2-14-54016/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

5. november 2014, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-14-54016 Tsiviilasi Anne-Liia Havik hagi Politseija Piirivalveameti vastu töölepingu ülesütlemise vaidluses Tsiviilasja hind

3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Anna-Liia Havik, ik 46206292723, elukoht XXXX ; lepinguline esindaja Maia Ploom, e-post maiapl@hot.ee ; Kostja Politseija Piirivalveamet, esindaja volikirja alusel Peeter Aleksašin, e-post peeter.aleksasin@politsei.ee . Kohtuistungi toimumise aeg

27. oktoober 2014

RESOLUTSIOON

1. Anne-Liia Havik hagi Politseija Piirivalveameti vastu rahuldada.

2. Anne-Liia Havikuga 01.04.2013 sõlmitud töölepingu nr 1.9-3/1060-1 erakorraline ülesütlemine Politseija Piirivalveameti poolt alates 31.03.2014 töökoha koondamise tõttu on tühine.

3. Anne-Liia Havikuga 01.04.2013 sõlmitud tööleping nr 1.9-3/1060-1 on lõppenud TLS §

107 lg 2 alusel alates 31.03.2014. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta Politseija Piirivalveameti kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt töötas Anne-Liia Havik 01.04.2013 sõlmitud töölepingu alusel Politseija Piirivalveametis (edaspidi PPA) personaliarvestajana. 05.03.2014 esitati töötajale koondamisteatis. Töötaja enda koondamisega ei nõustu, sest temale oleks saanud pakkuda sama tööd lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja tööle naasmiseni. Koondamise ajal olid ajutiselt vabad kahe lapsehoolduspuhkusel viibiva personaliarvestaja töökohad. Üks nendest täideti teisest üksusest üle toodud töötajaga, teine töökoht jäi täitmata.

A.-L. Havik palus töövaidluskomisjonile esitatud avalduses tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. Töövaidluskomisjoni otsusega avaldaja nõue rahuldati. Töövaidluskomisjon tuvastas, et tööleping ei lõppenud ülesütlemisega ning luges töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 31.03.2014. PPA pöördus kohtusse taotlusega töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses. Töövaidluskomisjonile esitatud vastuväidete kohaselt ütles tööandja töölepingu üles õiguspäraselt. Personaliarvestaja töö on aastate jooksul oluliselt muutunud.

Kasutusele on võetud ühtsed eeltäidetud dokumendipõhjad, asjaajamine on digitaalsem ja personaliarvestus on andmebaasipõhisem. Selle tõttu on personaliarvestuse teenust võimalik osutada väiksema arvu personaliarvestajatega. Ümberkorraldused puudutasid tervet personalibürood. PPA peadirektori 27.02.2014 käskkirja nr 68 p 1.7.3. kohaselt vähendati Lõuna personalitalituses personaliarvestajate arvu kahe võrra. Kaks personaliarvestajat - A.R. ja H.S. – viibisid sel ajal lapsehoolduspuhkusel. Enne nelja tööl oleva personaliarvestaja suhtes koondamise valiku tegemist võrdles tööandja töötajate tööülesannete täitmist.

Kahe töötajaga otsustati töösuhet jätkata, sest nende tööülesannete täitmist on hinnatud varasematel arenguvestlustel ja hindamistel väga heaks. Lisaks avaldajale koondati veel üks personaliarvestaja. PPA kirjaliku vastuse kohaselt töövaidluskomisjonile on avaldaja õigesti välja toonud, et talle ei pakutud enne koondamist teist tööd, kuigi Lõuna personalitalituses olid tähtajaliselt vabad kaks personaliarvestaja kohta kuni A.R. ja H.S. lapsehoolduspuhkuselt naasmiseni. H.S. töökohta ei ole täidetud ja seda ei ole plaanis teha ka edaspidi.

A.R. töökohale võeti tööle korrakaitsevaldkonna spetsialist, kes tööandja hinnangul on võimeline tegelema tööaja planeerimise ja arvestuse infosüsteemi tööga. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Koondamisel ei pakutud hagejale teist tööd, kuigi vaba töökoht oli töötaja lapsehoolduspuhkusel viibimise ajaks olemas. Hageja palub kohtul tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel. Kostja esindaja jäi kohtuistungil oma vastuväidete juurde. Lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja töökoha hagejale pakkumata jätmine oli tööandja kaalutlusõigus ja otsus.

Hageja tööoskused olid võrreldes tööle jäänud töötajatega halvemad. Tööandja ei pidanud võimalikuks töösuhte jätkamist.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et Anne-Liia Haviku hagi tuleb rahuldada. Töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 kohaselt Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

TLS § 89 lg 3 1. lause kohaselt Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Käesolevas vaidluse ei ole tegemist tööandja tegevuse lõppemisega või pankrotiga. Seega pidi tööandja pakkuma võimaluse korral koondatavale töötajale teist tööd. Hageja ja kostja vahel sõlmitud soodustingimustel töölepingu nr 1.9-3/1060-1 (TVK tl 2- 4) p 3.1.2 kohaselt lepiti kokku, et hagejale makstakse lisaks enda tööülesannete täitmise eest asendustasu H.S. tööülesannete täitmise eest kuni viimase teenistussuhte peatumise lõppemiseni.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et ka H.S. töökoha ametinimetus oli palgaarvestaja, põhitöö numbriga 913. Seega täitis hageja põhitööna samu tööülesandeid nagu nägi ette H.S. töötamise kokkulepe. H.S. töökoht jäeti tööandja otsusega täitmata, mida kostja esindaja on kinnitanud oma kirjalikus vastuväites töövaidluskomisjonile ja kinnitas ka kohtuistungil. Vaidlust ei ole selle üle, et Lõuna personalitalituses oli 6 personaliarvestaja teenistuskohta. PPA peadirektori 27.02.2014 käskkirjas PPA struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu muutmise kohta (TVK tl 24-27) on p 1.7.3. kohaselt koondatud personalibüroo Lõuna personalitalituse teenistuskohtade koosseisust 2 vanemspetsialisti teenistuskohta (põhitöö nr 913 – personaliarvestaja).

Seega pärast käskkirja täitmist tegid allesjäänud nelja personaliarvestaja tööd kolm inimest: kaks tööle jäänud personaliarvestajat ning lapsehoolduspuhkusel viibiva A.R. ametikohale tähtajaliselt tööle võetud R.R.. Lapsehoolduspuhkusel viibiva H.S. töökoht jäi täitmata, see on vastavalt kostja esindaja seletusele kohtuistungil täitmata käesoleva ajani ning seda ei kavatsetavat ka edaspidi täita. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-152-11 p 10 kohaselt Lisaks märgib kolleegium, et eesmärk vältida töölepingu lõpetamist on täidetud ka juhul, kui tööandja pakub töötajale sobivat tähtajalist tööd, sh ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks (TLS § 9).

PPA personalibüroo Lõuna personalitalituses oli hagejaga töölepingu erakorralise ülesütlemise ajal vaba tähtajaline teenistuskoht ja koondatav töötaja oli nõus asuma ajutiselt ära oleva töötaja töökohale. Vaba samade tööülesannetega töökoha olemasolu tõttu on kostja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine, sest puudus seadusest tulenev alus tööandja algatusel töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks: hageja poolt tehtav töö ei lõppenud. Hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg 1).

Eelpool viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt Ekslik on hageja seisukoht, et tööle jätmisel peab tööandja eelistama töötajaid, kes on täitnud paremini tööülesandeid, kel on suuremad erialateadmised, oskused ja vilumus ning kes on teadmisi ja oskusi tulemuslikumalt kasutanud. Kolleegium selgitab, et erinevalt enne 1. juulit 2009 kehtinud TLS §-st 99 ei näe praegu kehtiva TLS § 89 ette, et koondamise korral tuleb eelistada töötajaid, kellel on paremad tööalased näitajad, ning et võrdsete tööalaste näitajate korral eelistatakse töötajaid, kel on kutsehaigus või töövigastus või pikem tööstaaž või kellel on ülalpeetavaid või kes õpivad eriharidust andvas õppeasutuses.

Alates 1. juulist 2009 kehtiv TLS § 89 ei sätesta töötajate võrdlemise kriteeriume. Seetõttu on tööandjal pärast sama paragrahvi viiendas lõikes nimetatud eelisõigusega isikute väljaselgitamist õigus vabalt valida, kellega töötajatest ta töölepingu üles ütleb ja kellega mitte. Seega ei ole asjakohased hageja väited selle kohta, et ta koondati ilmselt tema vanuse tõttu ning vahetult enne koondamist ei võrreldud töötajate töötulemusi ja ei hinnatud hageja teadmisi ning oskusi. Kohus rahuldab hagi objektiivsel põhjusel: tööandja koondas töötaja, kuigi tööandjal oli ja on olemas vaba samaväärne töökoht, st töötaja tehtav töö ei lõppenud.

Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi rahuldatakse, mistõttu menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik