4-14-4886/25 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 4-14-4886

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. novembril 2014, Tallinn Väärteoasja number 4-14-4886 Kohtukoosseis eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Väärteoasi Jüri Käige väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 26.08.2014 otsus Kaebuse esitaja Tõlk Kohtuvälise menetleja esindaja Jüri Käige (ik: 35511100315) Svetlana Talli Jaak Paju

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 26.08.2014 otsus Jüri Käige väärteoasjas nr 4-14-4886 jätta muutmata. 2. Jüri Käige apellatsioon jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvekeskuse korrakaitsebüroo väärteomenetleja Helen Roos koostas 14.05.2014 väärteoprotokoll nr AB 1312218 selle kohta, et Jüri Käige 06.05.2014 kella 18:40 ajal juhtis Tallinnas XXXXX XX maja nr XX juures mootorsõidukit VW Golf, registreerimismärgiga XXX XXX, ning tagurdamisel ei hoidunud

2 kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara ja sõitis otsa pargitud sõidukile põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju AM-le. J. Käige lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata. Oma niisuguse tegevusega rikkus J. Käige liikusseadus (LS) § 16 lg 1 ja § 169 lg 5 nõudeid ning pani sellega toime LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärteod. Leides, et J. Käiget tuleks karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja vastavalt VTMS §-le 71 Harju Maakohtule arutamiseks.

2. Harju Makaohus määras arutada väärteoasja avalikul kohtuistungil 26.08.2014 kell 12:00 ja saatis kutsed kohtuistungile ilmumiseks menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Menetlusalune isik J. Käige sai kohtukutse allkirja vastu kätte 21.07.2014 (tl 29). Väärteoasja arutamisele 26.08.2014 kell 12:00 toimunud kohtuistungile menetlusalune isik J. Käige ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise põhjustest. Seetõttu arutas kohus väärteoasja VVTMS § 90 lg 1 alusel ilma menetlusaluse isiku osavõtuta.

MAAKOHTU SEISUKOHT 3. 26.08.2014 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-14-4886 mõistis Harju Maakohus J. Käige süüdi LS § 223 lg 1 järgi ja karistas teda 5 päeva pikkuse arestiga ning LS § 236 lg 1 järgi ja karistas teda 5 päeva pikkuse arestiga. LS § 236 lg 2 alusel kohaldas kohus J. Käigele lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Aresti kandmisele kohustas kohus J. Käiget asuma hiljemalt 01.11.2014. Tähtaegselt aresti kandmisele mitteasumisel määras kohus kohaldada J. Käige suhtes sundtoomist arestimajja. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtus õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada J. Käiget edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus arvestas, et isikut on varem väärteokorras karistatud 7 korda (tl 21 – 23), rahatrahvid on kõik tasumata. Kuivõrd varasemalt määratud rahatrahvid ei ole avaldanud karistusena soovitud mõju ning isik jätkas õigusrikkumiste toimepanemist, leidis kohus, et isikule tuleb määrata arest. Kohus arvestas ka seda, et kuna isikul puudub kindel sissetulek, siis on rahatrahvi maksmine raskendatud.

APELLATSIOON 4. Harju Maakohtu 26.08.2014 otsuse peale esitas apellatsiooni J. Käige, kes vaidlustab maakohtu otsust karistuse liigi osas, paludes talle mõistetud arest asendada rahatrahviga. Apellant põhjendab oma taotlust sellega, et tal on praegu võimalik rahatrahvi tasuda, sest lähemal ajal müüb ta oma auto ning selle eest makstakse talle koheselt raha. J. Käige kinnitab, et ta õigustab usaldust ning lubab lähemal ajal rahatrahvi tasuda.

RINGKONNAKOHTU ISTUNG 5. Ringkonnakohtu istungil jäi menetlusalune isik esitatud apellatsiooni juurde ning palus see rahuldada. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles apellatsioonile vastu ning seletas, et J. Käige on varem korduvalt väärteokorras karistatud, temale määratud rahatrahve ei maksnud ning jätkas väärtegude toimepanemist. Menetlusalune isik on samuti varem kohtulikult karistatud KarS § 424 järgi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.

3 J. Käige vaidlustab maakohtu otsust karistuse liigi osas, paludes talle karistuseks mõistetud 10 päeva pikkune arest asendada rahatrahviga põhjendusel, et tal on võimalik nüüd aresti tasuda auto müügist saadavast rahast. Ringkonnakohus leiab, et apellandi niisugune väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks J. Käigele mõistetud karistuse osas. Harju Maakohus on J. Käigele karistuse mõistmisel õigesti arvestanud asjaolu, et J. Käiget on väärtegude, sh liiklusrikkumiste, toimepanemise eest ka varem korduvalt karistatud ning temale varem karistuseks mõistetud rahatrahvid on kõik tasumata. Seetõttu ei pidanud kohus võimalikuks karistada J. Käiget rahatrahviga ning pidas vajalikuks kohaldada karistuseks aresti. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu niisugune seisukoht on põhjendatud, kuivõrd J. Käige on vaatamata varasematele karistustele jätkanud väärtegude toimepanemist. Seega ei ole varem kohaldatud karistused tema puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades J. Käige õigusrikkumiste korduvust ning samuti ka seda, et talle varasemate karistustena kohaldatud rahatrahvid on tasumata, on põhjendatud tema suhtes raskemaliigilisema karistusena aresti mõistmine. Seoses apellandi väitega, et tal on võimalik nüüd aresti tasuda auto müügist saadavast rahast, märgib aga ringkonnakohus, et esiteks on apellandi niisugune väide tõenditele mittetuginev ja seetõttu paljasõnaline. Teiseks märgib ringkonnakohus, et karistuse mõistmisel lähtub kohus vajadusest mõjutada isikut edaspidi õiguserikkumistest hoiduma. Seda eesmärki ei kaalu aga kuidagi üles apellandi väide võimaluse kohta seekord rahatrahvi tasuda. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kui arestkaristusest kergemaliigilisem karistus oma eesmärki ei täida, ei ole võimalik seda kohaldada. Ringkonnakohus nõustub J. Käigele mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, J. Käigele mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud Harju Maakohtu 26.08.2014 otsuse muutmata ja J. Käige apellatsiooni rahuldamata.

Pavel Gontšarov Meelika Aava Ivi Kesküla