1-14-938/38 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

4. november 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-938 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 12. septembri 2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Nikolai Kuznetsov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta süüdimõistetu Nikolai Kuznetsovi määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 18. veebruari 2014. a otsusega tunnistati Nikolai Kuznetsov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11. juuni 2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu 29 päeva vangistuse võrra ja N. Kuznetsovi liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel mõisteti N. Kuznetsovilt kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks välja 1194 eurot. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõistis kohus N. Kuznetsovilt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud 1636,45 eurot. Kohus määras, et N. Kuznetsovil on temalt välja mõistetud summasid õigus tasuda alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. Kohtuotsus jõustus 6. märtsil 2014.

2.

15. augustil 2014 esitas N. Kuznetsov maakohtule taotluse temalt kohtuotsusega riigi kasuks välja mõistetud rahasummade tasumise peatamiseks kuni tema vangistusest vabanemiseni.

3. Tartu Maakohtu 12. septembri 2014. a määrusega jäeti N. Kuznetsovi taotlus rahuldamata.

3.1 KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel sama seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424, mis reguleerib rahalise karistuse tasumise pikendamist ja ajatamist, sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Eelnevast nähtub, et kehtiv õigus ei võimalda kohtuotsuse täitmist rahaliste sissenõuete osas peatada, vaid ainult pikendada või ajatada rahaliste sissenõuete tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata nende tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

3.2

N. Kuznetsovi taotlusele vastaks kehtiva seaduse järgi kõige enam rahaliste sissenõuete tervikuna tasumise tähtaja pikendamine. Selle meetme rakendamine oleks praegusel ajal aga ennatlik, kuna N. Kuznetsovile määratud kohustuste täitmise tähtaeg, mida saaks KrMS § 423 ja § 424 alusel pikendada, saabub alles 31. märtsil 2015. Selle aja jooksul võib süüdimõistetu varaline olukord (mitte üksnes töise sissetuleku, vaid varakogumi terviku mõttes) muutuda ning ta võib osutuda võimeliseks rahalisi kohustusi täitma. Seetõttu jättis kohus

N. Kuznetsovi taotluse rahuldamata.

3.3 Kohus märkis, et kui tähtaja saabudes ei ole N. Kuznetsovi varaline olukord tervikuna paranenud, võib ta KrMS § 423 ja § 424 alusel esitada kohtule rahaliste sissenõuete tasumise tähtaja pikendamise taotluse. Sellisel juhul saab kohus nimetatud tähtaega ühe aasta võrra pikendada. Seejuures ei ole seda, kui mitu korda kohus võib tähtaega pikendada, seadusega piiratud. Seega, kui N. Kuznetsovi rahaliste kohustuste kandmise võime on ka pikendatud tähtaja saabumisel endiselt halb, võib ta taas pöörduda kohtu poole ning taotleda tähtaja pikendamist veel ühe aasta võrra.

4.

N. Kuznetsov esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles rõhutab, et tal puuduvad igasugused sissetulekud ja töö. Selle kohta, millal tal võiks osutuda võimalikuks väljamõistetud rahasummasid tasuda, puudub N. Kuznetsovil igasugune ettekujutus.

N. Kuznetsov soovis kohtule kinnitada, et täidab pärast vangistusest vabanemist kõik kohustused.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

6.

N. Kuznetsovi taotlusest on võimalik aru saada nii, et isik soovib kohtuotsusega välja mõistetud summasid tasuda pärast vangistuse kandmiselt vabanemist. Maakohus on oma määruses õigesti selgitanud, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmise pikendamist ja ajatamist reguleerib KrMS § 424. Selle järgi võib täitmiskohtunik mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata nende tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu arvamusega, mille kohaselt oleks N. Kuznetsovilt välja mõistetud rahasummade tervikuna tasumise tähtaja pikendamine praegusel ajal ennatlik. N. Kuznetsovi kohustuse täitmise tähtaeg saabub alles 31. märtsil 2015. Seega ei ole välistatud, et vahepealse aja jooksul võib süüdimõistetu varaline olukord paraneda ja tal võib osutuda võimalikuks rahalisi kohustusi tähtaegselt täita.

7. Ringkonnakohus lisab, et isegi kui kohus rahuldaks N. Kuznetsovi taotluse, poleks sellega saavutatav süüdimõistetu soovitud eesmärk, s.o tasuda rahalised kohustused pärast vangistusest vabanemist. KrMS § 424 annab täitmiskohtunikule võimaluse pikendada tähtaega kuni ühe aasta võrra. Kuna N. Kuznetsovi karistati 4 aasta 11 kuu ja 29 päeva vangistusega, mille kandmist alustas ta 15. juulil 2013, saabuks ka pikendatud tähtaeg ajal, mil N. Kuznetsov kannab endiselt vanglakaristust.

8. Maakohus on määruses õigesti selgitanud, et kui N. Kuznetsovi varaline seis ei ole rahaliste kohustuste täitmise tähtaja saabudes paranenud, võib ta KrMS § 423 ja § 424 alusel esitada kohtule uuesti rahaliste sissenõuete tasumise tähtaja pikendamise taotluse. Ringkonnakohus peab vajalikuks siiski rõhutada, et aluse tähtaja pikendamiseks annab üksnes mõjuva põhjuse olemasolu. Viimasena ei ole käsitatav ainuüksi see, et süüdimõistetu viibib vanglas. Mõjuvate põhjuste tõendamiskoormis lasub süüdimõistetul ja seega tuleb

N. Kuznetsovil taotluse esitamisel tõendada, et tema varanduslik seis tervikuna on selline, mis ei võimalda tal rahalisi kohustusi tähtaegselt täita.

9. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja N. Kuznetsovi määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk Tiit Lõhmus