3-13-831/91 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 4. november 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-13-831 Kohtuasi Ida-Viru maavanema protest Toila Vallavalitsuse 02.07.2012 korralduse nr 184 tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Protesti esitaja: Ida-Viru maavanem, esindajad Toomas Tamme, Tõnis Juurmann ja Reesa Paatsi Vastustaja: Toila vald, esindaja Tiia Nurm Kolmas isik: OÜ Est Wind Power, esindaja Toomas Pikamäe Asja läbivaatamine Kohtuistung 09.10.2014 RESOLUTSIOON 1. Tühistada Toila Vallavalitsuse 02.07.2012 korraldus nr 184. 2. Jätta kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 04.12.2014. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 03.04.2004 andis Toila Vallavalitsus korralduse nr 641 (I köite leht 171), millega väljastas OÜ-le Est Wind Power projekteerimistingimused Päite ja Vaivina küladesse tuulegeneraatorite rajamiseks.

18.09.2004 koostas AS Tallmac Päite-Vaivina tuulegeneraatorite pargi keskkonnamõju hindamise aruande (I köite lehed 8-36). 06.12.2004 kirjas nr 9-7/5439 (I köite leht 37) leidis Ida-Viru maavanem, et aruanne pole ehitusprojekti koostamise aluseks ja ehituslubade väljastamine OÜ-le Est Wind Power ei ole kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja soovitas koostada tuulepargi rajamiseks vajaliku maa-ala üldplaneeringu teemaplaneering. 04.01.2005 kirjaga nr 9-7/5837 (I köite leht 39) määratles Ida-Viru maavanem Päite ja Vaivina tuulepargi maa-ala. 16.03.2005 kirjaga nr 6.2- 1.2/2992-1 (I köite leht 40) kooskõlastas Keskkonnaministeerium tuulepargi asukoha. 01.11.2009 kirjaga nr 6.4-4.1/329 (I köite leht 100) väljastas Toila Vallavalitsus lähteülesande Päite- Vaivina tuulepargi täiendavaks keskkonnamõju hindamiseks. OÜ Adepte Ekspert on vastava hinnangu ka koostanud (I köite lehed 87-92) ning Toila vallavolikogu ja vallavalitsus võtsid selle märkusteta teadmiseks (I köite leht 93). Lisaks on aastal 2010 teostatud OÜ Hendrikson&Ko poolt müraanalüüs (I köite lehed 95-99). 23.05.2013 kirjas nr 2157/13 (I köite lehed 150-151) selgitas OÜ Hendrikson&Ko Päite-Vaivina tuulepargi planeerimisega seotud küsimusi. 02.07.2012 andis Toila Vallavalitsus korraldused nr 183 (I köite leht 172) ja nr 184 (I köite leht 42), milledega tunnistas kehtetuks oma 22.03.2010 korraldused numbritega 72-86 ja nende alusel OÜ-le Est Wind Power antud ehitusload ja otsustas väljastada uued ehitusload kokku 31 tuulegeneraatori paigaldamiseks Päite-Vaivina tuulepargis. 23.01.2013 koostatud korraldustega nr 8-8/2013/55 ja 8-8/2013/57 (I köite lehed 43-44) koormas Ida-Viru maavanem riigi omandis ja Sander Sarapi kasutusvalduses oleva kinnistu registrinumbriga 4203908 OÜ Est Wind Power kasuks isikliku kasutusõigusega 20 kV maakaabelliini rajamiseks ja juurdepääsutee servituudiga. Samal päeval saatis ta Toila vallavanemale teabenõude (I köite leht 46), milles soovis vastuseid Päite-Vaivina tuulepargiga seotud küsimustele. 25.01.2013 edastas Konju küla elanik Margus Teelahk Ida-Viru maavanemale tuulepargi rajamisega seotud päringu (I köite leht 47). 04.02.2013 kirjaga nr 6.2-1.2/151-2 (I köite leht 48) andis Toila vallavanem maavanema teabenõudele vastuse. 06.02.2013 edastas maavanemale tuulepargi detailplaneeringuga seotud küsimusi käsitleva vastuse nr VC 6-5/13/2163-3 (I köite leht 49) Keskkonnaamet. 08.02.2013 korraldusega nr 1-1/2013/47 (I köite leht 50) algatas maavanem järelevalvemenetluse Toila Vallavalitsuse 02.07.2012 korralduse nr 184 õiguspärasuse üle. 18.02.2013 kirjaga nr 6.2- 2.4/242-1 (I köite leht 51) palus Toila Vallavalitsus korraldus tühistada. 27.02.2013 vaideotsusega nr 8-3/2013/1200-2 (I köite leht 52) jäeti taotlus rahuldamata. 18.02.2013 tegi Ida-Viru maavanem Toila Vallavalitsusele ettepaneku (I köite leht 53) 02.07.2012 korraldus nr 184 kehtiva seadusandlusega kooskõlla viia. 18.03.2013 kirjaga nr 6.2-2.4/242-6 (I köite lehed 57-59) teatas Toila Vallavalitsus, et ei nõustu maavanema ettepanekuga. Veel on toimikusse esitatud Ida- Viru Maavalitsuse 22.02.2013 teabepäring ja sellele 01.04.2013 keskkonnaministeeriumist saadud vastus (I köite lehed 55-56), tuulikute asukohtade võrdlusega piirkonnaplaan (I köite leht 60), äriregistri väljavõtted OÜ Est Wind Power, OÜ Adepte ja OÜ Adepte Ekspert kohta (I köite lehed 61-65). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 2. 17.04.2013 edastas Ida-Viru maavanem (edaspidi maavanem) Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja protesti (I köite lehed 2-7) ja palus Toila Vallavalitsuse 02.07.2012 korraldus nr 184 tühistada. Samas esitas ta ka alternatiivse taotluse paludes kohustada vallavalitsust viima korraldus õigusnormidega vastavusse. Protesti väidetel ületab vaidlustatud korralduses ettenähtud tuulikute hulk ja koguvõimsus Toila üldplaneeringus kehtestatud piirangut ning keskkonnamõjude hindamise raames hinnatut, seetõttu on vaja koostada detailplaneering ja selle menetlemisel muutunud olukorda uuesti hinnata. Veel märkis maavanem, et tuuleparki ei saa rajada maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele ning lisas, et korralduses puuduvad igasugused kaalutlused, mis lubaksid või õigustaksid tuulepargi kui olulise ruumilise mõjuga objekti ehitusõiguse reguleerimist ilma avalikkust kaasamata. 05.06.2013 edastatud täienduses (I köite lehed 127-129) selgitas maavanem oma seisukohti protesti esitamise tähtaja suhtes. Ta pidas protesti tähtaegseks, kuid esitas alternatiivselt ka taotluse tähtaja

ennistamiseks põhjendades seda väitega, et varem polnud võimalik aru saada vaidlustatud korralduse avalikku huvi rikkuvast iseloomust. 02.07.2013 edastatud täiendustes (I köite lehed 175-179 ja 182-184) esitas maavanem vastuväited teiste menetlusosaliste poolt esitatule. Muuhulgas selgitas ta seda, milles seisneb antud juhul avalik huvi, ei pidanud OÜ Adepte Ekspert poolt läbi viidud täiendavat uuringut kohaseks ja sõltumatuks ning esitas kahtluse, et ehitusload on antud ilma vastavat projekti koostamata. 3. Toila valla (edaspidi vastustaja) poolt 14.05.2013 koostatud vastuses (I köite lehed 82-86) paluti järelevalvemenetlus aegunuks lugeda või protest rahuldamata jätta. Esimesena nimetatu osas märgiti, et esmakordselt väljastati ehitusload juba 23.03.2010, peeti protestile eelnenud ettepanekut motiveerimatuks ja protesti ennast kunstlikult fabritseerituks ning lisati, et see ei kaitse avalikku huvi. Sisulises osas märgiti, et Toila valla üldplaneeringus ette nähtud 28 tuuliku püstitamine ei ole kohustav piirang, detailplaneeringut pole vaja koostada, keskkonnamõju 31 tuuliku paigaldamiseks Päite-Vaivina arengualale on hinnatud, maa sihtotstarbe muutmine pole olnud vajalik ega kohane ning korralduse vastuvõtmisel ei ole vallavalitsus jätnud kaalutlusõigust kohaldamata. 28.06.2013 edastatud täienduses (I köite leht 157) leiti jätkuvalt, et maavanem oli tuulepargi arengutega juba ammu hästi kursis ning protesti esitamine seetõttu täielikult alusetu ja aegunud. 15.09.2014 koostatud seisukohas (II köite lehed 58-61) märgiti täiendavalt, et protesti nõue korralduse tühistamiseks kõigi tuulikupositsioonide osas pole põhjendatud ning leiti, et kuna selle haldusaktiga muudeti üldplaneeringu ja keskkonnamõju hindamise menetluses varasemalt heaks kiidetut üksnes tuulikute arvu, paiknemise ja koguvõimsuses suhtes, pidanuks maavanem selgitama, kuidas saavad nimetatud muudatused avalikku huvi kahjustada. Õigeks ei peetud ka maavanema seisukohta nagu olnuks keskkonnamõju hindamine antud juhul kohustuslik ja lisati, et esmakordselt väljastati ehitusload 31- le tuulikule juba 23.03.2010 ja eelnevalt tuvastati vajadus keskkonnamõju hindamise järele. 4. Kolmanda isikuna kaasatud OÜ Est Wind Power (edaspidi kolmas isik) palus oma 15.05.2013 seisukohas (I köite lehed 106-110) samuti protest rahuldamata jätta. Ta leidis, et kuna maavanem pole konkretiseerinud avalikku huvi ega tõendanud seda, ei ole protest lubatav ning esitas oma põhjendused selle kohta, miks polnud detailplaneering vajalik, miks ei saa aastal 2009 tehtud keskkonnamõju hinnangut ebaõigeks ja tuulepargi maa-ala sihtotstarvet üldplaneeringus tooduga vastuolus olevaks pidada. Veel leidis kolmas isik, et vaidlustatud korraldus pole kaalutlusotsus ning protesti alternatiivne nõue halduskohtumenetluse seadustiku § 255 kohaselt lubatav. 02.07.2013 edastatud täienduses (I köite lehed 168-170) täpsustas kolmas isik oma varasemaid seisukohti detailplaneeringu kehtestamise nõude ja keskonnamõju hindamise aruande õigusliku tähenduse osas. 5. Kohtuistungil jäid menetlusosaliste esindajad kirjalikult esitatud väidete ja taotluste juurde. Maavanema esindaja juhtis tähelepanu ehitusprojekti puudumisele ning pidas avaliku huvidega vastuolus olevaks olukorda, kus olulise keskkonnamõjuga objekti rajamine ja käitamine toimub ilma tagajärgede hindamiseta. Ta esitas ka taotluse ja kuludokumendid (II köite lehed 77-102) 26 011,33 euro suuruse õigusabi kulu hüvitamiseks. Toila Vallavalitsuse esindaja esitas taotluse ja kuludokumendid (II köite lehed 103-111) 2920,44 euro suuruse õigusabi kulu kohta. Ta möönis ehitusprojekti puudumist kuid leidis, et protesti esitamise aluseks peab olema konkreetne avalik huvi ja kui seda pole, siis haldusakti sisuline õigusvastasus tähendust ei oma. Kolmanda isiku esindaja märkis, et paljasõnaline väide ohust elule, tervisele ja keskkonnale ei anna alust protesti rahuldamiseks, sest selle esitajal on kohustus tõendada avaliku huvi olemasolu. Ühtlasi esitas ta ka taotluse ja kuludokumendid (II köite lehed 112-125) 3323,70 euro suuruse menetluskulu hüvitamiseks. 14.10.2014 saabus Jõhvi kohtumajja maavanema esindaja täiendav taotlus koos kuludokumentidega (II köite lehed 126-132) kohtuistungiga seotud 2854,80 euro suuruse kulu kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED 6. Maavanem on seisukohal, et otsusega väljastada ehitusload kolmekümne ühe tuulegeneraatori paigaldamiseks Päite-Vaivina tuuleparki rikutakse Toila valla üldplaneeringus tuulikute arvule ja koguvõimsusele kehtestatud piirangut, detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju hindamise kohustust ning lisaks pole ehituslubade aluse maa sihtotstarve kooskõlas kavandatava tegevusega. Hiljem on ta lisanud veel ka väite ehitusprojekti puudumise kohta. Seega vajavad lahendamist küsimused, kas nimetatud rikkumised on toimunud ja saavad anda aluse ehituslubade tühistamiseks kohtu poolt. 7. Toila valla üldplaneeringu punktis 5.5.3.2 märgitakse, et kolmas isik kavandab Sillamäe linna piirist läände jäävasse Päite-Vaivina piirkonda tuulegeneraatorite parki ning plaanib paigaldada kuni 28 elektrituulikut, millest igaüks on võimsusega 2000 kW. Vastav punkt asub üldplaneeringu lähteseisukohtade tehnilise infrastruktuuri puudutavas osas ning käsitleb elektrienergia saamist taastuvast energiaallikast. Kuna selles üksnes kirjeldatakse kavandatavat tegevust, pole sätet kuidagi võimalik mõista tuulikute arvu ja koguvõimsuse kohta kehtestatud piiranguna. Päite-Vaivina piirkonda kavandatavat elektrituulikute parki olulise ruumilise mõjuga objektina käsitlev punkt 6.1.8 sisaldab samuti vaid kavandatu üldist kirjeldust ega kehtesta mingeid piiranguid. Maavanema ettepanekule vastates kinnitas vastustaja, et pole kunagi soovinud fikseerida tuulikute arvu ning märkis, et üldplaneeringus on tähistatud vaid elektrituulikute arenguala. See, et üldplaneeringuga määratakse ainult tuulepargi asukoht, on selgelt kirjas ka Toila Vallavolikogu 21.04.2010 otsuse nr 32 lisa lehel 14 ja 16.04.2014 otsuse nr 31 lehel 16. 8. Planeerimisseaduse § 3 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel uue hoone püstitamisel või olemasoleva maapealse osa laiendamisel üle 33 protsendi ning maa-ala kruntideks jaotamise korral. Kohtule pole väidetud ega tõendatud, et vaidlusalune tuulikupark on kavatsetud rajada kompaktse asustusega territooriumile, kuid sama seaduse § 8 lg 3 p 4 võimaldab määrata detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud ka üldplaneeringuga. Toila valla üldplaneeringu punktis 6.2.2.1 ongi sätestatud, et detailplaneeringu koostamine on muuhulgas vajalik eeldatava olulise keskkonnamõjuga objektide kavandamisel. Sealsamas on aga lisaks kehtestatud, et detailplaneeringut ei nõuta, kui kavandatava tegevuse tulemusel ei teki kompaktse hoonestuse ja intensiivse maakasutusega ala ning märgitud, et selle punkti rakendamine toimub omavalitsuse kaalutlusõiguse ja järgnevate kriteeriumite alusel. Need on üles loetud punktis 6.2.2.2 ega sisalda midagi niisugust, mille alusel peaks lugema vaidlusaluse tuulepargi detailplaneeringu kohustusega objektiks. 9. Maavanem tugineb oma väidetes ehitusseaduse § 24 lg 1 p-le 9, mis näeb ette ehitusloa andmisest keeldumise kui oluline keskkonnamõju on hindamata ja selle hindamine on nõutav. Keskkonnamõju hindamise õiguslikke aluseid ja korda reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seadus (edaspidi KeHJS). Selle § 3 p-de 1 ja 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning selle põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Kuna menetlusosalised pole väitnud ega tõendanud, et Päite-Vaivina tuulepargi ala oleks kuidagi seotud Natura 2000 võrgustikuga, saab käesolevas asjas arvesse tulla vaid esimesena nimetatu. Olulise keskkonnamõju mõiste sisaldub sama seaduse §-s 5 ning olulise keskkonnamõjuga tegevused on loetletud seaduse §-s 6. Selle lõike punktis 5 on ära nimetatud üksnes tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse. Sama paragrahvi teine lõige aga näeb ette, et kui kavandatav tegevus ei kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Seega on ekslik protesti seisukoht nagu oleks

rohkem kui viie tuulikuga ja üle 7,5 megavatise koguvõimsusega tuuleelektrijaama rajamine igal juhul olulise keskkonnamõjuga tegevus. Selle väite kinnituseks viidatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 lg 2 p 5 näeb ette üksnes eelhinnangu andmise vajalikkuse niisuguse tegevuse kavandamisel. Toila Vallavalitsuse 01.11.2009 lähteülesanne Päite-Vaivina tuulepargi täiendavaks keskkonnamõju hindamiseks ja OÜ Adepte Ekspert poolt samal aastal koostatud täiendav keskkonnamõjude hinnang kinnitavad, et vastustaja kaalus tuulepargiga seotud muudatuste mõju, pidas neid oluliseks ja algatas täiendava keskkonnamõju hindamise. Vastustaja on hinnangu märkusteta teadmiseks võtnud ning mingeid hinnangu sisu puudutavaid konkreetseid etteheiteid ei ole esitanud ka maavanem. Tema paljasõnaline väide selle erapoolikusest töö teostanud OÜ Adepte Ekspert seotuse tõttu arendajaga pole piisav hinnangu arvestamata jätmiseks, kuna ühe selle koostajana on märgitud seesama keskkonnamõju hindamise litsentsi omav keskkonnaekspert, kes oli töö vastutavaks täitjaks ka aastal 2004 teostatud hindamisel. Küll aga on olulise tähendusega see, et täiendava keskkonnamõjude hinnangu kohta koostatud dokumendist ei nähtu midagi selle programmi ega tulemuste avalikustamisega seonduva kohta. Seaduseandja on vastava nõude ette näinud KeHJS §- des 16, 17 ja 21 ega ole teinud selle täitmise osas kellelegi mingeid erandeid. 10. Maakatastriseaduse § 18 lg-tes 2 ja 6 on kehtestatud, et kohalik omavalitsus määrab planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel, vastava kohustuse puudumise korral aga üldplaneeringu alusel. Sama paragrahvi lõiked seitse ja kaheksa aga näevad ette, et tehnovõrgu ja -rajatise püstitamiseks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, millel ei asu ehitisi, iseseisevat katastriüksust ei moodustata ning vajaduse korral määratakse maale mitu sihtotstarvet. Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral toimub see detailplaneeringu alusel ja kohustuse puudumise korral kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ehitise kasutamise otstarbe alusel. Eelnevalt juba käsitletu kohaselt ei näe planeerimisseadus väljaspool linnu, aleveid, alevike ja külasid toimuva ehitamise suhtes ette detailplaneeringu koostamise kohustust ning seda ei tulene ka Toila valla üldplaneeringust. Seega peab maale ühe või mitu sihtotstarvet määrama Toila Vallavolikogu, kuid seda üksnes vajaduse korral ja lähtuvalt ehitise kasutamise otstarbest. Kuna täpselt seda teha saab või peab, ei ole seaduseandja ära määranud. 11. Ehitusseaduse § 3 lg 1 ja 4 sätestatu nõuab, et ehitis oleks projekteeritud ja ehitatud ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ning sellega ei ohustataks kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Sama seaduse § 18 lg 2 ja 3 p 4 kohaselt peab ehitusprojekt vastama eelnimetatud üldistele nõuetele ning võimaldama kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile ja ehitise vastavust õigusaktides kehtestatule. Seaduse § 23 lg 2 p 2 nõuab, et ehitusloa taotlemisel esitataks muude dokumentide hulgas nõuetele vastav ehitusprojekt. Sama seaduse § 24 lg 1 p 1 aga keelab ehitusloa andmise, kui ehitusprojekt ei vasta nõuetele või selle koostamise lähteandmetele. Vastustaja on nii oma kirjalikus seletuses kui kohtuistungil esindaja sõnade läbi kinnitanud, et käesoleval juhul ehitusprojekt üldse puudub ning vastupidist ei tõenda ka ükski kohtule antud selgitus või kohtutoimikusse esitatud dokument. Seega polnud üldse tekkinud alust ehituslubade taotlemiseks ning nende väljastamisest tulnuks igal juhul keelduda. 12. Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg-d 1, 3 ja 4 annavad maavanemale õiguse teostada järelevalvet maakonna kohalike omavalitsusüksuste haldusaktide õiguspärasuse üle, nõuda õigusvastase ja avalikku huvi rikkuva haldusakti kehtetuks tunnistamist ning pöörduda sellest keeldumise korral protestiga halduskohtusse. Halduskohtumenetluse seadustiku § 256 lg-s 1 kehtestatu näeb ette, et protest esitatakse avalike huvide kaitseks. See, et mistahes ehitise, eriti aga olulist keskkonnamõju omavate tuulegeneraatorite ehitamine ei toimuks ilma kõigile nõuetele vastava ehitusprojektita, on vaieldamatult avalik huvi. Haldusakt, millega otsustatakse väljastada

ehitusload olukorras, kus ehitusprojekt üldse puudub, rikub igal juhul avalikku huvi ning saab olla nii protesti esitamise kui selle rahuldamise aluseks. 13. Eeltoodud järeldustel ei saa lugeda Toila Vallavalituse 07.12.2012 korraldust nr 184 õigusvastaseks küll kõigil neil põhjustel, millised on kirjalikus protestis välja toodud, kuid avalikkuse keskkonnamõju täiendavale hindamisele kaasamata jätmise ja ehitusprojekti puudumise tõttu on siiski olemas tungiv nii avalik huvi kui ka õiguslik alus selle täies ulatuses tühistamiseks. Maavanema poolt kantud menetluskulu suhtes kuulub kohaldamisele halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 6, milline võimaldab kohtul välja mõista üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et haldusorganil ei ole küll keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid selle väljamõistmine on põhjendatud reeglina vaid juhul, kui vaidlus väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest. Kohaliku omavalitsuse poolt antud haldusaktide õiguspärasuse üle kontrolli teostamine ning protestiga halduskohtusse pöördumine on üks maavanemale seadusega pandud ülesannetest. Seega on see tema igapäevase põhitegevuse osa. Kuna kohtule pole nimetatud ühtegi tõsiselt võetavat põhjendust, mis võiks õigustada käesoleva protesti esitamisega seotud vaidluse puhul kasutatud advokaadi kulude panemist kohaliku omavalitsusüksuse kanda, jäävad need eelnevalt juba nimetatud sätte alusel täies ulatuses maavanema enda kanda. Vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud jäävad hüvitamata halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja 8 kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane