1-14-7738/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. november 2014, Tallinn Kriminaalasja number 1-14-7738 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava, Orvi Tali Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 18.09.2014. a otsus Kriminaalasi Lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Apellant Süüdistatava N.Z-i kaitsja Leelo Viil Süüdistatav N.Z

isikukood: XXX; XXXXXXXXXXX; emakeel:

vene keel; elukoht: XXXXXXXX X-XX XXXXXXX;

XXXXXXXXXXXX; töökoht puudub; varem

kriminaalkorras karistatud 3 korral, neist viimasel kahel süstemaatiliste varguste eest: - 22.09.2010 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi vangistusega 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud KarS § 74 sätete kohaldamisega katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; - Harju Maakohtu 13.08.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud ja 20 päeva, KarS § 74 ja § 68 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 2 kuud ja 17 päeva katseajaga 2 aastat. Katseaja lõpp 12.08.2016.

Resolutsioon

Jätta süüdistatava N.Z-i kaitsja Leelo Viili apellatsioon läbi vaatamata. Mõista N.Z-ilt riigi eelarvesse välja N.Z-ile riigi õigusabi osutanud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu 48 eurot. Apellatsioonimenetluse kulud

2

tuleb koos maakohtu välja mõistetud menetluskuludega tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Apellatsioonimenetluse kulu igakuise makse suurus on 4 eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 18.09.2014. a otsusega mõisteti N.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati 5 kuu pikkuse vangistusega. Kuna maakohus arutas kriminaalasja

lühimenetluses, vähendas kohus mõistetud vangistust 1/3 võrra, s.o 3 kuu ja 10 päevani. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus aga N.Z-i karistust Harju Maakohtu 13.08.2014.a. otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse 2 kuu ja 17 päeva võrra. Liitkaristuseks on seega 5 kuud ja 27 päeva vangistust. N.Z mõisteti süüdi 16.09.2014 kella 14.31 paiku Tallinnas XXXXX XXX XX asuvast S kauplusest toime pandud varguses. Nimelt võttis ta kaks 50-ml pudelit viina „Viru Valge“ (kogumaksumusega 2,58 eurot) ning jõi need tühjaks müügisaalis, seejärel võttis ta 1,412 kg kuumsuitsu seakooti maksumusega 5,63 eurot ja ühe paki margariini maksumusega 1,42 eurot, võttis need pakenditest välja ja peitis endal kaasas olnud kotti. Seejärel möödus ta kassadest ja läbis turvaväravad, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kuivõrd I. Kuliovi oli Harju Maakohtu 13.08.2014 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning teda on karistatud ka KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtusliku vallasasja varguse eest, oli tegemist süstemaatiliselt toime pandud vargusega KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses.

Karistust põhistades märkis maakohus, et N.Z-i süü ei ole suur – tegemist on 1 kuriteoepisoodiga, kuriteoga põhjustas isik küll kahju, kuid on selle käesolevaks hetkeks

hüvitanud. Samas leidis kohus, et N.Z-i teo puhul võib rääkida teo toimepanemisest

jultunud viisil, mis seisnes selles, et ta tühjendas viinapudelid müügisaalis, eemaldas margariinilt ja suitsukoodilt pakendid. Samuti pidas kohus oluliseks seda, et N.Z-i karistati pelgalt kuu aega varem samaliigilise kuriteo eest, mis tähendab, et katseaeg ei mõjunud

talle mingilgi moel distsiplineerivalt. Kohus leidis, et esineb kaks N.Z-i karistust kergendavat asjaolu KarS § 57 lg 1 p 2 ja 3 järgi – N.Z kahetseb toimepandud tegu puhtsüdamlikult ning ta on tekitatud kahju hüvitanud.

Maakohus leidis, et N.Z ei ole võimalik karistada rahalise karistuse või üldkasuliku

tööga. Rahaline karistus on välistatud, kuna N.Z ei tööta. Seega tuleb N.Z-ile karistuseks mõista vangistus.

3

Kohus ei nõustunud kaitsjaga selles, et N.Z-ile mõistetavat karistust on võimalik asendada

üldkasuliku tööga. Oma seisukohta põhjendas maakohus järgnevalt. Kriminaaltoimikus on N.Z-iga korduvalt ja vahetult kohtunud kriminaalhooldaja IL17.09.2014 e-kiri (tlk 52).

Kriminaalhooldaja hinnangul on N.Z katseajal rikkunud kohustust mitte tarvitada

alkoholi ja narkootikume. Märkimist väärib, et ka 16.09.2014 tuvastati N.Z alkoholijoove, isik jõi alkoholi ka kaupluses. N.Z-i joobeseisund oli selline, mis takistas

tal toimunut detailselt meenutada. Kriminaalhooldaja on samuti seisukohal, et N.Z-i suhtes üldkasuliku töö rakendamine ei oleks tulemuslik. Kohus märkis, olles kohtuistungil ise vahetult N.Z-iga kokku puutunud, jagab ta kriminaalhooldaja arvamust. Kohtualune on eakas (72-aastane) inimene, kellel on alkoholiprobleemid. Kohus märkis, et ei näe, et karistuse asendamine üldkasuliku tööga oleks karistuse eesmärke silmas pidades tulemuslik, kohtul on tõsised kahtlused selles, kas isik suudab talle pandud kohustusi nõuetekohaselt täita.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni N.Z-i kaitsja, kes palub tühistada

maakohtu otsus mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega kergendada N.Z-i karistust ning asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kaitsja märgib, et kohtupraktikas väljakujunenud karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt

peab mõistetav karistus ennekõike olema vastavuses toimepandud kuriteoga, millele täiendavalt tuleb arvestada ka süüdimõistetu isikut. Karistuse mõistmisel tuleb ühe peamise

kriteeriumina hinnata konkreetse teo sisemist ebaõigust. Käesoleval juhul on N.Z

süüdi tunnistatud üksnes ühes kauplusevarguses, isik peeti varguse toimepanemisel kinni, varastatu väärtus oli väike ja hagi ei ole esitatud, kuna kahju on hüvitatud. Eeltoodud asjaolude pinnalt võib väita, et N.Z-i süü on väike.

süüdistatav on olnud suuteline küllaltki korrektselt täitma kriminaalhoolduse nõudeid, probleeme on olnud üksnes alkoholi tarvitamisega seoses. N.Z on kriminaalkorras karistatud, kuid mitte sedavõrd palju, et oleks alust suure tõenäosusega eeldada uute kuritegude toimepanemist. N.Z-i karistusregister ja käesoleva asja tehiolud ei anna alust väita, et

kuritegude toimepanemine on tema sisstuleku allikaks. Kuigi kriminaalhooldaja andis

arvamuse, et süüdistatav rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi, ei ole üksnes sel alusel

põhjendatud reaalse vangistuse mõistmine. Leian, et vanglas on küll piiratud alkoholi tarbimine, oleks süüdistataval samas vabaduses olles võimalus võõrutusravile minna ja sellega võiks olla saavutatav N.Z-i edaspidine seaduskuulekas käitumine. Käesoleval juhul võiks vangistuse asendada üldkasuliku tööga, mis distsiplineeriks N.Z-i ja suunaks korrektselt ja seaduskuulekalt käituma. N.Z-i käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtuisungil ja ka kohtueelses menetluses

ning kahju hüvitamine annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud, süüdistatav on kahetsust ka sõnaliselt väljendanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata.

4

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Maakohtu mõistetud karistus ei ole KarS § 199 lg 2 sanktsioonimäärasid arvestades raske, jäädes pigem sanktsiooni alammäära lähedale. Maakohus on otsuses nimetatud konkreetseid asjaolusid, mida ta karistuse mõistmisel arvesse võttis. Samuti on maakohus põhjendanud seda, miks tema hinnangul ei ole võimalik asendada vangistust üldkasuliku tööga. Kaitsja leiab apellatsioonis, et isiku puhtsüdamlik kahetsus annab alust arvata, et ta käitub edaspidi õiguskuulekalt ning üldkasulikku tööd tehes on tal võimalik minna võõrutusravile. Sellega seoses nendib ringkonnakohus, et puhtsüdamlik kahetsus ei tähenda seda, et vangistus tuleks jätta täitmisele pööramata või asendada üldkasuliku tööga. Maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna arvesse võtnud. Kohus on

aga viidanud konkreetsetele asjaoludele, mille tõttu kohus ei näinud üldkasuliku töö kohaldamisel perspektiivi – kuritegu on pandud toime katseajal ning süüdistatav rikkus ka muid

katseaja tingimusi – alkoholi tarvitamise keeldu. Seoses kaitsja väitega, et vabaduses olles saaks N.Z minna võõrutusravile, nendib ringkonnakohus, et see võimalus oli N.Z ka siis, kui kohus eelmisel korral talle mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jättis.

Maakohtu istungi protokollist ei nähtu ka, et N.Z oleks ise avaldanud soovi võõrutusravile minna, mistõttu ei saanud maakohus talle KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt ka sellist kohustust panna. Seega ei ole ringkonnakohtul alust heita maakohtule ette seda, et kohus oleks jätnud karistuse mõistmisel taolise asjaolu arvestamata, KrMS § 338 kohaselt on maakohtu otsuse tühistamise aluseks ainult mõni nimetatud sättes loetletud viga.

4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 jätab kohtukolleegium

apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et

apellatsioonimenetluses N.Z-i kaitsjale makstud tasu tuleb jätta osaliselt riigi kanda, kuivõrd kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on N.Z N.Z-ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja L. Viil on taotlenud apellatsiooni esitamise eest 48 euro suuruse tasu saamiseks. Ringkonnakohus rahuldas kõnealuse taotluse. Vastavalt

KrMS § 185 lg-le 1 tuleb apellatsioonimenetluse kulu mõista välja süüdistatavalt. Apellatsioonimenetluse kulu tuleb koos maakohtu välja mõistetud menetluskuludega tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, s.t menetluskulude igakuine makse suureneb 4 euro võrra.

Sten Lind Meelika Aava Orvi Tali