2-13-52552/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Uusen-Nacke Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 4. november 2014, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-13-52552 Tsiviilasi Placet Group OÜ hagi Vladimir Partsi vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 425 eurot 25 senti Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: Placet Group OÜ (registrikood 11198910; asukoht Kreutzwaldi 4, Tallinn), lepinguline esindaja: Merike Lätt (e-post jurist@itminkasso.ee) kostja: Vladimir Parts (isikukood 37605137011; elukoht XXXX; e-post XXXX) Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. 2. Välja mõista Vladimir Partsilt 14. märtsi 2013 laenulepingu alusel Placet Group OÜ kasuks: 2.1. põhivõlg 300 eurot, lepingutasu 6 eurot, sissenõudekulu 10 eurot, viivis 1. juuli 2014 seisuga 30 eurot 80 senti, viivis 2. juuli kuni 4. novembri 2014 eest 8 eurot 44 senti, kokku 355 eurot 24 senti (kolmsada viiskümmend viis eurot kakskümmend neli senti); 2.2. viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 5. novembrist 2014 kuni põhivõla tasumiseni. 3. Jätta hagi rahuldamata intressi 26 eurot ja sissenõudekulu 28 eurot väljamõistmise osas. 4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 5. Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6. Jätta hageja menetluskuludest 87% kostja ja 13% hageja kanda. Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. 7. Välja mõista Vladimir Partsilt riigilõivust 65 eurot 25 senti ning õigusabikulust 78 eurot 30 senti, kokku menetluskulu 143 eurot 55 senti (ükssada nelikümmend kolm eurot viiskümmend viis senti) Placet Group OÜ kasuks.

2/3 8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse. Kaja esitamine 9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine 10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale 11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 12. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist. 13. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 300 eurot, lepingutasu 6 eurot, intressi 26 eurot, sissenõudekulu 38 eurot ning viivise. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt ning tuleb rahuldada osaliselt (TsMS § 407 lg 1). TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 106-13, p 24; 25. veebruari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 14. märtsil 2013 kiirlaenulepingu 300 euro saamiseks. Kostja pidi tasuma lepingutasu 6 eurot. Laenu tagastamise tähtpäevaks oli 13. aprill 2013. Tegemist oli kampaanialaenuga, mille kokkulepitud tähtajal tasumise korral ei pidanud kostja tasuma intresse. Pooled leppisid kokku, et kui kostja ei tagasta laenu tähtaegselt, peab ta tagastama laenu koos 26 euro suuruse intressiga.

3/3 Hagiavalduses toodu põhjal on kohus seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping (VÕS § 402). Hagiavaldusest nähtuvalt leppisid pooled kokku, et kostja maksab kohustuse mittenõuetekohasel täitmisel hagejale intressi. Samuti nõuab hageja kostjalt viivist ja kahju hüvitamist. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et antud juhul kujutab intress endast sanktsiooni lepingu täitmisega viivitamise korral ning tegemist on sisuliselt kokkuleppega leppetrahvi (VÕS § 158) kohta, mis on tühine. Riigikohus on 14. jaanuari 2009 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 p-is 15 märkinud, et VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt on hageja kahjuks sissenõudekulu üldtingimuste p-i 9.3 alusel (teenustasu 1. meeldetuletuskirja eest 16 eurot ja 2. eest 22 eurot). Kohus leiab, et tegemist on tüüptingimusega (VÕS 35), mis näeb ette ebamõistlikult suure kindlaksmääratud hüvitise. Seetõttu on nimetatud tingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tühine. Ka Riigikohus on 14. jaanuari 2009 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 p-is 15 leidnud, et VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi võib tühine olla tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et intressikokkulepe kohustuse mittenõuetekohase täitmise puhuks ja üldtingimuste p-is 9.3 sätestatud teenustasu kokkulepe on tühised ning intressi 26 eurot ja meeldetuletuskirjade eest 38 eurot kostjalt välja mõistmine ei ole õiguslikult põhjendatud. Meeldetuletuskirjade eest on mõistlik välja mõista kokku 10 eurot. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata intressi 26 eurot ja sissenõudekulu 28 eurot väljamõistmise osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kohtunik