3-14-51097/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 5. november 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51097 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 17. juuni 2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17. juuni 2014. a määrus muutmata. 2. Jätta A. Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. 3. Vabastada A. Maksimov riigilõivu tasumise kohustusest 2. septembri 2014. a määruskaebuse esitamisel. 4. Võtta menetlusse 2. septembri 2014. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 26. augusti 2014. a määruse peale, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse. 5. Jätta rahuldamata 2. septembri 2014. a määruskaebus ja muutmata Tartu Halduskohtu 26. augusti 2014. a määrus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. A. Maksimov esitas 4. detsembril 2013 vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovis kahju hüvitamist summas 200 000 eurot. A. Maksimov nõudis kahju hüvitamist alates 2008. aastast 5,5 aasta (2000 päeva) eest. Taotluse kohaselt ei ole vangla lasknud kaebajal öösiti normaalselt magada ja päeval vaikuses elada. Tartu Vangla jättis kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata osas, mis puudutas kinnipidamistingimusi enne 4. detsembrit 2010, ja rahuldamata osas, mis puudutab kinnipidamistingimusi alates 4. detsembrit 2010.

2. A. Maksimov esitas 4. juunil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et ta on saanud Tartu Vangla 3. juuni 2014. a vastuse nr 1-13/239-2 ja pöördub hagiga kohtusse. Veel palus A. Maksimov võimaldada talle kaitsja. 3. Tartu Halduskohus 17. juuni 2014. a määruse resolutsiooni p-ga 1 jättis A. Maksimovi kaebuse käiguta ning palus kaebajal kahju tekkimise asjaolusid täpsustada. Puuduste kõrvaldamiseks andis halduskohus kaebajale 10 päeva alates nimetatud määruse kättesaamisest (resolutsiooni p 2). Sama määruse resolutsiooni p-ga 3 jäeti A. Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt: 3.1. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemisega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et A. Maksimov on võimeline ise oma õigusi kaitsma. 3.2. Halduskohtul lasuva uurimispõhimõtte kohaselt peab kohus vajadusel kaebajat suunama ja abistama. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. A. Maksimov esitas 1. juulil ja 6. juulil kokku kolm määruskaebusena tõlgendavat avaldust, milles küsib, kust saada vahendeid, et tasuda riigilõiv, kui ta asub vanglas ja tal pole tööd. Kaebaja palub avaldustes ta riigilõivu tasumisest vabastada ning võimaldada talle kaitsja. Veel märgib kaebaja, et talle ei anta isegi kaitsjat. 5. Tartu Halduskohtu 26. augusti 2014. a määrusega tagastati A. Maksimovi kaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi. Määruse põhjenduste kohaselt: 5.1. Tartu Halduskohtu 17. juuni 2014. a määrusega anti kaebajale võimalus puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja nimetatud määruse koos tõlkega kätte 30. juunil 2014. Viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 10. juulil 2014. Kaebaja ei ole kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi. 5.2. A. Maksimov on Tartu Halduskohtusse 2014. a pöördunud üle 150 korra, enamikel juhtudest on tema kaebused jäetud käiguta, kusjuures kohus on selgitanud, milles seisnevad kaebuse puudused ning andud võimaluse nende kõrvaldamiseks. 5.3. HKMS § 41 lg 1 ls 2 kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebus seetõttu sellisel kujul menetletav. 5.4. Kuna kaebaja on korduvalt avaldanud, et tema eesmärgiks on korduvate kaebuste ja taotlustega üle koormata nii kohus kui ka haldusorgan, ei andnud halduskohus A. Maksimovile täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. 5.5. Kuna kaebus tagastatakse, siis ei võtnud kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas. 6. Tartu Halduskohtu 26. augusti 2014. a määrusega võeti A. Maksimovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 17. juuni 2014 määrusele resolutsiooni p 3 osas menetlusse ning jäeti A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja edastati see läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Määruse põhjenduste kohaselt: 6.1. A. Maksimovi 6. juuli 2014. a määruskaebuse põhjendused on lakoonilised ning kaebaja ei ole täpsustanud, millises ulatuses ta Tartu Halduskohtu määrust vaidlustab ja millist lahendit soovib. Menetlusökonoomiast lähtuvalt ei pidanud halduskohus vajalikuks jätta 2

määruskaebust käiguta, kuna kaebaja pöördumistest nähtub vaidlustatav kohtumäärus ning puudub alus määruskaebuse tagastamiseks. 6.2. Tartu Halduskohtu 17. juuni määrus haldusasjas nr 3-14-51097 on seaduslik ja põhjendatud. Halduskohus leidis, et A. Maksimovi määruskaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. 7. A. Maksimov märkis 2. septembril 2014 esitatud määruskaebuses, et absurdne on kohtu väide, et kaebuse esitaja eesmärk on kohut kaebustega koormata. Kaebaja lisas, et kuivõrd kaebustest tuleb ilmne vastus vangla kahjuks, siis sellepärast ei taha kohus vastu võtta kaebusi. 8. Tartu Halduskohus märkis 17. septembri 2014. a selgituses, et pöördumisest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul, et kohus on jätnud kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Halduskohus osutas, et 26. augusti 2014. a määrus ei ole määruskaebekorras vaidlustatav. Halduskohus selgitas, et kui kaebaja soovib vaidlustada midagi täiendavat peale riigi õigusabi andmata jätmise, tuleb selleks esitada määruskaebus konkreetse määruse peale ja jättis pöördumise tähelepanuta, kuna kaebaja avalduses puudus menetletav taotlus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 17. juuni 2014. a määruse üle. 10. Esmalt lahendab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 17. juuni 2014. a määruse peale esitatud määruskaebuse (I). Seejärel võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebuses esitatud riigi õigusabi taotluse kohta (II). Viimasena lahendab ringkonnakohus 2. septembril esitatud määruskaebuse (III). I 11. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu Tartu Halduskohtu 26. augusti 2014. a määruse resolutsioonis märgitule, mille kohaselt võeti menetlusse A. Maksimovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 17. juuni 2014. a määrusele resolutsiooni p-i 3 osas. Seonduvalt eespoolt märgituga on halduskohus jätnud ebaõigesti tähelepanuta A. Maksimovi määruskaebuses esitatud väited riigilõivu tasumise nõude osas. Halduskohus on 26. augusti 2014. a määruses A. Maksimovi määruskaebust liiga kitsalt tõlgendanud ning on määruskaebuse menetlusse võtnud ainult riigiõigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus käsitleb määruskaebust selliselt, et A. Maksimov soovib vaidlustada 17. juuni 2014. a määrust ka riigilõivu tasumise nõude osas. 12. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus 26. augusti 2014. a määruses õigesti leidnud, et määruskaebuse põhjendused on lakoonilised ning kaebaja ei ole täpsustanud, millises ulatuses ta Tartu Halduskohtu määrust vaidlustab ja millist lahendit soovib. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 17. juuni 2014. a määruses esitatud seisukohtadega nii taotluse osas riigi õigusabi saamiseks kui ka riigilõivu tasumise nõude osas ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. 13. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. juuni 2014. a määrus muutmata. 3

II 14. 6. juulil 2014. a esitatud avalduses palub A. Maksimov võimaldada talle kaitsja. Ringkonnakohus tõlgendab seda kaebaja soovina saada riigi õigusabi määruskaebuse läbivaatamisel. Tartu Halduskohus ei ole 26. augusti 2014. a määruses antud taotlust käsitlenud ja on jätnud taotluse tähelepanuta. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A. Maksimovi määruskaebus on ringkonnakohtule arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei mõjuta määruskaebuse lahendamist, siis on kaebaja võimeline oma õigusi määruskaebuse esitamisel ise kaitsma, mistõttu jääb esitatud riigi õigusabi taotlus rahuldamata. III 15. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Tartu Halduskohtu 26. augusti 2014. a selgitusest nähtuvalt on halduskohus tõlgendanud A. Maksimovi määruskaebust selliselt, et kaebaja vaidlustab 26. augusti 2014. a määrust, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Seega uurimispõhimõttest tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. Ringkonnakohus leiab, et 2. septembril 2014 esitatud määruskaebuses märgitut arvestades on võimalik aru saada määruskaebuse esitaja tahtest vaidlustada halduskohtu 26. augusti 2014. a määrust, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse. Halduskohus on 17. septembri 2014. a selgituses jätnud eeltoodu põhjendamatult tähelepanuta. 16. HKMS § 207 lg 3 sätestab, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates jäetud ebaõigesti menetlusse võtmata, tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse, millega jäeti määruskaebus menetlusse võtmata, ja lahendab määruskaebuse. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et ei ole mõistlik saata asja tagasi halduskohtusse määruskaebuse esitaja 2. septembril 2014 esitatud määruskaebuse menetlemiseks, vaid ringkonnakohtul on võimalik ise kontrollida 2. septembril 2014 esitatud määruskaebusega vaidlustatud halduskohtu 26. augusti 2014. a määruse seaduslikkust. Ringkonnakohus leiab, et A. Maksimovi 2. septembri 2014. a määruskaebus tuleb menetlusse võtta, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades (HKMS § 204 lg 2) ning vastab seaduses sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta. Kuigi A. Maksimovil on määruskaebuse esitamisel tasumata riigilõiv, siis kaebaja isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebajal ei ole vahendeid riigilõivu tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt ja menetlusökonoomiast lähtuvalt vabastab ringkonnakohus A. Maksimovi riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel 26. augusti 2014. a määrusele, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse. 17. Halduskohus on 26. augusti 2014. a määruses põhjendanud, mis tingis A. Maksimovi kaebuse tagastamise. Kaebuse tagastamise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. 4

18. Eeltoodust tulenevalt vabastab ringkonnakohus A. Maksimovi riigilõivu tasumisest 2. septembri 2014. a määruskaebuse esitamisel 26. augusti 2014. a määrusele, millega Tartu Halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse; võtab ringkonnakohus menetlusse 2. septembri 2014. a määruskaebuse 26. augusti 2014. a määrusele; jätab 2. septembri 2014. a määruskaebuse rahuldamata ning 26. augusti 2014. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 5