4-14-5540/9 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3.11. 2014 Raplas, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-14-5540 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Väärteoasi

A.H kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna

patrullteenistuse välijuhi Anti Šapkin’i 26.06.2014 otsusele väärteoasjas nr.2402,14,000626.

Menetlusalune isik A.H xxx elukoht: xxxxx, xxxxxx xxxx x- xxx e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja: vandeadvokaat Anu Talu Advokaadibüroo Aus ja Talu e-post: anu.talu@austalu.ee

Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lääne prefektuur

Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §-d 120 lg 1, 132 p 1, 133, 155 lg 1 p 1 ja lg 2 ja 156

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna 26.06.2014 otsus nr.2402,14,000626 A.H karistamise kohta TeeS § 40-1 lg 1, LS §-de 238, 248 lg 2 ja 249 lg 1 ettenähtud väärtegude eest KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut,

muutmata.

Rahatrahv 200 eurot tuleb tasuda ühele kohtuvälise menetleja otsuses märgitud pangakontodest. Tasumisel tuleb märkida kohtuvälise menetleja otsuses ette nähtud viitenumber.

Saata otsus kohtuvälisele menetlejale, menetlusalusele isikule ja tema esindajale.

2

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel ja kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib

kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul

arvates kohtuotsuse koopia kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsioon

tuleb esitada maakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse koopia kättesaamise päevast.

Asjaolud ja kaebaja taotlus

28.05.2014 koostas Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalve

talituse liikluspolitseinik Kunnar Püvi A.H-le väärteoprotokolli AB 1410145 /t.l.56/ selle kohta, et 28.05.2014 kella 9.54 ajal juhtis A.H mootorsõidukit haagisega NÄRKO reg.nr.xxxxxxx. Veduki suurim lubatud mass oli 26 000 kg, tegelik mass 26 222 kg, autorongi suurim lubatud mass oli 44 000 kg, tegelik mass 47 226 kg ning juhil puudus sellekohane eriluba.

A.H juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Sõidumeerikust nähtuvalt oli A.H rikkunud sõiduvaheaegadele ja ööpäevaringsele puhkeajale kehtestatud reegleid.

Kohtuväline menetleja kvalifitseeris kaebaja käitumise TeeS § 40-1 lg 1, LS § 238, LS § 248 lg 2 ja LS § 249 lg 1 järgi. 11.06.2014 esitas kaebaja kaitsja väärteoprotokollile vastulause.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr.42 lisa 1 kood 1109 sätestab, et

autorongi lubatud suurima tegeliku massi kontrollimine teostatakse vaatluse ja mõõtevahendiga.

Kuigi mõõtevahendi kasutamise protokoll väärteoprotokolli tõendite nimekirjas puudub, on

kaebajale teada, et massimõõteseadme protokoll koostati ning mõõtevahendina kasutati mitteautomaatkaalusid Evocar 2000.

Veduk ja haagis kaaluti eraldi, mis nähtub ka protokollist, mille kohaselt kasutati kaalumisel kuut

kaalu. Kaalumise tulemusena jäid veduki teljekoormuse tulem ja haagise teljekoormuse tulem lubatud piiridesse, kuid kogukoormuse tulem ületas lubatud massi 3226 kg võrra.

Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 järgi peab riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuse alusel tehakse

ettekirjutusi, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigusi, mõõtetulemuse jälgitavus olema tõendatud. Mõõtetulemus saab olla jälgitav üksnes juhul, kui mõõtmise on teostanud pädev isik, kes kasutab nõuetekohaseid mõõtevahendeid ja järgib asjakohast metoodikat.

Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika (Metoodika MM 02-2010) on kehtestatud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga. Metoodika MM 02-2010 p.11 sätestab, et sõiduki või autorongi ratta-, telje- või kogukoormuse saamiseks kaalutakse sõidukit piki ja põikisuunas:

1) kui kaalud on korraga kõikide rataste all

2) telgede kaupa, kasutades kaaludeta rataste all kaalude paksusi tasandusmatte

3) telgede kaupa, tasandusmatte kasutamata

4) külgepidi, kasutades kaaludeta rataste all kaaludele vastava paksusega tasandusmatte

5) külgepidi, tasandusmatte kasutamata

6) sõidukit ja haakes poolhaagist eraldi.

3

Evocar 2000 traadita kaalude kasutusjuhendi p.1.1 kohaselt „Kuna üldmassi tuvastamiseks on tarvis

samaaegselt paigutada kaalud kõikide rataste alla, soovitame süsteeme 8, 10 või 12 kaaluga“. Samas on ära märgitud, et uuringute kohaselt annab brutokaalumine (kõik rattad asuvad üheaegselt

kaaludel) õigeid tulemusi. Seega on autorongi üldmassi tuvastamiseks tarvis samaaegselt

paigaldada kaalud kõikide rataste alla. Kõnesoleval juhul on vedukit ja haagist kaalutud eraldi,

kusjuures kaalumise ajal olid veduk ja haagis omavahel ühendatud. Seega ei ole kaalumine läbi viidud kooskõlas Evacor 2000 kaalude kasutusjuhendiga.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja hinnangul autorongi kaalumise mõõtetulemuste jälgitavus

tõendatud ning massimõõteseadme kasutamise protokoll ei ole kõnesolevas väärteoasjas usaldusväärseks tõendiks. Kuna teised väärteoasjas kogutud tõendid A.H poolt TeeS § 40-

1 lg 1 ja LS 238 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ei kinnita, puudub A.H

tegevuses objektiivne koosseis ja väärteomenetlus tuleb lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 sätestatud alusel.

Mootorsõiduki juhile kehtestatud vaheaja ja ööpäevaringse puhkeaja rikkumisi kaebaja kahetseb ning põhjendab neid inimliku unustamisega.

26.06.2014 on kaebaja esindaja esitanud vaide 28.05.2014 koostatud sõiduki juhtimisest

kõrvaldamise otsusele. Kuna autorongi üldmassi tuvastamisel rikuti Evacor 2000 kaalude

kasutusjuhendit ega teostatud seega kaalumist lubatud viisil, ei olnud sõiduki juhtimisest kõrvaldamise otsus kui haldusakt õiguspärane.

26.06.2014 otsusega karistati kaebajat TeeS § 40-1 lg.1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Kaebaja vaidlustab nimetatud otsuse alljärgnevatel põhjustel:

V™S § 74 lg 1 p 8 järgi peab kohtuvälise menetleja otsuses olema märgitud vastulause

mittearvestamise põhjused. Kohtuväline menetleja on menetlusõigust oluliselt rikkunud, kuna otsusest ei nähtu vastulauses esitatud argumentide mittearvestamise põhjus.

Kaebaja jääb täies ulatuses vastulauses esitatud põhjenduste juurde. MõõteS § 10 lg 3 järgi tuleb mõõtevahendit kasutada nii, nagu on ette nähtud tootja koostatud kasutusjuhendis. MõõteS § 5 lg 1

järgi on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmise on teinud pädev mõõtja, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Riigikohus otsuses nr.3-1-1-68-13 p.6 on asunud seisukohale, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust.

Kaebaja sõidukit ja haakes haagist kaaluti eraldi, seega ei ole järgitud ühtegi Metoodika MM 02-

2010 p.11 sätestatud lubatud kaalumisviisi. Kuuendas lõigus märgitud kaalumisviis kõnesoleval juhul ei kohaldu, kuna haagis ja poolhaagis on oluliselt erinevad konstruktsioonid. Kuna kaalumisel ei ole järgitud lubatud kaalumisviisi ning Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendit, mille p.1.1 järgi on

üldmassi tuvastamiseks tarvis paigutada kaalud kõikide rataste alla, ei ole mõõtmistulemuste jälgitavus tõendatud.

Arvestades asjaolu, et massimõõteseadme kasutamise protokoll võib sisaldada tegelikkusele mittevastavaid andmeid, ei saa kaebaja hinnangul nimetatud protokoll olla usaldusväärseks tõendiks

4

ning see tuleb tõendite hulgast kõrvaldada. Seega ei ole väärteoasjas kogutud tõendid kooskõlas mõõteseaduse nõuetega ning kaebajale etteheidetava teo toimepanemine ei ole tõendatud.

Kaebaja palub tühistada Rapla politseijaoskonna poolt 26.06.2014 tehtud otsuse väärteoasjas nr.2401,14,000626 ja väärteomenetlus lõpetada A.H teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja kaebusega ei nõustu ja palub selle jätta rahuldamata.

Väärteo toimepanemine kaebaja poolt on tõendatud kaalumise protokolli /t.l.58-59/ ja tunnistaja A M ütlustega. Nimetatud tõenditest nähtub, et kaalumisel kasutati Evocar 2000 kaale. Kuna tegemist

oli autorongiga, mis koosnes kolmeteljelisest veokist ja kolmeteljelisest täishaagisest, kaaluti mõlemad sõidukid eraldi. Kaalumisel kasutati kuut kaalu ja lähtuti kaalude kasutamisjuhendist ning kaalumise metoodikast.

Mitteautomaatkaalude kasutusjuhendi p.1.2 on kirjas kaalumiseks vajalik kaalude kogus, mille

määrab ära sõiduki mudel. Nii veoki kui haagise kaalumine, millised on käsitletavad eraldi

sõidukitena, toimus vastavalt kaalude kasutusjuhendile, s.o mõlema kolmeteljelise sõiduki kaalumisel kasutati kuut kaalu.

Autorong koosnes veoautost ja täishaagisest. Täishaagise puhul on tegemist sõidukiga, mis otseselt

ei koorma veokit. Haakeseade on ühendatud liigendiga ja avaldab veokile vaid mitteolulist

vertikaalkoormust (alla 100 kg). Kuna veoauto ja täishaagis üksteist raskusjõuga ei mõjuta, on

kohtuväline menetleja kaalumise läbi viinud Metoodika MM 02-2010 p.11 esimeses alapunktis

sätestatud viisil (kaalud on korraga kõikide rataste alla), tuginedes kaalude tootja poolt antud juhistele.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Esmaselt märgib kohus, et kaebaja taotlus väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1

alusel, s.o põhjusel, et tema teos puuduvad väärteotunnused, on asjakohatu juba seetõttu, et kaebajale 28.05.2014 süüksarvatud tegu vastas neljale erinevale süüteokoosseisule, millest kahte on kaebaja tunnistanud. Asjaolu, et kaebajale mõisteti karistus KarS § 63 lg 1 järgi selle seadusesätte

alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, ei muuda kergemini karistatavaid süüteokoosseise olematuks.

Kaebaja hinnangul on LS §-de 34 lg 2 ja 80 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanek tema poolt tõendamata, kuna kohtuväline menetleja ei järginud autorongi kaalumisel lubatud mõõtemetoodikat

ja kaalumisel kasutatud mõõtevahendi, s.o Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendit. Nii

mõõtemetoodika kui kasutusjuhendi mittejärgimist näeb kaebaja selles, et veokit ja täishaagist kaaluti eraldi, neid kaalumise ajaks omavahel lahti ühendamata.

Mõõtemetoodika on asjakohane juhul, kui kaalumisel on kinni peetud mõõteriista tootja poolt antud

kasutusjuhendit. Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendi p.1.1 järgi on kaalutava sõiduki üldmassi tuvastamiseks tarvis samaaegselt paigutada kaalud kõikide rataste alla, milline kaalumisviis annab uuringute kohaselt õigeid tulemusi.

5

Politsei- ja Piirvalveameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud sõiduki koormuse mõõtmise

metoodika lubab ka teistsuguseid kaalumisviise, näiteks kaalumine teljekaupa või külgepidi, kasutades kaaludeta rataste all tasandusmatte või mitte. Kõnesoleval juhul kaaluti kahte sõidukit,

millest autorong koosnes, eraldi, järgides mõõteriista tootja poolt soovitatud kaalumisviisi, s.o paigutati kaalud kaalutava sõiduki kõigi rataste alla.

Kohtu hinnangul ei ole kahe korrakohaselt kaalutud sõiduki kogukaalu tuvastamine liitmistehte abil

vastuolus ei sõiduki koormuse mõõtmise metoodikaga ega ka kaalude tootja poolt antud

kasutusjuhendiga. Kohtuvälise menetleja selgituste kohaselt ei saanud veoki ja täishaagise

ühenduskoht oluliselt suurendada veoki kaalu, mida kaebaja ei ole ka väitnud. Seega on mõõtmistulemus jälgitav ning tõendatud vastava protokolliga.

Lähtuvalt poolte taotlustest lahendas kohus asja kirjalikus menetluses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Randjärv kohtunik