3-14-51324/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-51324

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.11.2014. a Tallinn

Haldusasja number

3-14-51324

Haldusasi

Pärnu Majandusühistu kaebus Konkurentsiameti 02.06.2014 otsuse nr 7.3-3/14-004 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – Pärnu Majandusühistu, registrikood 10033934, volitatud esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik Vastustaja – Konkurentsiamet, volitatud esindajad Marek Piiroja ja Priit Mändmaa Kolmas isik – Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, volitatud esindaja Marelle Esko

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta iga menetlusosalise menetluskulud tema enese kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 04.12.2014.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS § 114, § 187 lg 4). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD

1.Pärnu Majandusühistu (kaebaja, Pärnu MÜ ) esitas 24.03.2014.a. Konkurentsiametile ( KA) kaebuse Elektrilevi OÜ (ELV) tegevuse peale ( tl 37-39) . Kaebuse kohaselt sõlmisid ELV ja kaebaja 28.09.2009 võrgu- ja elektrilepingu nr 218145028/1 (Võrguleping) tarbimiskoha Kalli mnt kauplus, Tõstmaa, Pärnumaa (Tarbimiskoht) suhtes. Võrgulepinguga ( tl 40-40 pöördel) on kokku lepitud, et kaebaja kui ostja kasutab ehitise liitumispunkti mõttelist osa ehitise sisejuhtmestiku kaudu. ELV ja kaebaja esindajate kohtumisel 21.10.2013 oli üheks lahendust nõudvaks küsimuseks kaebaja elektrienergia tarbimiskohtade liitumispunktide asukohtades kokkuleppimine. ELV asus seisukohale, et kuna liitumispunktid on kaebaja objektidel dokumentaalselt määramata, siis kuulub kohaldamiseleVabariigi Valitsuse 26.06.2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri“ (Võrgueeskiri) § 34lg 3 p 3. ELV asus ka seisukohale, et juhul kui Kaebaja soovib Tarbimiskohas mõõtesüsteemi siseruumidest hoone välisseinale või kinnistu piirile tõsta, siis nimetatud tööd kujutavad endast tasulist teenust, mille eest peab tasuma kaebaja kui teenuse tellija. Kaebaja asus KA-le esitatud kaebuses seisukohale, et eelkõige peaks ELV liitumispunkti asukohta puudutava probleemi lahendamisel juhinduma Võrgueeskirja § 34 lõikes 1 sätestatust. Eeltoodut põhjendas kaebaja sellega, et ELV vastust saab tõlgendada nii, et ELV ja Kaebaja peaksid ELV poolt määratud kohustuslikus korras sõlmima uue liitumislepingu ning kaebaja peaks tasuma kõikvõimalikud liitumistasud, teenuste arved jms. Kaebaja ei saa sellist seisukohta aktsepteerida, sest liitumislepingud on kaebaja poolt juba sõlmitud kõigi endale kuuluvate elektrienergiat tarbivate objektide osas. ELV liitumistingimuste punkti 2.6 kohaselt loetakse liitumispunktiks võrguühenduse kasutaja või liituja elektripaigaldise ja võrguettevõtja võrgu ühenduskohta. ELV liitumistingimuste punkti 4.2.2. kohaselt peab liitumispunkti asukoht olema valitud selliselt, et liitumiskilpi oleks võimalik paigaldada ja võrguühendust välja ehitada sõltumata liituja elektripaigaldise valmimisest ning liitumistingimuste punkt 4.2.3. sätestab, et kui ei ole teisiti kokku lepitud, asub madalpingel liitumise korral liitumispunkt, kas: a) liitujale kuuluva kinnistu vahetus läheduses või kinnistul asuvas liitumiskilbis, b) kaablivõrgu transiitkilbi kõrvale paigaldatud liitumiskilbis või liituja kinnistu piiril asuva alajaama jaotusseadmes. Kaebaja viitas Riigikohtu 30.10.2013 lahendis nr 3-2-1-106-13 avaldatud seisukohale, et turgu valitsev ettevõtja ei tohi oma seisundit kuritarvitada, muu hulgas otseste või kaudsete ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamisega, isegi juhul kui ta allub valdkonna spetsiifilistele erinormidele ja talle on hinnakujunduseks kehtestatud erireeglid. Kaebaja märkis, et lisaks valdkonna spetsiifilistele nõuetele laienevad olulist vahendit omavale ettevõtjale ka konkurentsiõigusest tulenevad nõuded, mistõttu kaebaja palus vastust küsimusele, kas ELV tegutsemine on asjakohane, õige ja vastab kehtestatud nõuetele ja seadustele. 11.04.2014 teavitas kaebaja vastuseks KA täpsustavale küsimusele, et ta soovib kaebuse läbivaatamist mitte ainult Konkurentsiseaduse ( KonkS) vaid ka Elektrituruseaduse (ELTS) alusel. 13.04.2014 esitas kaebaja KA-le täiendatud kaebuse, milles palus lisaks vastust küsimusele, kas ELV tegutsemine on vastavuses ELTS ja ELTS alusel kehtestatud õigusaktidega ( tl 60-62).

28.05.2014 kirjas esitas Pärnu MÜ omapoolsed seisukohad KA otsuse projektile. Kaebaja juhtis tähelepanu ELV vastuses viidatud ELTS §-le 75, mis on alates 01.01.2013 kehtetu ning on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on KA jõudnud valele järeldusele. Samuti nimetab kaebaja, et ei nõustu KA poolse tõlgendusega Võrgueeskirja § 34 lõike 1 ja lõike 3 kohaldamise suhtes ning leiab, et seesugune tõlgendus on esitatud võrguettevõtja huvide igakülgse kaitsmisena, kuid mitte objektiivse lahendi tegemise eeldusena. Lisaks on kaebaja seisukohal, et KA käsitlus Riigikohtu 30.10.2013 otsuse suhtes on ekslik. Kokkuvõtvalt ning eeltoodust lähtuvalt on kaebaja arvamusel, et KA seisukohad on ekslikud, ei ole kooskõlas seaduse mõttega ning kaebaja jääb kaebuses toodud seisukohtade juurde. 2.KA 02.06.2014 a otsusega nr 7.3.3/14-004 otsustati jätta Pärnu MÜ 24 03 2014 (13.04.2014 täiendatud) kaebus ELV tegevuse peale rahuldamata ( tl 11-18).KA asus seisukohale, et ELV tegevus ei ole vastuolus ELTS, selle alusel antud õigusaktide ega KonkS-ga. 3.Pärnu MÜ esitas 01.07.2014 esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse KA 02.06.2014 otsuse nr 7.3-3/14-004 tühistamiseks ( tl 3-5). Kohus võttis 03.07.2014 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks KA ja nõudis kaebuse kohta kirjaliku seletuse esitamist, samuti kaasas kolmanda isikuna ELV ja tegi ettepaneku kaebuse kohta oma seisukoha esitamiseks (tl 20-21).KA esitas seletuse kaebuse kohta 22.08.2014 ( tl 32-36 pöördel), ELV esitas seisukoha 25.08.2014 ( tl 68-70 pöördel). 26.08.2014 määras kohus asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ( tl 73-74). Täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks kohtu antud tähtaja jooksul ükski menetlusosalistest täiendavaid seisukohti, taotlusi ega tõendeid ei esitanud.

II KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD

4.Kaebaja märgib esmalt, et ta jääb nii 24.03.2014 a. KA-le esitatud kaebuses kui ka 13.04.2014 a esitatud kaebuse täienduses ja 28.05.2014 a kirjalikus arvamuses esitatu juurde ning palub neis esitatud seisukohti arvesse võtta käesoleva kaebuse lahendamisel. Kaebaja soovib täiendavalt selgitada kaevatava otsuse vaidlustamisel alljärgnevat:

5.Meelevaldne on KA seisukoht, et kuna Võrgulepingus ei ole pooled lepinguga kokku leppinud liitumispunkti asukohta, siis tuleb aluseks võtta Elektrilevi OÜ poolne käsitlus liitumispunkti asukohast. Tegelikkuses puudub käesoleval juhul vaidlus faktis, et kooskõlas Võrgu- ja Elektrilepingus nr 218145028/1 28 09 2009 a on kokku lepitud, et tarbimiskohal aadressiga Kalli mnt kauplus Tõstamaa Pärnumaa kasutab kaebaja ehitise liitumispunkti mõttelist osa ehitise sisejuhtmestiku kaudu ning liitumispunkti asukoht ja kirjeldus on sätestatud kas võrgueeskirjaga või on kokku lepitud võrguühenduse kasutajaga.

6.KA käsitlus Võrgueeskirja § 34 lg 1 sätestatu ning ELTS § 3 punkti 33 kohaldamise osas on täies ulatuses ebaõige ja asjakohatu. Nagu kaebusest nähtub, on KA asunud enda seisukohta põhjendama/õigustama seadusesätte mõtte filoloogiliste (mitte aga õiguslike) käsitlustega, jättes seejuures aga teadlikult tähelepanuta tõsiasja, et pooltevahelise kehtiva lepingu puhul on tegemist lepinguga, milline on koostanud ja välja töötatud mitte kaebaja, vaid tegelikkuses turgu valitseva ettevõtte poolt.

7.Antud juhul ei saa tähelepanuta jätta fakti, et käesoleva vaidluse esemeks olevas tarbimiskohas ei ole kaebajale kui teenuse ostjale/teenuse tarbijale esitatud arvetes toodud näite või tasusid, millised saaksid olla mingisuguseski seoses liitumisega ja liitumispunkti kokkuleppimisega.

8. Ei saa nõustuda KA seisukohaga, et kuna KA on juba korra kooskõlastanud mingisuguse „metoodika”, siis see peabki selliselt reguleeritud olema. Seetõttu on ebaseaduslik ka KA seisukoht, et liitumispunkti asukoht saab ja ongi reguleeritud ainuüksi liitumistingimustes.

9. ELTS § 3 p 15 kohaselt on liitumispunkt turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga. Võrguühendus ELTS § 3 p 32 kohaselt on elektriline ühendus võrgu ja muu elektripaigaldise vahel . ELTS § 65 lg 1 punkti 1 sõnastuse kohaselt võrguettevõtja ühendab liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva elektripaigaldise, mis tähendab võrguettevõtja kohustust sellise teenuse osutamiseks oma teeninduspiirkonnas nõuetekohase elektripaigaldise ja sellekohase taotluse olemasolul, millest ta võib keelduda vaid ELTS § 65 lg 3 nimetatud aluste esinemisel.

10.Kokkuvõttes leiab kaebaja, et kaevatav otsus on õigusvastane ning tuleb tühistada.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 11.KA kaebust õigeks ei pea ja vaidleb kaebusele vastu ning kinnitab, et jääb vaidlustatud otsuses esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Lisaks on vastustaja esitanud seisukohad lähtuvalt kohtule esitatud kaebuses märgitule ( KA on esitanud seisukohad kaebuse punktide kaupa, millele kohus teeb allpool viite) 12. Seoses kaebuse punktis 1 väidetuga ( kohtuotsuses kajastatud vastavalt p.-s 5)märgib KA, et ta on lähtunud otsuse tegemisel kehtivatest õigusaktidest. Kaebaja ja ELV vahel sõlmitud Võrgulepingus on kokku lepitud, et kaebaja kasutab ehitise liitumispunkti mõttelist osa ehitise sisejuhtmestiku kaudu ning ehitise liitumispunkti(de) asukoht ja kirjeldus on sätestatud võrgueeskirjaga või on kokku lepitud võrguühenduse kasutajaga. Käesoleval juhul on ELV oma 16.05.2014 vastuses nimetanud, et kokkulepe võrguühenduse kasutajaga liitumispunkti asukoha suhtes puudub. Samuti ei ole kaebaja KA-le esitanud tõendeid, millelt vastav liitumispunkti asukohta puudutav kokkulepe nähtuks. ELV on oma 16.05.2014 vastuses KA teabepäringule selgitanud, et kaebaja tarbimiskohta toidetakse kaabelliiniga. Seega tuleb liitumispunkti asukoha määramisel lähtuda Võrgueeskirja § 34 lõike 3 punktist 3. Viimati nimetatud sätte kohaselt asub liitumispunkt kaablivõrgu transiitkilbis või alajaama jaotusseadmes ning kaabel ja kaablikingad on tarbija elektripaigaldise osa. Tulenevalt asjaolust, et kaebaja tarbimiskohta toidetakse kaabelliiniga ning Võrgueeskirja § 34 lõike 3 punkti 3 kohaselt asub liitumispunkt transiitkilbis või alajaama jaotusseadmes ning kaabel ja kaablikingad on tarbija elektripaigaldise osa, nõustub KA ELV 16.05.2014 vastuses toodud seisukohaga, et kaebaja liitumispunkt asub Tõstamaa 10/0,4 kV alajaama 0,4 kV jaotusseadmes ning kaabel ja kaablikingad on kaebaja elektripaigaldise osa. KA hinnangul on ELV 16.05.2014 vastuses toodud seisukoht liitumispunkti asukoha suhtes kooskõlas Võrgueeskirjas sätestatuga.

13. Seoses kaebuse p-ga 2 ( kohtuotsuses kajastatud p.-s 6) , milles Pärnu MÜ leiab, et KA käsitlus Võrgueeskirja § 34 lõike 1 sätestatu ning ELTS § 3 punkti 33 kohaldamise osas on täies ulatuses ebaõige ja asjakohatu, selgitab vastustaja, et Võrgueeskirja näol on tegemist Vabariigi Valitsuse määrusega, mis on kehtestatud ELTS § 42 lõike 2 alusel. Eeltoodust tulenevalt on Võrgueeskiri ELTS-i alusel antud rakendusakt, mis moodustab koos ELTS-i ja teiste ELTS alusel antud õigusaktidega ühtse terviku ning tuleb tõlgendada koosmõjus. KA on otsuse leheküljel 5 selgitanud, mis põhjustel leiab KA, et Võrgueeskirja § 34 lõiget 1 ei saa käesoleval juhul kohaldada.

Võrgueeskirja § 34 lõike 1 kohaselt, kui ei lepita kokku teisiti, siis asub jaotusvõrgu madalpingevõrguga (kuni 1000 V) liitumise korral liitumispunkt: 1)liitujale kuuluva kinnistu vahetus läheduses või kinnistul asuvas liitumiskilbis2);kaablivõrgu transiitkilbi kõrvale paigaldatud liitumiskilbis või liituja kinnistul või kinnistu piiril asuva alajaama jaotusseadmes;3)hoone liitumiskilbis. Võrgueeskirja § 34 lõike 1 sissejuhatava osa kohaselt on nimetatud säte rakendatav vaid „jaotusvõrgu madalpingevõrguga (kuni 1000 V) liitumise korral“. Seega nimetatud säte käsitleb olukordasid, kus võrguga soovitakse ühendada uus tarbimiskoht. Käesoleval juhul on tarbimiskoht aga juba võrguga ühendatud. Eeltoodust tulenevalt peab käesoleval juhul rakendama liitumispunkti asukoha määramisel Võrgueeskirja § 34 lõiget 3. 14. Seoses kaebuse punktis 3 ( kohtuotsuses kajastatud vastavalt p-s 7) toodud seisukohaga, et Tarbimiskohas ei ole kaebajale, kui teenuse tarbijale, esitatud arvetes toodud näite või tasusid, millised saaksid olla mingisuguseski seoses liitumisega ja liitumispunkti kokkuleppimisega, märgib KA, et ELV ja kaebaja vahel sõlmitud Võrgulepingust nähtub, et vastavalt osapoolte kokkuleppele võrguettevõtja tagab ehitise liitumispunktis standardse pinge ja võrguühenduse kasutamise võimaluse kuni võrguühenduse kasutajaga kokkulepitud võrguühenduse läbilaskevõime ulatuses, paigaldab tarbimiskohta mõõteseadme ning korraldab võrguteenuse arvestuse ning edastab elektrienergiat kuni liitumispunktini. Seega ELV osutab kaebajale Võrgulepingus nimetatud võrguteenuseid ning vastavalt tarbitud võrguteenuse kogustele esitab kaebajale arveid. ELV poolt kaebajale Võrgulepingu alusel osutatud võrguteenuse eest esitatud arvetel ei kajastata liitumisega seonduvat temaatikat, kuivõrd tegemist on erinevate võrguteenustega. Võrguga ühendamine ehk liitumine ning võrguühenduse kasutamise võimaluse tagamine, mõõteseadme paigaldamine, mõõteandmete kogumine ja elektrienergia edastamine on ELTS § 65 lõike 1 kohaselt eraldiseisvad võrguteenused. Võrguga ühendamise kohustus tuleneb võrguettevõtjale ELTS § 65 lõike 1 punktist 1, kohustus võimaldada tarbijale võrguühenduse kasutamine liitumispunktis tuleneb ELTS § 65 lõike 1 punktist 3, kohustus tagada mõõteseadme paigaldamine tuleneb ELTS § 65 lõike 1 punktist 5, kohustus tagada mõõteandmete kogumine tuleneb ELTS § 65 lõike 1 punktist 6 ning kohustus edastada elektrienergiat liitumispunktini tuleneb ELTS § 65 lõike 1 punktist 4. Võrguteenust saab võrguettevõtja tarbijale osutada alles peale tarbija elektripaigaldise võrguga ühendamist. ELTS § 65 lõike 1 punkti 1 kohaselt ühendab võrguettevõtja asjakohase taotluse alusel liitumispunktis võrguga tema võrgupiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise. ELTS § 3 punkti 33 kohaselt on võrguga ühendamine uue võrguühenduse loomine või olemasoleva võrguühenduse tarbimistingimuste või muude tehniliste tingimuste muutmine või varustuskindluse suurendamine. Võrgueeskirja § 32 lõikes 1 täpsustatakse, et võrguga ühendamiseks esitab liituja võrguettevõtjale liitumistaotluse ning tuuakse välja, millised andmed ja dokumendid peab uue võrguühenduse loomiseks liituja võrguettevõtjale esitama. Sama paragrahvi lõikes 3 sätestatakse, et liitumistaotluse alusel väljastab võrguettevõtja liitujale lepingupakkumise, milles tuuakse välja ka liitumis- ja mõõtepunktide asukoht. Seega uute liitumiste puhul pannakse liitumispunkti asukoht paika liitumislepingus. ELV on 16.05.2014 KA-d teavitanud, et Tarbimiskoht ei ole võrguga ühendatud liitumislepingu alusel kuivõrd Tarbimiskoha võrguga ühendamine leidis aset tõenäoliselt eelmise riigikorra ajal. KA on tuvastanud, et ehitusregistri andmetel on Tarbimiskoha esmaseks kasutuselevõtu aastaks 1973. Tarbimiskoht on ELV poolt üle võetud kunagiselt alltarbijatele võrguteenust osutanud isikult. Seega Tarbimiskoht on võrguga ühendatud ja uue liitumislepingu sõlmimine ei ole vajalik. Viimast on kinnitanud ka ELV oma 16.05.2014 vastuses.

Kaebaja ja ELV vahel sõlmitud Võrgulepingus on kokku lepitud, et Kaebaja kasutab ehitise liitumispunkti mõttelist osa ehitise sisejuhtmestiku kaudu ning ehitise liitumispunkti(de) asukoht ja kirjeldus on sätestatud võrgueeskirjaga või on kokku lepitud võrguühenduse kasutajaga. ELV on 16.05.2014 vastuses nimetanud, et kokkulepe võrguühenduse kasutajaga liitumispunkti asukoha suhtes puudub. KA-le ei ole kaebaja esitanud tõendeid, millelt vastav liitumispunkti asukohta puudutav kokkulepe nähtuks. Eeltoodust tulenevalt rakendatakse liitumispunkti asukoha määramisel Võrgueeskirja. 15.KA ei nõustu kaebuse punktis 4 ( kohtuotsuse p.8)toodud seisukohaga, mille kohaselt kaebaja ei nõustu KA seisukohaga, et kuna KA on juba korra kooskõlastanud mingisuguse „metoodika“, siis see peabki selliselt reguleeritud olema. Seetõttu on Kaebaja hinnangul ebaseaduslik ka KA poolne seisukoht, et liitumispunkti asukoht saab ja ongi reguleeritud ainuüksi liitumistingimustes. Vastavalt ELTS § 73 lõikele 1 kooskõlastab võrguettevõtja KA-ga võrguga ühendamise tasu arvutamise metoodika ning tarbimis- ja tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika. Vastavalt KA poolt kooskõlastatud ning võrguettevõtja poolt kehtestatud võrguga ühendamise ja tarbimis- ja tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikale toimub võrgutasu arvutamine antud võrguteenuste osutamisel. Kuni uue võrguga ühendamise ja tarbimis- ja tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika kooskõlastamiseni saab võrguettevõtja lähtuda vaid varasemalt KA-ga kooskõlastatud metoodikast. Seoses liitumispunkti asukohaga KA selgitab, et vastavalt Võrgueeskirja § 32 lõike 3 punktile 1 pannakse liitumispunkti asukoht paika liitumislepingus. Juhul, kui liitumislepingus ei ole liitumispunkti asukohta paika pandud või kui tarbimiskoht on võrguga ühendatud varasemal ajal, mil liitumislepinguid ei sõlmitud ning poolte vahel puudub hilisem kokkulepe liitumispunkti asukoha suhtes, lähtutakse liitumispunkti asukoha määramisel Võrgueeskirja § 34 lõikest 3. ELV on oma 16.05.2014 vastuses nimetanud, et ELV ja Kaebaja vahel puudub kokkulepe liitumispunkti asukoha suhtes, kaebaja ei ole KA-le menetluse käigus esitanud tõendeid, millelt nähtuks ELV ja kaebaja vaheline kokkulepe liitumispunkti asukoha suhtes. Seetõttu tuleb käesoleval juhul lähtuda liitumispunkti asukoha määramisel Võrgueeskirja § 34 lõikest 3.

16. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebuse punktis 5 ( kohtuotsuse p.9)toodud seisukoht, milles kaebaja rõhutab , et ELTS § 65 lõike 1 punkti 1 sõnastuse kohaselt võrguettevõtja ühendab liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva elektripaigaldise, mis tähendab võrguettevõtja kohustust sellise teenuse osutamiseks oma teeninduspiirkonnas nõuetekohase elektripaigaldise ja sellekohase taotluse olemasolul, millest võrguettevõtja võib keelduda vaid ELTS § 65 lõike 3 nimetatud aluste esinemisel. Kaebaja ei ole KA-le menetluse käigus edastanud teavet, mille kohaselt ELV oleks keeldunud ELTS § 65 lõike 1 punktis 1 nimetatud võrguga ühendamise teenuse osutamisest kaebaja suhtes. Käesoleval juhul on Tarbimiskoht võrguga ühendatud. Eeltoodust tulenevalt on KA seisukohal, et Tarbimiskoha suhtes ei ole ELV saanud rikkuda ELV-le ELTS § 65 lõike 1 punktis 1 pandud kohustust, kuivõrd Tarbimiskoht on juba varasemalt võrguga ühendatud.

IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

17. Kolmas isik kaebust põhjendatuks ei pea, leiab, et kaebaja sisustab materiaalõigust valesti ning KA õiguspärase haldusakti tühistamiseks alus puudub.

18.ELV selgitab, et Pärnu MÜ kaebus sai alguse tema ettepanekust korrastada kauplusehoones asuv liitumiskilp nii, et liitumiskilp paigaldataks kinnistule või selle piirile.

Kliendiga suhtlemisel on ilmnenud ka soov teisaldada väljapoole hoonet mõõteseade, mis paikneb võrgulepingu kohaselt (vastavalt võrgulepingule tagab võrguühenduse kasutaja tarbimiskohale võrguettevõtja nõuetele vastava mõõteseadme paigaldamise võimaluse) kaupluse siseruumides. ELV juhib tähelepanu sellele, et liitumiskilp praegu puudub. Kaebaja nimetab ekslikult liitumiskilbiks tarbija elektripaigaldise osaks olevat ehitises paiknevat elektrikilpi (varasemas kirjavahetuses on kaebaja kasutanud ka väljendit "peakilp"), millesse on paigaldatud vastavalt võrgulepingule võrguettevõtjale kuuluv mõõteseade. Kaebaja ei ole nõustunud ELV seisukohaga, et liitumiskilbi asukoha muutus kliendi soovil on tasuline teenus, mille eest tasub teenuse soovija.

19.Kaebuse kohaselt on Pärnu MÜ on jätkuvalt seisukohal, et eelkõige peaks ELV antud probleemi lahendamisel juhinduma võrgueeskirja § 34 lg-s 1 sätestatust. Kaebaja ei sisusta viidatud võrgueeskirja sätet õigesti. Võrgueeskirja § 34 lg-s 1 sätestatut kohaldatakse liitumislepingu kohasel tarbija elektripaigaldise võrguga ühendamisel või tarbimistingimuste muutmisel. Võrgueeskirja § 34 lg 1 sätestab, et kui ei lepita kokku teisiti, siis asub jaotusvõrgu madalpingevõrguga (kuni 1000 V) liitumise korral liitumispunkt:1)liitujale kuuluva kinnistu vahetus läheduses või kinnistul asuvas liitumiskilbis;2)kaablivõrgu transiitkilbi kõrvale paigaldatud liitumiskilbis või liituja kinnistul või kinnistu piiril asuva alajaama jaotusseadmes;3)hoone liitumiskilbis. Käesoleval juhul on poolte vahel kehtiv võrguleping (see tähendab, et kliendil on võrguühendus olemas ja ta ei pea võrguga liituma) ja liitumispunkti asukoht on dokumendiga selgesõnaliselt määramata. Seetõttu tuleb lähtuda liitumispunkti asukoha määramisel võrgueeskirja §-st 34 lg 3 p 3, kuna tarbimiskohta toidetakse kaabelliiniga. Võrgueeskirja § 34 lg 3 p 3 sätestab, et kui jaotusvõrguettevõtjaga on alla 1000 V pingega olemasoleva liitumispunkti asukoht dokumendiga määramata, asub liitumispunkt kaablivõrgu transiitkilbis või alajaama jaotusseadmes ning kaabel ja kaablikingad on tarbija elektripaigaldise osa. Kaebaja on asunud ELV vastust tõlgendama nii, et ELV ja Pärnu MÜ peaksid ELV poolt määratud kohustuslikus korras sõlmima uue liitumislepingu ning Pärnu MÜ peaks tasuma kõikvõimalikud liitumistasud, teenuste arved jms. ELV-le jääb selline tõlgendus arusaamatuks, sest ELV peab liitumislepingu sõlmimist vajalikuks vaid tarbija elektripaigaldise esmakordsel võrguga ühendamisel või hilisemal tarbimistingimuste muutmisel. Kui tarbimistingimusi ei muudeta, siis varasemalt sõlmitud võrgulepingu jätkuks liitumislepingu sõlmimist ja tasu maksmist ELV ei nõua ega ole ka nõudnud. Vastavalt võrgueeskirja § 2 lg-le 18 kuulub tarbimistingimuste hulka ka liitumispunkti asukoht ja mõõtepunkti asukoht, mille muutmisel võtab ELV elektrituruseaduse § 65 lg 1 p 2 kohast tarbimistingimuste muutmise tasu. 20.Eri aegadel väljaehitatud liitumispunktid omavad erinevaid lahendusi, mis on pidanud vastama ehitamise ajal kehtinud üldiste normdokumentide nõuetele. Üht kindlat üleriigilist tüüplahendust või standardit, mis käsitleks konkreetselt liitumispunkti ehitamist ja sätestaks selleks ühetaolised nõuded, ei ole olnud ega ole ka praegu. ELV liitumistingimused, millele on kaebuses viidatud, sätestavad elektrituruseadusest ja võrgueeskirjast lähtudes ELV võrguga ühendamiseks või olemasolevate tarbimistingimuste muutmiseks vajalikud tingimused. See dokument, sh kaebuses viidatud sätted, on loodud kirjeldama põhimõtteid juhtudeks, kui klient soovib uut võrguühendust või muuta tarbimistingimusi, kuid nendest ei tulene nõudeid varasemalt loodud võrguühenduste ümberehitamiseks. ELV juhib tähelepanu sellele, et ka liitumistingimuste p. 4.1. kohaselt paigaldab ELV liitumispunkti mõõtesüsteemi ja liitumispunkti kaitsmega komplekteeritud liitumiskilbi eeskätt madalpingel võrguga ühendamisel. Muudel juhtudel sellist kohustust võetud ei ole. ELV paigaldab teatud juhtudel omal algatusel liitumiskilpe, kuid see võib olla seotud võrgu rekonstrueerimisega või mõnikord ebaseadusliku tarbimise ärahoidmiseks. Kehtivad

normdokumendid ei nõua üleüldist uute liitumiskilpide paigaldamist koos võrguühenduste ümberehitamisega. Ei ole seatud ka eesmärki kõigi olemasolevate elektriarvestite väljatoomiseks tarbijate hoonetest. Nimetatud tegevused poleks tingimata vajalikud ega suurte kulutuste tõttu ka otstarbekad. Vastasel korral saaks võrguettevõtja vähem keskenduda võrguteenuse kvaliteedi tagamiseks vajalikele investeeringutele. Olemasolevad liitumiskilbid ei pea asuma ilmtingimata kinnistul või kinnistu piiril, vaid nad võivad asuda ka mujal. Elektrilevi ei ole kavandanud töid, mis lähiajal võiksid Pärnu MÜ-le kuuluvate kaupluste piirkonnas tuua kaasa liitumiskilpide paigaldamist või asendamist. ELTS § 3 p 33 sätestab võrguga ühendamise mõiste. Võrguga ühendamine on uue võrguühenduse loomine või olemasoleva võrguühenduse tarbimistingimuste või muude tehniliste tingimuste muutmine või varustuskindluse suurendamine. Kaebaja on esitanud taotluse korrastada Kalli mnt 3 Tõstamaa kauplusehoones asuv elektrikilp. Taotluses on tuginetud võrgueeskirja § 34 lõike 1 punktidele 2 ja 3 ning Elektrilevi OÜ liitumistingimuste alapunktile 4.2. Kaebaja poolt viidatud sätted kohalduvad juhul, kui soovitakse uut võrguühendust või olemasoleva võrguühenduse tarbimistingimuste või muude tehniliste tingimuste muutmiste või varustuskindluse suurendamist. Nimetatud teenuste tellimiseks esitab soovija vastavasisulise avalduse ja maksab kas liitumistasu või tarbimistingimuste muutmise tasu. ELV on kaebajale selgitanud, et kui olemasoleva liitumiskilbi asukoht ei sobi, on tal õigus taotleda võrguettevõtjalt liitumiskilbi asukoha muutmist. Nimetatud teenus on tasuline ja selle eest tasub teenuse tellija. 21.Võrgulepingus on kokku lepitud see, et tarbimiskohal aadressiga Kalli mnt kauplus Tõstamaa Pärnumaa kasutab kaebaja ehitise liitumispunkti mõttelist osa ehitise sisejuhtmestiku kaudu ning liitumispunkti asukoht ja kirjeldus on sätestatud kas võrgueeskirjaga või on kokku lepitud võrguühenduse kasutajaga. Kaebajaga ei ole võrgulepingus kokku lepitud liitumispunkti asukohta, vaid see, et ta kasutab ehitise liitumispunkti mõttelist osa ehitise sisejuhtmestiku kaudu. ELV on selgitanud kaebajale et liitumispunkt paikneb Tõstamaa 10/0,4 kV alajaama 0,4 kV jaotusseadmes ning kaabel ja kaablikingad on tarbija elektripaigaldise osa. Võrgueeskirja § 34 lg 3 p 3 sätestab, et kui jaotusvõrguettevõtjaga on alla 1000 V pingega olemasoleva liitumispunkti asukoht dokumendiga määramata, asub liitumispunkt kaablivõrgu transiitkilbis või alajaama jaotusseadmes ning kaabel ja kaablikingad on tarbija elektripaigaldise osa. Ehk siis käesolevas vaidluses on liitumispunkti asukoht määratud võrgueeskirja § 34 lg 3 p 3 alusel. 22.Kaebaja on asunud seisukohale, et ELV käsitlus võrgueeskirja § 34 lg 1 ja ELTS § 3 p 33 kohaldamise osas on täies ulatuses ebaõige ja kohatu, jättes samas täpsemalt selgitamata, kuidas tuleks siis viidatud sätteid tõlgendada ja kohaldada. ELV nõustub KA otsuses toodud põhjendustega võrgueeskirja § 34 lõigete 1 ja 3 osas. 23.Kaebaja rõhutab, et antud juhul ei saa tähelepanuta jätta fakti, et käesoleva vaidluse esemeks olevas tarbimiskohas ei ole kaebajale kui teenuse ostjale/teenuse tarbijale esitatud arvetes tasumisele neid näite, tasusid, millised saaksid olla mingisuguseski seoses liitumisega ja liitumispunkti kokkuleppimisega. ELV ei mõista eeltoodud väite seost käesoleva kaebusega. ELV osutab kaebajale võrguteenust vastavalt poolte vahelisele võrgulepingule. Nimetatud lepingu lahutamatu lisa on ELV võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A, mis reguleerivad võrguettevõtja poolt võrguteenuste osutamist väiketarbijale madalpinge liitumispunktis läbilaskevõimega kuni 63A k.a. ja jaotatud võrguteenuse müüki . Tüüptingimuste punkti 2.1.16 kohaselt on võrguteenus võrguühenduse kasutamise võimaldamine liitumispunktis ja/või elektrienergia edastamine liitumispunktini ja/või edastatud elektrienergia mõõtmine ja/või määramine. Seega esitab ELV kaebajale arved vastavalt lepingule ja jääb arusaamatuks, mis tasusid kaebaja seoses liitumisega ja liitumispunkti kokkuleppimisega silmas peab. Kui kaebaja siiski soovib muuta tarbimistingimusi, siis võtab ELV tasu tarbimistingimuste

muutmise eest. Tarbimistingimuste muutmiseks tuleb sõlmida ka vastavasisuline leping. Võrgueeskirja § 2 lõikes 18 on sätestatud, et tarbimistingimused võrgueeskirja tähenduses on pingesüsteem, võrguühenduse läbilaskevõime amprites või lubatud võimsus kilovattides, elektrivarustuse lubatud katkestusaeg või elektrivarustuse taastamise aeg, liitumispunkti asukoht ja mõõtepunkti või –punktide asukoht. Seega võrgueeskirja tähenduses on liitumispunkti ja mõõtepunkti asukoht tarbimistingimused. ELTS § 65 lõike 1 punktis 2 on sätestatud, et võrguettevõtja tarbija asjakohase taotluse alusel muudab tarbimis- või tootmistingimusi. Seega juhul kui tarbija esitab asjakohase taotluse, siis muudab ELV tarbimistingimusi, muuhulgas ka mõõtepunkti ja/või liitumispunkti asukohta. ELTS § 71 lõike 1 punktis 2 on sätestatud, et võrguteenust osutav võrguettevõtja võtab tasu tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest. Seega on tarbimistingimuste muutmine tasuline teenus ja ELV võtab selle eest tasu.

V KOHTU PÕHJENDUSED

24.Kohus, olles tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega , hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta rahuldamata. KA vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse esitaja õigusi sellega ei rikuta.

25. Pärnu MÜ on KA-le esitatud kaebuses vaidlustanud ELV tegevuse seoses liitumispunkti asukoha määratlemisega. Kaebuse esitaja ei ole kohtule esitatud kaebuses väitnud, et KA oleks jätnud välja selgitamata asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud või oleks lähtunud tegelikkusele mittevastavatest faktilistest asjaoludest. Seega on KA esitatud kaebuse menetlemisel põhjendatult lähtunud järgmistest faktilistest asjaoludest : ELV ja kaebaja sõlmisid 28.09.2009 võrgu- ja elektrilepingu nr 218145028/1 (Võrguleping) tarbimiskoha Kalli mnt kauplus, Tõstmaa, Pärnumaa (tarbimiskoht) suhtes. Võrgulepinguga ( tl 40-40 pöördel) on kokku lepitud, et kaebaja kui ostja kasutab ehitise liitumispunkti mõttelist osa ehitise sisejuhtmestiku kaudu. Samuti tuleneb Võrgulepingust, et ehitise liitumispunkti(de) asukoht ja kirjeldus on sätestatud võrgueeskirjaga või on kokku lepitud võrguühenduse kasutajaga. Käesoleval juhul puuduvad andmed selle kohta, et liitumispunkt oleks Pärnu MÜ kõnealuse tarbimiskoha suhtes dokumentaalselt määratletud, sealjuures ei ole vastupidist kaebaja tõendanud haldus- ega ka kohtumenetluses. Samuti on asjas tuvastatud, et kõnealune tarbimiskoht ei ole võrguga ühendatud liitumislepingu alusel, vaid on üle võetud kunagiselt alltarbijatele võrguteenust osutanud isikutelt.

26.Kaebuse esitaja on seisukohal, et eelkõige peaks ELV liitumispunkti asukohta puudutava probleemi lahendamisel juhinduma Võrgueeskirja § 34 lõikes 1 sätestatust, ELV aga on seisukohal, et kuivõrd võrgulepingus liitumispunkti asukohta kokku lepitud ei ole, siis kuulub kohaldamisele Võrgueeskirja § 34 lg 3 p 3. Võrgueeskirja § 34 lg 3 p 3 sätestab, et kui jaotusvõrguettevõtjaga on alla 1000 V pingega olemasoleva liitumispunkti asukoht dokumendiga määramata, asub liitumispunkt kaablivõrgu transiitkilbis või alajaama jaotusseadmes ning kaabel ja kaablikingad on tarbija elektripaigaldise osa. KA on lähtuvalt ELV 16.05.2014 vastusest teabepäringule, mille kohaselt Pärnu MÜ tarbimiskohta toidetakse kaabelliiniga, nõustunud ELV seisukohaga, et kaebaja liitumispunkt asub Tõstamaa 10/0,4 kv alajaama 0,4 kv jaotussseadmes ning kaabel ja kaablikingad on kaebaja elektripaigaldise osa.

KA on õigesti leidnud, et kaebuse esitaja suhtes ei saa Võrgueeskirja § 34 lg –t 1 kohaldada ning et rakendamisele kuulub Võrgueeskirja § 34 lg 3. Kohus, nõustudes KA otsuses toodud põhjendustega, samuti vastustaja ja kolmanda isiku kohtumenetluses esitatud põhjendustega ( olles neid seisukohti ka eespool detailselt kajastanud), ei pea kooskõlas HKMS § 165 lg-st 2 vajalikuks neid üle korrata.

27.Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitaja tarbimiskoht on võrguga ühendatud ning uue liitumislepingu sõlmimine n.ö. võrgulepingu jätkuks vajalik ei ole. Samas avab Võrgueeskirja § 2 lg 18 tarbimistingimuste mõiste sisu ning osundatud sätte kohaselt on tarbimistingimused võrgueeskirja tähenduses pingesüsteem, võrguühenduse läbilaskevõime amprites või lubatud võimsus kilovattides, elektrivarustuse lubatud katkestusaeg või elektrivarustuse taastamise aeg, liitumispunkti asukoht ja mõõtepunkti või –punktide asukoht. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitajale õigesti selgitatud, et tarbimistingimuste muutmiseks, millena võrgueeskirja kohaselt on käsitletav ka mõõtepunkti või liitumispunkti asukoha muutmine, vastava taotluse esitamisel muudab ELV kaebaja tarbimistingimusi vastavalt ELTS § 65 lg 1 p 2 sätestatud võrguettevõtja poolt võrguteenuse osutamisele. KA on sealjuures ka põhjendatult leidnud, et ELTS § 71 lg 1 p 2 kohaselt võtab võrguteenust osutav võrguettevõtja tasu tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest.

28. Kaebuse väited, mille kohaselt ei ole kaebajale esitatud arvetes näidatud tasumisele kuuluvana neid näite ja tasusid, millised saaksid olla mingisuguseski seoses liitumisega ja liitumispunkti kokkuleppimisega, jätab kohus tähelepanuta kui asjasse mittepuutuva.

29. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ega kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja iga menetlusosalise kanda jäävad tema enese menetluskulud .

/ allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik

11