3-13-449/40 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 05.11.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-449 Haldusasi Alpha Engineering OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 14.12.2012 korralduse nr 13-2.7/6327 tühistamiseks ning Maksuja Tolliameti kohustamiseks rahuldada tagastusnõue, kanda sisendkäibemaksu summa kaebaja pangakontole ning arvestada ja tasuda tagastusnõude täitmisega viivitamise tõttu intresse Menetlusosalised Kaebaja – Alpha Engineering OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28.06.2013 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kohtuistungil 28.10.2014

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.06.2013 otsus haldusasjas nr 3-13-449 muutmata.

2. Mõista Maksuja Tolliametilt Alpha Engineering OÜ kasuks välja menetluskulud

288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.12.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-13-449 2(11) Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Alpha Engineering OÜ soetas 08.10.2012 notariaalse lepinguga MTI Business OÜ-lt (praeguse ärinimega Pro CleanServ OÜ) kinnistu asukohaga Jaanioja 10, Võsu alevik, Vihula vald, Lääne-Viru maakond. Müügilepingu järgi oli objekti ostuhind 179 094 eurot (hinnas sisaldus käibemaks 20%). Ostuhinnast 149 245 eurot kohustus Alpha Engineering OÜ tasuma müüjale kolme pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ning 29 849 eurot hiljemalt 20.11.2012. Kinnisasja võõrandamise kohta esitas MTI Business OÜ (MTI) Alpha Engineering OÜ-le 01.10.2012 arve nr 031/12 summas 179 094 eurot (sh käibemaks 29 849 eurot).

2. Maksuja Tolliameti (MTA) 27.11.2012 korraldusega nr 13-11/38020 kohustati MTI-d maksukorralduse seaduse (MKS) § 129 lg 1 alusel tasuma kümne päeva jooksul maksuvõlg seisuga 27.11.2012 summas 30 935,24 eurot.

3. MTA 14.12.2012 korraldusega nr 13-2.7/6327 kohustati Alpha Engineering OÜ-d mitte tasuma MTI-le arvel nr 031/12 näidatud 29 849 euro suurust kinnistu ostuhinnast arvestatud käibemaksusummat kuni MTA nõude rahuldamiseni ning esitama MTA-le taotlus tagastuskontrollis olevast käibemaksusummast 29 849 euro kandmiseks MTI-le 27.11.2012 väljastatud korralduses näidatud maksuvõla katteks. Korralduse põhjenduste kohaselt on Alpha Engineering OÜ MTA-le kinnitanud, et 08.10.2012 kinnistu müügilepingus nimetatud 29 849 eurot ei ole tasutud. MTA 27.11.2012 korraldusega MTI-lt nõutud maksuvõlg summas 30 935,24 eurot on seisuga 14.12.2012 tasumata. MKS §

130 lg 1 p 6 alusel sissenõude pööramiseks nõudele arestib maksuhaldur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse maksuhalduri kasuks. Rahalise nõude arestimise korraldusega keelab maksuhaldur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111). Nõude arestimise puhul on maksuhalduril õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks, sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu (TMS § 118 lg 1).

4. Alpha Engineering OÜ esitas MTA 14.12.2012 korraldusele vaide, mille MTA jättis 28.01.2013 vaideotsusega nr 6-1/1236-2 rahuldamata. 1) TMS §-d 111 ja 118 ning MKS § 130 lg 1 p 6 koostoimes omandab maksuhaldur kohtutäituri õigused, mh arestida võlgniku varaline nõue. Antud juhul ei ole seega tegemist sisendkäibemaksu mahaarvamise ebaseadusliku piiramisega, vaid maksuhalduri seadusliku täitetoiminguga.

2) MTA ei nõustu seisukohaga, et kaebaja ei saa korraldusega pandud kohustust täita, kuna tal puudub kohustus MTI ees. Nõude loovutamise aluseks olev 24.10.2012 faktooringleping, millega MTI loovutas 08.10.2012 kinnistu müügilepingust kaebaja vastu tuleneva 29 849 euro

3-13-449 3(11) nõude Aaberg Finance OÜ-le, on vorminõude rikkumise tõttu tühine (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 77 lg 1 ja võlaõigusseaduse § 11 lg 3).

3) Tagastusnõude kasutamine kolmanda isiku maksukohustuse täitmiseks on lubatud tulenevalt MKS § 105 lg-st 8 ja § 106 lg-st 8.

5. MTA 06.05.2013 korraldusega nr 13-5/3602-13 kohustati Alpha Engineering OÜ-d mitte tasuma MTI-le võlgu olevat summat kuni MTA nõude rahuldamiseni ning kandma 08.10.2012 kinnistu müügilepingust tulenevad maksed MTI maksuvõla katteks summas kuni 9776,08 eurot MTA pangakontole. Nimetatud korraldus on Alpha Engineering OÜ poolt vaidlustatud haldusasjas nr 3-13-1724.

6. MTA esitas 07.01.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse (tsiviilasi nr 2-13-801) kaebajalt

29 849 euro väljamõistmiseks ja selle täitmiseks MTA 27.11.2012 korralduse suhtes täitemenetlust (täiteasi nr 167/2013/22) läbiviivale kohtutäiturile. Harju Maakohus peatas 28.03.2014 määrusega tsiviilasja menetluse haldusasjades nr 3-13-449 ja nr 3-13-1724 tehtavate kohtulahendite jõustumiseni.

7. Alpha Engineering OÜ esitas 27.02.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille palus MTA 14.12.2012 korralduse tühistada ning kohustada MTA-d rahuldama tagastusnõue, kandma sisendkäibemaksu summa kaebaja pangakontole ning arvestama ja tasuma tagastusnõude täitmisega viivitamise tõttu intresse. 1) Kaebaja esitas MTA-le tagastusnõude (29 983 eurot). MTA kontrollis tagastusnõude põhjendatust ja leidis, et see on põhjendatud, kuid ei ole raha täies ulatuses (summas 29 849 eurot) tagastanud ning see on ettemaksukontol arestitud. MTA ei ole piisavalt rakendanud MKS §-s

11 sätestatud uurimispõhimõtet ning on teinud arestimiskorralduse kohustuse kohta, mida kaebajal ei olnud. Kaebaja ei olnud vaidlustatud korralduse väljastamise hetkel kohustatud tasuma MTI-le ühtegi summat, kuna MTI oli nõude 24.10.2012 sõlmitud faktooringulepinguga loovutanud. 2) Lisaks on vaidlustatud korraldus ebaselge. Vaidlustatud korralduse resolutiivosast ei saa aru, millise nõude rahuldamisest räägitakse, kelle nõudega on tegemist, kelle vastu vastav nõue on suunatud jne. 3) Maksuhalduril puudub õiguslik alus kohustada maksukohustuslast esitama MTA-le taotlust tagastuskontrollis olevast käibemaksusummast 29 849 euro kandmiseks kellegi teise maksuvõla katteks. Kaebaja ei saa kontrollida, kas MTI-l on maksuvõlg ja ei saa aru, kuidas see fakt, kas neil on maksukohustused täidetud või mitte, saab mõjutada kaebaja käibemaksu mahaarvamise õigust. Seadusest sellist õigust maksuhaldurile ei tulene. Kaebaja ei tea, milliseid etteheiteid maksuametil MTI-le on, kuid tekkinud olukord on suurt segadust tekitav ja rikub Alpha Engineering OÜ õigusi. Kaebaja on ostnud kinnistu ja tal on õigus sellelt käibemaks tagasi saada, sõltumata sellest, mis keegi kuskil mujal korda on saatnud. Avalikest registritest MTI maksuvõlg ei nähtu. 4) Kaebaja teavitas maksuhaldurit vaides, et tal ei ole kohustusi MTI ees, sest MTI loovutas nõude kaebaja vastu faktooringfirmale. Vaidemenetluses vastustaja ise rikkumist ei kõrvaldanud, vaid hakkas väitma, et faktooringuleping ei kehti. Pooled on kohustused selle alusel täitnud. MTA ei saa kolmandate isikute vaheliste tehingute tühisust tuvastada või selle tuvastamist taotleda.

3-13-449 4(11) 5) Maksuhaldur on esitanud isiku vastu hagi maakohtusse (ootamata ära korralduse vaidlustamistähtaja möödumist ja selgitamata välja vajalikud asjaolud) ja on juba tekitanud sellega seoses kaebajale menetluskulusid. 6) Maksuhaldur selgitas kaebajale, et vaidlustatud korraldusega ei ole arestitud kaebaja tagastusnõuet, vaid MTI nõue kaebaja vastu, mille täitmiseks on kaebaja kohustatud maksuhaldurile esitama tagastusnõude ümberkandmise taotluse. Seega puudub vaidlustatud korralduse alusel õigus tagastusnõuet mitte täita. Tagastusnõude täitmisega viivitamisel tuleb alates 31. päevast (MKS § 106 lg 2) arvestada maksukohustuslase kasuks intressi (MKS § 116 lg 2, § 117 lg 1).

8. Maksuja Tolliameti 05.04.2013 vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata.

1) Vastustaja kasutas vaidlustatud korraldust tehes MKS § 130 lg 1 p-s 6 antud õigust. Kaebaja väide, et maksuhaldur pidanuks korraldust tehes arvestama 24.10.2012 sõlmitud faktooringulepingust tulenevat MTI nõude loovutamist Aaberg Finance OÜ-le, ei muuda vaidlustatud korraldust õigusvastaseks ega tähenda ka uurimiskohustuse rikkumist maksuhalduri poolt. Esiteks on maksuhaldur vaideotsuses võtnud seisukoha, et 24.10.2012 faktooringuleping ei kehti vorminõuete rikkumise tõttu (ei ole notariaalne). Teiseks on kaebusele lisatud 21.01.2013 tasaarvestuse kokkuleppes kaebaja koos MTI ja Aaberg Finance OÜ-ga kinnitanud, et kaebaja võlgneb MTI-le vastavalt 08.10.2012 sõlmitud kinnistu ostu-müügilepingule 29 849 eurot, mille tasumistähtaeg oli 20.11.2012. Sama tasaarvestuse kokkuleppe kohaselt ei ole kaebaja 21.01.2013 seisuga võlgnetavat summat tasunud. Seega kinnitab kaebaja ise, et MTI-l oli 21.01.2013 tema vastu nõue summas 29 849 eurot.

2) Kaebaja väited, nagu oleks vaidlustatud korraldus ebaselge, ei ole põhjendatud. Vaidlustatud korralduses on selgitatud, et MTI nõue kaebaja vastu tuleneb 08.10.2012 kinnistu müügilepingust ning korraldusele on lisatud ka MTI arve nr 031/12 kaebajale. Seega on korralduses selgelt ja arusaadavalt märgitud, millise nõude on maksuhaldur arestinud ja millised kohustused seoses arestitud nõudega on kaebajale pandud.

3) Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et maksuhalduril ei ole õiguslikku alust kohustada kaebajat esitama MTA-le taotlust tagastuskontrollis olevast käibemaksusummast 29 849 euro kandmiseks kellegi teise maksuvõla katteks. Vastav õigus tuleneb MKS § 130 lg 1 p 6 ning TMS § 111 ja § 118 lg 1 koostoimes. MKS § 10 lg 3 järgi viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi. Neist põhimõtetest lähtub maksuhaldur ka sissenõudmismenetlust läbi viies. Vaidlustatud haldusaktiga andis vastustaja kaebajale võimaluse tasuda arestitud MTI nõue kaebaja vastu otse maksuhaldurile. Kuna kaebaja seda pärast korralduse kättesaamist ei teinud, algatas MTA 03.01.2013 täitemenetluse MTI suhtes ning esitas kaebaja vastu hagi Harju Maakohtule (tsiviilasi nr 2-13-801).

4) MTI maksuvõla mittekajastumine registrites 23.01.2013 tuleneb asjaolust, et 21.01.2013 esitas MTI 2012 oktoobri käibedeklaratsiooni paranduse, millega vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksusummat. Maksuhaldur tuvastas, et MTI esitatud käibedeklaratsiooni parandused ei ole õiged ning määras MTI-le 15.02.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/12916-2 tasumiseks

22 055,52 eurot. Seetõttu ei kajastanud avalikud registrid ajavahemikul 2012 oktoobri käibedeklaratsiooni parandamisest kuni maksuotsuse tegemiseni MTI maksuvõlga. Käesoleva vaidluse seisukohalt on oluline, et MTI-l oli maksuvõlg vaidlustatud korralduse tegemise ajal ning ka käesoleva vastuse koostamise ajal. 5) Oluline on, et 08.10.2012 notariaalaktis osalejad MTI, kaebaja ja Aaberg Finance OÜ on oma juhatuse liikmete kaudu seotud ühiste majanduslike huvidega ning on üritanud kasutada

3-13-449 5(11) kõiki võimalusi selleks, et 08.10.2012 müügilepingu objekti hinnast tulenevat käibemaksusummat ei oleks maksuhalduril võimalik sisse nõuda (k.a MTI juhatuse liikme kiire asendamine Läti Vabariigi kodanikuga pärast 21.01.2013 tasaarvestuse kokkuleppe vormistamist). Ühise tegutsemise ja juhatuse liikmete ühiste majanduslike huvide tõttu on võimalik eeldada, et ka kaebaja on teadlik asjaolust, et tegelikult ei olnud MTI tasunud kinnistu müügilepingust tulenevat käibemaksusummat. 6) Maksuhaldur ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust piiranud ning on seda kaebajal ka teha võimaldanud. Kuid kuna MTI-l oli maksuvõlg ning samal ajal nõue kaebaja vastu, pööras maksuhaldur oma nõude MTI vastu MTI nõudele kaebaja vastu. Seega on maksuhaldur kaebaja käibemaksu tagastusnõude täitnud. Tagastusnõude täitmata jätmise väite esitamiseks ei anna alust asjaolu, et maksuhaldur ei ole enammakstud maksusummat kaebajale reaalselt tagastanud, vaid on arestinud summa MTI nõude katteks. Isegi 24.10.2012 faktooringlepingu kehtivuse korral ei saanud kaebaja sellest tulenevat kohustust üle võttes täita tasaarvestusega või muul viisil maksuhalduri poolt arestitud nõuet. TMS §

111 alusel ja koostoimes MKS § 130 lg 1 p-ga 6 on võlgnikul keelatud pärast nõude arestimist nõuet käsutada. VÕS § 79 lg-s 3 tulenevalt saanuks kaebaja pärast vaidlustatud korralduse kättetoimetamist täita 08.10.2012 kinnistu müügilepingust tuleneva kohustuse MTI-le üksnes maksuhalduri nõusolekul. Kuna maksuhaldur ei ole täitmiseks nõusolekut andnud, siis 21.01.2013 tasaarvestuse kokkulepe on õigusliku tagajärjeta. Järelikult ei saa kaebaja tugineda ka tehingu faktilisele kehtivusele. 7) Tulenevalt Riigikohtu otsusest haldusasjas 3-3-1-64-12 (p 33) on halduskohtul võimalik kohustada maksuhaldurit vaid toimingu tegemine uuesti otsustama, mitte aga toimingut tegema. Kuna vastustaja ei ole viivitanud kaebaja tagastusnõude rahuldamisega ega ka täitmisega, vaid tegemist on õiguspärase sissenõude pööramisega rahalisele nõudele, ei kuulu arvestamisele ka intressid maksumaksja kasuks MKS § 116 lg 2 järgi.

9. Tallinna Halduskohtu 28.06.2013 otsusega rahuldati Alpha Engineering OÜ kaebus MTA 14.12.2012 korralduse tühistamiseks ning tehti MTA-le ettekirjutus rahuldada kaebaja 2012 oktoobrikuu käibedeklaratsioonis esitatud tagastusnõue summas 29 983 eurot ja kanda see äriühingu pangakontole, samuti arvestada ja tasuda kaebajale intressi tähtpäevaks tagastamata summalt. 1) MKS § 128 ja § 130 lg 1 p 6 ning TMS § 111 alusel on maksuhalduril õigus maksuvõlglase maksukohustuse täitmise tagamiseks kohustada võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse Eesti riigi kasuks ja keelata võlgnikul seda kohustust sisse nõuda. Kuid seda ainult juhul, kui nõue on arestitud. Kaevatud korraldusega seda tehtud pole. Ehk küll haldusakt on pealkirjastatud "Korraldus rahalise nõude arestimiseks", pole dokumendi resolutiivosas nõuet arestitud ning seega puudub ka õiguslik alus kohustada kaebajat korralduse punktides 1 ja 2 märgitud toiminguteks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldusja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud osadel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Nõude arestimisest on juttu ainult korralduse põhjendavas osas ära toodud TMS § 111 ja § 118 lg 1 tekstis. Et arestitakse MTI nõue summas

29 849 eurot, pole haldusaktis selgelt ja üheseltmõistetavalt kirjas. 2) Kõnealuse nõude arestimisega põhjendab vastustaja ka kaebaja ettemaksukontole kantud ettemaksu mittetagastamist. Rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“ (määrus nr 51) §-de 6, 7 lg 1, 11, 13 lg 1 järgi hallatakse ettemaksukontol isiku

3-13-449 6(11) rahalisi toiminguid, selle kaudu toimub maksukohustuste täitmine ning sinna kantakse ka isiku enammakse. Enammakse tagastamisest saaks vastustaja keelduda üksnes siis, kui kaebaja ettemaksukonto oleks arestitud. MKS ettemaksukonto arestimise võimalust otsesõnu ette ei näe. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-4-13 sedastanud, et MKS § 131 lg 1 annab maksuhaldurile õiguse arestida isiku pangakontot, kuid viidatud normi ei saa kasutada analoogia alusel ettemaksukonto arestimiseks. Kuigi seaduses pole eraldi normi ettemaksukonto arestimise kohta, ei pea kolleegium ettemaksukonto arestimist võimatuks. Kuna ettemaksukontol on maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu, tuleb ettemaksukonto arestimist käsitleda ettemaksukontol oleva rahalise nõude arestimisena MKS § 130 lg 1 p 6 ja TMS § 111 tähenduses. Ettemaksukonto arestimiseks peab maksuhalduril aga vastavalt MKS §-le 1361 lg 1 olema halduskohtu luba, mis praegusel juhul kohtule teadaolevalt puudub. 3) Eeltoodust lähtudes on korraldus õigusvastane ja tuleb tühistada. Õiguslik alus puudub ka kaebaja tagastusnõude kontrollimise ja selle aktsepteerimise järel kaebaja ettemaksukontole kantud enammakse mittetagastamiseks. Kuivõrd vastustaja on käsitletavas kohtuasjas põhjendanud kaebaja tagastusnõude mittetäitmist üksnes vaidlustatud korralduses märgitud nõude arestimisega ning korraldus kuulub tühistamisele, on kohtul võimalik rahuldada kaebaja kohustamisnõue ja teha vastustajale ettekirjutus kaebaja 2012 oktoobri käibedeklaratsioonis esitatud tagastusnõude summas 29 983 eurot täitmiseks. MKS § 116 lg 2 sätestab, et kui maksuhaldur pole tagastusnõuet täitnud seadusega sätestatud tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi. Intressi summa tuleb vastustajal välja arvestada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. Maksuja Tolliameti 28.07.2013 apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. 1) Halduskohtu otsuses on ebaõigesti leitud, et MTA 14.12.2012 korralduse resolutiivosas ei ole nõuet arestitud, mistõttu puudub õiguslik alus kohustada kaebajat korralduse punktides 1 ja

2 märgitud toiminguteks. Vaidlustatud korralduses on esmalt selgitatud, et MTI-l on maksuvõlg ja maksuhaldur on asunud maksuvõlga sisse nõudma ning tsiteeritakse MKS § 130 lg 1 p 6. Seejärel teatab maksuhaldur, et arestib nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse maksuhalduri kasuks ning viitab, millisest täitemenetlust reguleerivast õigusaktist nimetatud maksuhalduri õigus tuleneb. Pärast seda MTA täpsustab, kust tuleneb maksuvõlglase MTI nõue korralduse adressaadi vastu, mille maksuhaldur on arestinud, ning toob korralduse resolutiivosas välja haldusakti adressaadi OÜ Alpha Engineering korraldusest tulenevad vahetud kohustused. Erinevalt kohtuotsuses toodud järeldusest ei ole vaidlustatud korralduses nõude arestimisest juttu TMS §-de 111 ja 118 lg 1 tekstis. Nimetatud sätete tekste ei ole vaidlustatud korralduses ära toodud, vaid teavitatakse korralduse adressaati asjaolust, et maksuhaldur on edaspidi kirjeldatava nõude arestinud ning selgitatakse, millised maksuhalduri õigused nõude arestimisest tulenevad. Vaidlustatud korralduse resolutsioonis on toodud vaid adressaadi vahetud, nõude arestimisest tulenevad kohustused. 2) MKS § 1361 ja Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-4-13 käsitlevad täitmist tagavate toimingute sooritamist enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Halduskohtu luba vajab maksuhaldur rahaliste nõuete arestimiseks üksnes tulevase maksukohustuse täitmise tagamiseks. MTI nõude puhul kaebaja vastu ei ole tegemist tulevase maksukohustuse täitmise tagamisega, sest vaidlustatud korralduse tegemise ajal oli MTI maksukohustus juba tekkinud. Seega ei kuulu käesoleval juhul rakendamisele MKS § 1361 lg 1 ning halduskohtu luba kaebaja ettemaksukontol oleva summa arestimiseks vaja ei olnud.

3-13-449 7(11) 3) MKS § 10 lg 2 p 3 kohaselt on maksuhalduri ülesanne nõuda sisse maksuvõlad. Selle kohustuse täitmise tagamiseks on maksuhalduril õigus rakendada kõiki MKS-s sätestatud meetmeid. MTI ei täitnud MKS § 105 lg-s 1 sätestatud kohustust tasuda tähtaegselt maksusumma ning vaidlustatud korralduse tegemise ajal oli maksuvõlg endiselt tasumata. Kaebajal oli MTI ees täitmata kohustus summas 29 849 eurot, mis tulenes MTI ja kaebaja vahel 08.10.2012 sõlmitud kinnistu müügilepingust. TMS §-st 111 ja § 118 lg-st 1 koosmõjus MKS § 130 lg 1 p-ga

6 tuleneb, et maksuvõla sissenõudmisel omandab maksuhaldur kohtutäituri õigused ning tal on õigus maksuvõlga sisse nõuda võlgniku suhtes kohustatud kolmandalt isikult, arestides selleks vastava varalise nõude. Vaidlustatud korraldusega ongi maksuhaldur arestinud MTI nõude kaebaja vastu ning kohustanud kaebajat täitma korralduses nimetatud kohustuse MTI asemel maksuhaldurile, esitades selleks taotluse 29 849 euro kandmiseks MTI maksuvõla katteks. Eeltoodu tõttu on vaidlustatud korraldus õiguspärane haldusakt ning vastab kõigile HMS §-s 54 sätestatud nõuetele. Halduskohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi.

11. Alpha Engineering OÜ 09.09.2013 vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. MKS § 105 lg 8 ei ole asjakohane norm. Kõnealuse nõude arestimisega põhjendab vastustaja ka kaebaja ettemaksukontole kantud ettemaksu mittetagastamist. Seda teha ei saa. Halduskohus on otsuses õigesti leidnud, et MTA 14.12.2012 korralduse resolutiivosas ei ole nõuet arestitud, mistõttu puudub õiguslik alus kohustada kaebajat korralduse p-des 1 ja 2 märgitud toiminguteks. MTI-l ei olnud maksuvõlga, see tekitati MTA poolt hiljem varasemasse perioodi. Kaebaja ei ole võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik. MTA soovis arestida (kuigi see haldusakti puuduste tõttu aset ei leidnud) kaebaja nõuet riigi vastu (tagastusnõue või selle täitmise nõue). MTA poleks sama nõuet püüdnud uue korraldusega uuesti arestida, kui selles korralduses poleks ka nende hinnangul probleeme olnud. Halduskohtu luba poleks ka sellist arestimist seaduslikuks muutnud. Võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik puudub.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Kaebaja on esitanud käesolevas asjas MTA 14.12.2012 korralduse tühistamise nõude ning MTA kohustamise nõuded kaebaja tagastusnõude täitmise taotluse rahuldamiseks ning tähtajaks tagastamata summalt intressi tasumiseks. Halduskohus rahuldas kaebuse tervikuna ning MTA taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse täies ulatuses rahuldamata jätmist. a. Korralduse tühistamise nõue

13. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu järeldusega, et MKS § 130 lg 1 p 6 (alates 01.02.2014 MKS § 130 lg 1 p 3) ning TMS § 111 koostoimes on maksuhalduril õigus maksuvõlglase maksukohustuse täitmiseks arestida võlgniku nõue kolmanda isiku vastu ja kohustada võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustus maksuhaldurile. Sellele viitab muu hulgas Rahandusministeeriumi kodulehel avaldatud MKS seletuskiri ning MKS ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (millega muudeti ka MKS § 130) eelnõu (507 SE) seletuskiri.

14. Vaidlustatud korraldus on adresseeritud kaebajale. Korralduses on viidatud MTI maksuvõla tuvastamise alusele (MTA 27.11.2012 korraldus maksuvõla tasumiseks), samuti õiguslikule alusele, mis võimaldab arestida võlgniku nõude kolmanda isiku vastu (MKS § 130 lg 1 p 6 ja TMS § 111). Seejärel on teatatud, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib maksuhaldur nõude ning on viidatud võlgniku nõudele kolmanda isiku vastu (08.10.2012 kinnistu

3-13-449 8(11) müügilepingu p-st 3.3 tulenev MTI nõue kaebaja vastu 29 849 euro tasumiseks hiljemalt 20.11.2012). Eeltoodud põhjendustele tuginedes on korralduse p-ga 1 kohustatud kaebajat mitte täitma vastavat nõuet MTI-le ning p-ga 2 esitama MTA-le taotlus kaebaja 2012 oktoobri käibedeklaratsioonis esitatud tagastusnõudest 29 849 euro kandmiseks MTI maksuvõla katteks.

15. Halduskohtu hinnangul on vaidlustatud korraldus õigusvastane põhjusel, et nõude (MTI nõue kaebaja vastu) arestimist ei ole tegelikkuses toimunud, eelkõige põhjusel, et korralduse resolutiivosa seda ei kajasta.

16. MTA leiab apellatsioonkaebuses, et maksuhaldur on vaidlustatud korralduses teatanud, et arestib nõude ning korralduse resolutiivosas on välja toodud haldusakti adressaadi korraldusest tulenevad vahetud kohustused. Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et resolutsioon hõlmab endas ka arestimist.

17. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud korraldus ja ka apellatsiooniastmes esitatud maksuhalduri selgitused ebaselged. Ühest küljest on vastustaja piiritlenud korralduse resolutiivosana punktid 1 ja 2 (s.o kust tulenevad kaebaja vahetud kohustused), samas loeb vastustaja resolutiivosa osaks ka punktidele 1 ja 2 eelnevaid põhjendusi. Ringkonnakohtu hinnangul peavad haldusaktis siiski selgelt eristuma haldusakti põhjendused ning haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus (MKS § 46 lg 3 p-d 5 ja 6). Käesoleval juhul tuleb ettekirjutuse ja otsustusena käsitleda korralduse punkte 1 ja 2. Nimetatud punktidest ei nähtu, et maksuhaldur arestiks võlgniku nõude kolmanda isiku vastu ja kohustaks võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse maksuhaldurile. Isegi, kui see on olnud maksuhalduri soov, siis ei ole korraldus üles ehitatud ja sõnastatud selliselt, et see oleks selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1).

18. Seejuures on nii õiguslikult kui faktiliselt täielikult põhjendamata korralduse punkt 2, millega kohustati kaebajat esitama MTA-le taotlus kaebaja tagastusnõude (kaebaja nõue riigi vastu) kandmiseks MTI maksuvõla katteks. TMS § 114 lg 1 p-st 4 ja § 118 lg-st 1 (koostoimes kuni 01.02.2014 kehtinud MKS § 130 lg 1 p-ga 6) tuleneb küll maksuhalduri õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist endale, samas ei anna nimetatud säte alust nõuda kohustuse täitmist kindlal viisil / kindla vara arvelt.

19. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et vaidlustatud korraldus on õigusvastane selle ebaselguse ning puuduliku põhjendamise tõttu.

20. Ringkonnakohus lisab eelnevale, et TMS § 24 lg 1 kohaselt tuleb täitemenetluse tingimuste täidetuse korral toimetada võlgnikule kätte täitmisteade. TMS § 114 lg 3 kohaselt tuleb arestimisakt toimetada võlgnikule kätte viivitamata pärast akti kättetoimetamist võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule. TMS § 55 p-de 1 ja 4 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet ja/või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses, mis tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Võlgnikuks, kelle nõue kolmanda isiku vastu sooviti käesoleval juhul arestida, on MTI. Vaidlustatud korraldusest, kohtutoimiku materjalidest ega ka vastustaja poolt kohtuistungil antud selgitustest ei nähtu, et MTI-d oleks nõude arestimisest teavitatud. Seega võib käesoleval juhul esineda ka arestimise tühisuse alus arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. b. Tagastusnõude täitmise ja täitmisega viivitamise eest intresside tasumise nõuded

21. Käesolevas vaidluses peab eristama kahte erinevat nõuet: MTI lepingulist nõuet kaebaja vastu ning kaebaja nõuet Eesti Vabariigi vastu, s.o tagastusnõuet. Tagastusnõue on isiku õigus

3-13-449 9(11) saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse (MKS §

31 lg 1 p 3).

22. Halduskohus on leidnud, et enammakse tagastamisest saaks vastustaja keelduda üksnes juhul, kui kaebaja ettemaksukonto oleks arestitud. Ettemaksukonto arestimiseks peab maksuhalduril halduskohtu hinnangul olema vastavalt MKS § 1361 lg-le 1 halduskohtu luba, mis praegusel juhul puudub. Samuti on halduskohus leidnud, et kuivõrd vastustaja on käsitletavas kohtuasjas põhjendanud kaebaja tagastusnõude mittetäitmist üksnes vaidlustatud korralduses märgitud nõude arestimisega ning korraldus kuulus tühistamisele, oli kohtul võimalik rahuldada kaebaja kohustamisnõue.

23. Vastustaja leiab apellatsioonkaebuses, et halduskohus on põhjendamatult tuginenud MKS § 1361 lg-le 1 ning ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud korraldusega ei ole maksuhaldur arestinud MTI maksukohustuse täitmise tagamiseks tema suhtes kohustatud kolmanda isiku (kaebaja) nõuet Eesti Vabariigi vastu.

24. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja kohustamisnõuetega seonduvalt on vajalik hinnata, kas ja millisel õiguslikul alusel on maksuhaldur jätnud kaebaja tagastusnõude (täitmise taotluse) osaliselt rahuldamata.

25. Tagastusnõude kui nõudeõiguse tunnustamine ja rahuldamine on kaheetapiline. Esimeses järjekorras tuleb nõudeõiguse olemasolu maksuhalduri poolt aktsepteerida (tagastusnõude tuvastamine), mille väljenduseks on tagastusnõude sisuks oleva enammakse kajastamine ettemaksukontol (määruse nr 51 § 13 lg 1). Seejärel on tagastusnõude omanikul õigus enammakse faktilisele tagastamisele (tagastusnõude täitmine), s.o tagastatava summa kandmisele pangakontole või teise isiku ettemaksukontole (määruse nr 51 § 14 lg-d 1 ja 2).

26. MTA on 22.11.2012 edastanud kaebajale teate 2012 oktoobri käibedeklaratsioonis esitatud tagastusnõude õigsuse tuvastamiseks kontrollimenetluse algatamise kohta (tl 29).Vaidlustatud 14.12.2012 korraldusega on kohustatud kaebajat esitama MTA-le taotlus tagastuskontrollis olevast käibemaksusummast 29 849 euro kandmiseks MTI maksuvõla katteks (tl 7). Kaebaja on esitanud kohtule väljatrükid e-maksuametist, millest nähtub, et kaebaja on esitanud maksuhaldurile 15.01.2013 ettemaksukonto vabade vahendite tagastustaotluse summas 29 983 eurot, mis on maksuhalduri poolt osaliselt täidetud, summas 134,03 eurot (tl 31-32). Eeltoodust nähtub, et vaidlustatud korralduse andmise seisuga (14.12.2012) oli kaebaja 2012 oktoobri käibedeklaratsioonis esitatud tagastusnõue kontrollis ning seisuga 15.01.2013 oli tagastusnõue aktsepteeritud ja enammakse kajastatud kaebaja ettemaksukontol.

27. Kui tagastusnõude tuvastamiseks on maksuhalduril üldjuhul 30 päeva (kuni 01.08.2014 kehtinud MKS § 106 lg 2 koostoimes MKS § 33 lg-ga 11), siis ettemaksukontole kantud enammakse täitmine peab maksuhalduri poolt vastava taotluse saamisel toimuma viivitamata (MKS § 106 lg 2 teine lause). Käesoleval juhul on maksuhaldur täitnud tagastusnõude täitmise taotluse osaliselt ning ei ole ülejäänud ettemaksukontol kajastuvat summat (29 849 euro) kaebajale üle kandnud.

28. MKS § 106 lg 7 kohaselt tuleb tagastusnõude täitmise taotluse osalise rahuldamise korral toimetada isikule kätte kirjalik motiveeritud otsus. Otsusest peavad nähtuma maksuhalduri põhjendused tagastusnõude osalise mittetäitmise osas. Kuigi kaebaja poolt esitatud e-maksuameti väljatrükkides (tl 31-32) esineb viide vastavale otsusele, kinnitas vastustaja esindaja ringkonnakohtu istungil, et sellist otsust olemas ei ole.

3-13-449 10(11)

29. Vastustaja käsitlus tagastusnõude osalise täitmata jätmise küsimuses on ebaselge ja vastuoluline. Kui apellatsioonkaebusest võib aru saada, et vastustaja hinnangul on kaebaja tagastusnõue (ettemaksukonto) arestitud ja arestimise aluseks on vaidlustatud korraldus, siis kohtutoimikus sisalduvas MTA 15.02.2013 vastuskirjas kaebajale on märgitud, et „antud korraldusega ei ole arestitud OÜ Alpha Engineering tagastusnõuet, vaid OÜ MTI Business nõue OÜ Alpha Engineering vastu“ (tl 16). Ka ringkonnakohtuistungil oli vastustaja esindaja käsitlus ebajärjekindel selles, kas vaidlustatud korraldusega on kaebaja tagastusnõue arestitud või mitte.

30. Ringkonnakohus asus juba eelnevalt seisukohale, et vaidlustatud korraldusest ei nähtu põhjendused, millisel õiguslikul alusel kohustatakse kaebajat esitama MTA-le taotlust kontrollis oleva tagastusnõude kandmiseks MTI maksuvõla katteks ning millisel õiguslikul alusel saab lugeda sellise taotluse esitamata jätmise ettemaksukonto arestimise (tagastusnõude osalise täitmata jätmise) aluseks. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, et sellega oleks tagastusnõue arestitud või esineks mõni muu alus tagastusnõude (täitmise taotluse) rahuldamata jätmiseks. Seega ei saa vaidlustatud korraldus olla tagastusnõude osalise täitmata jätmise (ettemaksukonto arestimise) aluseks.

31. Vastustaja esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil muu hulgas nii seda, et tagastusnõude arestimise (osalise täitmata jätmise) aluseks on MKS § 130 lg 1 p 6, kui ka asjaolu, et kaebaja tagastusnõudele sissenõude pööramiseks on esitatud hagi maakohtusse.

32. Ringkonnakohus leiab, et MKS § 130 lg 1 p 6 (kuni 01.02.2014 kehtinud redaktsioonis) andis maksuhaldurile aluse pöörata sissenõue võlgniku (maksuvõlglase) rahalisele nõudele või arestida võlgniku rahaline nõue. Nimetatud säte (sh koostoimes TMS §-ga 111) ei andnud aga alust arestida võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku nõuet maksuhalduri vastu (kolmanda isiku tagastusnõuet). Olukord võiks olla erinev juhul, kui kaebaja ja MTI vaheline lepinguline kohustus määratleks muuhulgas selle, et nõue kuulub täitmisele konkreetse tagastusnõude arvelt, kuid käesoleval juhul see 08.10.2012 lepingus määratletud ei ole.

33. Hagi esitamist maakohtusse põhjendas vastustaja esindaja kohtuistungil asjaoluga, et kaebaja ei täitnud vaidlustatud korralduse punkti 2 (kohustus esitada taotlus enammakse kandmiseks MTI maksuvõla katteks) ning maksuhalduril puudub alus enammakse sunniviisiliseks äravõtmiseks MTI maksuvõla katteks. Ka tsiviilasjas nr 2-13-801 esitatud hagist nähtub, et kuna MTA 14.12.2012 korraldus on täitmata, siis esitab hageja TMS § 118 lg 1 alusel kohtule võlgniku MTI asemel 08.10.2012 kinnistute müügilepingust tuleneva nõude täitmise hagi. Tsiviilhagi esitamine ei selgita, millisel õiguslikul alusel on kaebaja tagastusnõude täitmisest (MKS § 106 lg-s 2 sätestatud korras) keeldutud ning tema ettemaksukonto arestitud. Pigem kinnitab tsiviilkohtule esitatud hagi, et maksuhalduril puudub õiguslik alus kaebaja ettemaksukontol olevatele vahenditele sissenõude pööramiseks (ja sellega seoses tagastusnõude osaliseks täitmata jätmiseks). Kuna hagi siiani rahuldatud ei ole, siis toimub järelikult kaebaja tagastusnõude täitmisega (summas 29 983 eurot) viivitamine ilma õigusliku aluseta. c. Kokkuvõte ja menetluskulude jaotus

34. Lähtudes eeltoodust, leiab ringkonnakohus, et vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et vaidlustatud korraldus kuulub tühistamisele selle ebaselguse ning puuduliku põhjendamise tõttu. Samuti on halduskohus põhjendatult rahuldanud kaebaja kohustamisnõuded. Vastustaja ei ole käesolevas asjas arusaadavalt põhjendanud, millisel õiguslikul alusel on keeldutud kaebaja tagastusnõude täitmisest ja arestitud ettemaksukonto (ettemaksukontol olev rahaline nõue), seega tuleb asuda seisukohale, et ta-

3-13-449 11(11) gastusnõude osaline mittetäitmine (MKS § 106 lg 2 teise lauses sätestatud korras) on õigusvastane. Halduskohus on põhjendatult kohustanud vastustajat kaebaja tagastusnõude täitmiseks ning viivitatud aja eest intressi tasumiseks. Kohustamisnõude rahuldamine, mitte kaebaja tagastusnõude täitmise taotluse uueks otsustamiseks saatmine vastustajale, on põhjendatud, sest tagastusnõude täitmiseks (ettemaksukontole kantud enammakse tagastamiseks isiku taotlusel) maksuhalduril kaalutlusõigus puudub (MKS § 106 lg 2 teine lause, määruse nr 51 § 14).

35. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tallinna Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 498,32 eurot. Apellatsiooniastmes on kaebaja taotlenud menetluskulude väljamõistmist täiendavalt summas

288 eurot. Kulu on kantud ja selle suurus põhjendatud. Arvestades, et ringkonnakohus jätab vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuulub vastav summa HKMS § 108 lg 1 alusel vastustajalt väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

Virgo Saarmets

Kaire Pikamäe