1-14-3268/114 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 201 Tallinn 4, Kriminaalasja number 1- -3268

Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Ivi Kesküla ja Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Tõlk Liina Kaev Marina Lepiksoo Kriminaalasi Oskar Hintsi (Hints) süüdistuses KarS § 114 p 1, 5 järgi, Mark Dorožkovi (Dorožkov) süüdistuses KarS § 114 p 1, § 209 lg 2 p 2, 3 järgi, § 344 lg 1 järgi ja §

345 lg 1 järgi, Z.V süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 20. juuni 2014 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Mark Dorožkov süüdistatava

, kaitsja Leelo

Viil; süüdistatavate Oskar Hintsi ja Z.V kaitsja Vladimir Kuznetsov Prokurör

Kohtuistungi toimumise Ringkonnaprokurör Ainar Koik

6. oktoober 2014 Tallinn ,

Süüdistatavad

Oskar Hints, isikukood 35609260358, elukoht

XXXXXXXX XXX XXX-XX (vahistatud), EV kodanik,

XXXXXXXXXX, emakeel eesti keel, ei varem tööta,

kriminaalkorras 2-l korral karistatud: viimati Harju Maakohtu 28.10.2013 otsusega KarS § 257 järgi 1 aastase vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga, väärteokorras karistatud 6-l korral,

2(17)

Mark Dorožkov, isikukood 34012120311, elukoht

XXXXXXXX XX-XX XXXXXXX (vahistatud), EV kodanik, XXXXXXXXXXX, emakeel vene keel, ei tööta, vanaduspensionär, kehtivad kriminaalja väärteokaristused puuduvad,

Z.V , isikukood XXX, elukoht

XXXXX XX-XX XXXXXXX, kodakondsuseta,

XXXXXXXXX, emakeel vene keel, ei tööta, vanaduspensionär, kehtivad kriminaalja väärteokaristused puuduvad.

Kaitsjad Vandeadvokaat Leelo Viil Vladimir Kuznetsov ,

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 20. juuni 2014 otsus Oskar Hintsi, Mark Dorožkovi ja Z.V jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. suhtes

2. Välja mõista Mark Dorožkovilt Eesti Vabariigi kasuks kokku 854 (kaheksasada viiskümmend neli

40 senti, s.h käibemaks kokku 142 (ükssada nelikümmend ) eurot

kaks) eurot 40 senti määratud kaitsjale Leelo Viilile makstud tasu k -teks AT

apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et M. Dorožkov võib menetluskulu tasuda ositi 12 kuu jooksul, s.o 71

(seitsekümmend üks) eurot 20 senti igas kuus alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr EE891010220034796011, Swedbankis nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaalis EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis

EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik.

Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks novembril 2014 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. 4. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik:

1. Harju Maakoh 20.juuni 2014 otsusega tunnistati Oskar Hints tu üldmenetluses süüdi KarS § 114 p 1 järgi ja karistati vangistusega 18 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel liideti

3(17) mõistetud karistusega Harju Maakohtu 28.10.2013 otsusega mõistetud vangistus 11 kuud

26 päeva ning mõisteti liitkaristuseks 18 aastat 11 kuud 26 päeva vangistu KarS § 68 st.

lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ja karistuse kandmist alates tema kahtlustatavana kinnipidamise 19.11.2013. st

O. Hintsilt mõisteti menetluskuludena riigi tuludesse välja sundraha 887,50 eurot, KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti välja

5167 eurot, sh. ekspertiisikulud 5070,50 eurot, määratud kaitsjale kohtueelsel uurimisel makstud tasu

96 eurot ja koopiakulud 0,50 eurot, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; Mark Dorožkov süüdi KarS § 114 p 1 järgi ja karistati vangistusega 16 aastat, süüdi KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat, süüdi KarS § 344 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud ning süüdi KarS § 345 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vangistus 16 aastat 6 kuud.. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 12.-14.12.2013, s.o 3 päeva ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 16 aastat 5 kuud 27 päeva, alates

18.12.2013. M. Dorožkovilt mõisteti menetluskuludena riigi tuludesse välja sundraha 887,50 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti välja 6111,30 eurot, s.h ekspertiisikulud

5493,50 eurot, määratud kaitsjale kohtueelsel uurimisel makstud tasu 616,80 eurot ja kohtumenetluses 3369,60 eurot ning koopiakulud 1 euro, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning

Z.V süüdi KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 73 lg 1 alusel määrati, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Z.V ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev. Z.V-lt mõisteti menetluskuludena riigi tuludesse välja sundraha 532,50 eurot, KrMS § 180 lg 1 alusel ekspertiisikulud 423 eurot ja koopiakulu 1 euro, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

O. Hintsilt ja M. Dorožkovilt mõisteti VÕS § 129 lg 1, 2 ja VÕS § 1043 alusel solidaarselt kannatanu kasuks KT välja 974,50 eurot.

2. O. selles, et tema 15.11.20 umbes kella 15 paiku Hintsile oli esitatud süüdistus Tallinnas XXXXXX XX XX-X asuvas, üürilepingu alusel tema kasutuses olnud ja - AT le kuulunud korteris, piinaval ja julmal viisil ning tappis koos Mark Dorožkoviga AT (erinevalt M. Dorožkovist) ka omakasu motiivil ja seoses röövimisega. O. Hints oli selles korteris üürnikuna le võlgu nii korteri üüri AT-

- kui kommunaalmaksete eest, samuti polnud ta vaatamata AT poolt temaga sõlmitud üürilepingu lõpetamisele korterist minema toimetanud temale kuuluvaid arvukaid ja suurt ruumi võtvaid asju ning sama maja hoovist temale kuuluvat sõidukõlbmatut autot (seega oli O. Hintsi eesmärgiks pääseda varalistest kohustustest ehk üürija kommunaalmaksete tasumisest

- , samuti oli tema AT le

4(17) eesmärgiks mitte teha täiendavaid varalisi kulutusi enda asjade minema toimetamiseks XXXXX XX kinnistult). Olles nimetatud korteris koos oma sõbra M. Dorožkoviga juba mõned tunnid enne -t AT , kes tema ja M. Dorožkovi kohalolekust teadlik ei olnud, oodanud ja varitsenud ning kui

AT korterisse sisenes, siis O. Hints ühiselt ja kooskõlastatult koos M. Dorožkov iga

tegutsedes ning teineteise käitumist toetades, s h kaassüüdistatava poolt vägivalla .

kasutamise ajal ohvrit kinni hoides, ründas O. Dorožkoviga Hints koos M. AT-t

ootamatult ja lõid ta põrandale pikali ega lubanud lahkuda, võttes AT- selliselt ka lt

ebaseaduslikult vabaduse ning lõid seejärel Dorožkoviga korduvalt AT-t koos M.

tugevajõuliselt raske pikliku kujuga mitmetahulise kõva tömbi eseme servaga, samuti käte ja jalgadega juustega kaetud peanaha piirkonda, s o elutähtsa organi .

paiknemispiirkonda, seda ka

AT lamavas asendis olles, millise käitumisega põhjustasid nad - - AT le tömbi aju kolju trauma killunenud koljulaeluude murdudega mõlemal pool kiiru piirkonnas, joonmurdudega koljulael, noolõmbluse ja pärgõmbluse lahtiminekuga, parema ninaluu murruga; ämblikvõrkkelme aluse verevalumiga kuklasagaral ja mõlemal - kiirusagaral, hulgaliste põrutushaavade (kokku 9) ja nahaaluste verevalumitega juustega kaetud peanahal, verevalumiga vasakus oimulihases ja kõõlustanul ning nahaaluste verevalumitega näol, milliste vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse ja kopsuturse.

Lisaks sellele lõi O. Dorožkoviga korduvalt Hints koos M. AT-t ja tekitasid talle ka kehatüve tömbi trauma parempoolse III ja IV roide murruga abaluujoonel ning IX ja X roide murruga tagumisel kaenlajoonel, I-III nimmelüli parempoolse ristijätke murru, verevalumid luumurdusid ümbritsevates pehmetes kudedes ja paremat neeru ümbritsevas rasvkoes ning hulgaliste nahaaluste verevalumitega seljal.

Kirjeldatud käitumisega põhjustas O. Dorožkoviga Hints koos M. AT- tugevat valu le

mitmekümne minuti jooksul ning tekitatud tervisekahjustuste tagajärjel AT suri maksimaalselt mõnekümne minuti järel sündmuskohal. Tervisekahjustuste ulatuslikkust ja p Hints ja M. aiknemist arvestades põhjustasid O. Dorožkov vanaduspensioniealist ohvrit ootamatult rünnates temale teadlikult pika aja kestel suurt valutunnet ja füüsilisi vaegusi, samuti tekitasid talle põhjendamatult jõhkraid vigastusi, millega nad väljendasid põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes. Kirjeldatud vägivalla kasutamise järel lahkus M. Dorožkov koheselt sündmuskohalt AT- kuuluvaid le

asju kaasa võtmata ning O. Hints jäi

AT-ga kahekesi. Tapmisteo toimepanemise ajal tekkis O. Hintsil soov ka - AT l kaasasolnud asjade äravõtmiseks ning ta võttiski ebaseaduslikult ära AT- kuulunud mobiiltelefoni Nokia ja le rahakoti koos vähemalt 200

euro sularahaga, -l seljas olnud jope ja AT jalas olnud kingad, samuti käekella ja autovõtmed koos võtmehoidjaga ning kandekoti toiduainetega 19,10 euro maksumuses, millised oli just Torupilli Selverist ostnud. Nimetatud esemeid kasutas O. Hints oma AT äranägemise järgi endale meelepärasel

– ta võttis nimetatud toiduained kaasa oma viisil elukohta XXXXXXXX ja tarvitas need osaliselt ära, samuti võttis ta oma elukohta kaasa AT- le kuulunud mobiiltelefoni ning jättis äravõetud sularaha endale ja ülejäänud AT- lt

kaasavõetud kuuluvad asjad jättis ta maha endale meelepärastesse kohtadesse. AT- le

S Hints M. XXXXX XX-X korterisse tagasi ning nad amal õhtul kutsus O. Dorožkovi koos toimetasid AT surnukeha sündmuskohalt korterist välja ja O. Hintsi kasutuses olnud

5(17) sõid ning sõitsid sellega uautosse Toyota Carina II reg.nr-ga XXX XXX XXXXX XX

kinnistult minema,

jättes AT surnukeha ööseks ja kuni järgmise õhtuni autosse ning peitsid järgmise päeva, s.o 16.novembri 2013 õhtul koos M. Dorožkoviga AT surnukeha toimepandud tapmise varjamiseks ja tapmise avastamise ametivõimudele võimalikult raskemaks tegemiseks nende endi poolt vahetult eelnevalt kaevatud 1,3 m sügavusse auku metsas, Harjumaal Viimsil Tammneeme piirkonnas ja maskeerisid surnukeha peitmise koh

a ära. Kirjeldatud käitumine kvalifitseeriti kohtueelsel uurimisel kuriteona

KarS § 114 p 1, 5 järgi. Kohtuvaidlustes loobus prokurör O. Hintsi süüdistamisest mõrvas omakasu motiivil ja seoses röövimisega ehk KarS § 114 p 5 järgi. Seega süüdistatakse O. intsi mõrvas H piinaval ja julmal viisil ehk KarS § 114 p 1 järgi.

Mark Dorožkovile oli esitatud süüdistus selles, et selles, et tema koos O. Hintsiga

15.11.2013 umbes kella 15 paiku Tallinnas XXXXXXX XX XX-X asuvas, üürilepingu alusel O. si kasutuses olnud ja

- kuulunud korteris tappis piinaval ja julmal Hint AT le AT

viisil, mis seisnes selles, et olles nimetatud korteris koos oma sõbra O. Hintsiga juba mõned tunnid temale võõrast enne AT-t, kes tema ja O. Hintsi kohalolekust teadlik ei olnud, oodanud ja varitsenud ning kui korterisse sisenes, siis M. AT Dorožkov ühiselt ja

kooskõlastatult koos O. Hintsiga tegutsedes ning teineteise käitumist toetades, sh kaassüüdistatava poolt vägivalla kasutamise ajal ohvrit kinni hoides, ründas koos O. Hintsiga -t AT ootamatult ja lõid ta põrandale pikali ega lubanud lahkuda, võttes AT- lt selliselt ka ebaseaduslikult vabaduse ning lõid seejärel AT-t koos O. Hintsiga korduvalt tugevajõuliselt raske pikliku kujuga mitmetahulise kõva tömbi eseme servaga, samuti käte ja jalgadega juustega kaetud peanaha piirkonda, so elutähtsa organi paiknemispiirkonda, seda ka

AT lamavas asendis olles, millise käitumisega põhjustasid nad - -kolju trauma killu AT le tömbi aju nenud koljulaeluude murdudega mõlemal pool kiiru piirkonnas, joonmurdudega koljulael, noolõmbluse ja pärgõmbluse lahtiminekuga, parema ninaluu murruga; ämblikvõrkkelmealuse verevalumiga kuklasagaral ja mõlemal kiirusagaral, hulgaliste põrutushaavade (kokku 9) ja nahaaluste verevalumitega juustega kaetud peanahal, verevalumiga vasakus oimulihases ja kõõlustanul ning nahaaluste verevalumitega näol, milliste vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse ja kopsuturse.

Lisaks sellele lõi M. Dorožkov koos O.

Hintsiga korduvalt -t ja tekitasid talle ka AT kehatüve tömbi trauma parempoolse III ja IV roide murruga abaluujoonel ning IX ja X roide murruga tagumisel kaenlajoonel, I-III nimmelüli parempoolse ristijätke murru, verevalumid luumurdusid ümbritsevates pehmetes kudedes ja paremat neeru ümbritsevas rasvkoes ning hulgaliste nahaaluste verevalumitega seljal. Kirjeldatud käitumisega põhjustas M. Dorožkov koos O. Hintsiga AT- le tugevat valu mitmekümne minuti jooksul ning tekitatud tervisekahjustuste taga

järjel AT suri maksimaalselt mõnekümne minuti järel sündmuskohal. Tervisekahjustuste ulatuslikkust ja paiknemist arvestades põhjustasid O. Dorožkov ootamatult vanaduspensioniealist ohvrit rünnates Hints ja M. temale teadlikult pika aja kestel suurt valutunnet ja füüsilisi vaegusi, samuti tekitasid talle põhjendamatult jõhkraid vigastusi, millega nad väljendasid põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes. Kirjeldatud vägivalla kasutamise

6(17) järel lahkus M. Dorožkov koheselt sündmuskohalt kuuluvaid asju kaasa võtmata

AT- le

ning O. - Hints M. Hints jäi AT ga kahekesi. Veel samal õhtul kutsus O. Dorožkovi XXXXX XX-X korterisse tagasi ning nad toimetasid koos

AT surnukeha sündmuskohalt korterist välja ja O. Hintsi kasutuses olnud sõiduautosse Toyota Carina II reg.nr-ga XXX XXX ning sõitsid sellega XXXXX XX kinnistult minema, jättes

AT surnukeha ööseks ja kuni järgmise õhtuni autosse ning peitsid järgmisel ehk 16.novembri 2013 õhtul koos O.

Hintsiga surnukeha toimepandud tapmise varjamiseks ja tapmise avastamise AT ametivõimudele võimalikult raskemaks tegemiseks nende endi poolt vahetult eelnevalt kaevatud 1,3 m sügavusse auku metsas Harjumaal Viimsil Tammneeme piirkonnas ja maskeerisid surnukeha peitmise koha ära;

2) samuti selles, et tema pettis varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pärijatelt välja korteri, mis TG seisnes selles, et 17.05.2013, grupis, ühiselt ja kooskõlastatult koos Z.V-ga Tallinnas XXXXX

XXX XX asuvas Tallinna notar

ltsitud allkirjaga MM notaribüroos, kasutades TG võ

12.11.2012 kuupäevaga dateeritud kodust testamenti, mis ei vastanud TG tegelikule tahtele, millest olid teadlikud nii M. , esitasid nad Z.V Dorožkov kui Z.V

pärijaks eesmärgiga saada pärijate arvelt varalist kasu ning samuti TG , TG

M. Dorožkov eesmärgiga elada XXXXXXXX XX- , Tallinn korteris edasi selle kui XX temale võõra asja kasutamise eest kellelegi midagi maksmata, mille tulemusena notar MM alustas pärimismenetlust nr 2215 ja andis 26.06.2013 välja pärimistunnistuse registri nr 2961, mille alusel Tallinnas XXXXXXXX XX-

XX korter maksumusega vähemalt 45

000 eurot ehk suures ulatuses kanti kinnistusregistrisse Z.V nimele;

3) samuti selles, et tema, eesmärgiga omandada õigus varalise kasu ehk toimetulekutoetuse saamiseks Tallinna linnalt, kohtueelsel uurimisel täpselt tuvastamata ajal ja kohas, tsis korduvalt allkirja 01.09.2011, 30.12.2011 ja 12.11.2012 võl TG

kuupäevadega dateeritud eluruumi rendilepingutel (üürilepingutel), samuti 31.05.2013 kuupäevaga dateeritud kinnitusel Lasnamäe linnaosa sotsiaal TG osakonnale M. Dorožkovilt 2013 neljal korral raha saamise kohta;

samuti korteri asukohaga Tallinn eesmärgiga omandada õigus varalise kasu ehk TG XXXXXXXX XX-

XX enda tegelikuks käsutamiseks saamiseks, aga samuti eesmärgiga vabaneda kohustusest selle kui temale võõra asja kasutamise eest kellelegi maksta, kohtueelsel uurimisel täpselt tuvastamata ajal ja kohas koostas TG nimelt ja TG võltsitud allkirjaga 12.11.2012 kuupäevaga dateeritud koduse testamendi XXXXXXXX XX-

XX korteri pärandamiseks enda sõbrale Z.V-le;

4) veel selles, et eesmärgiga omandada õigus varalise kasu ehk toimetulekutoetuse saamiseks, ajavahemikul 15.11.2011-31.05.2013 Tallinnas Pallasti 54 asuvas Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ruumides esitas sotsiaalhoolekande osakonnale enda nimelt toimetulekutoetuse saamiseks korduvalt TG võltsitud allkirjaga dokumente - 01.09.2011,

30.12.2011 ja 12.11.2012 kuupäevadega dateeritud eluruumi rendi-lepingud

7(17)

(üür kuupäevaga dateeritud kinnituse Lasnamäe ilepingud), samuti 31.05.2013 TG linnaosa sotsiaalosakonnale;

samuti korteri asukohaga Tallinn eesmärgiga omandada õigus varalise kasu ehk TG XXXXXXXX XX-

XX enda tegelikuks käsutamiseks saamiseks, aga samuti eesmärgiga vabaneda kohustusest selle kui temale võõra asja kasutamise eest kellelegi maksta,

17.05.2013 Tallinnas XXXXX XXX XX asuvas Tallinna notar

MM notaribüroo

ruumides 12.11.2

012 kuupäevaga dateeritud TG võltsitud allkirjaga Z.V kasuks koostatud koduse testamendi.

Z.V-le oli esitatud süüdistus selles, et tema, varalise kasu saamise

eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, pettis

TG pärijatelt välja korteri, mis seisn grupis, ühiselt ja kooskõlastatult es selles, et 17.05.2013

koos M. ga Tallinnas XXXXX XXX XX asuvas Tallinna notar

Dorožkovi MM notaribüroos, kasutades TG võltsitud allkirjaga 12.11.2012 kuupäevaga dateeritud kodust testamenti, mis ei vastanud tegelikule tahtele, millest olid teadlikud nii M. TG Dorožkov

kui

,

Z.V, esitasid nemad Z.V TG pärijaks eesmärgiga saada TG pärijate arvelt varalist kasu ning mille tulemusena notar

MM alustas pärimismenetlust nr 2215 ja andis 26.06.2013 , mille alusel Tallinnas välja pärimistunnistuse registri nr 2961 XXXXXXXX XX-

XX korter maksumusega vähemalt 45 000 eurot ehk suures ulatuses kanti kinnistusregistrisse Z.V nimele.

3.

Maakohus uurinud ja hinnanud kohtuistungil kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leidis, et süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteod on tõendamist leidnud.

4. Maakohtu otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus süüdistatav M. Dorožkov ja tema kaitsja L.Viil ning süüdistatavate O. Hintsi ja Z.V kaitsja V. Kuznetsov.

5. leiab enda apellatsioonkaebuses, et tema ei ole talle Süüdistatav M. Dorožkov

süüdistuses esitatud kuritegusid toime pannud. Tema süüdimõistmine on olnud pahatahtlik, kohtuotsus on täis vigu ja väljamõeldisi, tema on väga positiivne, heatahtlik ja abivalmis inimene. Apellandi arvates on kohus hinnanud faktilisi asjaolusid ebaõigesti. Apellandi põhiargumendid on järgmised: tema ei kasutanud elektrišokkeriaparaati, saades aru, et see võib olla ohtlik ja AT- liiga le teha; O. Hints ei ole tema sõber ja ta ei olnud O. Hintsiga mõned tunnid koos AT korteris; kella 15 paiku ei tapnud tema koos O. Hintsiga AT-t, sest sel ajal oli kannatanu kaupluses;

koos O. Hintsiga tema -t -ga 30-40 sekundit, siis AT ei rünnanud, vaid oli koos AT kukkusid ja ootamatult tuli O. Hints, kes istus

- vastu pead; O. AT pea juurde ja lõi AT le Hints jäi seejärel ei löönud ega tapnud; AT AT -ga kahekesi umbes 6 tunniks; tema -t AT lõi teda parema käega kohe peale seda, kui tema oli puudutanud eelnevalt vasakut AT kätt, misjärel tema kaitses ennast; tagasi tänavale kutsus teda O. X

XXXXX Hints, ta ei teadnud, et pakis oli surnukeha; tegi auku tema kaevanud ei ole. AT üh

8(17) TG TG TG - ole, tema aitas lt ta korterit välja petnud ei -t aastaid ja soovis oma korteri pärandada temale, mitte sugulastele; allkirja võltsinud, allkirjad joonistas tema ei ole

TG TG TG oma käega ise; ta on 9 aastat maksnud korrektselt korteri kommunaalteenuste arveid ja andnud -le lisaks tihti ka raha; toimetulekutoetuse saamiseks ei ole ta

TG TG

allkirju võltsinud jääks ega neid kellelegi esitanud sooviks oli, et korter ; TG Z.V-le , mida tema hakkab üürnikuna kasuta

ma.

6. Süüdistatava M. Dorožkovi kaitsja palub maakohtu otsus tühistada ja uue otsusega M. Dorožkov kõigis süüdistuse episoodides õigeks mõista. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja r kriminaalmenetlusõigust. Kohus on põhjendamatult ätnud ikkunud j süüdistatavat õigustavad asjaolud käsitlemata, hinnanud tõendeid vääralt ja teinud neist ebaõigeid järeldusi, lähtudes seejuures oletustest ning tõlgendades kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kahjuks.

Apellant leiab, et kogutud tõendid ei võimalda ümberlükkamatult tuvastada M. Dorožkovi süüd AT tapmisel raskendaval asjaolul. Süüdistatava ütlustest kohtuistungil nähtub, et O. Hints tahtis M. Dorožkovile näidata, kuidas ta elab ja küsis, kuidas saab AT- le õppetundi anda. Süüdistatavad leppisid kokku, et on vaja tulla mingil päeval ja panna

AT rääkima üürist, üürilepingu pikendamisest ja remondist läks . 15.11. 2013 M Dorožkov koos O. Hintsiga XXXXXX tn korterisse kuskil kella 15 ajal, kus M. Dorožkov pidi -t AT elektrišoki aparaadiga kinni hoidma. Sellest aga M. Dorožkov loobus ja lihtsalt hoidis kannatanut tagantpoolt randmetest kinni. Süüdistatav kukkus koos AT-ga pimedas koridoris maha,

. AT jäi alla Süüdistatava arvates kukkumiskoha läheduses ei olnud esemeid ega nurki, kuhu vastu kannatanu võis ennast ära lüüa ja viga ta kukkumisel ei saanud. Mõne hetke pärast M. Dorožkov tundis, et

AT ei liiguta ennast, ei võitle vastu ja aimas, et O. Hint

-t mitte kuhugi ega s võis teda vastu pead lüüa. M. Dorožkov AT millegagi ei löönud. Tema lahkudes jäi AT korterisse O. Hints. Kaitsja arvates haakuvad

M. Dorožkovi ütlused kohtu poolt oluliseks peetud tõenditega väga olulistes asjaoludes. üüdistatava Nii s riietusesemete vaatlusprotokollist

kui

sündmuskoha vaatlusprotokolli nähtuvalt leidus sündmuskohal verd väga palju ja st koridor, kus kannatanu asus, oli kitsas. Ilmselgelt juhul, kui M. Dorožkov oleks kasutanud

AT suhtes temale inkrimineeritavat vägivalda või viibinud kannatanule vigastuste põhjustamise ajal tema vahetus läheduses, ei oleks ta kitsas koridoris saanud vältida oma riiete verega määrdumist. Käesolevas on tuvastatavad üksnes väikesed ver asjas eplekid mõlemal püksisäärel, mis sündmuskohta ja tehiolusid arvestades oleks olnud kannatanu tapmise või selles osalemise puhul möödapääsmatu.

Ainsate

Hintsi ks tõenditeks M. Dorožkovi süüstamiseks võiksid olla süüdistatava O. ütlused, seega kuriteo tõenda ö sõna sõna mine taandub n-

vastu olukorra hindamisele

Maakohus luges O. Hintsi ütlused selle kohta, et ta väljus tagatoast kümneid minuteid pärast kolina lõppemist ja vaikuse saabumist, leidis surnukeha ning oletas, et sai AT

surma M. Dorožkoviga "rabelemise" ja kukkumise tõttu, ebausutavateks. Maakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et inimene, kes leiab oma tuttava surnuna ja kahtlustab õnnetut kukkumist, pakib surnukeha kilesse ja koristab ära kõik verejäljed, ei võta

9(17) viivitamatult ühendust arvatava surma põhjustaja (või pealtnägijaga) ega esita ka hiljem talle küsimusi juhtunu kohta. Mõlemad süüdistatavad on kinnitanud, et õhtul, kui nad uuesti kohtusid, tassiti „pakk“ autosse, ilma et oleks sõnagagi räägitud sellest, mis AT-ga juhtus. Ainuüksi see ebaloogiline sündmuste käik lükkab ümber O. Hintsi kaitseversiooni sellest, et tema ei kasutanud vägivalda ega tea surma põhjusest midagi. AT

Kohtu arvates on

s, et ta -t küünilised ega vasta tõele O. Hintsi ütlused selle püüdis AT elustada. Arvestades O. Hintsi vanust ja elukogemust, surnu ekspertiisiakti arvamuses kajastatud AT-l esinevaid vigastusi, ei oleks O. Hintsil olnud vähimatki põhjust arvata, et AT peksmise lõppedes veel elus peaks olema.

O. Hints on andnud menetluse käigus diametraalselt erinevaid ütlusi orduvalt ütlusi . K muutnud kaaskohtualust ei saa apellandi arvates lugeda usaldusväärseks tõendiallikaks.

Vaatamata O. Hintsi ütluste vastuolulisusele ei jätnud , kohus neid tervikuna

tõendikogumist välja. Hintsi ütluste valikuline arvestamine Kaitsja leiab, et O. ei ole õigustatud, kuna need ei riimu teiste tõenditega ning ei ole eluliselt usutavad, millele on maakohus samuti põhjendatult osundanud.

Kaitsja arvat tuleb siinjuures kindlasti arvestada kohtu poolt tuvastatud Hintsi es O. aktiivset rolli kuriteo ettevalmistamisel, sh elektrišoki aparaadi ostmist ning teoplaani väljatöötamist, samuti kuriteojälgede kõrvaldamisel. Just Hintsil oli motiiv ja eesmärk O. kannatanu suhtes vägivalla kasutamiseks seoses nendevaheliste problemaatiliste varaliste ja üürisuhetega. Et O. Hints on Harju Maakohtu 28.10.2013 otsusega süüdi mõistetud KarS § 257 järgi, on ta ka varasemalt oma oletatavaid õigusi püüdnud ebaseaduslikul teel ja intensiivset vägivalda kasutades teostada. Verejälgede suurus ja paiknemise koht süüdistatava püksisäärtel ei anna alust järeldada, et

M. Dorožkov osales kannatanu tapmisel.

Tuvastamata on M. tahtlus kannatanu s. Asjaolu, et

Dorožkovi surma põhjustamise M. Dorožkov hoidus kannatanu löömisest ning šokiaparaadi kasutamisest, näitab tema soovi rasket tagajärge ära hoida. M. Dorožkov ütlustest nähtuvalt ei seisnenud süüdistatavate i teoplaan kannatanu tapmises ega vigastamises. Et M. Dorožkov hoidis kannatanut üksnes selja tagant kinni ei saanud selline tegevus ilmselgelt surma , teda seejuures löömata, AT põhjustada ning M. Dorožkovil ei olnud mingit alust arvestada raske tagajärje saabumise võimalusega. Et kumbki süüdistatav ei võtnud AT surmast teada saades ette õiguspäraseid toiminguid, vältimaks ebaõiglast kahtlustust või süüdistust kaaslase poolt toimepandu eest, võib olla M. Dorožkovile etteheidetav, ei nähtu siiski tapmise tahtlus. kuid sellest

Tõendamata on süüdistatavate ühine ja kooskõlastatud tegevus, mille puhul kummagi osavõtja tegevus täiendab teise tegevust selliselt, et tulemuseks on ühtne tervik.

Kannatanu randmetest kinnihoidmine ei saa olla käsitletav individuaalse teopanusena mõlema süüdistatava poolt ühiselt taotletava tagajärje saavutamisse.

Ei ole kogutud piisavalt tõendeid, mis võimaldaksid M. Dorožkovi süüditunnistamist ka teistes temale inkrimineeritud kuritegudes. Süüdistatava ütluste kohaselt ei ole ta ühegi dokumendi võltsimist toime pan koostas üksnes testamendi ja lepingute nud, ta teksti.

Ta

10(17)

nõustas TG-t testamendi tegemisel ning aitas seda allkirjastada, harjutades eelnevalt kirjutamist. selles episoodis

M. Dorožkovi ütlused riimuvad täielikult nii süüdistatava Z.V kui ü ütlustest nähtub, et ka tunnistaja

AD tlustega. Ka tunnistaja

VN TG soovis oma korteri pärandada pigem riigile. Seega saab tõenditest järeldada, et TG soovis jätta oma vara isikule, kellega oli hea läbisaamine ja selliseks isikuks võis kahtlemata olla aastaid korteris elanud üürnik või tema poolt soovitatud isik.

Kohus on jätnud arvestamata süüdistatava Z.V ja tunnistaja põhjalikud AD selgitused TG testamendi tegemise asjaolude kohta, hinnates Z.V ütlusi üksnes üksikute asjaoludega seonduvalt, ütluste sisu ei ole maakohus üldse analüüsinud. AD

Veenvalt ei ole kohus ei ole põhjendanud, miks sündmuste juures viibinud isikute ütlusi otsuse tegemisel aluseks võetud eile on eelistatud kaudseid tõendeid. , vaid n Ekspert ei ole ühelgi dokumendil oleva allkirja osas andnud arvamust, et selle võiks olla kirjutanud M. . Dorožkov

M. Dorožkovi ütlustest nähtuvalt oli tal ga kokkulepe eluruumi kasutamise ja üüri TG- osas ning Lasnamäe Linnaosavalitsuse töötaja nõudmisel koostas ja esitas ta dokumendid tegelikkuses eksisteerinud üürisuhete kohta. Lasnamä Esitades e Linnaosavalitsusse

dokumente, rk omandada sellega puudus süüdistataval eesmä õigusi või vabaneda kohustustest, mistõttu puudub süüdistatava käitumises ka KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 koosseis.

7. leiab apellatsioonides, et tema Süüdistatavate O. Hintsi ja Z.V kaitsja kaitsealustele esitatud süüdistused ei ole tõendatud. Taotleb ka ringkonnakohtult määrata kohtuekspertiis, milles esitada küsimus: “Kui M. Dorožkov 3 4 nädala jooksul treenis - TG-t oma allkirja muutma, kas siis on võimalik, et 12.11.2012 TG ise allkirjastas koduse testamendi?“

Puutuvalt O. Hintsile esitatud süüdistusse märgib kaitsja, et vaidlustatud otsus on vastuolus KrMS § 15 ja § 3051 otsuses sätetega, ignoreeriti objektiivseid tõendeid, see rajaneb oletustel ja emotsioonidel ega ole erapooletu. Apellatsiooni põhilised argumendid on järgmised: O. Hints „ei varitsenud oma ohvrit“, sest käis

AT XXXXXXX korteris hommikuti kella 10-11 ajal; -

- AT ga oli füüsilises kontaktis ainult M. Dorožkov, AT le tekitatud hulgalised vigastused (s.h roidemurrud) on saadud ajal, kui ta koos M. Dorožkoviga selg ees põrandale O.Hints ei saanud näha koridoris M. Dorožkovi kukkus;

ja vahel toimunut;

AT AT tapmiseks eelnev kokkulepe O.Hintsi ja M.Dorožkovi vahel puudus.

Puutuvalt Z.V-le esitatud süüdistusse märgib kaitsja, et vaidlustatud otsus on

vastuolus KrMS § 15 ja § 3051

sätetega, ignoreerib tunnistaja ja süüdistatavate poolt kohtuistungil antud ütlusi, rajaneb oletustel ja emotsioonidel, mistõttu ei ole erapooletu.

Kohus eemaldas sihiteadlikult kohtuotsusest tunnistaja politseis ja 19.05.2014 VN kohtuistungil süüdistatavate kasuks antud ütlused.

Apellatsiooni põhilised argumendid on järgmised: TG kodust testamenti ei andnud notar

ile Z.V, vaid M. Dorožkov ja Z.V oli kindel selle ehtsuses;

11(17) ekspertiisiaktist nähtuvalt: „ei ole võimalik määrata, kas allkiri TG nimelt on kirjutatud

M. ja Dorožkovi või Z.V poolt“; Z.V otsustas vastu tulla TG

M.Dorožkovi soovile teha testament tema kasuks, 12.11.2012 kodusele testamendile kirjutas

TG oma allkirja väga hoolikalt ükshaaval tähti välja maalides, Z.V viibis allkirjastamise juures ja sama testamendiga läks 17.05.2013 koos M. Dorožkovi ja AD- korteri omanikuks saades ei saanud ta sellest mingit kasu, ga notaribüroosse; TG

korterit ta ei vajanud ega kedagi eksitusse ei viinud; kohtuekspertiisi määrused on koostatud ebakompetentselt, ebakompetente on ka eksperdi arvamus, kuna sellest ei nähtu, kes ikkagi 12.11.2012 kodusele testamendile alla kirjutas.

8. Süüdistatava M. Dorožkovi apellatsioonkaebusele esitatud kirjalikus vastuses leiab süüdistatavate O. Hintsi ja Z.V kaitsja, et maakohus on rikkunud KrMS § 15 ja § 3051 nõudeid, jättes kohtuotsuse tegemisel arvestamata 21.05.2014 ja 22.05.2014 kohtuistungite protokolli kantud M. Dorožkovi ütlustega.

9. Ringkonnakohtu istungil loobus süüdistatavate O. Hintsi ja Z.V kaitsja kohtuekspertiisi määramise taotlusest. Ülejäänud osas jäid apellandid enda apellatsioonide juurde, süüdistatavad toetasid kaitsjate apellatsioone. Prokurör palus jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused

10. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et apellatsioonide väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest see on seaduslik ja põhjendatud.

Riigikohus ud seisukohta, mille kohaselt olukorras, kus erinevad on korduvalt väljendan kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), lasub ringkonnakohtul kohustus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näidata ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-137-03, 3-1-1- -

04, 3-1-1- -06). Kohtukolleegiumi hinnangul ei esine maakohtu otsuses faktiliste asjaolude ümberhindamist tingivaid vigu.

11. d kohtuliku uurimis ja puudulikkusest on Apellantide väite e ühekülgsusest

paljasõnalised ega tulene asjas kogutud tõenditest. Kõiki tõendeid, mis olid kohtule esitatud ja mille vahetut uurimist prokurör ja kaitsja kohtuistungil taotlesid, kohus ka uuris. Süüdistatava l oli võimalik esitada küsimusi tunnistajatele. Vahetult tel ja kaitsjate

uuriti maakohtu istungil ka kirjalikke tõendeid. Samas ei ole O. Hintsi kaitsja, seades kahtluse alla surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 13E-PõS0075/659 (kd V, tl 112-121) antud arvamuse, taotlenud kohtumenetluse käigus kohtult võimalust akti koostanud kohtuarsti kutsumiseks ja küsitlemiseks kohtuistungil. ja süüdistatav Kaitsjad ad

12(17)

nõustusid kohtuliku uurimise lõpule viimisega. Apellatsioonides ei taotleta samuti mingite maakohtus uurimata jäänud tõendite uurimist ringkonnakohtu istungil ega viidata ka sellele, et maakohus oleks jätnud tähelepanuta kaitsepoole taotlused ning rahuldanud ain Seega puudub igasugune ult süüdistuse poole taotlusi ehk olnud ühekülgne. põhjendatud alus rääkida kohtuliku uurimise ühekülgsusest ja puudulikkusest maakohtus. Viidates - KrMS § 309 lg le 2, rõhutab kohtukolleegium veel seda, et kohtuliku uurimise ühekülgsus ja puudulikkus ei ole õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus ja kohtuotsuse tühistamine apellatsioonikohtus nimetatud alustel ei too kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Kohtuliku uurimise ühekülgsus ja puudulikkus on selline rikkumine, mis on kõrvaldatav ringkonnakohtus, kui seda taotletakse apellatsioonis ning selleks on põhjendatud alus. Nagu apellatsiooni sisust järeldada võib, heidetakse maakohtule de

tegelikult ette seda, et maakohus on olemasolevast tõendite kogumist ja tõendite hindamisprotsessi tulemil tulnud apellantidest erinevale järeldusele süüdistatava süü te osas.

Otsuse nr 3-1-1- -08 p.-s 8 on Riigikohus selgitanud :

Et apellatsioonides vaidlustatakse just maakohtu poolne tõendite hindamine, mida käsitab KrMS § 61, siis kohtukolleegium, et nimetatud seadusesätte sisu ja mõtet on osundab Riigikohus oma lahendites korduvalt selgitanud - KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (Riigikohtu otsused nr 3-1-1- -06, 3-1-1-127- 06, 3-1-1-4-07).

12. Kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt Riigikohtu otsus 3-1-1- -12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning esitakse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt Riigikohtu otsus 3 11, p 15.1). Nõustude -1-1- - s

täielikult maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-s 1

13(17)

sätestatud õigusest, ei pea ringkonnakohus nende asjaolude kordamist vajalikuks. Apellatsioonidega seonduvalt märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Apellantide poolt esitatud kaitseversioonid vastavad kohtukolleegiumi arvates nende nägemusele kuriteosündmusest, mida ei saa aga samastada kohtuliku uurimise ühekülgsuse või puudulikkusega. KarS § 114 p 1, s.o mõrva julma viisi on maakohus tuvastanud kontrollitud tõenditele tuginedes ning kohtu järeldused on põhjendatud ka kohtuotsuses. Seejuures on kohus kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-131-13) lugenud osaliselt usaldusväärseteks mõrva episoodis M. Dorožkovi ütlus AT ed kannatanu korterisse

mineku põhjuste osas, O. Hintsil üürilepingu puudumise osas, uue AT varitsemist XXXXX XX-X korteris ning

AT põrandal pikali olles kinnihoidmist ja O. Hintsiga koos tegutsemist. O. Hintsi ütlusi on kohus põhjendatult lugenud usaldusväärseteks osas, milles süüdistatav kirjeldab korteri põhjalikku koristamist, AT surnukeha pakendamist ning kooskõlastatult M. Dorožkoviga

surnukeha korterist minema toimetamist ning hilisemat metsa peitmist.

Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt oli

AT surma põhjuseks tömp aju-kolju

trauma koos mitmete koljupiirkonna murdudega, ninaluumurruga ja hulgaliste põrutushaavade ja nahaaluste verevalumitega pea piirkonnas (sh näol). Saadud vigastused, mille tüsistusena on tekitatud lühikest aega tekkisid peaajuja kopsuturse, enne surma saabumist suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel. Surma põhjustanud ajukolju trauma võib olla tekitatud korduvatest jõulistest löökidest juustega kaetud peanahale ja näkku kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, kusjuures haavad juustega kaetud peanahal koos koljumurdudega võivad olla tekitatud löökidest (vähemalt 9 löögist) kiirukukla piirkonda mõne suhteliselt raske pikliku kujuga mitmetahulise kõva tömbi eseme servaga (näiteks latiga vms esemega). Osad vigastused pea piirkonnas võivad olla tekitatud korduvatest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, nende hulgas ka rusika või jalaga. Kehatüve kinnine tömp trauma koos roiete ja nimmelülide murruga ja verevalumitega võib olla tekitatud jõulistest löökidest selja piirkonda kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, nende hulgas ka jala vms esemega. Samas ei ole ekspert välistanud võimalust, et osad vigastused võivad olla tekitatud ka kannatanu seljale jalaga astumisest või hüppamisest. ei olnud võimalik hinnata, kas ja kui Kuigi aktist tulenevalt kaua võis AT tunda valu, leidis kohus põhjendatult, et eksperdiarvamuses kajastatuga on kummutatud igasugused väited selle kohta, et AT oli aktiivses võitluses kas O. Hintsi või

M. Doro

surnukehal enesekaitsele viitavate vigastuste puudumine viitab žkoviga. AT ilmselge lt tema suhtes süüdistatavate poolt toime pandud ründe ega jäta

ootamatusele vähimatki kahtlust, et O. Hints ja M. Dorožkov ei tegutsenud AT tapmisel etteplaneeritult ja kooskõlastatult ühise tahtlusega. , s.o

Käesoleval juhul on tõendatud, et kannatanu ei kaotanud kohe teadvust, teda peksti nii jõuliste löökidega kui ka kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, s.h ka jala vms esemega nii pea kui keha erinevates piirkondadesse selliselt, et verekahtlasi pritsmeid se

14(17)

leiti pliidi vasakpoolsel tagumisel ülemisel nurgal ja vasakul küljel, pliidi taga oleval plastmassist õlikanistri käepidemel ja eesmisel küljel, esikus asuva kapi ülemiselt esimeselt ukselt, maast 180 cm kõrgusel, keskmisel ukselt põrandalt 225 cm kõrgusel (kd VI, tl 25-28). Seega on atud ka O. Hintsi surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga ümber lük ja M. Dorožkovi ütlused kannatanul tuvastatud vigastuste tekkimise kukkumisel vastu st pliiti ja plastmassist kanistrit ajal, kui ga rabelemise ajal kukkus AT koos M. Dorožkovi näoga vastu põrandat.

14. Õige on maakohtu järeldus selles, et O. Hints ja M. Dorožkov panid AT tapmise toime julmal viisil. O. Hintsi kaitsja oletus nagu oleks

AT peale põrandale maha kukkumist veel püsti tõusnud ja seejärel mitu korda uuesti maha kukkunud, on kohtukolleegiumi arvates asjakohatu. Tapmine julmal viisil võib lisaks tapmisteole hõlmata tapmise motiivi, eesmärki ja tapmisega kaasnevaid tegusid. Kohtukolleegium nõustub täielikult kohtu poolt tuvastatuga, et lisaks vahetule tapmisteole, s.o. elutähtsasse piirkonda suunatud vägivalla intensiivsusele ja kestvusele, iseloomustab julmus ka süüdistatavate poolt AT tapmise ettevalmistamist ja surnukeha hilisemat peitmist.

Kuigi ei O. Hints ega

M. Dorožkov ei ole ennast AT mõrvas süüdi tunnistanud, on maakohus mis hinnates tõendeid kogu leidnud põhjendatult, et mõlemad süüdistatavad tegutsesid tapmisel julmal viisil AT kaastäideviijatena. Tuvastamist on leidnud, et

AT vastupanu murdis M. Dorožkov, kelle käitumises ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, et ta oleks seejuures tegutsenud endale vastumeelselt või soovinud kuidagi sündmuste arengut pidurdada. Vaidlus puudub selles, et ajal kui O. Hints oli

AT pea juures, ei püüdnud M.

Doroškov ka teda millegagi takistada, kinnitades sellega oma teopanust ühisel tegutsemisel. Seega pole mingit tähtsust asjaolul, kes süüdistatavatest ja kui palju ning millega nad AT-t pekstes kannatanult elu võttis, sest kaastäideviijad vastutavad saabunud tagajärje ees ühiselt. Kaastäideviimise puhul vastuta b isik ka teise isiku poolt faktiliselt tehtu eest nii nagu oleks ta seda ise teinud. Kohus tuvastas õigesti, et M. Dorožkovi roll

AT mõrva toimepanemisel oli kannatanu vastupanu mahamurdmine eesmärgil

, et O.

Hints, kes teda korterisse kaasa kutsus, saaks anda - AT AT le surmavad löögid. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et arvestades koridori mõõtmeid, ei saanukski kaks inimest korraga kannatanut samasse piirkonda lüüa.

M. Dorožkovi kaitsja seisukoht, et süüdistatava süü tapmisel on välistatud seetõttu, AT

et tema mõlemal püksisäärel avastati üksnes väikesed vereplekid, ei tulene kohtukolleegiumi arvates asjas kogutud tõenditest. Sündmuskoha eripärast ja ekspertiisiaktist nr 14E-GE0176 nähtuvalt tuvastati M. Dorožkovi viigipükste mõlema püksisääre allosalt ulatuslikud verekahtlased määrdumised, mis ei välista eksperdi poolt esitatud võimalust, et M. Dorozkov võis lüüa jalaga pähe või hüpata kannatanu AT-t rindkerel.

15.

Puudub vaidlus selles, et kumbki süüdistatavatest, olles surmast tedlikud, ei AT

teatanud sellest koheselt asusid likvideerima õiguskaitseorganitele, vaid selle asemel nende seotust mõrvaga puudutavaid asitõendeid, muutma põhjalikult sündmuskoha

15(17)

olustikku ja surnukeha peitma. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1- -96 selgitanud, et

juhtudel, mil kohtualused on tahtlikult muutnud sündmuskoha olustikku, hävitanud kuriteo jälgi ja muutnud seeläbi võimatuks enda ütluste kontrollimise ja hindamise, puudub kohtul põhimõtteliselt võimalus lugeda tõsikindlalt tuvastatuks selliseid kohtualuseid õigustavaid asjaolusid, mis tuginevad vaid nende ütlustele ning seetõttu ei laiene antud juhul kohtule süütuse presumptsioonist tulenevat kohustust tõlgendada tõusetuvad kahtlused kohtualuste kasuks. Käesolevas asjas tuvastatud süüdistatavate käitumine vastab täielikult eelviidatud Riigikohtu lahendis märgitud tingimuste täitmisele.

Kohtukolleegiumi arvates tuvastas maakohus, tuginedes tunnistajate ja kannatanute ütlustele õigesti mõrva motiivi kätte maksta ja M. et

AT ks oli O.Hintsi soov - AT le Dorožkovil soov oma tegevusega O. Hintsi aidata.

16. Ekspertiisiaktiga nr 14E-DK0018 on leidnud üheselt tõendamist, et 12.11.2012 testamenti ei ole allkirjastanud TG ise, samas aga selle tekst, samuti 31.05.2013 tõend TG nimelt M. Dorožkovilt raha saamise kohta ning üürilepingute käsikirjaline tekst on kirjutatud M. Dorožkovi poolt (kd IV, tl 78-82). Kuigi eksperdiarvamusest nähtuvalt ei ole võimalik määrata, kas allkiri testamendil ja tõendil raha saamise kohta on TG

kirjutatud M. Doro Z.V poolt, ei

žkovi, või kellegi kolmanda isiku nähtu eksperdi arvamusest seda, et süüdistatavad on testamendi allkirjastajatena absoluutselt välistatud. Ekspertiisiaktile lisatud arvamuste skaala (kd IV, tl 83) kohaselt jääb järeldus „ei ole võimalik määrata“ skaalal „tõenäoliselt eitava“ ja „tõenäoliselt jaatava“ vahele.

Kohus hinnanud tõendeid kogumis, leidis kohtukolleegiumi arvates õigesti, et M. Dorožkov ja Z.V petsid varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel

TG pärijatelt välja korteri, kasutades TG võltsitud allkirjaga 12.11.2012 kodust testamenti, mis ei vastanud tegelikule tahtele. TG Et Z.V, kes väidetavalt oli TG-t abistanud ja korduvalt tema korteris viibinud,

TG-t fotode järgi ära ei tundnud, luges kohus põhjendatult tema ütlused ebausaldusväärseteks ja tõenditega mitte haakuvateks. Küll aga on kelmuse toimepanemine

i ja ja

M. Dorožkov Z.V poolt tõendatud tunnistajate VR VN

ütlustega selles, et pärandada, ometi sai Z.V TG ei kavatsenud oma korterit kellelegi 26.06.2013 kinnistusraamatu kande kohaselt TG korteri omanikuks. Kelmuse toimepanemisega said mõlemad süüdistatavad varalist kasu. Nagu maakohus tuvastas, suurenes Z.V isiklik vara TG korteri maksumuse (ca 45 000 euro) võrra ja M. Dorožkovi varaline kasu seisnes selles, et korteri tegeliku kasutajana, sai ta volituse alusel õiguse teha nimetatud korteriga kõiki tehinguid. Samas nähtub asjas kogutud tõenditest, et süüdistatavad ei arvestanud sellega, et ilmub välja seadusjärgne pärija

TG , kes asub

taotlema , mis omakorda viis tõe tuvastamist käekirjaekspertiisi tegemiseni ja

läbiotsimiseni, mille käigus leitakse M. Dorožkovi elukohast muuhulgas teinegi, esimesega sarnane, kuid mitte identne testament.

16(17)

Kuigi M. Dorožkov on võtnud omaks vaid ühe (31.05.2013)

TG nimelt allkirja võltsimise, ajal kui TG oli juba surnud (30.11.2012), ei ole tema ütlused usaldusväärsed osas, kui mitmele sotsiaalabiosakonnale esitatud dokumentidele ta nimelt alla TG kirjutas. Võltsimine ja võltsitud dokumentide kasutamine M. Dorožkovi poolt on seega usaldusväärselt tõendatud, kuna peale surma ei saanud TG enda nimelt dokumente allkirjastada.

Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul ei jää tõendite hindamisel kõrvaldamata kahtlusi, milliseid KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleks tõlgendada süüdistatavate kasuks.

Maakohus on põhjendatult süüdistatavad neile esitatud süüdistuste järgi süüdi tunnistanud ja vastavalt nende teosüüle karistanud.

17. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS §

175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. Süüdistatava M.

Dorožkovi kaitsja vandeadvokaat L. Viil taotles apellatsiooni koostamise (I astme kuritegu), süüdistatava nõustamise, teiste süüdistatavate kaitsja apellatsioonide analüüsi, ringkonnakohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungist osavõtu eest kaitsjatasu väljamõistmist koos käibemaksuga summas 854,40 eurot. Kohtukolleegiumi arvates tuleb taotluses välja toodud toiminguid pidada vajalikuks ja nende tegemisele kulutatud aega põhjendatuks ning kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. Et apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata ja M. Dorožkovi kaitsja apellatsiooni rahuldamata, jäävad menetluskulud tulenevalt KrMS § 185 lõikest 2 selle , isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb apellatsioonimenetluses määratud kaitsja tasu M. Dorožkovi kanda. Samas kohtukolleegium leiab, et arvestades menetluskulu suurust ja asjaolu, et süüdistatav kannab pikaajalist vabadusekaotuslikku karistust, on põhjendatud määrata menetluskulude hüvitamine ositi. M. Dorožkovil tuleb hüvitada menetluskulu ositi 12 kuu jooksul, s.o 71,20 eurot igas kuus alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

18. Kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi apellantide poolt ja KrMS § esitatud -s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alu uhindudes KrMS § 337 lg 1 p st 1, § 344 stest. J - -

345 lg-st 1 ja 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 20. juuni 2014 otsuse O. Hintsi,

M. Dorožkovi ja Z.V

suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola Ivi Kesküla Orvi Tali

17(17)