3-14-50752/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 04.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50752 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Justiitsministeeriumilt kahju hüvitamise nõudes seonduvalt kaebuste mittevastuvõtmisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 02.06.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Justiitsministeerium RESOLUTSIOON 1. Jätta A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.06.2014. a määrus muutmata. 2. Jätta A. Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. A. Maksimov esitas 05.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2) Justiitsministeeriumi vastu. Kaebaja palus avalduse vastu võtta ja õiglase kahjuhüvitise määrata, mis on seotud Justiitsministeeriumile esitatud kaebuste mittevastuvõtmisega. Kaebuse juurde oli lisatud Riigikohtule esitatud avaldus, mis oli edastatud Riigikohtu poolt Justiitsministeeriumile vastamiseks ning Justiitsministeeriumi 24.04.2014. a vastus, millega loobuti pöördumisele vastamisest, sest see oli esitatud vene keeles. 2. Tartu Halduskohus 15.05.2014. a määrusega (tl 8) jättis kaebuse selles esinevate puuduste tõttu käiguta. Halduskohus leidis, et kaebaja peab oma kahjunõuet täpsustama. Halduskohus palus kaebajal selgitada, kas temale tekkinud kahju on varaline või mittevaraline ning milles tekkinud kahju väljendub. Mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmisel pidi kaebaja märkima, millisel riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud alusel ta seda nõuab. Lisaks pidi kaebaja välja tooma nõutava hüvitise suuruse ning täpsustama, millised tõendid kinnitavad kahju

tekkimist. Lisaks märkis halduskohus, et kaebaja peab kaebuselt tasuma riigilõivu või taotlema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Halduskohus andis kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. 3. Kaebaja esitas 20.05.2014 Tartu Halduskohtule pöördumise (tl 15), milles märkis, et halduskohus nõuab temalt tõendeid, mis on kaitsjal, keda halduskohus ei tahtnud võimaldada. Kaebaja väitis, et halduskohus on jätnud andmata abi, mida ta lubas. 4. Tartu Halduskohus 02.06.2014. a määrusega (tl 19-20) tagastas A. Maksimovi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus nentis, et kaebaja on 15.05.2014. a määrusele vastanud, kuid jätnud puudused kõrvaldamata. Halduskohus märkis, et A. Maksimov ei ole taotlenud riigi õigusabi korras endale esindaja määramist. Viited sellele, et tõendid asuvad kaitsja käes, keda kohus ei võimalda, jäid halduskohtule arusaamatuks. Halduskohus leidis, et kaebuse täpsustamiseks esitatud küsimused olid sellised, milledele vastamine ei eeldanud juriidilisi teadmisi. Halduskohus märkis ka seda, et kaebaja ei ole tasunud kaebuselt riigilõivu ega taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Eeltoodust tulenevalt asus halduskohus seisukohale, et kaebus ei ole menetletav ning tagastas selle kaebajale. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Kaebaja esitas 08.06.2014 Tartu Halduskohtule määruskaebuse (tl 27), milles märgib, et sai 02.06.2014. a määruse ning pole nõus halduskohtu seisukohaga, kuna tal pole kaitsjat. Kaebaja leiab, et rikutud on põhiseadust. Lisaks märgib kaebaja, et tal pole A4 paberit. 6. Tartu Halduskohus 18.06.2014. a määrusega (tl 31-31p) jättis määruskaebuse käiguta ning andis kaebajale 10 päeva määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 7. 01.07.2014 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule pöördumise (tl 38), milles märgib, et tal pole vahendeid riigilõivu tasumiseks ega kaitsjat. Kaebaja väidab, et ootab abi. 8. Tartu Halduskohus 19.08.2014. a määrusega (tl 43-44) vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel, võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 02.06.2014. a määrusele ning jättis selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus lahendab esmalt määruskaebuse (I) ning seejärel kaebaja riigi õigusabi taotluse (II). I 10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 11. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud sõnaselget taotlust Tartu Halduskohtu 02.06.2014. a määruse tühistamiseks, kuid kuna kaebaja väidab, et ei ole nõus halduskohtu seisukohaga, tuleb seda tõlgendada määruse tühistamise taotlusena. 2 2

12. Tartu Halduskohtu 02.06.2014. a määrusega tagastati A. Maksimovi kaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus selgitas kaebajale, millised puudused tema kaebuses esinevad ning määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Ringkonnakohtu hinnangul andis halduskohus kaebajale arusaadavad juhised puuduste kõrvaldamiseks ning jättis selleks piisavalt pika tähtaja. Kuna kaebaja tähtaegselt puudusi ei kõrvaldanud ning tegemist oli puudustega, mis takistasid asja läbivaatamist, tagastas halduskohus kaebuse õiguspäraselt. Ringkonnakohus selgitab, et esindaja puudumine ei vabastanud kaebajat kohustusest järgida halduskohtu juhiseid. Kaebuse täpsustamine ning riigilõivu tasumine ei eelda juriidiliste teadmistega isiku abi. Samuti jääb arusaamatuks, miks kaebaja teeb halduskohtule etteheiteid esindaja puudumise kohta, kui ta ei esitanud enne 02.06.2014. a määruse tegemist riigi õigusabi taotlust. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada ka seda, et kohtule esitatavad dokumendid ei pea olema kindla formaadiga paberil. Kaebaja on varasemalt esitanud suurel hulgal kaebusi erinevatele kohtutele ning ühtegi neist pole tagastatud selle tõttu, et kaebaja kasutas vale suurusega paberit. 13. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 02.06.2014. a määruse muutmata. II 14. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja oma 01.07.2014. a pöördumises esitanud taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks. Kuna kaebaja ootab enda väitel kaitsjat, taotleb ta riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Kuna halduskohus pole kaebaja taotlust läbi vaadanud, teeb seda ringkonnakohus. 15. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Määruskaebuse esitaja on varasemalt esitanud suurel hulgal kaebusi erinevatele kohtutele. Seega ei ole usutav, et määruskaebuse esitaja ei suudaks ka edaspidi kohtumenetluses dokumente koostada ning nendes oma seisukohti väljendada. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. HKMS § 2 lg-s 4 sätestatud uurimisprintsiibist tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. 16. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 3 3