3-14-51096/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

05.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51096

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla 03.06.2014. a

vastusele nr 2-3/2690-2

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määrus

resolutsiooni p-i 3 osas muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 04.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis, et ta on

saanud Tartu Vangla 03.06.2014. a vastuse nr 2-3/2690-2 ja pöördub kohtusse. Veel palus

A. Maksimov võimaldada talle kaitsja.

2. Tartu Halduskohus 10.06.2014. a määrusega (tl 6-7) jättis A. Maksimovi taotluse riigi

kulul õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), kaebuse käiguta ja andis puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

Halduskohus märkis, et kaebajal tuleb kohtule täpsustada, kas kaebaja soovis halduskohtule

esitada hüvitamiskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 4 alusel.

Halduskohus leidis, et kaebajal tuleb vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-dele 6 ja 7 täpsustada,

millise haldusakti või toiminguga, millise haldusorgani poolt ja millisel perioodil talle

väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed

tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud. Veel selgitas

halduskohus, et kaebajal tuleb kaebuses selgesõnaliselt märkida, millised riigivastutuse

seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärjed saabusid või milles varaline kahju väljendus. Ühtlasi

märkis halduskohus, et kaebajal tuleb vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 esitada tõendid, mis

kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise

tõendiga tõendada soovitakse. Lisaks märkis halduskohus, et kaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks tuleb kaebajal märkida andmed riigilõivu tasumise kohta ja esitada kohtule

riigilõivu tasumist tõendav dokument. Halduskohus viitas, et riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg

2 kohaselt tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast,

mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Halduskohus

selgitas, et kui kaebaja leiab, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik

esitada halduskohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

Halduskohus ei pidanud vajalikuks jätta riigi õigusabi taotlust käiguta, et selgitada riigi

õigusabi taotlemise korda ja täpsustada kaebaja taotlust. Halduskohus selgitas, et kaebajale on

eelnevates kohtuasjades edastatud kohtu poolt riigi õigusabi näidisvorm ning selgitatud riigi

õigusabi andmise võimalusi. Halduskohus märkis, et mõistab käesolevas asjas esitatud riigi

õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks

halduskohtumenetluses. Halduskohus selgitas, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1

kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, ja leidis, et

eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning

edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et A. Maksimov on võimeline ise kaitsma oma

õigusi.

3. A. Maksimov esitas 19.06.2014 määruskaebuse (tl 13), milles ta märgib, et ei nõustu

kohtuniku arvamusega, kuna on rikutud Eesti Vabariigi konstitutsiooni ja peetakse kasutut

kirjavahetust, kuna kaebaja ei tunne seadusi.

4. Tartu Halduskohus 14.07.2014. a määrusega (tl 17-17p) võttis menetlusse A. Maksimovi

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1 osas; jättis

määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

5. Tartu Halduskohus 14.07.2014. a määrusega (tl 18-18p) tagastas A. Maksimovi kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

Halduskohus viitas, et andis 10.06.2014. a määrusega kaebajale võimaluse puuduste

kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kaaskirja ja kättetoimetamise

teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määruse koos tõlkega kätte

19.06.2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 20.06.2014 ja

viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 29.06.2014. Halduskohus

leidis, et kaebuses esitatud andmetest ei nähtu kaebuse alus, sh kaebajale saabunud tagajärjed,

millega seoses nõue esitatakse, siis ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lg 1 p-des 5-9

toodud nõuetele ning ei ole seetõttu menetletav.

6. A. Maksimov esitas 22.07.2014 määruskaebuse, milles ta märkis, et kohus ei võimaldanud

kaitsjat, toimub formaalne kirjavahetus ning ilma kaitsjata ei ole võimalik saada kaitset.

7. Tartu Halduskohus tagastas 30.07.2014. a määrusega 22.07.2014 esitatud määruskaebuse

HKMS § 206 lg 2 alusel. Halduskohus selgitas, et mõistab A. Maksimovi 22.07.2014 esitatud

määruskaebust selliselt, et kaebaja vaidlustab 14.07.2014. a määrust, millega jäeti kaebaja

19.06.2014. a määruskaebus rahuldamata ja edastati läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Kohus osutas, et 14.07.2014. a määrus ei ole määruskaebekorras vaidlustatav. Halduskohus

selgitas, et tegemist on korraldava määrusega, mille vaidlustamiseks ei näe HKMS ette

määruskaebuse esitamise võimalust, seega ei ole A. Maksimovi kaebus lubatav.

8. A. Maksimov esitas 07.08.2014 määruskaebuse, milles ta märkis, et ta ei ole nõus kohtu

arvamusega, kuna ei ole kaitsjat, ning A. Maksimov ei mõista juriidilise aluse peensusi.

Lisaks märkis A. Maksimov, et ta ootab kaitsjat.

9. Tartu Halduskohus 01.09.2014. a määrusega jättis käiguta A. Maksimovi määruskaebuse,

andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest

alates ning jättis rahuldamata A. Maksimovi riigi kulul õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 3).

Kohus selgitas, et kuigi mõistab, et A. Maksimov soovib vaidlustada tema määruskaebuse

tagastamise määrust, ei ole kaebaja esitanud põhjendusi, millest nähtuks, miks on vaidlustatav

määrus õigusvastane. Halduskohus märkis, et määruskaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks tuleb kaebajal märkida andmed riigilõivu tasumise kohta

(HKMS § 205 lg 1 p 5) ja esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument. Kohus viitas,

et riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule määruskaebuse

esitamisel riigilõivu 15 eurot. Halduskohus selgitas, et kui kaebaja leiab, et tal puuduvad

vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks.

Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

Halduskohus märkis, et mõistab käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et

kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Halduskohus

selgitas, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline

kaitsma oma õigusi, ja leidis, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste

esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et A. Maksimov on võimeline

ise kaitsma oma õigusi. Halduskohus selgitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul

haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole

halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. A. Maksimov esitas 15.09.2014 määruskaebuse, milles ta märkis, et peab vastuseid

formaalseteks ja läbivaatamisi vääraks, kuna ei ole kaitsjat. Veel selgitas A. Maksimov, et on

rikutud võrdsuse põhimõtet ja ta ootab kaitsjat, kuna see annab õiguse reaalselt läbi vaadata

kaebuste sisu.

11. Tartu Halduskohus 10.10.2014. a määrusega võttis menetlusse A. Maksimovi

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määruse resolutsiooni p-i 3 osas; jättis

määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a

määruse üle, millega halduskohus jättis rahuldamata A. Maksimovi taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 3).

13. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks

oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes

nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu

01.09.2014. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p-i 3 osas. Kuigi 15.09.2014. a

kohtus registreeritud määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määruse

tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, nähtub selles märgitust, et kaebaja soovib

vaidlustada 01.09.2014, kuna määruskaebusele on lisatud käesolevas asjas tehtud

halduskohtu 01.09.2014. a määrus ning määruskaebuse põhjendused seonduvad vaid

kaitsja andmata jätmisega. Eeltoodust järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul

määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu

01.09.2014. a määruse resolutsiooni p-i 3 osas.

14. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja riigi õigusabi

saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi

andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4.

15. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja

õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist.

16. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Maksimovi 15.09.2014. a

määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 01.09.2014. a määruse resolutsiooni p-i

3 osas muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi