3-14-51083/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

05.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51083

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.08.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.08.2014. a määrus

A. Maksimovi poolt esitatud kaebuse tagastamise osas (resolutsiooni p 1) ning kaebaja

poolt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 2)

muutmata.

2. Jätta A. Maksimovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 30.05.2014 Tartu Halduskohtule kolm analoogse sisuga avaldust (tl 1,

5, 9), mida saab tõlgendada kaebusena. A. Maksimov märkis, et Tartu Vangla direktor ei võta

vastu direktorile adresseeritud avaldusi ning võimatu on kirja teel kaebust või avaldust saata.

Veel märkis kaebaja, et isikukonto väljastamine ühe kaupa vangla administratsiooni poolt on

ilmselge rikkumine. A. Maksimov selgitas, et vangla direktor annab ühe vastuse mitmele

avaldusele, kuid direktor peaks andma vastuse igale avaldusele individuaalselt.

2. Tartu Halduskohus 12.06.2014. a määrusega (tl 13-13p) jättis A. Maksimovi kaebuse

käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

Halduskohus märkis, et A. Maksimov ei ole märkinud kaebuse nõuet vastavalt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 37. Ühtlasi selgitas halduskohus, et kaebusele

tuleb lisada andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus.

3. A. Maksimov esitas 01.07.2014 määruskaebuse (tl 20), milles märkis, et kohtu positsioon

on arusaamatu ning küsib, kust võtta vahendeid, et maksta riigilõiv. Lisaks küsis A.

Maksimov, kust võtta kaitsja ning märkis, et ta ootab abi.

4. Tartu Halduskohus 26.08.2014. a määrusega (tl 24-25) tagastas A. Maksimovi kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus leidis, et esitatud kujul ei ole A. Maksimovi kaebus

kohtus menetletav. Halduskohus selgitas, et halduskohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse

alust sisustama kaebaja lakooniliste avalduste pinnalt. Halduskohus märkis, et kaebuses ja

puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud andmetest ei nähtu vaidlusaluse tegevuse sisu ega

kaebuse faktiline põhjendus ning seega ei vasta kaebus HKMS § 38 lg-s 1 toodud nõuetele.

Halduskohus märkis, et kuni 26.08.2014. a määruse tegemiseni ei ole kaebaja kaebuses

esinenud puudusi kõrvaldanud. Halduskohus selgitas, et A. Maksimov ei ole tasunud

riigilõivu ega taotlenud riigilõivust vabastamist kaebuse esitamisel. Halduskohus asus

seisukohale, et eeltoodud põhjustel ei ole kaebus sellisel kujul menetletav. Halduskohus

selgitas, et arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et

tema eesmärk taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea

kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste ning taotluste

esitamiseks.

Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata. Halduskohus mõistis kaebaja esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et

kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1

kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohus

selgitas, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning

edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi.

Halduskohus märkis, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus

kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et

kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Halduskohus selgitas, et uurimispõhimõttest

tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud

asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Maksimov esitas 02.09.2014 määruskaebuse (tl 31), milles kaebaja palus vabastada ta

riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid ega sissetulekut. A. Maksimov selgitas, et

kaebaja ei koorma kohut oma pöördumistega, kuna kaebuste sisu ei ole kohtus läbi vaadatud

ning probleem jääb alles. Kaebaja selgitas, et kuivõrd ei ole tingimusi, seadusi ja palju muud,

et normaalselt tööd teha, siis on tal vaja kaitsjat. Kaebaja palus kohtul aidata teda antud

küsimuses ja lahendada see probleem.

6. Tartu Halduskohus 29.09.2014. a määrusega (tl 36-36p) jättis A. Maksimovi

määruskaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse

kättesaamisest. Halduskohus selgitas, et kohtule ei ole üheselt arusaadav, kas kaebaja

vaidlustab lisaks 26.08.2014. a määruse resolutsiooni p-le 2 talle riigi õigusabi määramata

jätmisele ka määruse resolutsiooni p-i 1, millega tagastati tema kaebus. Halduskohus märkis,

et kaebajal tuleb kohtule esitada selgelt väljendatud taotlus, millises ulatuses ta Tartu

Halduskohtu 26.08.2014. a määrust käesolevas haldusasjas vaidlustab ja missugust lahendit ta

taotleb. Veel selgitas halduskohus, et kaebajal tuleb esitada faktilised ja õiguslikud väited

asjaolude kohta, millest tulenevalt ta leiab, et 26.08.2014. a määrus on õigusvastane.

7. A. Maksimov esitas 12.10.2014 pöördumise (tl 41), mida saab käsitleda puuduste

kõrvaldamise avaldusena. 12.10.2014 esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses märkis

A. Maksimov, et kaebaja vaidlustab ka 26.08.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1, millega

halduskohus tagastas kaebaja kaebuse. Lisaks palus A. Maksimov anda talle kaitsja.

8. Tartu Halduskohus 29.10.2014. a määrusega (tl 45-45p) vabastas A. Maksimovi riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel resolutsiooni p-i 1 osas; võttis menetlusse kaebaja

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.08.2014. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas; jättis

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.08.2014. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas

rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule

läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 26.08.2014. a

määruse resolutsiooni p-i 1 üle, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse,

ja resolutsiooni pi 2 üle, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigi

õigusabi saamiseks.

10. Esmalt kontrollib ringkonnakohus, kas 02.09.2014. a määruskaebus Tartu

Halduskohtu 26.08.2014. a määruse peale on õigesti menetlusse võetud ning lahendab

02.09.2014 esitatud määruskaebuse (I). Seejärel võtab ringkonnakohus seisukoha A.

Maksimovi 12.10.2014 esitatud riigi õigusabi taotluse osas (II).

I

11. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse

võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega

tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates

ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi

vaatamata.

12. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu

26.08.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on kaebaja märkinud, et vajab

kaitsjat, kuna tal ei ole tingimusi, seadusi ega muud normaalseks tööks. Määruskaebuse

põhjendused seonduvad riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisega. Sellest järelduvalt on

ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu

26.08.2014. a määruse resolutsiooni p-i 2 osas. 12.10.2014 esitatud puuduste kõrvaldamise

avalduses on A. Maksimov märkinud, et vaidlustab 26.08.2014. a määrust ka resolutsiooni

pi 1 osas, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse. Halduskohus vabastas kaebaja

HKMS § 110 lg 1 p 1 aluselt täielikult riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel

resolutsiooni pi 1 osas. Lisaks märkis halduskohus, et tulenevalt RLS § 22 lg 1 p-st 10 on

määruskaebuse esitamine resolutsiooni p-i 2 osas riigilõivuvaba. Seega on Tartu Halduskohus

29.10.2014. a määrusega A. Maksimovi määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

13. Tartu Halduskohus 26.08.2014. a määrusega tagastas halduskohus A. Maksimovi kaebuse.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse tagastamise alusena

HKMS § 121 lg 1 p-i 2. A. Maksimovile on halduskohtu poolt 12.06.2014. a määruses

selgitatud, millised on kaebuses esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole kaebus

menetletav ja antud 10-päevane tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

Halduskohus on õigesti märkinud, et A. Maksimov on määruse venekeelse tõlke kätte saanud

30.06.2014 (tl 19) ning 10päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 10.07.2014. Kuna

kaebaja ei ole kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi,

siis ei saanud halduskohus A. Maksimovi kaebust menetlusse võtta. A. Maksimov ei ole

halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul ei

olnud põhjust täiendava tähtaja andmiseks kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd

kaebuses esinenud puudused takistavad selle menetlemist, siis oli ringkonnakohtu hinnangul

A. Maksimovi kaebuse tagastamine õiguspärane.

14. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja riigi õigusabi

saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p-i 1 alusel riigi õigusabi

andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud

ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise.

15. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema

esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja

selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku

puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning

sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased

teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

16. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus rahuldamata A. Maksimovi määruskaebuse

ja muutmata Tartu Halduskohtu 26.08.2014. a määruse kaebuse tagastamise osas

(resolutsiooni p 1) ja A. Maksimovi poolt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise

osas (resolutsiooni p 2).

II

17. 12.10.2014 esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses palub A. Maksimov anda

talle kaitsja. Ringkonnakohus tõlgendab seda kaebaja soovina saada riigi õigusabi

määruskaebuse läbivaatamisel. Tartu Halduskohus on 29.10.2014. a määruses jätnud

ebaõigesti taotluse tähelepanuta. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi

taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks

menetlusabi taotletakse. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kaebaja

määruskaebus on ringkonnakohtule arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei mõjuta

määruskaebuse lahendamist, siis on A. Maksimov võimeline oma õigusi

määruskaebuse esitamisel ise kaitsma, mistõttu jääb esitatud riigi õigusabi taotlus

rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel