3-14-202/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 05.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-202 Haldusasi Siiri Reiljani kaebus Päästeameti Lõuna Päästekeskuse 09.08.2013. a paikvaatlusprotokolli tühistamiseks, Päästeameti 28.01.2014. a vaideotsuse nr 7.2-8/69-8 osaliseks tühistamiseks ning Päästeametile kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.03.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Siiri Reiljani määruskaebus Menetlusosalised Kaebaja Siiri Reiljan, esindaja Janno Reiljan Vastustaja Päästeamet RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Muuta Tartu Halduskohtu 11.03.2014. a määruse põhjendusi, asendades need osaliselt käesoleva määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Siiri Reiljanile kuulub kinnistu XXXXXXXXX , mis piirneb A. Järvele kuuluva kinnistuga aadressil XXXXXXXXX . XXXXXXXXX paikneva elamuhoone osas viidi 09.08.2013 läbi tuleohutusülevaatus, mille kohta vormistas Päästeameti Lõuna Päästekeskuse peainspektor M. Kärsin paikvaatlusprotokolli nr 7.2–5.2/2864-2 (tl 94−95p). Tuleohutusnõuete rikkumisi ei tuvastatud.

2. S. Reiljan esitas Päästeameti peadirektorile 22.12.2013 vaide tuleohutuse riikliku järelevalve tulemustele XXXXXXXXX elamu ja kõrvalhoone-sauna tuleohutusnõuete täitmise üle.

Päästeameti 28.01.2014 vaideotsuse nr 7.2-8/69-8 (tl 104−106p) kohaselt on Päästeamet alustanud uut haldusmenetlust ja teostanud riiklikku järelevalvet kinnistul XXXXXXXXX

Valga linnas. Päästeamet on uuesti teostanud vaidlustatud menetlustoimingu ning fikseerinud selle tulemused 15.01.2014 koostatud paikvaatlusprotokollis nr 7.2-5.5/99 (tl 107−110). Paikvaatlusel tuvastati tuleohutusalaste nõuete rikkumised, mida eelnevas järelevalvemenetluses Päästeameti Lõuna Päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo peainspektor ei tuvastanud. Tuleohutusalaste rikkumiste kõrvaldamiseks on Päästeametil kavas anda XXXXXXXXX omanikule ettekirjutus, konkreetselt talle pandavad kohustused selguvad aga peale menetlusosaliste poolt dokumentide esitamist ja ärakuulamist.

3. S. Reiljan esitas 26.02.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1−9p) , milles palub: 1) Tühistada täielikult Päästeameti Lõuna Päästekeskuse peainspektori M. Kärsini paikvaatlusprotokoll nr 7.2–5.2/2864-2 ja tühistada osaliselt Päästeameti 28.01.2014 tehtud vaideotsus nr 7.2-8/69-8. 2) Kohustada Päästeametit koostama õigusaktides ehitistegevust reguleerivatest normidest lähtuv ja neile normidele vastav tuleohutuse riikliku järelevalve lõppotsus ning tegema tuleohutuse ehituslike abinõude rakendamiseks Valga XXXXXXXXX uusehitistel ettekirjutused.

4. Tartu Halduskohus tagastas 11.03.2014. a määrusega esitatud kaebuse. Päästeameti Lõuna Päästekeskuse 09.08.2013. a paikvaatlusprotokolli nr 7.2-5.2/2864-2 tühistamise nõude kohta märkis halduskohus, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 lubab kaebusega halduskohtusse pöörduda isikul üksnes oma õiguse kaitseks. Vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 1 saab kaebusega nõuda haldusakti tühistamist. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Eeltoodu alusel leidis halduskohus, et vaidlustatud paikvaatlusprotokoll ei ole haldusakt HMS § 51 lg 1 mõistes, vaid haldustoiming. Paikvaatlusprotokoll ei oma iseseisvat reguleerivat toimet, kuna see ei ole suunatud isiku õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Seega ei saa paikvaatlusprotokoll kaebaja subjektiivseid õigusi kuidagi rikkuda ning kaebus selle tühistamise nõudes ei ole halduskohtus lubatav.

Päästeameti 28.01.2014. a vaideotsuse nr 7.2-8/69-8 osalise tühistamise nõude kohta märkis halduskohus, et vaideotsuse põhjendustel ei ole iseseisvat õiguslikku tähendust, mistõttu neid ei ole võimalik ka iseseisvalt halduskohtus vaidlustada. HMS §-st 60 tulenevalt on igaühele kohustuslik üksnes vaideotsuse resolutiivosa. Vaideotsuse nr 7.2-8/69-8 resolutsioonis on märgitud, et Päästeamet on vaide lahendamise käigus S. Reiljani poolt vaides taotletu rahuldanud ja tema poolt soovitud järelevalve toimingu uuesti teostanud, millega on üle vaadatud eelnevad järelevalvetulemused ja tuvastatud tuleohutusnõuete rikkumised, mille edasine menetlemine ja koormava haldusakti andmine toimub vastavalt haldusmenetluse seaduses sätestatule. Vaideotsuse resolutsioonist nähtub seega, et S. Reiljani poolt vaides taotletu on rahuldatud. Seetõttu leidis halduskohus, et vaideotsus ei saa kaebaja õigusi rikkuda ning S. Reiljanil puudub selles osas kaebeõigus. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kuna eelnevalt leidis halduskohus, et S. Reiljanil puudub nende nõuete osas kaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus, siis kuulub tema kaebus Päästeameti Lõuna Päästekeskuse 09.08.2013. a paikvaatlusprotokolli nr 7.2-5.2/2864-2 tühistamise ja Päästeameti 28.01.2014. a vaideotsuse nr 7.2-8/69-8 osalise tühistamise nõuete osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

Kolmanda nõudena esitatud kohustamisnõude kohta, millest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks see, et halduskohus kohustaks Päästeametit teostatama XXXXXXXXX ehitiste osas uuesti tuleohutuse riikliku järelevalve toimingud ning nende põhjal tegema ehitiste osas ettekirjutuse tuleohutusnõuete järgimiseks, märkis halduskohus, et ka selle nõude osas tuleb kaebus tagastada. Nimelt on haldusasja nr 3-12-1697 raames S. Reiljan esitanud kaebuse nõudega kohustada Päästeametit XXXXXXXXX ehitise osas tuleohutuse riikliku järelevalve läbiviimiseks ning nimetatud haldusasjas on Tartu Halduskohtu 23.11.2012. a otsusega S. Reiljani kaebus rahuldatud ja vastav ettekirjutus Päästeametile tehtud. Seega on käesoleva haldusasja raames esitatud kohustamisnõude näol, võrreldes haldusasjas nr 3-12-1697 esitatuga, tegemist sisuliselt samal alusel esitatud sama nõudega. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt ei ole Tartu Halduskohtu 23.11.2012. a otsus veel jõustunud, kuna see on edasi kaevatud ning seega on kohtumenetlus haldusasjas nr 3-12-1697 veel käimas. HKMS § 121 lg 1 p-s 3 on sätestatud imperatiivne kaebuse tagastamise alus juhuks, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on endiselt kohtu menetluses. Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus, et

S. Reiljani kaebus Päästeametile kohustava ettekirjutuse tegemiseks kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. Lisaks eelnevale märkis halduskohus kohustamisnõude tagastamise kohta veel seda, et antud juhul ei saa kaebaja õigused olla ka selles osas kaebuse tagastamisel rikutud, kuna vaideotsusest nr 7.2-8/69-8 nähtuvalt on Päästeamet ise alles järelevalvemenetlust läbi viimas ning selle lõpptulemuseks on ilmselt ettekirjutuse tegemine tuleohutusnõuete rikkumise kõrvaldamiseks XXXXXXXXX kinnistu ehitiste osas. Vastavat ettekirjutust ei ole halduskohtule teadaolevalt veel tehtud, kuna enne ettekirjutuse tegemist antakse ka XXXXXXXXX kinnistu omanikule võimalus esitada oma arvamus ning vastuväited.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. S. Reiljan esitas Tartu Halduskohtu 11.03.2014. a määruse peale määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määruse tühistamist ja asja halduskohtule sisuliseks menetlemiseks tagasisaatmist. Määruskaebuse põhjendused:

5.1 Halduskohus väidab kaebaja taotluse olemust moonutades ebaõigesti, et kaebaja taotles ühe nõudena Päästeameti Lõuna Päästekeskuse 09.08.2013. a paikvaatlusprotokolli nr 7.2-5.2/2864-2 tühistamist. Kaebaja esitas kohtule tegelikult nõude tühistada täielikult Päästeameti poolt 10.12.2012 kaebajale saadetud tuleohutuse riikliku järelevalve otsus. Seega on halduskohus asendanud kaebaja poolt esitatud nõude enda poolt väljamõeldud nõudega, mis on oluline menetlusviga ja muudab kohtu määruse juba seetõttu õigusvastaseks. See, et Päästeamet esitas oma tuleohutuse riikliku järelevalve otsusena nimetatud protokolli, ei anna halduskohtule alust väita, et kaebaja nõuab selle protokolli tühistamist. Kui halduskohtu hinnangul ei vasta Päästeameti poolt kaebajale esitatud riikliku järelevalve otsus nõuetele, siis on see piisavaks õiguslikuks aluseks selle otsuse tühistamisnõude rahuldamiseks. Asjaolu, et Päästeamet koostab ebaadekvaatseid dokumente, ei anna halduskohtule alust kaebaja nõude tagasilükkamiseks.

5.2 Õigusvastane on ka halduskohtu poolt viimati nimetatud nõude tagasilükkamise põhjendus, kuna see on otseses vastuolus HKMS-ga. HKMS § 44 lg 1 lubab kaebusega halduskohtusse pöörduda isikul üksnes oma õiguse kaitseks. Vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 1 saab kaebusega nõuda haldusakti tühistamist. Päästeameti poolt antav tuleohutuse riikliku järelevalve otsus on HMS § 51 lg 1 kohaselt haldusakt sõltumata selle esitusvormi ebaadekvaatsusest. Väide, et paikvaatluse protokoll on haldustoiming, on otseselt vastuolus nii loogikakui ka keelereeglitega. Paikvaatluse teostamine (läbiviimine) on haldustoiming. Paikvaatluse kui toimingu tulemuste esitamine kirjalikus dokumendis kujutab endast haldusakti. Pealegi on kohtu selline väide vastuolus tegelikkusega – Päästeameti poolt läbiviidud tuleohutuse riikliku järelevalve otsusena esitatud paikvaatluse protokollil on iseseisev juriidiline tähendus ja mõju just sellepärast, et see on vastustaja poolt esitatud tuleohutuse riikliku järelevalve otsusena. See otsus kaotab juriidilise tähenduse ja mõju ainult selle tühistamise korral, mida kaebaja kohtult nõuabki, kuna vastustaja ise seda ei teinud (Päästeameti vaideotsuses ei teatata, et 09.08.2013. a paikvaatluse protokoll on tühistatud). Lisaks sellele on kaebajal ka otsene puutumus tema hoonete tuleohutuskujasse ehitatud naaberkinnistu hoonete tuleohutusnõuete täitmisega, kuna tagatud peab olema kaebaja kodu puutumatus ja elukvaliteet määral, mille näevad ette objektiivse õiguse normid. Naaberkinnistul olevad ehitised peavad vastama ehitusseaduses, tuleohutusseaduses, Valga linna üldplaneeringus, detailplaneeringus ja ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis fikseeritud piirangutele ja normidele, sest need seadused ja normid kaitsevad kaebaja subjektiivseid õigusi. Halduskohtu seisukoht, et kaebaja hoonetest 4-6 meetri kaugusele tuleohutusnõudeid mittetäitvate hoonete ehitamine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, on selgelt õigusvastane.

5.3 Mis puudutab kaebuse tagastamist vaideotsuse osalise tühistamisnõude osas, siis jättis halduskohus tähelepanuta, et kaebaja nõudis vaideotsuse osalist tühistamist, st kaebaja vaidlustas osaliselt ka vaideotsuse resolutiivosa. Seega ei vaidlustanud kaebaja mitte üksnes vaideotsuse põhjendusi, vaid tõi välja ka vastustaja õigusvastased seisukohad, mis on omakorda vaideotsuse resolutiivosa osalise vaidlustamise aluseks. Päästeamet ei ole kaebaja vaiet täielikult rahuldanud, mis oligi vaideotsuse osalise tühistamise nõude esitamise aluseks.

5.4 Halduskohus toimib kaebust vaideotsusega seotud nõude osas tagastades kaebaja suhtes ilmselgelt pahatahtlikult. Kui vaideotsuse osalise tühistamise nõue ei ole kohtu poolt aktsepteeritav, siis esitaks kaebaja vaideotsuse täies osas tühistamise nõude. Halduskohus jättis aga õigusvastaselt kaebajale pakkumata võimaluse nõude muutmiseks. Kuna nimetatud vaideotsuses on peamised tuleohutusnõuete rikkumised ehitistel välja toomata või neid püütakse õigusvastaselt vaatluse alt välja jätta, siis järeldub sellest otseselt, et nende rikkumiste kõrvaldamiseks ei kavatse Päästeamet ettekirjutust teha ja kaebaja vaie on seega tervikuna rahuldamata.

5.5 Halduskohus väidab määruse punktis 9, et kolmanda nõudena on kaebuses esitatud kohustamisnõue, millest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks selle nõude esitamisel, et kohus kohustaks Päästeametit teostama XXXXXXXXX ehitiste osas uuesti tuleohutuse riikliku järelevalve toimingud ning nende põhjal tegema ehitiste osa ettekirjutuse tuleohutusnõuete järgimiseks. Kaebajal ei olnud aga mingit põhjust nõuda kohtult Päästeameti kohustamist viia läbi tuleohutuse riikliku järelevalve toiminguid, sest need on juba läbi viidud. Kaebaja kohustamisnõue on esitatud järgmises sõnastuses: „Kohustada Päästeametit koostama õigusaktides ehitistegevust reguleerivatest normidest lähtuv ja neile normidele vastav tuleohutuse riikliku järelevalve lõppotsus ning tegema tuleohutuse ehituslike abinõude rakendamiseks Valga XXXXXXXXX uusehitistel ettekirjutused.“ Kuna Päästeamet esitas senini tuleohutuse riikliku järelevalve otsustena kaks paikvaatluse protokolli – 09.08.2013. a paikvaatluse protokolli nr 7.2–5.2/2864-2 ja 15.01.2014. a paikvaatluse protokolli nr PA 7.2-5.1/99, mis ilmselgelt on vormilt sobimatud tuleohutuse riikliku järelevalve otsuse kui haldusakti jaoks, siis esitas kaebaja halduskohtule kohustamisnõude vastustajalt korrektses haldusakti vormis tuleohutuse riikliku järelevalve otsuse saamiseks, milles esitatud seisukohad vastaksid õigusja haldusaktide sätetele. Kuna Päästeamet otsustas haldusasjas nr 3-12-1697 tehtud otsusest tulenevalt ja kaebaja nõudmistest lähtudes tuleohutuse riikliku järelevalve läbi viia, siis on kaebajal täielik õigus nõuda Päästeametilt ka õigusja haldusaktidele vastava tuleohutuse riikliku järelevalve otsuse saamist. Kuna Päästeamet kaebaja vastavaid nõudmisi haldusmenetluses ei rahuldanud, siis on kaebajal täielik õigus esitada kohtule vastav kohustamisnõue.

5.6 Kuigi kaebaja nõudis haldusasjas nr 3-12-1697 Päästeameti kohustamist tuleohutuse riikliku järelevalve läbiviimiseks, ei menetlenud halduskohus tegelikult selles asjas sellise sisuga kaebust. Halduskohus menetles hoopis muudetud kaebust, mis nõudis Päästeametilt riikliku järelevalve läbiviimisest keeldumise otsuse põhjendamist. Niisiis ei sarnane käesolevas asjas esitatud kohustamiskaebus haldusasjas 3-12-1697 menetletud kaebusega.

5.7 Halduskohus eksib väites, et haldusasjas nr 3-12-1697 tegi halduskohus juba kaebaja kohustamisnõuet rahuldava otsuse ja kohustas Päästeametit tuleohutuse riiklikku järelevalvet läbi viima. Tegelikult kohustas halduskohus selles asjas vastustajat ainult oma keeldumist õiguslikult korrektselt põhjendama.

5.8 Halduskohus eksib ka väites, et haldusasjas nr 3-12-1697 esitatud kohustamisnõude puhul ei ole kohtumenetlus veel lõppenud. Päästeamet ei vaidlustanud asjas nr 3-12-1697 halduskohtu otsust kohustamiskaebuse rahuldamise osas ja selles osas on halduskohtu otsus seega jõustunud. Selles haldusasjas jätkus kohtuvaidlus kaebaja kohtukulude hüvitamise küsimuses, mis ei ole kuidagi seotud käesolevas haldusasjas esitatud kohustamisnõudega Eeltoodust tulenevalt on õigusvastane halduskohtu väide, et S. Reiljani kaebus Päästeametile kohustava ettekirjutuse tegemiseks käesolevas asjas kuulub HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel tagastamisele. Kaebaja ei esitanud käesolevas asjas halduskohtule varasemas haldusasjas käsitletud samasisulist ja samadel alustel esitatud kohustamisnõuet, mistõttu tuleb kohtumäärus ka selles osas tühistada.

5.9 Vale on ka halduskohtu seisukoht, et antud juhul ei saa kaebaja õigused olla rikutud, kuna vaideotsusest nr 7.2-8/69-8 nähtuvalt on Päästeamet alles järelevalvemenetlust läbi viimas ning selle lõpptulemuseks on ettekirjutuse tegemine tuleohutusnõuete rikkumise kõrvaldamiseks XXXXXXXXX kinnistu ehitiste osas. Päästeamet väidab, et tuleohutuse riiklik järelevalve on teostatud ja esitanud riikliku järelevalve teostamise otsused kahe paikvaatluse protokolli vormis. Kuna Päästeamet ei ole esitanud tuleohutuse riikliku järelevalve otsust korrektselt vormistatud haldusaktina ning vaideotsuses on jäetud peamised tuleohutusnõuete rikkumised välja toomata, siis on kaebaja kohustamiskaebus igati põhjendatud.

6. Päästeameti vastuses määruskaebusele leitakse, et selle rahuldamiseks ja halduskohtu 11.03.2014. a määruse rahuldamiseks ei ole alust. Vastustaja vastuse põhjendused on järgnevad:

6.1 Paikvaatlus on menetlustoiming ja selle eesmärk on fikseerida hetkeolukord. Paikvaatluse käigus vormistatakse protokoll, mis on üheks tõendiks. HMS § 38 lg 2 loetleb tõenditena menetlusosalise seletuse, dokumentaalse tõendi, asitõendi, paikvaatluse, tunnistaja ütluse ning eksperdi arvamuse. Nimetatud konkreetse menetlustoimingu tulemused on S. Reiljan vaidlustanud Päästeametile esitatud vaides 22.12.2013 ja Päästeamet on vaide lahendamise käigus selle menetlustoimingu uuesti sooritanud ja selle käigus tuvastatu on fikseeritud 15.01.2014 koostatud paikvaatlusprotokollis nr 7.2-51/99. HMS § 72 lg 1 kohaselt saab vaidemenetluse korras asja uuesti otsustada või toimingut uuesti sooritada. Seega ei oma 09.08.2013. a paikvaatluse protokollis nr 7.2–5.2/2864-2 fikseeritud ja selles tuvastatud asjaolud Valga linnas XXXXXXXXX hoonete osas toimuvas haldusmenetluses enam mingit õiguslikku tähendust.

6.2 Määruskaebuse esitaja on ekslikul arvamusel, et samas asjas uue menetlustoimingu sooritamisel tuleks eelmine menetlustoiming tühistada. HMS sellist nõuet ei sätesta ja nimetatu oleks ka vastuolus väljakujunenud halduspraktikaga. Paikvaatlusprotokoll on tõend, millega fikseeritakse olukord konkreetsel hetkel, järgmise protokolli koostamise ajal võib olukord olla hoopis teistsugune. Riigikohus on korduvalt olnud seisukohal, et menetlustoiminguid saab vaidlustada vaid siis kui need mõjutavad lõpliku haldusakti sisu. Seega tuleb hinnata, kas 09.08.2013 paikvaatlusprotokollil nr 7.2–5.2/2864-2 on mõju menetluse lõpptulemusele. Samuti on

Riigikohus menetlustoimingute vaidlustamisel seadnud kriteeriumiks õiguskaitse efektiivsuse. Näiteks haldusasjas nr 3-3-1-51-07 märkis Riigikohus, et menetlustoimingut saab vaidlustada, kui menetluse lõpptulemuse vaidlustamine oleks ilmselgelt ebamõistlik ega võimaldaks efektiivset kaitset haldusorgani tegevuse vastu. Käesoleval juhul on Päästeamet vaidlustatud menetlustoimingu uuesti sooritanud, seega puudub paikvaatlusprotokollil nr 7.2–5.2/2864-2 igasugune mõju haldusmenetluse lõpptulemusele, milliseks on Päästeameti 28.01.2014. a vaideotsus nr 7.2-8/69-8. Vaideotsuse ja järgneva haldusmenetluse aluseks on 15.01.2014 koostatud paikvaatlusprotokoll nr 7.2-51/99. Samuti on S. Reiljan ka viimase paikvaatlusprotokolli alusel antud ettekirjutuse eraldi vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt ei saa 09.08.2013. a paikvaatlusprotokoll nr 7.2–5.2/2864-2 kuidagi rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Esialgses kaebuses on S. Reiljan esitanud Päästeameti 28.01.2014. a vaideotsuse nr 7.2-8/69-8 osalise tühistamise nõude, määruskaebuses on kaebaja oma nõuet muutnud ja esitanud Päästeameti 28.01.2014. a vaideotsuse täieliku tühistamise nõude, kuna kaebaja vaie on jäetud õigusvastaste põhjenduste alusel rahuldamata.

6.3 Päästeameti hinnangul ei saa vaideotsus S. Reiljani õigusi rikkuda, kuna kaebaja esitas vaide Päästeameti Lõuna päästekeskuse poolt teostatud tuleohutuse järelevalve tulemustele (fikseeritud paikvaatlusprotokollis nr 7.2–5.2/2864-2) ja Päästeamet teostas vaide lahendamisel uue paikvaatluse, mille kohta on 15.01.2014 koostatud paikvaatlusprotokoll nr 7.2-51/99. Uue paikvaatluse käigus tuvastati tuleohutusalaste nõuete rikkumised, mida eelnevas järelevalvemenetluses Päästeameti Lõuna päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo peainspektor ei tuvastanud. Seega fikseeris Päästeamet vaideotsuses nr 7.2-8/69-8, et vaide lahendamise käigus on S. Reiljani poolt vaides taotletu rahuldatud ja tema poolt soovitud järelevalvetoimingud on uuesti teostanud, millega on üle vaadatud eelnevad järelevalvetulemused ja tuvastatud tuleohutusnõuete rikkumised, mille edasine menetlemine ja koormava haldusakti andmine toimub vastavalt HMS-is sätestatule. Vaide rahuldamine ei saa kuidagi rikkuda kaebaja õigusi.

6.4 Lisaks omab õiguslikku tähendust asjaolu, et peale S. Reiljani kaebust halduskohtule (dateeritud 26.02.2014) on Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna ekspert M. Piik teinud XXXXXXXXX hoonete omanikule tuleohutusnõuete rikkumise kõrvaldamiseks 07.04.2014 ettekirjutuse nr 7.2-7.2-6.5/328, milles pani viimasele kokku 13 kohustust. Nimetatud ettekirjutusele on S. Reiljan esitanud 08.05.2014 vaide ja Päästeamet on teinud 16.06.2014 vaideotsuse nr 7.2-8/328-15. Põhjusel, et vaideotsusega ei rahuldatud S. Reiljani vaiet, on alust arvata, et S. Reiljan on ka sellele vaideotsusele esitanud või kavatseb esitada (tähtaeg saabus 17.07.2014) kaebuse halduskohtule. S. Reiljan on Päästeametile 02.07.2014 ka vastava teabenõude esitanud. Kuna mõlemad vaideotsused puudutavad tuleohutusnõuete täitmist (ka samad nõuded) kinnistul XXXXXXXXX , siis on tekkinud olukord, kus eelneva 28.01.2014 vaideotsuse nr 7.2-8/69-8 vaidlustamine ei vii kaebajat enam soovitud eesmärgini (HKMS § 121 lg 2 p 2).

6.4 HMS §-st 60 tulenevalt on kohustuslik üksnes vaideotsuse resolutiivosa, seega ei oma kaebaja poolt vaidlustatud vaideotsuse muudes osades toodud selgitused ja põhjendused sisulist tähendust. Vaideotsuse resolutsioonist nähtub, et S. Reiljani poolt esitatud taotlused rahuldati.

6.5 Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, milles esitatavaks nõudeks saab olla esimese astme kohtumääruse tühistamine. Seega ei saa kaebaja määruskaebuses ja käimasolevas menetlusetapis esitada nõuet oma esialgse kaebuse muutmiseks, s.o asendada vaideotsuse osalise tühistamise nõuet määruskaebemenetluses vaideotsuse täies ulatuses tühistamise nõudega.

6.6 S. Reiljani poolt kaebuses esitatud kohustamisnõude osas märkis vastustaja, et haldusasja nr 3-12-1697 raames on S. Reiljan esitanud kaebuse nõudega kohustada Päästeametit XXXXXXXXX ehitise tuleohutuse riikliku järelevalve läbiviimiseks ning nimetatud haldusasjas on Tartu Halduskohtu 23.11.2012. a otsusega S. Reiljani kaebus rahuldatud ja vastav ettekirjutus on kohtu poolt Päästeametile tehtud. Seega oli vaidlustatud halduskohtu määruse tegemise hetkel käesolevas haldusasjas esitatud kohustamisnõue sama eelnevas kohtuasjas esitatud nõudega, mille suhtes tehtud kohtuotsus ei olnud veel jõustunud ja halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et HKMS § 121 lg 1 p-s 3 sätestatud imperatiivsest kaebuse tagastamise alusest tulenevalt kuulub S. Reiljani käesolevas asjas esitatud kaebus Päästeametile kohustava ettekirjutuse tegemiseks tagastamisele.

7. 29.09.2014 esitas S. Reiljan kohtule oma täiendavad seisukohad, milles ta on endiselt seisukohal, et Päästeamet on järelevalvemenetluse läbiviimisega XXXXXXXXX kinnistu osas põhjendamatult viivitanud. Samuti rõhutab kaebaja, et ei nõudnud vastustajale 22.12.2013 esitatud vaides toimingu uuesti teostamist, vaid tuleohutust tagavate ettekirjutuste tegemist naaberkinnistu omanikele. Neid ettekirjutusi ei kavatsenud vastustaja teha ka vaideotsusest nähtuvalt. Kaebaja märgib veel, et Päästeameti poolt 07.04.2014 XXXXXXXXX kinnistu omanikule tehtud ettekirjutuses ei ole kajastatud kõik kinnistul esinevad tuleohutusnõuete rikkumised ning ta on ettekirjutuse peale esitanud vaide, mille vastustaja jättis rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb muuta, asendades need osaliselt käesoleva määruse põhjendustega.

9. Enne kaebaja poolt käesolevas asjas kaebuse esitamist on Tartu Halduskohus haldusasjas nr 3-12-1697 teinud 23.11.2012 kaebaja kaebust rahuldava otsuse, millega kohustas Päästeametit otsustama järelevalvemenetluse alustamine XXXXXXXXX kinnistu tuleohutuse väljaselgitamiseks ning tunnistas Päästeameti varasema keeldumise järelevalvemenetluse alustamisest õigusvastaseks. 10.06.2013. a kirjaga teavitas Päästeamet kaebajat, et otsustas alustada XXXXXXXXX kinnistul paiknevate ehitiste tuleohutusnõuete täitmise osas riiklikku järelevalvemenetlust (tl 86).

Pärast seda on kaebaja 03.12.2013 pöördunud Päästeameti poole päringuga (tl 92), milles märkis, et ei ole saanud Päästeameti otsust riikliku järelevalve tulemuste kohta ning palus see talle viivitamatult väljastada. 10.12.2013. a kirjas (tl 93) selgitas Päästeamet kaebajale, et järelevalvemenetlus alustati 23.07.2013 objekti omaniku informeerimisega eelseisvast ülevaatusest, tuleohutusülevaatus viidi läbi 09.08.2013 ning paikvaatluse käigus rikkumisi ei tuvastatud. Koos kirjaga edastas Päästeamet kaebajale 09.08.2013. a paikvaatluse protokolli, milles on muu hulgas märgitud, et haldusmenetlus lõpetatakse HMS § 43 lg 2 järgi, sest tuleohutusülevaatusel tuleohutusnõuete rikkumisi ei tuvastatud. 22.12.2013 esitas kaebaja tuleohutuse riikliku järelevalve tulemustele vaide, mille läbivaatamise käigus alustas Päästeamet uut haldusmenetlust ja teostas 15.01.2014 kinnistul XXXXXXXXX uue paikvaatluse.

Kaebaja 22.12.2013. a vaide kohta 28.01.2014 tehtud vaideotsuses selgitas vastustaja, et uue haldusmenetluse alustamisega on kaebaja vaie rahuldatud. Samuti tegi vastustaja vaideotsuses ülevaate 15.01.2014 kinnistul XXXXXXXXX tuvastatud tuleohutusnõuete rikkumistest ning selgitas, et Päästeametil on kavas teha XXXXXXXXX kinnistu omanikule ettekirjutus, kuid menetlus on veel pooleli ning kinnistu omanikule konkreetselt pandavad kohustused selguvad pärast menetlusosaliste poolt dokumentide esitamist ja ärakuulamist. Käesolevas asjas esitatud kaebuses palub kaebaja tühistada talle 10.12.2013. a kirjaga edastatud ülevaatuse tulemusi sisaldav 09.08.2013. a paikvaatluse protokoll ning Päästeameti 28.01.2014. a vaideotsus.

Samuti palub kaebaja kohtul kohustada Päästeametit koostama õigusaktidest lähtuv ja neile vastav tuleohutuse riikliku järelevalve lõppotsus ning tegema ettekirjutused tuleohutuse ehituslike abinõude rakendamiseks XXXXXXXXX kinnistul. Seega ei ole kaebusest nähtuvalt kaebaja rahul kummagi vastustaja poolt teostatud paikvaatluse (09.08.2013 ja 15.01.2014) tulemustega, leiab, et need ei ole õigusaktidega kooskõlas ning palub kohtul kohustada vastustajat tegema õigusaktidele vastav otsustus, so ettekirjutus XXXXXXXXX kinnistul esinevate tuleohutusnõuete rikkumiste kõrvaldamiseks.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja õiguste rikkumine ei ole käesoleva haldusasja asjaoludel tuvastatav, mistõttu kaebajal puudub kaebuse esitamisel kaebeõigus. Iseenesest on Riigikohus jaatanud riikliku järelevalvemenetluse korral kolmanda isiku kaebeõigust, leides, et puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (RKHKo 13.10.2010, nr 3-3-1-44-10, p 15;

RKHKm 23.10.2013, nr 3-3-1-29-13, p 17). Seega on kaebajal ka XXXXXXXXX kinnistu kui tema naaberkinnistu osas läbiviidava järelevalvemenetluse puhul õigus nõuda, et järelevalveorgan langetaks otsuse järelevalvemenetluse alustamise ja konkreetse järelevalvemeetme rakendamise kohta kaalutlusvigadeta. Eelnevast tulenevalt on iseenesest õiged ka määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et kaebaja õigusi võib rikkuda tema naaberkinnistul tuleohutusnõuete rikkumine, millest tulenevalt on ta XXXXXXXXX kinnistu suhtes läbiviidavas järelevalvemenetluses puudutatud isikuks.

Siiski peab puudutatud isiku seisundist tuleneva kaebeõiguse teostamiseks kaebuse asjaoludest nähtuma ka see, et isiku õigused võivad olla rikutud. Riigikohtu seisukohtade järgi võib kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt kaebaja õigusi rikkuda ega piirata tema vabadusi (RKHKm 15.05.2008, nr 3-3-1-9-08, p 15). Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei saanud ei 09.08.2013. a paikvaatlusel rikkumiste mittetuvastamine ning haldusmenetluse lõpetamine, kui ka Päästeameti 28.01.2014. a vaideotsus kaebaja vaide rahuldamise kohta kaebuse esitamise ajal kaebaja õigusi rikkuda.

Vastustaja on kaebaja poolt 09.08.2013. a paikvaatluse protokollis tuvastatud järelevalvetulemustele esitatud vaidest ajendatuna teostanud XXXXXXXXX kinnistul uue paikvaatluse, mille käigus tuvastati rikkumisi. Samuti on kaebajale selgitatud, et paikvaatlusel tuvastatud rikkumiste kõrvaldamiseks ettekirjutuse tegemiseks on alustatud uus menetlus, mis on vaideotsuse tegemise seisuga pooleli. Seega on vastustaja, asudes seisukohale, et 09.08.2013. a paikvaatluse protokollis fikseeritud tulemused on ebaõiged ning tegelikult esineb vajadus XXXXXXXXX kinnistul tuleohutusnõuete rikkumiste kõrvaldamiseks ettekirjutuse tegemiseks, kaebaja vaide rahuldanud.

Eeltoodu tõttu ei saa XXXXXXXXX kinnistul 09.08.2013 teostatud ülevaatuse tulemused enam kaebaja õigustele mõju omada.

11. Määruskaebuses on kaebaja seisukohal, et halduskohus on tema kaebust ebaõigesti tõlgendanud, leides, et kaebaja on palunud Päästeameti Lõuna Päästekeskuse 09.08.2013. a paikvaatluse protokolli tühistamist. Kaebaja sõnul on ta paikvaatluse protokolli tühistamise asemel taotlenud 10.12.2013. a tuleohutuse riikliku järelevalve otsuse tühistamist. Samuti leiab kaebaja määruskaebuses, et 09.08.2013. a paikvaatluse protokolli näol on tegemist haldusaktiga, kuna selles on esitatud toimingu tulemused, millel on iseseisev juriidiline tähendus ja mõju. Ringkonnakohus möönab, et kaebuses kaebaja poolt esitatud taotlused võivad olla mitmeti mõistetavad. Kaebaja on üheaegselt kaebuses palunud nii 12.10.2012 talle saadetud tuleohutuse riikliku järelevalve otsuse (kaebuse lk 5) kui 09.08.2013. a paikvaatluse akti (kaebuse lk 17) tühistamist. Sellises olukorras võib kohtul olla uurimispõhimõttest tulenev kohustus paluda kaebajal kaebuses esitatud nõudeid täpsustada ning suunata kaebajat kohase nõude valikul. Siiski ei leia ringkonnakohus, et halduskohus oleks antud juhul menetlusnorme sellega rikkunud, et ei palunud kaebajal kaebuses esitatud nõudeid täpsustada. Sobiva ja kaebaja eesmärkidele vastava nõude väljaselgitamine oleks olnud vältimatu olukorras, kus kaebaja vaie oleks olnud vastustaja poolt jäetud rahuldamata ning järelevalvemenetlus oleks olnud lõpetatud. Sel juhul oleks halduskohus saanud jaatada kaebaja õiguste võimalikku rikkumist ning oleks pidanud tegema kindlaks tema eesmärkidele vastava nõude. Et antud juhul oli kaebuse esitamise ajaks kaebaja vaie vastustaja poolt rahuldatud ning järelevalvemenetlus uuesti alustatud, ei saanud eelnev menetluse lõpetamine enam kaebaja õigustele mõju omada. Seega ei pidanud halduskohus paluma kaebajalt kaebuses esitatud nõuete täpsustamist, sest kaebuse asjaoludest nähtuvalt ei saanud kaebaja õigused kaebuse esitamise seisuga ilmselgelt olla rikutud. Eeltoodud põhjustel ei oma käesolevas asjas kaebajal kaebeõiguse olemasolu üle otsustamisel tähtsust ka 09.08.2013. a paikvaatluse protokolli ning selles järelevalvemenetluse lõpetamise kohta tehtud märke õiguslik olemus.

12. Kuigi Päästeameti 09.08.2013. a paikvaatluse protokolli kohaselt ei tuvastatud paikvaatluse käigus tuleohutusnõuete rikkumisi, on vastustaja vaidemenetluse käigus vaadanud üle eelnevad järelevalvetulemused ning viinud XXXXXXXXX kinnistul läbi uue paikvaatluse. Uus paikvaatlus viidi XXXXXXXXX kinnistul läbi 15.01.2014 ning vastustaja tegi paikvaatlusel tuvastatust ülevaate ka vaideotsuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal puudub kaebeõigus vaideotsuse põhjendustes toodud seisukohtade iseseisvaks vaidlustamiseks. Tõeseks ei saa pidada määruskaebuses esitatud seisukohta, et kaebusega ei ole vaidlustatud mitte üksnes vaideotsuse põhjendusi, vaid osaliselt ka vaideotsuse resolutiivosa.

Eeltoodu eeldaks, et kaebaja vaie oleks jäetud osaliselt rahuldamata. Kaebaja on 22.12.2013 vastustajale esitatud vaides (tl 166-169) põhjalikult kirjeldanud, millised tuleohutusnõuete eiramised XXXXXXXXX kinnistul tema arvates esinevad ning on jäänud vastustaja poolt 09.08.2013 toimunud paikvaatlusel tuvastamata. Samuti ei ole vaide kohaselt kaebaja rahul sellega, et osaliselt oli paikvaatlus XXXXXXXXX kinnistu suhtes teostamata. HMS § 72 lg-st 1 võib vaidemenetluse korras nõuda:

1) haldusakti kehtetuks tunnistamist;

2) haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist;

3) ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. HMS § 85 kohaselt on haldusorganil vaiet sisuliselt lahendades õigus vaideotsusega:

1) rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed;

2) teha ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks;

3) teha ettekirjutus toimingu tagasitäitmiseks;

4) jätta vaie rahuldamata. Vaideotsusest nähtuvalt on vastustaja käsitlenud kaebaja vaiet HMS § 72 lg 1 p 3 mõttes esitatud vaidena, milles kaebaja on nõudnud toimingu sooritamist, so uue paikvaatluse läbiviimist, mille käigus vastustaja tuvastaks kaebaja poolt viidatud rikkumised. Sellega, et vastustaja otsustas vaidemenetluse käigus alustada XXXXXXXXX kinnistu tuleohutusnõuetele vastavuse kontrollimiseks uue haldusmenetluse ja teostada uus paikvaatlus, rahuldas vastustaja vaide HMS § 85 p 2 alusel. Asjaolu, et uue haldusmenetluse käigus 15.01.2014 teostatud paikvaatluse käigus ei ole tuvastatud kõiki kaebaja poolt vaides viidatud rikkumistest, ei anna alust asuda seisukohale, et kaebaja vaie oleks jäetud osaliselt rahuldamata.

Vastustaja ei pidanud 09.08.2013. a paikvaatluse protokollis tuvastatud riikliku järelevalve tulemuste peale esitatud vaides võtma seisukohta kõigi kaebaja poolt välja toodud tuleohutusnõuete rikkumiste osas. Vaide rahuldamiseks piisas sellest, kui vastustaja pidas vaidest tulenevalt põhjendatuks uue järelevalvemenetluse läbiviimist XXXXXXXXX kinnistu osas ning sooritas kinnistul uue paikvaatluse. Tulenevalt HMS § 60 lg-st 2 saab vaideotsuse kui oma olemuselt haldusakti puhul sisaldada kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi üksnes selle resolutiivosa.

Et vastustaja on oma 28.01.2014. a vaideotsuse resolutsioonis selgitanud, et vaides taotletu on vaidemenetluse käigus rahuldatud, saab kaebaja vaide pidada rahuldatuks täielikult. Tulenevalt HMS § 87 lg-st 1 on õigus pöörduda vaideotsuse peale HKMS-s sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti. Et eelnevalt esitatud selgitustest tulenevalt on kaebaja vaie vastustaja poolt täielikult rahuldatud, ei ole kaebajal võimalik kohtult taotleda ei vaideotsuse osalist ega täielikku tühistamist.

Seega on alusetud kaebaja poolt määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et halduskohus oleks pidanud pakkuma kaebajale võimalust muuta vaideotsuse osalise tühistamise nõue vaideotsuse täieliku tühistamise nõudeks. Kohtule ei nähtu haldusasja materjalidest ka seda, et kaebaja õigusi oleks vaidemenetluse käigus rikutud. Kaebeõigust kaasatoovaks rikkumiseks ei saa pidada kaebaja poolt osutatut, et vaideotsuse põhjendavas osas toodud seisukohad ei vasta õigusaktidele.

13. Määruskaebusest nähtuvalt tugineb kaebaja väide, et tema vaie on jäetud rahuldamata, just sellele, et vaideotsuses on jäetud välja toomata peamised tuleohutusnõuete rikkumised või neid püütakse vastustaja poolt õigusvastaselt vaatluse alt välja jätta. Seega ei ole kaebaja sisuliselt nõus 15.01.2014 teostatud paikvaatluse tulemustega. Ringkonnakohus selgitab, et 15.01.2014 teostatud paikvaatlus ei ole tehtud vastustaja poolt 23.07.2013 algatatud järelevalvemenetluse käigus, mille raames on kaebaja esitanud vastustajale vaide. Tegemist on vaidemenetluse käigus alustatud uues haldusmenetluses tehtud menetlustoiminguga, mille käigus tuvastatut on kaebajal võimalik vaidlustada selle haldusmenetluse tulemusel antava haldusakti vaidlustamisel. Antud juhul on selleks tuleohutuse seaduse (kuni 30.06.2014 kehtinud redaktsiooni) § 40 alusel tehtud Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna eksperdi 07.04.2014. a ettekirjutus nr 7.2-7.2/6.5/328 XXXXXXXXX hoonete omanikule tuleohutusnõuete rikkumiste kõrvaldamiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja 07.04.2014. a ettekirjutuse halduskohtus ka vaidlustanud ning halduskohus menetleb kaebust haldusasjas nr 3-14-51460. Seega saab kaebaja õiguste rikkumist pidada võimalikuks kaebaja esitatud vaidest ajendatuna algatatud järelevalvemenetluse tulemusel tehtud 07.04.2014. a ettekirjutusega, mitte aga sellele eelnevalt 23.07.2013 algatatud järelevalvemenetluse lõpetamisega ning vaidemenetluse tulemusel uue järelevalvemenetluse algatamisega.

14. Kolmanda nõudena on kaebaja esitanud kohtule nõude kohustada Päästeametit koostama ning kaebajale esitama kinnistu XXXXXXXXX uusehitiste tuleohutuse riikliku järelevalve õigusaktide sätetest lähtuv otsus. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et tegemist ei ole haldusasjas nr 3-12-1697 esitatud nõudega kattuva nõudega ning korduva kaebusega HKMS § 43 lg 1 mõttes. Käesolevas haldusasjas ja haldusasjas nr 3-12-1697 esitatud kohustamisnõudeid eristab eelkõige see, et kui haldusasja nr 3-12-1697 asjaoludel ei olnud vastustaja kaebaja naaberkinnistul tuleohutusnõuetele vastavuse osas järelevalvemenetlust algatanud ning pooled vaidlesid selle üle, kas vastustaja on õigesti keeldunud järelevalvemenetluse algatamisest, siis käesolevas asjas on järelevalvemenetlus vastustaja poolt algatatud. Samuti võivad olla muutunud järelevalvemenetluse läbiviimiseks ja ettekirjutuse tegemiseks alust andvad faktilised asjaolud XXXXXXXXX kinnistul. Seega ei saa nendes haldusasjades esitatud kohustamisnõudeid pidada oma alustelt kattuvateks ning käesolevas asjas esitatud kohustamisnõue ei ole ringkonnakohtu hinnangul tagastatav halduskohtu poolt märgitud HKMS § 121 lg 1 p-s 3 sätestatud alusel. Tõene on ka määruskaebuses esitatud väide, et Tartu Halduskohtu 23.11.2012. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-12-1697 oli kaebuse sisulise rahuldamise osas käesolevas asjas kaebuse esitamise ajal juba jõustunud. Kuivõrd kaebaja vaidlustas Tartu Halduskohtu 23.11.2012. a otsuse haldusasjas nr 3-12-1697 üksnes menetluskulude jaotuse osas, jõustus see vaidlustamata osas HKMS § 176 lg 2 ls 2 alusel üldises korras. Siiski ei oma eeltoodud asjaolu nendes haldusasjades nõuete mittekattuvuse tõttu käesolevas asjas esitatud kaebuse tagastamise üle otsustamisel tähtsust.

15. Kaebusest nähtuvalt on kohustamisnõue tihedalt seotud selles esitatud teiste nõuetega. Kaebaja ei ole rahul vastustaja poolt XXXXXXXXX kinnistu suhtes alustatud järelevalvemenetluse raames tuvastatuga ning soovib, et vastustaja tuvastaks kõnealusel kinnistul kõik tema poolt välja toodud rikkumised ning teeks järelevalvemenetluse tulemusel õigusaktidele vastava otsuse. 28.01.2014. a vaideotsuses on vastustaja kaebajale selgitanud, et 15.01.2014. a paikvaatluse käigus tuvastatu põhjal tehakse XXXXXXXXX kinnistu omanikule vastav ettekirjutus. Kuigi kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja nõus selle ettekirjutuse aluseks olevate 15.01.2014. a paikvaatluse tulemustega, puudus käesolevas asjas kaebuse esitamise seisuga kohtul igasugune alus eeldamaks, et vastustaja teeb XXXXXXXXX kinnistu suhtes alustatud järelevalvemenetluses õigusaktidele mittevastava ettekirjutuse või jätab ettekirjutuse üldse tegemata. 15.01.2014 teostatud menetlustoimingu tulemustele, mida kaebaja on käesolevas asjas soovinud vaidlustada 28.01.2014. a vaideotsuse tühistamise nõude raames, saab kaebaja esitada oma vastuväited vastava haldusmenetluse tulemusel tehtava haldusakti, so antud juhul 07.04.2014. a ettekirjutuse vaidlustamisel. Käesolevas asjas esitatud kohustamisnõude puhul ei ole seega tuvastatav kaebaja õiguste rikkumine vastustaja keeldumise või jätkuva tegevusetusega haldusakti andmisel ning puudub kohustamiskaebuse rahuldamiseks alust andev vastustaja õigusvastane tegevus. Kuigi kaebaja hinnangul on vastustaja XXXXXXXXX kinnistu osas järelevalvemenetluse läbiviimisega ebamõistlikult viivitanud, ei tulene vastustajale seadusest tähtaegu, mille jooksul tuleb järelevalvemenetlus lõpule viia. Et haldusasja materjalidest nähtuvalt oli vastustajal kaebaja poolt nõutava ettekirjutuse tegemise menetlus kaebuse esitamise ajal pooleli ning vastustaja ei olnud langenud viivitusse, on kohustamisnõude näol tegemist ennatlikult esitatud nõudega. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal käesolevas asjas kohustamisnõude esitamisel kaebeõigus ning ka see nõue kuulub HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

16. Eeltoodud põhjendustel jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata, kuid Tartu Halduskohtu 11.03.2014. a määruse põhjendused tuleb osaliselt asendada käesoleva määruse põhjendustega.

Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/