3-14-50073/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 04. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50073 Haldusasi V.B. kaebus Põhja Prefektuuri toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja tekitatud kahju summas 1885,40 eurot hüvitamiseks

RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus V.B.le läbivaatamatult. 2. Edastada määruse ärakiri kaebajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule Tallinna halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 204 lg-d 1 ja 2, § 121 lg 4).

ASJAOLUD

1. 13.01.2014 kohus sai V.B. kaebuse, milles olid esitatud nõuded: tuvastada ja tunnistada seadusevastaseks politsei toimingud V.B.le ja I. V.le kuulunud sõiduki Opel Vectra reg nr xxxxxx teisaldamisel valvega tasulisse parklasse Tallinnas, Paljassaare põik 3 ning välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks auto kaotsiminekust põhjustatud kahju summas 1885,40 eurot. 2. 10.02.2014 küsis kohus kohtunõudega Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) kaebuse asjaolude täpsustamiseks ja kaebuse nõuetekohasuse kontrollimiseks täiendavat informatsiooni kaebajale kuuluva sõiduki teisaldamise asjaolude kohta. 3. 05.03.2014 määrusega kohus jättis kaebuse käiguta, kuna ebaselge oli kaebuse ese, st alus ja nõuded, samuti vajasid täpsustamist kahju hüvitamise eeldused. Muu hulgas selgitas kohus määruses järgmist: „6. Kaebusematerjalist nähtuvalt 21.11.2010 parkis kaebaja sõiduauto Opel Vectra, reg nr xxxxxx, Gaasimaja väravate ette Maardu külas Jõelähtme vallas. Sõiduk paigutati valvega hoiukohta Tallinnas, Paljassaare põik 3, seoses LS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 nõuete rikkumisega. 21.11.2010 on koostatud sõiduki valvega hoiukohta

2 paigutamise akt (tl 40 pöördel). 24.11.2010 koostati sõiduki hoiukohta toimetamise teatis (tl 15), mille kaebaja sai kätte 26.11.2010 (tl 41 pöördel). Kaebaja väitel on ta pöördunud mitmel korral kohtute poole eesmärgiga, tunnistada politsei toimingud auto teisaldamisel seadusevastaseks, kuid dokumente ei ole menetlusse võetud, vaid teatatud, kuhu tuleb pöörduda. 7. Kohus analüüsis kaebusega seonduvate ja kaebuses nimetatud kaebajaga seotud kohtuasjade menetluste käiku, mis kokkuvõtlikult on järgmine: 1) Harju maakohtu menetluses olnud väärteoasjas nr 4-10-4771 (kohtu poole on kaebaja pöördunud 27.12.2010) vaidlustas kaebaja Põhja Prefektuuri 21.11.2010 sõiduki hoiukohta toimetamise teatist. Kaebus tagastati läbivaatamatult ja selgitati, et kuna kaebaja suhtes ei ole algatatud väärteoasjas, siis sõiduki hoiukohta toimetamise teatis on vaidlustatav vaide korras, vaide esitamisega haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu selle üle teenistuslikku järelevalvet teostavale haldusorganile. 2) Tallinna halduskohtu menetluses olnud haldusasjas nr 3-11-95 (kohtu poole pöördus kaebaja 12.01.2011) taotles kaebaja Põhja Prefektuuri 21.11.2010 sõiduki valvega hoiukohta toimetamise akti tühistamist. Kohus märkis, et kaebuses vaidlustatud akt ei ole haldusakt, mis looks isikule õigusi või paneks kohustusi või muudaks neid. Tagajärgi toob teisaldamine kui toiming, mille käigus paigutatakse sõiduki omaniku vara teise asukohta. Seega vaidlustatud akt on sellise toimingu eelnev menetlustoiming, mille käigus teisaldamine fikseeritakse. Sellise menetlustoimingu tühistamine võimalik ei ole. Kohus selgitas, et kaebajal on võimalik oma õigusi kohtus kaitsta kolme aasta jooksul sõiduki teisaldamisest teadasaamisest, esitades kaebus tekitatud kahju hüvitamiseks. 3) Kaebaja pöördus 20.11.2013 Harju maakohtu poole tsiviilasjas nr 2-13-55147 hagiga PPA vastu kahju hüvitamiseks summas 1885,40 eurot, seoses kaebajale kuuluva auto teisaldamisega Koplis asuvasse parklasse. 27.11.2013 kaebus tagastati kaebajale, kohus leidis, tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud nõudega, mitte aga eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega. 4) 13.01.2014 on kaebaja pöördunud halduskohtu poole Põhja Prefektuuri toimingu (seoses sõiduki teisaldamisega) õigusvastasuse tuvastamiseks ja sõiduki kaotsiminekust põhjustatud kahju summas 1885,40 euro hüvitamiseks. 8. HKMS § 46 lg 4 kohaselt hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest. HKMS § 46 lg 5 näeb ette, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. /.../ Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 3 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Seega eelpool märgitud sätetest ja kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest tulenevalt peavad kahjuhüvitise nõudmiseks olema täidetud järgmised põhilised tingimused: isikul kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane ja kannatanu õigusi rikkuv tegevus ning põhjuslik seos õiguste rikkumise ning kahju tekkimise vahel. Kui kasvõi üks nendest elementidest puudub, kahju hüvitamist ei järgne /.../ Kahju hüvitamise eeldused peavad olema täidetud ka varalise kahju hüvitamise taotlemisel“. 9. Kaebaja on esitanud kaebuses nõude - tuvastada ja tunnistada seadusevastaseks politsei toimingud V.B.le ja I. V.le kuulunud auto teisaldamisel Maardu külast Tallinna teise linnaossa. Kohus selgitab, et esitatud tuvastamisnõude esitamiseks kohaldub HKMS § 46 lg 5 kohane tähtaeg. Toimikumaterjalist nähtuvalt (kaebus haldusasjas nr 3-11-95, tl 41-42)

3 avastas kaebaja juba 21.11.2010, et talle kuuluv sõiduk Opel Vectra reg nr xxxxxx on kohast, kuhu isik sõiduki parkis, kadunud. 26.11.2010 sai kaebaja temale kuuluva sõiduki tasulisse parkimiskohta paigutamisest teada. Seejärel helistas kaebaja Maardu politseiosakonda ja kohtus 29.11.2010 politseiametnik Kaupo Luuriga. Samal päeval käis kaebaja parklas, kuhu sõiduk oli toimetatud. Kaebaja sai teada, et teisaldamistasu suurus on umbes 2000-2500 krooni, millele lisandub parkimistasu 40 krooni ööpäev. 10. 20.02.2014 PPA vastuses kohtunõudele on märgitud, et sõiduki teisaldamisest informeeriti V.B.t, kes käis ka parklas, kuid sõidukit ära ei viinud. Hoiukoht Paljassaare põik 3 likvideeriti juulis/augustis 2012. Kõik sõidukid, kaasaarvatud Opel Vectra reg nr xxxxxx, paigutati PPA territooriumile Süsta 15, Tallinn. PPA kinnitusel V.B. on pöördunud viimastel aastatel mitme avaldusega PPA poole, kuid ei ole kordagi teatanud sõiduki väidetavast kadumisest või soovinud infot sõiduki asukoha kohta. 03.03.2014 PPA-st kohtule telefoni teel edastatud täpsustava informatsiooni kohaselt on PPA kontrollinud ja kinnitab, et sõiduk Opel Vectra reg nr xxxxxx asub käesoleval ajal PPA territooriumil Süsta 15, Tallinn. 11. Eelnevat kokku võttes jääb arusaamatuks, millise avalik-õigusliku isiku õigusvastase tegevusega kaebajale ja millist kahju on tekitatud. Juhul, kui kaebaja peab selleks tegevuseks kaebajale kuulva sõiduki tasulisse parklasse paigutamist 21.11.2010, siis käesoleva kaebuse esitamise ajaks, so 13.01.2014, on selle toimingu tuvastamiseks halduskohtule kaebuse esitamise HKMS § 46 lg 5 kohane tähtaeg möödunud (kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada kolme aasta jooksul toimingu tegemisest arvates). Toimikumaterjalidest nähtuvalt on kaebaja saanud teada sõiduki teisaldamisest tasulisse parklasse juba 26.11.2010. Juba siis oli kaebajal, kui ta ei nõustunud sõiduki paigutamisega tasulisse hoiukohta, õigus vastav teatis vaidlustada, selleks ettenähtud korras ja tähtaegadel. Selle kohta oli teatises vaidlustamisviide (tl 15). Kaebaja on teatise 27.12.2010 Harju maakohtus (väärteoasi nr 4- 10-4771) küll vaidlustanud, kuid kaebus tagastati, sest kaebaja ei vaidlustanud teadet ettenähtud korra kohaselt. 12.01.2011 esitas kaebaja Tallinna halduskohtule (haldusasi nr 3- 11-95) kaebuse 21.11.2010 sõiduki tasulisse hoiukohta paigutamise akti tühistamiseks, ka see ei olnud õige samm oma õiguste kaitsmiseks, kuna vaidlustatud akt ei olnud haldusakt, mille tühistamist saaks halduskohtus taotleda. Kaebajale selgitati, et oma õigusi on isikul võimalik kolme aasta jooksul, arvates

sõiduki teisaldamisest

teadasaamisest, kaitsta hüvitamiskaebusega (halduskohtus). Kaebaja esitas hüvitamiskaebuse 20.11.2013 aga Harju maakohtule (tsiviilasi nr 2-13-55147) ja alles 13.01.2014 halduskohtule. HKMS § 38 lg 5 kohaselt, kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Tähtaja ületamist tuleb põhistada ja esitada tõendid, millele kaebaja väited tuginevad (HKMS § 59 lg 1, § 63). 12. Kohus selgitas eelnevalt, et kahju hüvitamise taotlemiseks peavad olema täidetud kahju hüvitamise eeldused (avalik - õiguslik kaebaja õigusi rikkuv tegu/toiming, kaebajale tekkinud kahju, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel). Eeltoodust nähtuvalt juhul, kui kaebaja peab talle kahju tekitanud avalik-õigusliku isiku õigusvastaseks toiminguks sõiduki paigutamist 21.11.2010 valvega hoiukohta Paljassaare põik 3 Tallinn, siis kohtu hinnangul ei ole kaebaja seda toimingut ega ka teatist paigutamise kohta seaduses ettenähtud korras tähtaegselt vaidlustanud. Järelikult ei ole selle toimingu õigusvastasust tuvastatud, milletõttu ei ole nimetatud paigutamisega ka kaebajale saanud kahju tekkida. Põhimõtteliselt saaks kohus tuvastada sõiduki paigutamistoimingu õigusvastasuse ka hüvitamiskaebuse raames, kuid seda üksnes juhul, kui kohus ennistab möödalastud tähtaja. Selleks peavad aga kaebajal olema esinenud mõjuvad objektiivsed takistused. 13. Kui kaebaja peab PPA õigusvastaseks toiminguks, millega kaebajale on väidetavalt kahju tekitatud, aga kaebajale kuuluva sõiduki nö ärakaotamist, siis kohtutoimikus oleva materjali ja PPA-st saadud täiendava informatsiooni alusel on teada, et kaebajale kuuluv sõiduk Opel Vectra reg nr xxxxxx asub ka käesoleval ajal PPA territooriumil Süsta 15, Tallinn. Järelikult on väär kaebaja väide auto

4 kaotsiminekust ja sellest, et ta ei tea, alates 21.11.2010, kus sõiduk asub. PPA kinnitusel ei ole kaebaja pöördunud PPA poole, huvitumaks sõiduki asukohast, samuti ei ole teinud avaldusi, sõiduki väidetava kadumise kohta. Liiklusregistri andmebaasis on kaebaja jätkuvalt kirjas sõiduki omanikuna. Kaebaja on ise kinnitanud (kaebuses halduskohtule haldusasjas nr 3-11-95), et käis pärast 29.11.2010 kohtumist politseiametnik Kaupo Luuriga sõidukit parklas vaatamas. Seega on ebaselge, millega kaebajale kahju on tekitatud, milles kahju seisneb (materiaalne või mittevaraline kahju), kaebajal tuleb selgitada taotletava kahjusumma (1885,40 eurot) kujunemise aluseid. Kohus selgitab täiendavalt, et taotletava kahjusumma ei saa moodustada võimalik sõiduki teisaldamistasu ja sellele lisanduv ööpäevane parkimistasu, kuna kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et sõiduki paigutamine tasulisse parklasse oli õigusvastane. Nimetatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks ei ole kaebaja seaduses ette nähtud korras ja tähtaegadel pädevate instantside poole pöördunud. 14. Ülaltoodut arvestades peab kaebaja oma tahet ja eesmärki kaebuses esitatud nõuete osas täpsustama, lähtudes kohtu selgitustest ja teadaolevatest faktilistest asjaoludest. Kaebajal tuleb selgusele jõuda, kas esitatud kaebus omab edaspidi üldse perspektiivi ja juhul, kui kaebaja soovib esitatud nõuete kohtuliku läbivaatamisega jätkata, siis tuleb esitada tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja ületamise mõjuvad põhjused. Samuti täpsustada kahjunõude esitamise eelduseid ning selgitada, millele tugineb kaebaja väide, et vaidlusalune sõiduk on kaotsi läinud (HKMS § 59 lg 1)“. Kohus andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates. Kaebaja sai 05.03.2014 kohtumääruse kätte 18.03.2014. 4. 01.04.2014 vastuses 05.03.2014 määrusele kaebaja täpsustas ja täiendas kaebust kokkuvõtvalt järgnevalt: 19.03.2014 kaebaja leidis oma auto PPA territooriumilt aadressil Süsta 15 Tallinnas. Ülevaatuse käigus kaebaja avastas mitmed puudused, mida sõidukil enne teisaldamist ei olnud (rattakoopad täielikult läbiroostetanud, läved ja osa juhiuksest mädanenud, põhi roostetanud, esiklaasil pragu, salong ja pakiruum hallitanud, radiaatorivõrelt kadunud firmamärk jt). 25.03.2014 sai kaebaja teate politseist palvega helistada seoses kaebaja pretensioonidega sõiduki vigastuste asjus. Kaebajale teatati, et sõidukit ei tagastata, kuna firmal, kus auto eelnevalt oli pargitud, on rahalised nõudmised kaebajale sõiduki transportimise eest. Samas politseil pretensioone (sh materiaalseid) kaebaja vastu ei ole. Kaebaja leiab, et 21.11.2010 politsei pidas seadusevastaselt kinni ja teisaldas kaebaja ja tema endise abikaasa auto, mis ei ole käesoleval ajal kasutuskõlblik ja on faktiliselt kõlbmatu, sest selle vigastused tekkisid pikaajalise mittekasutamise tõttu. Kaebaja leiab, et kahju tema autole on tekkinud politsei süül. Ta ei ole saanud selle ajani vaidlustada politsei toiminguid ja on oma varast ilma jäetud. Olukorda seoses autoga võib nimetada võõra vara arestimiseks, kuna seda pole võimalik kasutada, selle tagastamisest keeldutakse, auto on oluliselt kahjustatud ja tehniliselt korrast ära, seetõttu on kaebajale tekitatud politsei poolt kahju, mis kuulub hüvitamisele. 5. 02.04.2014 kaebaja esitas tähtaja ennistamise taotluse politsei toimingute vaidlustamiseks. Kaebaja selgituste kohaselt ei pöördunud ta kohtusse ettenähtud tähtajal, kuna leidis, et selleks on tal aega kolm aastat alates päevast, kui talle sai teatavaks tema õigus vaidlustada politsei toiminguid. Seejuures kaebaja arvas ekslikult, et kolmeaastana tähtaeg pikeneb menetlustoimingute teostamise võrra. 6. 09.05.2014 määrusega jättis kohus kaebuse uuesti käiguta, kuna jätkuvalt olid ebaselged kahju hüvitamise eeldused. Kohus selgitas lisaks, et enne, kui kaebaja ei täpsusta, kelle ja milliste toimingute õigusvastasuse tuvastamist kaebaja taotleb ja millised on konkreetselt need toimingud, millega kaebajale on väidetavalt kahju tekitatud (kas sõiduki teisaldamine ja/või kahjustumine ja/või mitte tagastamine või kõik kokku), ei saa kohus

5 kontrollida kaebuse tähtaegsust (HKMS § 124 lg 1), sh lahendada tähtaja ennistamise taotlust (09.05.2014 määruse selgitava osa p 7). Kohus andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Kaebaja on 19.05.2014 kinnitanud määruse kättesaamist. Seega oli kaebuse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks 03.06.2014. 7. 21.05.2014 sai kohus V.B. riigi õigusabi taotluse. 8. 23.05.2014 määrusega kohus jättis riigi õigusabi taotluse käiguta, kuna taotlusest ei nähtunud, milleks taotleja konkreetselt esindamiseks halduskohtumenetluses riigi õigusabi vajab. Kohus selgitas, et kohus ei saa lahendada taotlust, kui taotleja tegelik eesmärk riigi õigusabi vajaduse osas esindamiseks halduskohtumenetluses ei ole teada. 9. 28.05.2014 sai kohus täpsustatud riigi õigusabi taotluse. Kaebaja märkis põhjendusena, miks riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks järgmist: õigusabi on vajalik kõigi juriidiliste dokumentide koostamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks (viimase kohtumääruse kohaselt) 09.05.2014 ja võlgniku menetluskulud ts asi nr 21-10- 17325. Kaebaja palus pikendada 09.05.2014 määrusele vastamise tähtaega. Lisatud oli koopia 14.01.2014 täitmisteatest võlgnikule (tl 97), 14.01.2014 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus (tl 98), koopia Harju maakohtu 24.04.2013 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-10-17325 (tl 98 pöördel-100), nõuete loovutamise lepingu koopia (tl 100 pöördel-102). 10. 30.05.2014 määrusega kohus jättis V.B. taotluse riigi õigusabi saamiseks esindamiseks halduskohtumenetluses, sh halduskohtule õigusdokumendi koostamiseks, rahuldamata (p 1), edastas V.B. riigi õigusabi taotlus liikide osas - isiku esindamiseks haldusmenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks - lahendamiseks Harju maakohtule (p 2), pikendas 09.05.2014 määrusele vastamise tähtaega 15 päeva võrra, alates määruse ärakirja kättesaamisest (p 3). 21.07.2014 kaebaja kinnitas 30.05.2014 määruse kättesaamist (tl 110). Määrus on jõustunud. 11. Kohtu infosüsteemi andmetest nähtuvalt registreeriti V.B. riigi õigusabi taotlus (30.05.2014 määruse p 2 osas) Harju maakohtus tsiviilasjana nr 2-14-52810. Maakohus 06.10.2014 määrusega rahuldas kaebaja riigi õigusabi taotluse osaliselt ja otsustas anda riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena (tl 139-140). 12. 29.07.2014 esitas kaebaja halduskohtule korduva riigi õigusabi taotluse. 13. 14.08.2014 määrusega kohus jättis V.B. 29.07.2014 (korduv) riigi õigusabi taotluse tervikuna läbi vaatamata (p 1), jättis kaebuse veelkord käiguta (p 2) ning andis kaebuse esitajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks (sh kaebuse eseme, st aluse ja nõuete täpsustamiseks ning vastustaja ja taotletava kahjusumma määratlemiseks vastavalt määruse selgitava osa p-dele 11 ja 12) aega 15 päeva, arvates määruse ärakirja kättesaamisest. Kaebaja on 14.08.2014 määruse kätte saanud 09.09.2014 (tl 130). 14. 22.09.2014 edastas kaebaja asjas oma täpsustatud seisukohad, mis kokkuvõtvalt on järgmised. Kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja leiab, et tuleb arvestada seda, et politsei esindajad viisid kaebaja eksitusse 21.11.2010 politsei toimingute (kaebaja auto tasulisse parklasse teisaldamine) vaidlustamise korra suhtes. Kaebaja esitas oma vastuväited politsei toimingute peale, kuid sõiduki hoiukohta toimetamise teatises oli märgitud, et isikul on õigus haldusakti vaidlustada või pöörduda haldusorganisse. Auto teisaldamise akti kaebaja politsei käest ei saanud. Seega kaebaja sai aru, et auto teisaldamise teatis on haldusakt ja seetõttu pöördus varemgi halduskohtusse. Põhjuslik seos. Kaebaja leiab, et politsei peab vastutama tekitatud kahju eest, kuna politsei õigusvastaste toimingute tõttu auto muutus kasutuskõlbmatuks, faktiliselt toimus vara hävitamine. Politsei õigusvastaselt teisaldas kaebaja auto ja pidas seda nelja aasta jooksul

6 seadusevastaselt kinni teadmatus parklas. Kaebaja väitel sai ta sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akti alles haldusasja nr 3-11-95 materjalidest. Nimetatud akt ei sisalda teisaldaja isiku osas nõuetele vastavaid andmeid. LS § 202 lg 5 alusel vastutust sõidukile selle teisaldamisel või hoidmisel tekitatud vigastuste eest kannab sõiduki teisaldamise või hoidmise teostanud ettevõtja. Kaebajal endal ei ole parkimisettevõttega OÜ Vlaeri suhet auto parkimise, valve ja hoidmise ajal tekkinud. LS § 202 lg 7 (vanas redaktsioonis) kohaselt kannab parklasse teisaldamise, hoidmise ja valve kulud selle juht. Lõike 8 kohaelt auto omanik vabastatakse lõikes 7 nimetatud kulude hüvitamisest, kui tema toimingutes puudus süüteo koosseis. Kaebaja väitel ei ole teda karistatud toimingute eest, mille eest tema auto teisaldati tasulisse parklasse, talle ei ole väljastatud arveid auto teisaldamise, hoidmise ja valve eest. Kaebajale on arusaamatu, millisel õiguslikul alusel politsei hoiab kinni tema vara, seejuures isegi ei teata, kus see asub. Samuti ei pea vajalikuks vastata kaebaja pöördumistele pärast auto ülevaatamist 2014. a märtsis. Kahju tekitamise aeg ja suurus. Kaebajale on tekitataud varaline kahju. Sõiduk Opel Vectra reg nr xxxxxx asub politsei valduses alates 21.11.2010 kui käesoleva ajani. 19.03.2014 kaebaja koos autoremondi spetsialistiga vaatas auto üle politsei parklas ja leidis puudused, millised ei luba autot eesmärgipäraselt kasutada. Pikaajalise kasutamata seismise ja tehnohoolduse puudumise tõttu ei ole autot edaspidi võimalik kasutada. Kahju tekkimise ajaks on 19.03.2014, mil kaebaja nägi autot esimest korda politseiparklas pärast teisaldamist. Kahjusumma suurus on 1885,40 eurot, so auto maksumus selle seadusevastase teisaldamise hetkel. Summa määramisel on lähtutud 2010. a lõpus müüdud analoogiliste autode reklaamist portaalis www.auto24.ee. 2013. aastal auto teisaldati OÜ Vlaeri parklast teise parklasse, mis kuulub politseile. 21.11.2010 sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akti kohaselt ei olnud autol mingeid kahjustusi. Taotlused: 1) võtta täpsustatud seisukohad kaebuse juurde; 2) Tunnistada seadusevastaseks politsei toimingud 21.11.2010 sõiduauto Opel Vectra reg nr xxxxxx teisaldamisel Jõelähtme valla Maadru külast lähimasse parklasse Põhja Tallinnas; 3) Välja mõista Põhja Prefektuurilt V.B. kasuks kahju kaotsiläinud sõiduauto Opel Vectra reg nr xxxxxx eest selle turuväärtuses summas 1885,40 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg-le 1 kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 38 sätestatud nõuetele, kas on tasutud riigilõiv ega esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lõike 2 punktide 1 ja 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud, ning kui kaebusega ei ole võimalik selle eesmärki saavutada. 16. Kaebusest ja selle täiendustest nähtuvalt kaebaja taotleb Põhja Prefektuurilt välja mõista kaebaja kasuks varaline kahju kaotsiläinud sõiduauto Opel Vectra reg nr xxxxxx eest summas 1885,40 eurot, so sõiduki maksumus seadusevastase teisaldamise hetkel. Kaebaja väitel on kahju põhjustatud politsei õigusvastaste toimingutega 21.11.2010 kaebajale kuuluva sõiduauto Opel Vectra reg nr xxxxxx teisaldamisel Harjumaal Jõelähtme valla Maardu külast lähimasse parklasse Põhja Tallinnas. Kaebaja palub tunnistada politsei nimetatud toimingud seadusevastaseks. Kaebaja väitel on politsei esindajad viinud ta eksitusse 21.11.2010 toimingute (kaebajale kuuluva sõiduki tasulisse parklasse teisaldamine) vaidlustamise korra suhtes, sest sõiduki teisaldamsie teatises oli märgitud politsei toimingute vaidlustamise ebaõige järjekord. Kaebaja leiab, et seetõttu ei ole tema süüdi selles, et lasi mööda (mingisse)

7 haldusorganisse pöördumise tähtaja. Kaebaja selgituste kohaselt ei pöördunud ta kohtusse ettenähtud tähtajal, kuna leidis, et selleks on tal aega kolm aastat alates päevast, kui talle sai teatavaks tema õigus vaidlustada politsei toiminguid. Seejuures kaebaja arvas ekslikult, et kolmeaastana tähtaeg pikeneb menetlustoimingute teostamise võrra. Kaebaja palub ennistada tähtaeg politsei (teisaldamis) toimingute vaidlustamiseks. 17. Kohus selgitab, et HKMS § 124 lg 1 kohaselt kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist, mis tähendab, et tähtaja küsimuse saab lahendada alles pärast kaebuse menetlusse võtmist. Antud juhul on kohus pidanud kaebuse kahel korral (05.03.14 ja 09.05.14) käiguta jätma, sest ebaselge oli kelle ja milliste toimingute õigusvastasuse tuvastamist kaebaja taotleb ja millised on konkreetselt need toimingud, millega kaebajale on väidetavalt kahju tekitatud, kas sõiduki teisaldamine ja/või kahjustamine ja/või tagastamine või kõik kokku. Kohus on kaebajale selgitanud, et enne nimetatud asjaolude täpsustamist ei saa kohus kaebust menetlusse võtta ja kontrollida kaebuse tähtaegsust, sh lahendada tähtaja ennistamise taotlust. Käiguta jätmise määrustes on kohus korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu politsei toimingute vaidlustamise tähtaegsuse küsimusele ja sellele, et kahju hüvitamise taotlemisel peavd olema täidetud kahju hüvitamise eeldused, vastasel korral kahju hüvitamist ei järgne. 22.09.2014 kaebuse täpsustuses on kaebaja kohtule veelkord kinnitanud, et kaebajale on tekitatud kahju 21.11.2010 politsei õigusvastaste toimingutega kaebaja sõiduki Opel Vectra reg nr xxxxxx teisaldamisel Jõelähtme valla Maardu külast Hrjumaal lähimasse parklasse Põhja Tallinnas. Kahjusumma suuruseks on kaotsiläinud sõiduki maksumus teisaldamise hetkel summas 1885,40 eurot. 18. Kohus, analüüsinud kaebust, selle täiendusi ja kohtule esitatud materjale, on seisukohal, et endiselt on ebaselged kahju hüvitamise taotlemise alused ja eeldused. Kaebaja väited kahju põhjustanud toimingu õigeaegse vaidlustamise võimatusest, samuti tekitatud kahju ja seda põhjustanud toimingu vahelise põhjusliku seose osas on vastuolulised ja tõendamata. Väited vaidlusaluse sõiduki, kui kaebaja vara arestimisest, hävitamisest, kasutamiskõlbmatuks muutmisest politsei poolt, lisaks kaebaja lõplik seisukoht, et kahju on tekitatud sõiduki kaotsiminekuga on tõendamata ja kohtule esitatud materjalidele tuginedes mitte tõesed. Seega seni tuvastatud asjaolude pinnalt on hüvitamiskaebus kohtu hinnangul perspektiivitu. Kaebaja peab jätkuvalt kahju põhjustanud toiminguks politsei õigusvastaseid toiminguid sõiduki teisaldamisel, samas ei ole kaebaja seda toimingut ega ka teatist paigutamise kohta seaduses ettenähtud korras tähtaegselt vaidlustanud, mistõttu ei ole nimetatud paigutamisega ka kaebajale saanud kahju tekkida, sest selle toimingu õigusvastasust ei ole tuvastatud. Kohus on 05.03.2014 määruse selgitava osa p-s 11 sedastanud järgmist: „11. Eelnevat kokku võttes jääb arusaamatuks, millise avalik-õigusliku isiku õigusvastase tegevusega kaebajale ja millist kahju on tekitatud. Juhul, kui kaebaja peab selleks tegevuseks kaebajale kuulva sõiduki tasulisse parklasse paigutamist 21.11.2010, siis käesoleva kaebuse esitamise ajaks, so 13.01.2014, on selle toimingu tuvastamiseks halduskohtule kaebuse esitamise HKMS § 46 lg 5 kohane tähtaeg möödunud (kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada kolme aasta jooksul toimingu tegemisest arvates). Toimikumaterjalidest nähtuvalt on kaebaja saanud teada sõiduki teisaldamisest tasulisse parklasse juba 26.11.2010. Juba siis oli kaebajal, kui ta ei nõustunud sõiduki paigutamisega tasulisse hoiukohta, õigus vastav teatis vaidlustada, selleks ettenähtud korras ja tähtaegadel. Selle kohta oli teatises vaidlustamisviide (tl 15). Kaebaja on teatise 27.12.2010 Harju maakohtus (väärteoasi nr 4-10-4771) küll vaidlustanud, kuid kaebus tagastati, sest kaebaja ei vaidlustanud teadet ettenähtud korra kohaselt. 12.01.2011 esitas kaebaja Tallinna halduskohtule (haldusasi nr 3-11-95) kaebuse 21.11.2010 sõiduki tasulisse hoiukohta

8 paigutamise akti tühistamiseks, ka see ei olnud õige samm oma õiguste kaitsmiseks, kuna vaidlustatud akt ei olnud haldusakt, mille tühistamist saaks halduskohtus taotleda. Kaebajale selgitati, et oma õigusi on isikul võimalik kolme aasta jooksul, arvates sõiduki teisaldamisest teadasaamisest, kaitsta hüvitamiskaebusega (halduskohtus). Kaebaja esitas hüvitamiskaebuse 20.11.2013 aga Harju maakohtule (tsiviilasi nr 2-13-55147) ja alles 13.01.2014 halduskohtule“. 19. Eeltoodud analüüsist nähtub, et väär on kaebaja seisukoht, et teda on eksitatud politsei toimingute vaidlustamisel. Kaebaja ei ole ise kinni pidanud ettenähtud vaidlustamise kordadest (sh tähtaegadest) ning seega ei ole asjakohane kaebaja väide, et tema ei ole süüdi selles, et lasi mööda vaidlustamise tähtajad. Juhul, kui kaebaja ise ei suutnud aru saada ja tal puudus selgus, millistel tähtaegadel ja kelle poole, kas kohasesse haldusorganisse või halduskohtusse tuleb pöörduda, oleks pidanud kaebaja kasutama võimalust konsulteerida õigusalaste teadmistega spetsialistidega. Kaebaja väide suutmatusest aru saada, millal, mille vaidlustamiseks ja kuhu tuleb pöörduda ei ole vaadeldav mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamisel. 20. Väär on ka kaebaja väide sellest, et esimest kord nägi ta sõidukit pärast teisaldamist alles 19.03.2014 politseiparklas. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on kaebaja ise kaebuses halduskohtule haldusasjas nr 3-11-95 (tl 41-42) selgitanud järgmist - juba 21.11.2010 avastas V.B., et talle kuuluv sõiduk Opel Vectra reg nr xxxxxx on kohast, kuhu isik sõiduki parkis, kadunud. 26.11.2010 sai kaebaja temale kuuluva sõiduki tasulisse parkimiskohta paigutamisest teada. Seejärel helistas kaebaja Maardu politseiosakonda ja kohtus 29.11.2010 politseiametnik Kaupo Luuriga. Samal päeval käis kaebaja parklas, kuhu sõiduk oli toimetatud. Kaebaja sai teada, et teisaldamistasu suurus on umbes 2000-2500 krooni, millele lisandub parkimistasu 40 krooni ööpäev. Sama kinnitab ka PPA oma vastuses 10.02.2014 kohtunõudele (tl 37-38): „21.11.2010 parkis V.B. sõiduauto Opel Vectra xxxxxx kõnealuse maja hoovivärava ette takistades sisse ja väljasõitu. Probleemi lahendamiseks palus politseilt abi majas elav A. P. Politsei üritas korduvalt V.B.ga ühendust saada kuid paraku tulutult. Eeltoodust lähtudes teisaldati kõnealune sõiduk LS §202 lg 1, 2 p 1 alusel kl 22.05 ning viidi valvega hoiukohta, mis asus aadressil Paljassaare põik 3, Tallinn (tl 40 pöördel). Sõiduki teisaldamisest informeeriti V.B.’t, kes käis ka parklas (tl 41 pöördel), kuid sõidukit sealt ära ei viinud /.../ PPA-s kasutusel oleva dokumendihaldussüsteemi Delta andmete kohaselt on V.B. viimastel aastatel mitmel korral esitanud PPA-le avaldusi kuid ühestki neist ei nähtu, et ta oleks teatanud sõiduki väidetavast kadumisest või soovinud saada infot sõiduki asukoha kohta.“. 21. Vastuoluline on samuti kaebaja seisukoht mitte üksnes kahju tekitanud toimingute, vaid ka kahju tekitamise aja osas. Kaebuse 22.09.2014 täienduses kaebaja väidab, et kahju tekitamise ajaks loetakse 19.03.2014, so päev, mil kaebaja nägi autot esimest korda pärast teisaldamist. Kaebuse tekitatud kahju hüvitamiseks on kaebaja halduskohtule esitanud 13.01.2014 ehk arusaamatul kombel siis enne väidetava kahju tekitamist. Samas kaebaja on korduvalt kinnitanud, et kahju on tekitatud hoopis 21.11.2010 sõiduki teisaldamise toimingutega. Eelnevas menetluses on aga tõendatud, et kaebaja käis sõidukit tasulises parklas vaatamas juba 29.11.2010. 22. Kaebajale kahju tekkimine, mis kaebaja väitel seisneb kaotsiläinud sõiduki maksumuses teisaldamise hetkel, so 1885,40 eurot, ei ole samuti tõene, kuna kaebaja ise on kohtule teatanud (tl 62), et ta leidis oma auto 19.03.2014 PPA territooriumilt aadressil Süsta 15 Tallinnas ja käis seda koos autoremondispetsialistiga vaatamas. Seega ei ole sõiduki kaotsiminek tõendatud ning kaotsiminekuga ei saa olla kaebajale kahju tekkinud, mistõttu ei nähtu ega saagi olla põhjuslikku seost väidetava politsei õigusvastase sõiduki teisaldamise ja

9 tekkinud kahju vahel, sest sõiduk ei ole kaotsi läinud. Kahju suuruse (1885,40 eurot) osas ei ole samuti mingeid tõendeid esitatud. Kaebaja vaid paljasõnaliselt märgib, et lähtus summa määramisel analoogsete sõidukite 2010. a lõpu müügi reklaamiandmetest portaalis www.auto24.ee. 23. Eeltoodut kokku võttes on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused täitmata. Esiteks, teisaldamistoimingu, millega väidetavalt on kahju tekitatud, osas on nii tuvastamis- kui ka hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg ületatud. Kuigi kohus on kaebajale 05.03.2014 määruses (selgitava osa p 12) selgitanud, et põhimõtteliselt saaks kohus tuvastada sõiduki paigutamistoimingu õigusvastasuse ka hüvitamiskaebuse raames, kuid seda üksnes juhul, kui kohus ennistab möödalastud tähtaja. Selleks peavad aga kaebajal olema esinenud mõjuvad objektiivsed takistused. Kuigi kaebaja on esitanud taotluse tähtaja ennistamiseks politsei teisaldamistoimingute osas, siis asjas seni tuvastatud asjaolude pinnalt ei nähtu objektiivseid asjaolusid, mis tingiks tähtaja ennistamise. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on kaebaja saanud teada sõiduki teisaldamisest tasulisse parklasse juba 26.11.2010. Juba siis oli kaebajal, kui ta ei nõustunud sõiduki paigutamisega tasulisse hoiukohta, õigus vastavad toimingud vaidlustada, selleks ettenähtud korras ja tähtaegadel. Selle kohta oli teatises vaidlustamisviide (tl 15). 29.11.2010 käis kaebaja sõidukit tasulises parklas ka vaatamas. Seega oli teadlik kohast, kus sõiduk asub. Sõiduki valvega hoiukohta toimetamise teatises olid kirjas valvega hoiukoha aadress (Paljassaare põik 3, Tallinn) ja informatsioon sõiduki kättesaamise tingimuste kohta. Lisaks oli teavitus, et isikul on õigus pöörduda kohaliku politseiasutuse poole selgituste saamiseks sõiduki valvega hoiukohta toimetamisega seonduvas. Sõiduki valvega hoiukohta paigutamise aktis (tl 40 pöördel) oli märgitud, et sõiduki võib väljastada. Seega puudusid põhjused, mis takistasid kaebajal sõidukit, pärast 29.11.2010 hoiukohas käimist, kätte saada. Seejuures ei oma tähtsust, millal kaebaja ajaliselt teisaldamise akti sai, kuna teisaldamise teatises olid vajalikud andmed sõiduki asukoha ja kättesaamise kohta olemas. Asjaolu, et kaebaja ei soovinud sõiduki tagasisaamiseks maksta teisaldamis- ja hoiutasu, ei anna alust esitada nüüd aastaid hiljem nõudeid PPA vastu. 24. Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kuna kaebaja ei ole pidanud vajalikuks siiani sõidukit ka praegusest asukohast aadressil Süsta 15 Tallinnas, kätte saada, siis on täiesti arusamatu, kuidas saab olla politsei kaebajale sõiduki teisaldamisega kahju tekitanud ja milles seisneb põhjuslik seos teisaldamise toimingute ja kaebajale tekitatud väidetava kahju vahel. Asjaoludes nähtuvalt kaebaja ei ole olnud mitme aasta jooksul sõidukist huvitatud. 29.11.2010 käis kaebaja aadressil Paljassaare põik 3 Tallinnas sõidukit vaatamas (tl 41 pöördel) ja seejärel alles 13.05.2013 (tl 4), kui avastas, et parkla sel aadressil puudub. Seega, kui sõiduk ongi kahjustatud, võib põhjuslik seos olla kaebaja enda käitumise ja talle väidetavalt tekkinud kahju vahel. Lisaks puudub kohtu hinnangul ka sõiduki kaotsiminekust põhjustatud kahju, kuna on tuvastatud, et sõiduk ei ole kaotsi läinud, vaid asub politseiparklas aadressil Süsta 15, Tallinnas, kus kaebaja seda 19.03.2014 vaatamas on käinud. Eeltoodust nähtub, et täitmata on kahju hüvitamise eeldused, mistõttu on hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu, olgu vaidlustatavaks (väidetavalt kahju tekitanud) PPA toiminguks sõiduki teisaldamine või nn ära kaotamine. Seega kohtu hinnangul, arvestades ka asjaolu, et sõiduki teisaldamisega seotud tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse esitamiseks on kaebetähtaeg ületatud ning tähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused, ei ole kaebajal võimalik kaebusega selle eesmärki saavutada ning esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

10 25. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, puudub vajadus menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik