1-14-158/21 · 1-14-158/21 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-14-158

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

04. november 2014.a (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 29.10.2014.a) Kriminaalasja number 1-14-158 Täitmiskohtunik Liivi Loide

Kohtuistungi se

kretär Viivi Kalme Prokurör Margit Pärn (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

P.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu P.V

isikukood ; asukoht: viibib karistuse XXX

kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Jätta P.V Harju Maakohtu 05.02.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-158 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 05.02.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-158 tunnistati .V P süüdi

KarS § järgi ja mõisteti karistuseks KarS § 65 alusel suurendati mõistetud 329 1 kuu vangistust. lg 2

karistust Tartu Maakohtu 09.07.2013.a kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra, s.o

8 kuud vangistust ja liit

karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja

hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.11-09.11.2013.a, s.o 21.02.2014.a. 2 päeva. Kohtuotsus jõustus

Kinnipeetava karistusaeg algas 10.03.2014 08.12.2014.a. 76 lg 1 p 2 .a ja lõpeb KarS § alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära

2 (3)

kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Võimalus

tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 08.09.2014.a.

Kohtule e et Tartu Vangla toetab kinnipeetava .V vangistusest P sitatud materjalidest nähtub,

tingi tamist. misi enne tähtaega vabas

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör

ei toeta ennetähtaegset vabastamist.

P.V 0n 22.10.2014.a saatnud kohtule avalduse, millest nähtub, et ta ei soovi enne tähtaega

vabaneda, kuna tal puudub kindel elukoht ja ta soovib järgneda perele väljaspoole Eestit. Kohtuistungil .V muutis enda seisukohta ja avaldas, et soovib siiski vabaneda. P

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid P.V

mitte vähem kui kuus kuud. Seega esinevad formaalsed alused .V tingimisi vangistusest P ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

P.V ei ole vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogramme ning ei ole läbi viidud muid

tegevusi, sest kinnipeetava karistusaeg on alla ühe aasta. Distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole.

Hea käitumise eest võimaldati P.V Tartu Vangla 11.08.2014.a käskkirjaga nr 6-3/118 soodustuse korras töötada väljaspool vanglat ettevõttes AS Kane Metall.

Enne vangistust elas koos abikaasaga, kuhu plaanib elama asuda ka P.V üürikorteris

vabanemise järg Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldaja poolt antud arvamusest nähtub, et selt. t .V puudub. P öökoht

Vangla hinnangul puuduvad P.V kuritegelikud hoiakud, ta mõistab, et toime pandud

kuriteod on seotud alkoholi kuritarvitamisega. En on . da sõnul ta mõelnud alkoholist loobumisele

Kohtu hinnangul on P.V st tulenevaid kuriteoriske võimalik maandada ainult täielikult - alkoholist loobumisega.

Vaatamata eelnevalt välja toodud positiivsetele asjaoludel on kohus seisukohal, et P.V

ennetähtaegseks vabastamiseks alused puuduvad. Isik on korduvalt toime pannud kuritegusid, tema

suhtes on varasemalt teo kuritegu toimepanemist ja seda statud kriminaalhooldust, kuid ta on jätkanud

isegi katseajal. Kriminaalhooldusametniku antud arva

musest nähtub, et süüdimõistetu ei ole põhjalikult analüüsinud enda riskikäitumist ega teadvustanud alkoholist loobumise vajalikkust. Tema v

ähene kohusetunne ei toeta kriminaalhoolduse positiivset kulgu.

K kord on ta avaldanud, et äesoleva menetluse kestel on P.V avaldused olnud vastukäivad –

soovib karistuse lõpuni kanda ja Eestist lahkuda, hiljem leidnud, et soovib ikkagi enne tähtaega

vabaneda. Samas on ta ennast õigustav ega näe toimepandud kuriteos erilist rikkumist. Eelnev

süvendab kohtu veendumust, et süüdimõistetu ei ole analüüsinud enda varasemat õigusvastast

käitumist, tegutseb läbimõtlematult. Ta ei ole selgelt teadvustanud, millised on tema plaanid

3 (3)

vabaduses toimetulekuks ning ühiskonna ootused tema edasisele käitumisele. Eelnev seab kohtu arvates kahtluse alla .V sobivuse kriminaalhooldusele. P

Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem

reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus on seisukohal, et

käesoleval ajal id, mis vabastamist võimaldaks. ei esine .V suhtes neid erandlikke asjaolus

P Karistuse eesmärk on võimalik saavutada karistuse täieliku ärakandmisega.

Eelneva põhjal leiab kohus, et tuleb jätta P.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik