4-14-7386/10 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

4-14-7386

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5.november 2014. Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus a Väärteoasja number 4-14-7386 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi J.B kaebus PPA korrakaitseb Lääne Prefektuuri üroo Kärdla le väärteoasjas politseijaoskonna 28.08.2014. a otsuse nr

2390,14,000411, mille kohaselt karistati

J.B l

224 lg 2 rahatrahviga 195 s.o iiklusseaduse § järgi trahviühikut

780 eurot ja l p 1 alusel lisakaristusena iiklusseaduse § 224 lg 3 juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks Menetlusosalised

Kaebuse esitaja , isikukood xxx, J.B elukoht *, tel *, e-post: *, * kodanik, emakeel * keel, * töökoht

Kohtuväline menetleja Prefektuuri PPA Lääne Korrakaitsebüroo Kärdla

politseijaoskond, asukoht Sadama 26 Kärdla Hiiumaa, e-post kardla@politsei.ee RESOLUTSIOON

1. T 28.08.2014. a

ühistada PPA

politseijaoskonna Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Kärdla otsus väärteoasjas nr määratud karistuse osas 2390,14,000411 ja teha karistuse osas uus otsus:

1.1. KarS § 63 lg 1 alusel mõista J.B-le liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi karistuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 (kuueks)

kuuks.

1.2. Juhtimisõiguse äravõtmine hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuväline menetleja s dab

Regionaalse aa kohtuotsuse ärakirja peale kohtuotsuse jõustumist

Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks.

J.B on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroole.

2. Saata kohtuotsus

J.B-le ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades

4-14-7386

kassatsiooni 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

PPA Prefektuuri

28.08.2014.a otsusega Lääne korrakaitsebüroo Kärdla politseijaoskonna väärteoasjas nr J.B järgmise – 2390,14,000411 karistati

rikkumise eest 03.08.2014. a

kell 17.45 vallas Hiiu maakonnas Heltermaa- -Luidja 20. km, juhtis Pühalepa Kärdla J.B

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,41 mg/l. Samuti juhtis mootorsõidukit välisel asula teel

kiirusega 157+/-5 km/h,

62 km/h. Antud millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui teelõigul on suurim lubatud kiirus 90 km/h.

J.B rikkus: liiklusseaduse (edaspidi ) ja pani LS § 69 lg 5 toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS 224 lg §

2 järgi; LS § 15 lg 1 p 1 ja pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 4 järgi. Karistust kergendav asjaolu kahetsus. Väärteo eest on J.B-le KarS § 56 lg 1, § 63 lg

3 määratud LS § juhindudes 1, karistuseks

224 lg 2 alusel rahatrahv 195 ulatuses, so 780 eurot alusel trahviühiku ja LS § 224 lg 3 p 1 lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

Kaebus

10.09.2014.a saabus Pärnu Maakohtusse J.B väärteo kaebus otsusele asjas nr 2390,14,000411 /tlk 1-6/.

Kaebuse esitaja leiab, et karistu pole etud tema poolt esitatud vastulauset se määramisel arvesse võ

antud väärteo on määratud protokollile (AB1373602) ja rahatrahvi 780 eurot ning lisakaristusena peatatud

6. kuuks juhtimisõiguse. Kaebusele on lisatud vastulause väärteoprotokollile, kohaselt J.B tunnistas, et tarvitas mille

eelmisel ööl alkoholi, kuid enne sõitma asumist kontrollis joovet kalibreerimata joobetuvastamise vahendiga, mis ei näidanud joovet. Kiiruse ületamine toimus möödasõidul, kui nähtavus oli hea ja vastutulevaid sõidukeid polnud näha. J.B kahetseb juhtunut ning palub vastulauses mitte määrata karistuseks juhtimisõiguse peatamist vaid piirduda vaid rahatrahviga, kuna vajab töökohustuste täitmisel juhtimisõiguse olemasolu ja tervislik seisund ei võimalda pikk * i vahemaid sõita.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas, menetluse käik

Kohus saatis 16.09.2014. a k -13/, kes oma 24.09.2014. a aebuse kohtuvälisele menetlejale /tlk 12 vastuses võttis alljärgneva seisukoha /tlk 15/ : Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja põhjendab seda asjaoluga, et J.B on ka varasemalt toime pannud samalaadseid rikkumisi ja oma kehtivat karistust liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Seega leiab kohtuväline menetleja, et samalaadseid rikkumis jätkuvalt toimepanevale is i ikule

kergema karistuse mõistmine ei ka tse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma i

õigusrikkumiste toimepanemisest. Arvestades J.B jätkuvat lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ning tervise säästmist on kohtuvälise menetleja hinnangul talle karistuseks eriõiguse äravõtmine 6 kuuks vaatamata töökoha ja perekonna olemasolule põhjendatud. Vabandada oma tegevust möödasõidu ja hea nähtavusega on hoolimatu suhtumine kaasliiklejatesse. Kiiruseületamine 62 km/h puhul saab väita, et see on tahtlikult toime pandud seaduserikkumine ja kõik hilisemad kahetsused kannavad enamjaolt karistusest vabanemise eesmärki. Eeltoodust tulenevalt palub kohtuväline menetleja jätta J.B kaebus rahuldamata ja kohtuvälises menetluses 28.08.2014. a tehtud otsus muutmata. Kohtuväline menetleja ei soovi osaleda kohtuistungil ja on nõus kirjaliku menetlusega.

4-14-7386

08.10.2014. a edastas kohus kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse esitajale /tlk 17 18/ ja ühtlasi -

palus kaebuse esitajal teavitada kohut, kas kaebuse esitaja soovib kaebuse läbivaatamist kohtuistungil või on nõus kirjaliku menetlusega. 17.10.2014. a teatas J.B, et on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses /tl 21/.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt edaspidi V™S)

120 lgväärteomenetluse seadustiku ( § le 1 võib maakohtunik

kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus lei , et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. ab VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes

ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl väärteoprotokollis J.B k 5 on poolt toime pandud rikkumise kirjeldus 2390,14,000411. sama, mis väärteootsuses nr KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus hindab järgnevalt, kas väärteoasjas kogutud tõenditega on J.B-le süüks arvatud väärteo toimepanemine tõendamist leidnud.

Vastavalt VTT k 2 oli 03.08.2014 kontrollile indikaatorvahendi kasutamise protokollile tl

allutatud isikuks . Kasutatud on 03.08.2014. a kell 17.45 indikaatorvahendit J.B Alcovisor Mercury №rdic nr10200352 Protokolli kohaselt ja indikaatorvahendi näit oli positiivne.

on J.B tarvitas avaldanud, et öösel 03.00 paiku alkohoolset jooki, so õlu Saku Originaal umbes 2 pudelit. Pöördel on joobeseisundi kontrollimis protokoll, mille kohaselt esines silmade punetus ja alkoholi lõhn suust, muid eripärasid ei ole tuvastatud. ll on J.B poolt Protoko allkirjastatud.

Vastavalt VTT k 3 oli 03.08.2014 kontrollile tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile tl

allutatud isikuks . Kasutatud on 03.08.2014. a kell 18.03 J.B tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest nr 7110 ja tõendusliku alkomeetri lugem oli 0,46 , laiendmääramatus 0,05 mg/l kohta

mg/l kohta, seega lõplik mõõtetulemus 0,41 mg/l kohta Protokoll on J.B poolt .

allkirjastatud.

Protokollile on lisatud tõendusliku alkomeetri väljatrükk, millelt samuti näha lõplik mõõtetulemus 0,41 mg/l kohta. Vastavalt VTT k 1 on 03.08.2014 kell 17.40 kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile tl

teostatud J.B poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist Pühalepa vallas Heltermaa- -

Kärdla Luidja 20. km, sõidu suund Kärdla poole. Seade testitud ja töökorras. Nähtavus hea, asulaväline tee, sademeteta, kuiv kattega tee, valge aeg. Mõõdeti kiirust kõrvalteel paigal seistes, kiirusemõõteseadet käes hoides, sõiduk liikus vastassuunalisel sõidurajal üksinda ja lähenes.

Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) oli ühtlaselt tõusev. Kiirusemõõturi lugem 157 km/h.

Mõõtemise laiendmääramatus + 5 km/h. Lõplik mõõtetulemus 152 km/h. Juhile näidati seadme - tabloole fikseeritud lugemit. J.B on protokolliga tutvunud ja selle allkirjastanud.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 4 on J.B 03.08.2014. a andnud väärteo kohta järgmised ütlus „Täna 03.08.2014 öösel viibisin oma tüdruksõbraga pubis ed:

„Priiankru“. Tarbisin seal alkohoolset jooki Saku Originaal umbes 4 kuni kuus pooleliitrist klaasi.

Viimati jõin õlut umbes kella 03.00 paiku öösel. Seejärel läksin koju ja heitsin magama. Täna hommikul ärkasin umbes kella 15.00 paiku. Seejärel sõin, jõin päris palju vett. Puhusin isiklikku

4-14-7386

taskualkomeetrisse (see on kalibreerimata), see näitas nulli. Enesetunne oli hea, arvasin, et olen kaine ja läksin endale kuuluva mootorrattaga Honda reg nr 88XU Heltermaale. Pidin sinna viima dokumendid. Sõitsin tagasi Kärdlasse, sooritasin peale Paladet möödasõidu, seejärel peatas mind politsei. Kahetsen oma tegu. Kuna minu töö on seotud auto juhtimisega, siis palun, et juhtimisõigus jäetaks alles.“

Kohus leiab, et

eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt väärteoprotokollis kirjeldatud väärte poolt. o toimepanemist J.B

Väärteoprotokolli ja J.B oma teoga -otsuse kohaselt

1) rikkus

LS § 69 lg 5 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 järgi.

Väärteo toimepanemise ajal kehtinud LS § 69 lg 5 sätestas, et joobeseisundi tuvastamiseks vereproovi võtmine, säilitamine, uuringuks edastamine, uuringu tegemine ja nende toimingute tasustamine toimub korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

Kohus leiab, et nimetatud osas on kohtuväline menetleja eksinud rikutud õigusnormi määramisel ning lähtunud ilmselt kuni 30.06.2014.a kehtinud liiklusseaduse redaktsioonist. Kuni 01.07.2014 kehtinud LS § 69 lg 5 redaktsioon sätestas, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Alates 01.07.2014 sätestab sama keelunormi LS §

69 lg 3.

Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-71-13 punktis 7 leidnud:“ VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab see, et kohus on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk teo faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Samas VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Seega ei ole kohtumenetluses, sh Riigikohtu menetluses, välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda. “ Kohus leiab, et nimetatud viga on võimalik parandada ja õigeks tuleb lugeda, et J.B rikkus oma teoga liiklusseaduse § 69 lg 3. Selline keelunormi muutmine ei raskenda isiku olukorda, sest tegemist ei ole karistusnormiga. LS § 224 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõ kelle ühes grammis veres on iduki juhtimise isiku poolt,

alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi. – 2) -

rikkus LS § 15 lg 1 p i 1 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 4 järgi. LS § 15 lg 1 p 1 sätestab, asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis et suurim lubatud sõidukiirus on .

LS § näeb väärteona ette mootorsõiduki poolt lubatud sõidukiiruse ületamise üle 60

227 lg 3 juhi km/h. Kohus leiab, et J.B poolt toime pandud tegu täidab LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 4 sätestatud väärteokoosseisu , seega väärtegude objektiivne koosseis on täidetud. d

Süüteo subjektiivne koosseis KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 järgi on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus

Kohus leiab, et LS § 224 lg 2 sätestatud väärtegu on J.B poolt toime pandud kergemeelsusest. Karistusseadustiku (edaspidi KarS)

8 lg 2 paneb isik teo toime § 1 järgi

kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohus leiab, et J.B

, kontrollides taskualkomeetriga endal joobe olemasolu, pidas võimalikuks väärteokoosseisule vastava asjaolu saabumist. Ühtlasi oli J.B teadlik, et kodune alkomeeter oli kalibreerimata, seega mitteusaldusväärne.

4-14-7386

Kohus leiab, et LS § 227 lg 4 sätestatud väärtegu on J.B poolt toime pandud otsese tahtlusega. Karistusseadustiku § 1 lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab , ja . Kohus leiab, et J.B süüteokoosseisule vastava asjaolu tahab või vähemalt möönab seda

, teostades möödasõitu, teadis, et ta ületab lubatud kiirust. Üldteada on asjaolu, et asulavälistel teedel on suurim lubatud kiirus 90 km/h, kuid J.B ületas nimetatud kiirust olulisel määral, mis näitab, et ta tahtlikult ei täitnud liikluseeskirju. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et

LS

227 lg 4 J.B on talle süüks arvatud § 224 lg 2 ja § järgi kvalifitseeritava

väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, kohus seisukohal et rikkus lg 1 p 1 ning pani sellega toime d, millised on J.B LS § 69 lg 3 ja LS § 15 väärteo kvalifitseeritav

,

227 lg 4 . ad LS § 224 lg 2 LS § järgi

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on toimunud karistuse mõistmine vastavalt karistuse mõistmise alustele. Kohtuväline menetleja on J.B-le põhikaristuse mõistnud KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg

2 järgi. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. LS § 224 lg 2 ja § 227 lg 4 näevad mõlemad karistusena ette rahatrahvi kuni

300 trahviühikut, aresti. Mõlemais on põhikaristusena ette nähtud ka juhtimisõiguse äravõtmine - LS § 224 lg 2 kuni 12 kuuni, LS § 227 lg 4 kuni 24 kuuni. Seega on LS § 227 lg 4 seadusesäte, mis näeb ette raskeima karistuse ja karistus oleks tulnud mõista LS § 227 lg 4 alusel. J.B on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS 224 lg 2 alusel rahatrahviga 195

780 eurot

4 lg 3 p 1 trahviühikut s.o ja LS § 22 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimis

6 kuuks. e õiguse äravõtmisega KarS puhul on tuvastatud. Kohus § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis J.B leiab, et J.B süü on keskmisest suurem – ta on juhtinud mootorsõidukit lubatud alkoholipiirmäära ületades, alkoholi piirmäära ületamine oli karistusnormi keskmises määras. Süüd suurendab asjaolu, et keelatud seisundis mootorsõidukit juhtides ületas ta oluliselt kiirust.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust karistust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on J.B tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut,

mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtutoimik (edaspidi KT) tlk 15 on karistusregistri teatis J.B kohta, mille kohaselt on

09.12.2013. a otsusega väärteoasjas nr 2570,13,003835/1 J.B karistatud LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 2

5 trahviühikut so 100 eurot. Karistus on täidetud 11.12.2013. a. Kohus leiab, et lline karistus J.B J.B puhul tuleb karistuse mõistmisel kaaluda, mi mõjutaks

mitte jätkama liiklussüütegude toimepanemist. Kohus leiab, et jätkuv liiklusreeglite eiramine kiiruse ületamise näol näitab, et rahatrahvina mõistetud karistus ei ole suutnud mõjutada

J.B õiguskuulekalt käituma. Tuleb ka tõdeda, et kui eelmine kord J.B ületas kiirust, siis seekordne tegu on oluliselt raskem kiiruse – ületamine suurem ja lisaks ka mootorsõiduki juhtimine keelatud seisundis.

4-14-7386

Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. J.B on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul ületas avälisel teel

asul kiirust 62km/h, Selline tegu on ilmselgelt ohtlik olles seisundis, milles on keelatud mootorsõidukit juhtida. teistele kaasliiklejatele ning oma teoga

J.B näitas ignorantset suhtumist õiguskorda.

Kohus leiab, et kuna menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahv sarnase väärteo eest ei ole avaldanud soovitud mõju, siis põhjendatud käesoleval juhul menetlusaluse isiku karistamine ei ole

rahatrahviga. J.B, mitte ainuüksi ei jätka õigusrikkumiste toimepanemist, vaid tema teod on muutnud ohtlikumaks. Arvestades eelkirjeldatud karistamise aluseid, leiab kohus, et J.B tuleb karistada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega, raskendamata J.B olukorda. Samas märgib kohus, et J.B poolt toodud asjaolud, miks tema suhtes ei peaks kohaldama juhtimisõiguse äravõtmist ei ole asjakohased. J.B viitab sellele, et vajab juhtimisõigust seoses töösuhtega ja elukaaslase tervislik seisund ei võimalda pikka maad sõita. Kohus leiab, et kõik need asjaolud olid J.B-le teada juba enne uue õigusrikkumise toimepanemist ja J.B oleks saanud negatiivseid tagajärgi vältida õiguskuuleka käitumisega, mida ta ei teinud. KarS § 481 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Seega ei mõjuta kaebuse esitaja elukaaslase tervislik seisund käesolevas väärteoasjas karistuse mõistmisel tähendust, millega peaks kohus või kohtuväline menetleja arvestama. Vastavalt KarS § 63 lg 1 tuleb karistada J.B LS § 227 lg 4 alusel (mitte LS § 224 lg 2 alusel) põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Kärdla politseijaoskonna 28.08.2014. a ot 2390,14,000411 tuleb istada osaliselt, sus väärteoasjas nr tüh määratud karistuse osas

– KarS § 63 lg 1 järgi ja kohus teeb karistuse osas uue otsuse liiklusseaduse

§ 227 lg J.B sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega

4 alusel karistada

6 kuuks. J

on kohustatud uhtimisõiguse äravõtmise algust lugeda kohtuotsuse jõustumise päevast. J.B

5 tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Otsuse tegemisel juhind

120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1, 3, ub kohus VTMS §§

199 lg 2, L

15 lg 1 p 1, 69 lg 3, 224 lg 2, 227 lg 4

56 lg 1, 63 lg 1. S §§ ja KarS §§

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik