestades seda, et Liiklusseaduse § 227 lg 2 sanktsioon näeb ette võimalust kohaldada põhikaristusena ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kuue kuuni ning Liiklusseaduse §

227 lg 5 p 1 näeb ette võimalust kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuni kolme kuuni siis korduvalt toimepandud õigusrikkumise puhul sanktsiooni keskmises määras lisakaristuse määramine on igati põhjendatud.

Kohus leiab, et menetlusalune isik on enda käitumisega selgelt näidanud, et varasemalt määratud karistused ei täitnud oma eesmärki, seega antud juhul on põhjendatud rangema karistuse määramine ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, § 134, § 135 kohus jätab rahuldamata J.T kaebuse ning muutmata Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.07.2014 nr 2440,14,004578 millega J.T-le otsuse väärteoasjas

Lii

klusseaduse § 227 lg 2 alusel määrati rahatrahv 43 trahviühiku ulatuses s.o 172 eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2

-ks kuuks.

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik