3-14-50899/39 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

05.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50899

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus kahju hüvitamise nõudes

summas 1000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aleksei Maksimovi 07.09.2014 esitatud

määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määrus Aleksei

Maksimovi 16.07.2014 esitatud määruskaebuse tagastamise osas (resolutsiooni p

3).

2. Anda Aleksei Maksimovile menetlusabi ning

vabastada ta riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse

peale 16.07.2014 määruskaebuse esitamisel.

3. Võtta menetlusse Aleksei Maksimovi 16.07.2014. a

määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse peale.

4. Jätta rahuldamata Aleksei Maksimovi 16.07.2014

esitatud määruskaebus ja jätta Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse

resolutsioon muutmata ning muuta määruse põhjendusi menetlusabi taotluse

osas, asendades need käesolevas määruses toodud põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 23.05.2013 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi kaebus (tl 2), milles ta märkis, et

sai Tartu Vangla 20.05.2014. a vastuse nr 1-13/122-2, millega ta ei ole nõus ning pöördub

hagiga kohtu poole summas 1000 eurot. Lisaks palus A. Maksimov võimaldada talle kaitsja.

2. Tartu Halduskohus jättis 26.05.2014. a määrusega (tl 7-8) A. Maksimovi taotluse riigi

kulul õigusabi saamiseks rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste

kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest.

Kohus leidis, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning

edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et A. Maksimov on võimeline ise kaitsma oma

õigusi. Kohus märkis, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus

kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mistõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et

kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Ühtlasi märkis kohus, et uurimispõhimõttest

tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud

asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kohus leidis, et esineb riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 7 lg 1 pst 1 tulenev alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, mistõttu

puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse

kindlakstegemiseks.

Kohus märkis, et kaebajal tuleb kohtule täpsustada, kas ta soovib kohtule esitada

hüvitamiskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 4 alusel. Viimasel

juhul tuleb kaebajal vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-dele 6 ja 7 täpsustada, millise haldusakti või

toiminguga, millise haldusorgani poolt ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati,

milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle väidetava

õigusvastase tegevusega saabunud. Kohus tõi välja, et kaebuse materjalidele ei ole lisatud

tõendit riigilõivu tasumise kohta (riigilõivuseaduse (RLS) § 57¹ lg 2), mistõttu tuleb kaebajal

selgitada, kas riigilõiv on tasutud või kui kaebaja leiab, et tal puuduvad vahendid riigilõivu

tasumiseks, on tal õigus esitada kohtule taotlus riigilõivust vabastamiseks.

3. A. Maksimov esitas 04.06.2014 määruskaebuse (tl 14), milles ta märgib, et ei ole nõus

kohtu arvamusega, kuna ei ole kaitsjat ning rikutud on Põhiseadust. Veel on A. Maksimov

küsinud, kust võtta vahendeid riigilõivu jaoks.

4. Tartu Halduskohus tagastas 30.06.2014. a määrusega (tl 24-24p) A. Maksimovi kaebuse,

kuna kaebaja ei ole kuni käesoleva määruse tegemiseni kaebuses esinenud puudusi

kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse nõude alust ega esitanud vastavaid põhjendusi, ning ei

ole tasunud riigilõivu ega esitanud riigilõivust vabastamise taotlust. Kohus märkis, et kuna

kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust, s.h kaebajale saabunud tagajärgi, millega seoses nõue

esitatakse, siis ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lg 1 p-des 5-9 toodud nõuetele ning

seetõttu ei ole käesoleval kujul menetletav. Kohus osutas, et ei saa kaebaja asemel asuda

kaebuse alust sisustama kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. Arvestades asjaolu, et

kaebaja on ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju taotluste ja

kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pidanud kohus vajalikuks anda

kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks.

5. A. Maksimov esitas 16.07.2014 määruskaebuse (tl 34) Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a

määruse peale, milles ta märkis, et ei ole nõus kohtu arvamusega, kuna ei olnud kaitsjat ning

selge ei ole kohtu seisukoht ja nõuded.

6. Tartu Halduskohus jättis 01.08.2014. a määrusega (tl 38-38p) käiguta A. Maksimovi

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse peale ja andis kaebajale puuduste

kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus osutas, et kaebaja ei ole

määruskaebuses märkinud, millises osas ta vaidlustab halduskohtu määrust ehk

ringkonnakohtule esitatavat taotlust ning ilma kaebaja taotluseta ei ole kohtul võimalik

määruskaebust menetleda. Lisaks märkis kohus, et määruskaebuses ei ole esitatud andmeid

riigilõivu tasumise kohta (RLS § 57¹ lg 6), millest tulenevalt tuleb A. Maksimovil esitada

kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument ning juhul, kui A. Maksimov leiab, et tal ei ole

maksejõuetusest tingituna võimalik tasuda riigilõivu, on tal õigus taotleda riigilõivu

tasumisest vabastamist.

7. A. Maksimov esitas 07.08.2014 avalduse (tl 44), milles ta märkis, et sai 02.08.2014. a

määruse kätte ning ei ole kohtuga nõus, kuna ei ole kaitsjat. Lisaks märkis ta, et riigilõivu

tasumise nõue on absurdne, kuna tal ei ole sissetulekut ega tööd.

8. Tartu Halduskohus võttis 21.08.2014. a määrusega (tl 49-50) menetlusse A. Maksimovi

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.05.2014. a määruse peale, jättis A. Maksimovi

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.05.2014. a määruse peale rahuldamata ja edastas selle

Tartu Ringkonnakohtule ning tagastas A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu

30.06.2014. a määruse peale (resolutsiooni p 3).

Halduskohus keeldus juhindudes HKMS § 206 lg-st 1, § 187 lg 3 p-st 3 ja lg-st 4 A.

Maksimovi määruskaebust Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse peale menetlusse

võtmast ning tagastas määruskaebuse riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Halduskohus märkis,

et 01.08.2014. a määrusega jättis Tartu Halduskohus määruskaebuse käiguta, andis puuduste

kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja ning muuhulgas juhtis halduskohus tähelepanu vajadusele

tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus. Halduskohus viitas, et nimetatud määruse sai

A. Maksimov kätte 06.08.2014 ning seega saabus tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks

18.08.2014. Halduskohus märkis, et 08.08.2014 saabunud avalduses ei taotle A. Maksimov

enda vabastamist riigilõivu tasumisest ning 21.08.2014. a määruse tegemise ajani ei ole ta

esitanud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti. Halduskohus selgitas, et RLS § 571 lg 6

kohaselt tuleb halduskohtumenetluses määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot

ning kaebuse tagastamise peale esitatud määruskaebuse puhul ei näe RLS § 22 ette

riigilõivuvabastust. Halduskohus asus seisukohale, et kohtul ei ole võimalik seega menetleda

määruskaebust, kui selle esitamisel ei ole tasutud riigilõivu ega esitatud menetlusabi taotlust

ning määruskaebuse esitaja pole seda puudust kõrvaldanud ka selleks kohtu poolt antud

tähtaja jooksul.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. A. Maksimov esitas 07.09.2014 määruskaebuse (tl 64) Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a

määruse peale, milles ta märkis, et ilma kaitsjata ei ole kohtu seisukoht selge ja tal ei ole

kaitsjat.

10. Tartu Halduskohus jättis 23.09.2014. a määrusega (tl 70-71) A. Maksimovi

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määruse peale käiguta ja andis kaebajale

puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus osutas, et

määruskaebuses ei ole esitatud andmeid riigilõivu tasumise kohta (RLS § 57¹ lg 6) ega

menetlusabi taotlust, millest tulenevalt tuleb A. Maksimovil esitada kohtule riigilõivu tasumist

tõendav dokument ning juhul, kui A. Maksimov leiab, et tal ei ole maksejõuetusest tingituna

võimalik tasuda riigilõivu, on tal õigus taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist.

11. A. Maksimov esitas 05.10.2014 pöördumise (tl 78), milles ta märkis, et sai 23.09.2014. a

määruse kätte. A. Maksimov palus vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole

vahendeid sissetulekut ega tööd. Veel märkis kaebaja, et vaidlustab 26.05.2014. a

kohtumäärust kohtupoolse keeldumise osas. A. Maksimov viitas, et kõik ei ole selge, mis

kohus tahab, kuna ei ole kaitsjat. A. Maksimov selgitas, et kaitsjaga oleks küsimus lahendatud

1 tunniga.

12. Tartu Halduskohus vabastas 22.10.2014. a määrusega A. Maksimovi riigilõivu tasumisest

määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 21.08.2014. a määruse resolutsiooni p-i 3 peale; jättis määruskaebuse Tartu peale

rahuldamata ning edastas määruskaebused koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule

läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et A. Maksimovi 07.09.2014 esitatud määruskaebus tuleb

rahuldada ja Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määruse resolutsiooni punkt 3 tühistada,

millega halduskohus tagastas Aleksei Maksimovi määruskaebuse halduskohtu 30.06.2014. a

määruse peale. Ringkonnakohus võtab menetlusse Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse

peale 16.07.2014 esitatud A. Maksimovi määruskaebuse, jätab selle määruskaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse muutmata.

14. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha A. Maksimovi 07.09.2014 esitatud

määruskaebuse osas (I) ning seejärel 16.07.2014 esitatud määruskaebuse osas (II).

I

15. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Seega uurimispõhimõttest tulenevalt tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. A. Maksimov ei

ole 07.09.2014 esitatud määruskaebuses ega 05.10.2014 esitatud puuduste kõrvaldamise

avalduses selgesõnaliselt esitanud kohtumääruse tühistamise taotlust. Siiski on

ringkonnakohtu hinnangul halduskohus 22.10.2014. a määruses õigesti leidnud, et esitatud

määruskaebuses märgitut arvestades on võimalik aru saada kaebaja tahtest vaidlustada

halduskohtu 21.08.2014. a määruse resolutsiooni p-i 3, millega kohus tagastas 16.07.2014. a

määruskaebuse halduskohtu 30.06.2014. a määruse peale.

16. Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määruse resolutsiooni p-st 3 nähtuvalt tagastas kohus

16.07.2014 esitatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse peale, kuna

A. Maksimov ei kõrvaldanud kohtu 01.08.2014. a määrusega antud tähtajaks määruskaebuse

puudusi. Puudustena nimetas kohus 01.08.2014. a määruses asjaolusid, et A. Maksimov ei ole

määruskaebuses märkinud, millises osas ta halduskohtu 30.06.2014. a määrust vaidlustab ning

tasumata on riigilõiv 15 eurot. Halduskohus asus 21.08.2014. a määruses seisukohale, et

16.07.2014 esitatud määruskaebusega vaidlustab A. Maksimov 30.06.2014. a määrust,

millega kohus tagastas tema kaebuse. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud halduskohtu

tõlgendusega. Riigilõivu osas asus halduskohus seisukohale, et määruskaebuse esitaja ei ole

antud puudust kõrvaldanud ega ka menetlusabi taotlust esitanud, mistõttu ei ole võimalik

määruskaebust menetleda. Ringkonnakohus eeltoodud osas halduskohtuga ei nõustu. A.

Maksimov on 07.08.2014. a pöördumises, mida saab käsitleda puuduste kõrvaldamise

avaldusena, märkinud, et absurdne on nõuda riigilõivu tasumist sissetulekuta inimeselt.

Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodut võimalik tõlgendada taotlusena menetlusabi

saamiseks riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel 30.06.2014. a

määruse peale. Halduskohus on 21.08.2014. a määrust tehes jätnud eeltoodu põhjendamatult

tähelepanuta. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et ei ole

mõistlik saata asja tagasi halduskohtusse, vaid ringkonnakohtul on võimalik ise lahendada

menetlusabi taotlus ja otsustada määruskaebuse menetlusse võtmine Tartu Halduskohtu

30.06.2014. a määruse peale.

Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1

kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 näeb ette

füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud, mis on sätestatud imperatiivselt ning seega

on kohtul kohustus nende esinemisel menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt

ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi

taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele

eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud,

sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud

summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Halduskohus on nii 01.08.2014. a

kui ka 21.08.2014. a määrustes õigesti märkinud, et RLS § 57¹ lg 6 kohaselt tuleb kohtu

tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Menetlusabi

andmise võimaluse väljaselgitamiseks tuleb kohtul hinnata isiku menetlusabi taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu keskmist kuusissetulekut. Riigilõivu tasumisest vabastamise

taotluse esitas A. Maksimov 07.08.2014, millest lähtuvalt tuleb käesolevas asjas hinnata tema

sissetulekut ajavahemikul 07.04.2014 kuni 06.08.2014. Vanglasisese isikukonto andmete

kohaselt on A. Maksimovil eeltoodud perioodil kontol jääk 0,05 eurot ja sissetulek puudub.

Kuna A. Maksimov on määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks maksejõuetu, siis seega on

menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud, mistõttu ringkonnakohus vabastab A.

Maksimovi HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel 30.06.2014. a määruse peale määruskaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest. Eeltoodust lähtuvalt tuleb menetlusse võtta A. Maksimovi

poolt 16.07.2014 esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määrus peale.

17. Eeltoodud põhjustel ringkonnakohus rahuldab A. Maksimovi 07.09.2014 esitatud

määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määruse kaebaja 16.07.2014

esitatud määruskaebuse tagastamise osas (resolutsiooni p 3).

II

18. HKMS § 210 lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud,

tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral

saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.

19. Kuna ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määruse kaebaja

16.07.2014 esitatud määruskaebuse tagastamise osas ning vabastab A. Maksimovi

määruskaebuselt riigilõivu tasumisest, siis tuleb menetlusse võtta kaebaja 16.07.2014 esitatud

määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse peale ning kontrollida kohtumääruse

seaduslikkust. Ringkonnakohus mõistab A. Maksimovi 16.07.2014 esitatud määruskaebuses

märgitut, milles ta ei nõustunud kohtu arvamusega selliselt, et A. Maksimov vaidlustab

halduskohtu 30.06.2014. a määrust, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse.

20. Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse kohaselt tagastas kohus A. Maksimovi kaebuse.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse tagastamise alusena

HKMS § 121 lg 1 p-i 2. A. Maksimovile on halduskohtu poolt 26.05.2014. a määruses

selgitatud, millised on kaebuses esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole kaebus

menetletav. Kaebaja ei ole halduskohtusse 04.06.2014 esitatud puuduste kõrvaldamise

avalduses märkinud, et talle jääb 19.05.2014. a määruses kohtu poolt selgitatu mingiski osas

arusaamatuks, vaid on üksnes märkinud, et ei ole nõus kohtu arvamusega ja küsinud, kust

võtta vahendeid riigilõivu jaoks. Ka ei ole A. Maksimov taotlenud puuduste tähtaja

pikendamist. Arvestades, et A. Maksimov on ajavahemikus 01.01.2014 kuni 31.05.2014

esitanud Tartu Halduskohtule 104 kaebust, siis saab pidada usutavaks, et kaebaja on võimeline

menetlusdokumente koostama ja menetluses osalema. Kohus on õigesti märkinud, et ei saa

kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt.

Halduskohus on õigesti märkinud, et A. Maksimov on halduskohtu määruse venekeelse tõlke

kätte saanud 03.06.2014 (tl 13) ning 10päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes

13.06.2014. Kuna kaebaja ei ole kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses

esinenud puudusi, s.o täpsustanud kaebuse nõude alust ega esitanud vastavaid põhjendusi, siis

ei saanud halduskohus A. Maksimovi kaebust menetlusse võtta. A. Maksimov ei ole

halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul ei

olnud põhjust veelkord täiendava tähtaja andmiseks kaebuse puuduste kõrvaldamiseks.

Kuivõrd kaebuses esinenud puudused takistavad selle menetlemist, siis oli ringkonnakohtu

hinnangul A. Maksimovi kaebuse tagastamine õiguspärane.

21. Riigilõivu osas asus halduskohus seisukohale, et kaebaja ei ole antud puudust kõrvaldanud

ega ka menetlusabi taotlust esitanud, mistõttu ei ole võimalik kaebust menetleda.

Ringkonnakohus eeltoodud osas halduskohtuga ei nõustu. A. Maksimov on 04.06.2014. a

pöördumises, mida saab käsitleda puuduste kõrvaldamise avaldusena, küsinud, et kust võtta

vahendeid riigilõivu jaoks. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodut võimalik tõlgendada

taotlusena menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.

Halduskohus on 30.06.2014. a määrust tehes jätnud eeltoodu põhjendamatult tähelepanuta.

Seonduvalt kaebaja poolt esitatud riigilõivust vabastamise taotlusega märgib ringkonnakohus,

et kuna kaebuse tagastamine on õiguspärane, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta

seisukohta kaebaja taotluse osas.

22. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus A. Maksimovi 16.07.2014 esitatud

määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel