3-12-2237/29 · 3-12-2237/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 4. november 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-2237 Haldusasi Eduard Pavljutšenko kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25. märtsi 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Eduard Pavljutšenko apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Eduard Pavljutšenko Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. märtsi 2013. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 4. detsember 2014). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Eduard Pavljutšenkole on Viru Vagnlas määratud alates 31. maist 2010 kuni 15. novembrini 2012 üheteistkümnel korral distsiplinaarkaristusena kartserikaristus. Kümnel korral neist oli distsiplinaarkaristus määratud selle eest, et E. Pavljutšenko ei allunud korraldusele asuda tööle. E. Pavljutšenko esitas Viru Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks, milles taotles kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Viru Vangla jättis hüvitisenõude rahuldamata. 2. E. Pavljutšenko esitas kaebuse Tartu Halduskohtule, milles palus talle tekitatud kahju hüvitada. Kaebuse kohaselt on teda kartseris hoidmisega piinatud, mõnitatud ja alandatud ning samuti on talle kartseris hoidmisega põhjustatud haigusi. Taotletava hüvitise suurus on kokku 379 000 eurot. 3. Tartu Halduskohtu 25. märtsi 2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.

3.1. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjad olid õiguspärased ning on kehtivad. 3.2. Vastustaja kinnitusel vastavad kartserikambrid, kus kaebaja karistust kandis, nõuetele. Kaebajal oli krooniline liigeste kahjustus ehk artroos diagnoositud juba enne Viru Vanglasse saabumist. Ka bronhiit on diagnoositud kaebajal juba 23. aprillil 2011. Pole tõendatud, et krooniline igemepõletik on kaebajal diagnoositud seoses kartserikaristuste kandmisega. Kaebajal oli kartseris võimalik samamoodi oma tervise eest hoolitseda nagu tavakambris. 3.3. Kartserikaristuse kohaldamine ei ole inimväärikuse alandamine. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. E. Pavljutšenko esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: 4.1. Tegelikkusele ei vasta seisukoht, justkui oleks kaebajale juba 3. juulil 2009 pandud diagnoosiks artroos. Tõele ei vasta ka see, et kaebajale määrati pärast 23. aprillil 2011 bronhiidi diagnoosimist ravi. 4.2. Kaebaja hakkas lämbuma pärast seda, kui teda hoiti kaheksa kuud kartseris, kuigi seda ei tohi teha üle 45 ööpäeva. 4.3. Kaebaja sai kartseris kasutada vaid spetsiaalset kartseririietust. 4.4. Vanglatoit ei ole tervislik. Kõik haigused sai kaebaja kartseris. 4. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta ning jäädakse senises menetluses esitatud põhjenduste juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 6. See, millal on kaebajal erinevad haigused diagnoositud, on tõendatud Viru Vangla poolt esitatud vangla arsti tõendiga (tl 35) ning halduskohtu otsuses on seda tõendit kajastatud õigesti. Kaebaja esitab apellatsioonkaebuses paljasõnalised väited, et need andmed ei vasta tegelikkusele, kuid ei lükka seda ühegi tõendiga ümber. Seetõttu ei ole kaebaja väited kohtuotsuse tühistamise aluseks. Kaebaja väide, et ta sai kartserikaristuste tõttu erinevad haigused, on tõendamata. 7. Kaebaja väide, et isikut ei tohi hoida kartseris üle 45 ööpäeva, ei pea paika. Vangistusseaduse § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks sama sätte p 4 kohaselt on ka kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Seega on piirang kehtestatud ühe teo eest määratava kartserikaristuse pikkusele, mitte sellele, kui kaua võib isikut hoida kartserikambris järjest erinevate distsiplinaarsüütegude eest. Ka Riigikohus on pidanud lubatavaks erinevate karistuste alusel kartseris hoidmist kauem kui 45 ööpäeva järjest (RKHKo 3-3-1-79-12, p 10). 8. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda selles, et kartserikaristuse kandmise ajal sai kaebaja nõuetekohast toitu. Kaebaja väited, millega ta üritab seda vaidlustada, on üldsõnalised ja pole veenvad. Mis puudutab riietust, siis ei ole kaebaja osundanud, mis asjaolud takistasid tal soovi korral taotleda aastaajale sobilikumate rõivaste kasutamist kartseris. 2

9. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Menetluskulude kandmisest oli kaebaja apellatsiooniastmes vabastatud. Maili Lokk Tiina Pappel Einar Vene /digitaalselt alla kirjutatud/ /digitaalselt alla kirjutatud/ /digitaalselt alla kirjutatud/ 3