4-14-8276/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. novembr 2014

il Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-14-8276

Kohtunik Inna Kirsipuu Väärteoasi kaebemenetluses B.B

227 lg 2 kvalifitseeritava LS § 224 lg 2, §

väärteo toimepanemises, milles tunnistati B.B

süüdi KarS § 63 lg 1 alusel LS § 22 lg 2 järgi ja

karistati rahatrahviga

200 trahviühikut summas

eurot ning lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6-ks kuuks.

Menetlusalune isik

B.B isikukood: xxx, elukoht: xxx, epost:

xxx

Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 2, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

B.B kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri vanemväärteomenetleja Meelis Kaev’u 12.09.2014 otsuse peale väärteoasjas 2440,14,005863 rahuldada.

Tühistada Politsei ja Piirivalveameti Ida prefektuuri vanemväärteomenetleja Meeli - s

Kaev’u 12.09.2014 otsus väärteoasjas 2440,14,005863 osaliselt, s.o Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel B.B-le määratud lisakaristuse, juhtimisõiguse äravõtmise 6-ks kuuks, osas.

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi 800 eurot tasumine osit 4 (nelja) kuu jooksul i

alates otsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr EE932200221023778606

Swedbank või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele nr EE701700017001577198 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal viitenumber 10220145190878. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsuse ärakirjad saata Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri ja B.B-le le

VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30 päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse -

koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Ku päevase tähtaja viimane päev langeb i 30- puhke- -

või pühapäevale, loetakse 30 päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev.

MENETLUSE KÄIK

18.08.2014 koostas Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liikluspolitseinik Pavel Reškin väärteoprotokolli AB 13 suhtes selle fakti kohta, et 18.08.2014 kella 11.18 85508 B.B paiku Ida- -Narva mnt 148ndal km-l juhtis B.B Virumaal Lüganuse vallas Tallinn

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Joobeseisund tuvastati tõenduslik xxx reg.nr. xx u alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr. mõõdeti ühes ARDM-0070, millega B.B liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0, 0,05 mg/l, lõplik tulemus 0,

60 mg/l +/-

55 mg/l.

Samuti juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 115 +/- 4 km/h, kui lubatud kiirus antud teelõigul oli 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 21 km/h. Nimetatud teoga rikkus B.B LS (edaspidi: Liiklusseadus) § 15 lg 1 p 1, § 33 lg 11 p 2, § 69 lg 3. Nikolai Bahtini tegu on kvalifitseeritud LS § ja § 227 lg 2 järgi.

224 lg 2

Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 18.08.2014 (tl 9)

Ida prefektuuri korrakaitsebüroo vanemväärteomenetleja Meelis Kaev koostas 12.09.2014 otsuse väärteoasjas 2440,14,005863, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud kiirusmõõturi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollidega, -, indikaatorvahenditunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega.

Otsuse kohaselt juhtis isik mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õ 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,55 mg/l. hus oli alkoholisisaldus 0,60 +/- Samuti juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 115 +/- 4 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul oli 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 21 km/h Menetlusalune isik rikkus LS

69 lg 3 § 15 lg 1 p 1, § 33 lg 11 p 2, § nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 224 lg 2 ja § 227 lg 2 alusel. Karistust kergendavateks asjaoludeks on isiku poolt tehtu kahetsemine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Nim B.B KarS § 63 lg 1 alusel LS § etatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati

224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut summas 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6-ks kuuks.

KAEBUS

02.10.2014 saabus Viru Maakohtule B.B kaebus 12.09.2014 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr. 2440,14,005863.

02.10.2014 esitatud kaebuses palub menetlusalune isiku Politsei-ja Viru Maakohtul tühistada

Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev’u 12.09.2014 otsuse osaliselt ja määrata, et kohaldatud rahatrahv tuleb tasuda ositi 4 kuu jooksul ning lisakaristus, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, jätta kohaldamata. Kaebuse esitaja leiab, et lähtudes oma majanduslikust seisundist, ei ole ta võimeline kohtuvälise menetleja poolt määratud tähtajaks, s.o 15 päeva jooksul, tasuma rahatrahvi 800 eurot. Kuna otsib endale tööd ja tal on võimalus lähiaja jooksul asuda tööle välismaal, kas Soomes või Rootsis, siis võib ta tasuda rahatrahvi ositi, nelja kuu jooksul. Lisaks leiab kaebuse esitaja, et lisakaristuse, juhtimisõiguse äravõtmine 6-ks kuuks, on liiga karm ja ei vasta asjas tuvastatud asjaoludele ja kaebuse esitaja süü suurusele. Kuna kaebuse esitajal on esimene rikkumine ja juhtimisõiguse äravõtmine raskendaks oluliselt tema võimalusi leida tööd, palun ta lisakaristuse, juhtimisõiguse äravõtmise 6 ks kuuks, jätta kohaldamata. -

Menetlusalune isik avaldas, et soovib arutada kaebust ilma kaebuse esitaja osavõtuta ja ei soovi kaebuse arutamisel kaitsja osavõttu.

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr.2440,14,005863.

Kohtuväli leja on nõus kaebuse selle osaga, mis puudutab menetlusaluse isiku soovi ne menet lubada rahatrahvi tasuda ositi. Selline soov on mõistlik ning arusaadav, kuna isik on töötu ja seega võimetu määratud rahatrahvi korraga tasuma.

Muus osas tuleb kohtuvälise menetleja seisukohast aga menetlusaluse isiku kaebus jätta rahuldamata. Kuna ainult selline karistusviis on vastavuses nii teo raskusele, isiku süüle kui ka loomult oma eesmärki täitev. Menetlusalune isik on toime pannud kaks rasket liiklusalast väärtegu. Isik on juhtinud mootorsõidukit ajal ja kohas kus liiklustihedus on suur. Isiku liikluskeskkonna tajuvus on olnud alkoholist tingituna häiritud ning sellises olukorras on oluliselt ületatud lubatud piirkiirust. Isik on vastutustundetult ning tahtlikult seadnud ohtu teised seadusekuulekad liiklejad. Olenemata sellest, et menetlusaluse isiku teod ei toonud enesega kaasa raskeid tagajärgi on isik oma tegudega seda tunduvalt suurendanud. Selline tegevus on liikluses lubamatu. Menetlusaluse isiku süü teo toimepanemisel on ainuisikuline ning vägagi suur. Antud teos ei saa rääkida ettevaatamatusest põhjustatud teoga. Tegemist on tahtlikku teoga, sihilikult ja teadlikult on juhitud sõidukit juhile keelatud seisundis. Ületatud on mitte mingisugusestki hädavajadusest tingituna lubatud piirkiirust. Hilinemine ei ole sellise kaaluga põhjus, mida saaks käsitleda hädaolukorras põhjustatud liiklusreeglite eiramisena.

Isik on oma teoga märkimisväärselt suurendanud, mitte aga ära hoidnud lisaohu tekkimise võimalust. Seda, et isik on tehtut kahetsenud, tuleb menetleja seisukohast käsitleda kui soovist pääsemaks kergema karistusega ja soovist mitte vastutada täie tõsidusega toimepandu eest. Kas tõesti, tegu toime pannes, täiskasvanud isik ei teadvustanud enesele, et n.ö vahelejäämise korral ähvardab teda karistusena juhtimisõiguse äravõtmine. Selline teadmine ei ole teda ikkagi teo toimepanemisest loobuma sundinud. Kohtuvälisele menetlejale jääb tahes tahtmata mulje, et isikud kes teadlikult rikkuvad kehtestatud eeskirju, arvestavad juba ette, et kahetsuse ja juhtimisõiguse vajalikkuse põhjendamine ning eelnevate samalaadsete rikkumiste puudumine päästab neid karistusviisist, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine. Leitakse, et nende puhul on kergendavad asjaolud niivõrd kaalukad. Kas juhtimisõiguse vajalikus ei olnud tegu toime pannes sama suur. Kas tema heaolu ning võimaliku töökoha leidmine ei sõltunud sellel momendil juhtimisõiguse olemasolust? Või arvestati juba varakult ette asjaoluga, et juhtugu, mis tahes, minult ei saa juhtimisõigust ära võtta, ma hakkan ju tehtut kahetsema.

Karistuse määramisel võeti arvesse toimepandud teo tõsidust ja selle suurust. Arvesse võeti isiku seisund sõiduki juhtimise ajal ja seda, et sõidukiirust on ületatud olulisel määral.

Arvestati, et tegemist on olnud tahtlikult toimepandud teoga, alkoholikoguse ning lubatud piirkiiruse ületamine pidanuks olema juhile tajutavad ning seega juht, kes on vastutav teiste kaasliiklejate elude, tervise ja vara eest ning teadlik liiklusreeglitest, pidanud oma tegude toimepanemistest loobuma. Menetlusaluse isiku süü teo toimepanemisel oli suur, välistatud on asjaolu, et tegu oli toime pandud ettevaatamatusest. Arvesse võeti, et isik, pärast kinnipidamist oli oma tegu kahetsenud (kohtuvälise menetleja seisukohast selline kahe sõnaline kahetsuse kirjapanek ei ole siiras ega arvestatav kahetsus). Samuti võeti arvesse menetlusaluse isiku eelnevaid õigusrikkumisi ning nende eest määratuid karistusi. Isik omas otsuse vastuvõtmise hetkel kolme väärteokaristust. Karistuseks olid määratud väiksemad rahatrahvid, mis olenemata oma suurustest on jäetud tasumata. Ning veel, ükskõik missugune karistusviis ka on, toob see enesega kaasa karistatavale mingi heaolutunde või muu olukorra halvenemise. See on paratamatult juba karistuse omapära. Kas lisanduvad rahalised väljaminekud või siis tuleb mingiks ajaks ümber korraldada oma harjumuspärane igapäevaelu. Mootorsõiduki juht peab ise tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. Õigusrikkumise toimepanemine on iga isiku vaba valik. Lähtudes nimetatud asjaoludest palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta menetlusaluse isiku kaebus karistuse määramise osas rahuldamata ning otsus muutmata. Määratud on teole vastav karistus.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Menetlusalune isik avaldas, et soovib arutada kaebust ilma kaebuse esitaja osavõtuta ja ei soovi kaebuse arutamisel kaitsja osavõttu. Kohus märgib, et tõlgendab kaebuse esitaja seisukohta

kui kaebuse esitaja poolt nõusoleku andmist asja arutamiseks kirjalikus menetluses, arvestades ka asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole kaebuses esitanud tõendite loetelu, mille uurimist istungil taotletakse ega esitanud taotlust tunnistajate ülekuulamiseks. Seega on k menetlemisega. aebuse esitaja ja kohtuväline menetleja nõus olnud asja kirjaliku

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § akse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja -st 87 tulenevalt arutat väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1-16-09; 3-1-1- -11).

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks.

Süüdistuse esimene osa puudutab LS § 33 lg 11 p 2, § 69 lg 3 rikkumist, mis on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi.

Kohus tutvus tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri tulemuse väljatrükiga millest nähtub, et

, 18.08.2014 kell 11.36 tuvastati B.B

alkoholisisalduse piirmäära ületamine, laiendmääramatust arvestades lõplik tulemus on 0,55 mg/l. Mõõtmise teostamisel on kasutatud alkomeetrit Dräger Alcotest 7110, seerianr ARDM-

0070, taatlustunnistus nr TTRC-14-00098 Kontrollile . Järgmine hooldus detsember 2014. allutatud isik andis protokollile oma allkirja. (tl 19)

Menetlusalune isiku ülekuulamise protokollist nähtuvad menetlusaluse isiku omakäelised ütlused: „Eile tarbisin alkoholi – vodkat, täna istusin rooli, et sõber Tallinnast ära tuua. Ma istusin rooli seda teadmata, mida alkomeeter võib näidata. Ma ületasin kiirust, olin hiljaks jäämas. Palun kergemat karistust. Ma ei ole töötav inimene“. (tl 11-12)

Menetlusalune isik on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ta on otsusele omakäeliselt alla kirjutanud. (tl 16-17)

Tunnistaja, politseinik Urmas Ehalaas’i, ütlustest nähtub, et ta teostas 18.08.2014 koos politseinik Pavel Reškiniga liiklusjärelevalvet ja Narva Tallinn mnt 148ndal kilomeetril fikseeriti musta värvi sõiduki, kiiruseks 115 km/h. Pavel Reškin kontrollis juhi xx reg nr xx joovet ning alkomeetri näit sündmuskohal oli 0,61 mg/l. Sõiduki juhiks osutus B.B, kellega vesteldes ütles ta, et tarvitas kella nelja paiku öösel viina. Isik tahtis sõita Tallinnasse sõbrale vastu. Seejärel toimetati isik Jõhvi Rahu 38 tõendusliku alkomeetri juurde, mille näit oli 0,55 mg/l. Isik

oli sõidukis üksi, ilma kaasreisijateta. (tl 22)

Kohus on seisukohal, et t komeetri kasutamise protokolli, menetlusaluse isiku õendusliku al

ütluste, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et

18.08.2014 kell 11.18 juhtis B.B sõiduautot ja juhi organismis oli alkoholisisaldus 0,55 mg/l, mis on lubatud piirmäära ületamine LS § 69 lg mõttes .

LS § 69 lg 1 kohaselt olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lõikes 3 ei tohi juht nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 3 järgi ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

LS on juhil k § 33 lg 11 p 2 kohaselt eelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule.

LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse m rsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest ooto

isiku poolt kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi – sisaldus 0,25 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni

300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Seega pani menetlusalune isik toime LS § 224 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi organismis lubatud alkoholisisalduse piirmäära ületamine, mille eest on ette nähtud karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni

12 kuuni.

Süüdistuse osa puudutab LS § rikkumist, mis on kvalifitseeritud LS § teine

15 lg 1 p 1

lg 2 järgi.

Kohus tutvus kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, 18.08.2014 kell 11.18 millest nähtub, et Ida-Virumaal vallas Tallinn-Narva mnt 148 kmxxx reg.nr. Lüganuse l teostati mootorsõiduki

xxx II MDR nr liikluskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker AS004172, seadmele tehtud tes

t 18.08.2014 kell 07.55, tulemus: töökorras. Kiirusmõõteseade paigaldus mõõtmise ajal: statiivil. Mõõtmist teostati kõrvalteel seisvast patrullautost.

Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, vastassuunalisel teel, üksinda, lähenes. Kiiruse mõõtmisel segavaid faktoreid ei esinenud. Seadme helisignaal oli ühtlane. Kiiruse mõõtmisel oli seadme lugem 115 km/h, /- 4 km/h, . Fikseeritud laiendmääramatus + lõplik mõõtetulem 111 km/h

näitu näidati juhile. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta. Tunnistajaks on kaasatud Urmas Ehalaas. (tl 13)

Tunnistaja, politseinik Urmas Ehalaas’i, ütlustest nähtub, et ta teostas 18.08.2014 koos politseinik Pavel Reškiniga liiklusjärelevalvet ja Narva Tallinn mnt 148ndal kilomeetril fikseeriti musta värvi sõiduki, xxx reg xx xx kiiruseks 115 km/h. Pavel Reškin kontrollis juhi joovet ning alkomeetri näit sündmuskohal oli 0,61 mg/l. Sõiduki juhiks osutus B.B, kellega vesteldes ütles ta, et tarvitas kella nelja paiku öösel viina. Isik tahtis sõita Tallinnasse sõbrale vastu. Seejärel toimetati isik Jõhvi Rahu 38 tõendusliku alkomeetri juurde, mille näit oli 0,55 mg/l. Isik oli sõidukis üksi, ilma kaasreisijateta. (tl 22)

Kuigi kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et mõõtmist teostati asulavälisel teel,

Tallinn-Narva mnt 148ndal kilomeetril, puuduvad protokollis märkused kiiruspiirangute kohta. Kohus tutvus Maanteeameti Riikliku Teeregistri kaardi (seisuga 03.11.2014 ga

internetis kättesaadav: nähtub, et Tallinn http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis), millelt -Narva

mnt 148ndal kilomeetril kiiruspiirangud puuduvad. Seega on tõendatud, et suurim lubatud kiirus antud teelõigul oli 90 km/h ja ületamine on mitte vähem kui km/h võrra.

Tulenevalt eelpooltoodust leiab kohus, et kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et 18.08.2014 kell 11.18 juhtis B.B sõiduautot asulavälisel teel kiirusega 11 xxx registreerimisnumbriga xxx

5 km/h +/- 4 km/h, kui antud teelõigul oli suurim lubatud kiirus 0 km/h, ületades seega kiirust mitte vähem kui

21 km/h. B.B

5 km/h +/- 4km/h, seega sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 11 ületamine vähemalt km/h võrra. oli

LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Seega pani menetlusalune isik toime LS § 227 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et ületades kiirus ja sõites mootorsõidukiga olles alkoholi tarvitanud, rikkus menetlusalune isik LS-st tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönis seda. Isik on ise tunnistanud oma rikkumist.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Menetlusõiguslikke rikkumisi ei tuvastatud.

B.B on ühe teoga toime pannud mitmele eri süüteokoosseisule vastava väärteo. Seetõttu kohaldatakse KarS § 63 lg 1 järgi üks põhikaristuse seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Karistuse määramisel on kohtuvälise menetleja ametnik seda põhimõtet õigesti järginud ning karistuse määra LS § 224 lg 2 järgi. misel kvalifitseerinud teo

KARISTUS

12.09 enetleja otsuse, millega B.B .2014 tegi kohtuväline m tunnistati süüdi LS § 224 lg 2 järgi ja karistati KarS § 56 lg 1, § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga trahviühikut, summas ja LS § 224 lg 3 p 1 järgi võeti lisakaristusena ära

800 eurot juhtimisõigus 6-ks kuuks.

Kaebuse esitaja palus lubada tasuda rahatrahv nelja kuu jooksul ja tühistada otsus lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kaebuse esitaja põhjendab end järgnevalt: käesoleval hetkel puudub tal töö, kuid lähiaja jooksul on tal võimalus välismaal tööle asuda ja alles siis saaks ta hakata rahatrahvi tasuma. Palub juhtimisõigust mitte ära võtta, sest juhilubade äravõtmine välistab tööle saamise. Samuti on ta oma süüd tunnistanud ning kahetsenud toimepandut ja leiab, et kuna tal puuduvad varasemad samaliigilised rikkumised, tuleb lisakaristust kohaldada üldjuhul vaid korduva kuriteo, mitte esmakordse väärteo toimepanemisel.

Kohtuväline menetleja nõustub rahatrahvi ositi tasumisega, kuid leiab, et muus osas tuleb otsus jätta muutmata. Kuna isik on toime pannud kaks rasket liiklusalast väärtegu, on karistus vastav teo tõsidusele ja selle suurusele. Õigusrikkumise toimepanemine on iga isiku vaba valik ja asjaolu, et isik kahetseb tegu ning tal puuduvad varasemad rikkumised, ei ole sedavõrd kaalukas, karistust kergendav, asjaolu.

Kohus leidis, et toime on pandud süütegu, milles ei esine teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi – sisaldus 0,25 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni

300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Otsusest nähtuvalt on menetleja karistuse määramisel arvestanud, et esineb ka karistust kergendav asjaolu (isik kahetseb tehtut) ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud.

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on B.B karistusregistrisse kantud. Isikul on kolm kehtivat väärteokaristust 2012. a on teda karistatud LS § 242 lg 1 järgi (mootorsõiduki - -

või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine), KarS § 218 järgi (väheväärtusliku asja vargus), 2013. a on teda karistatud Al lkohoolse joogi tarbimine koholiseadus § 70 järgi (a avalikus kohas või avalikku kohta joobnud olekus ilmumine). (tl 25)

Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest.

Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. (RKKKo 3-1-1- 58-13 p.8)

LS § 224 lg 2 keskmine määr on

0 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on oma otsusega on 15 määranud rahatrahvi

0 trahviühiku ulatuses e üle keskmise määra

.

Riigikohtu praktikas (RKKKo 3-1-1-43-06 p.13.1) on rõhutatud järgnevat: „Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Riigikohtu praktikas (RKKKo 3-1-1-14-07, p 6) on : öeldud järgnevat „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel

kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“

Kohus leiab, et B.B süü LS § 224 lg 2 järgi ettenähtud väärteos on keskmisest kõrgemas määras, arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid. Isik oli teo toimepanemise ajal alkoholijoobes ja lisaks ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Samas tuleb arvesse võtta asjaolu, et isik on tunnistanud oma rikkumist ja kahetseb tehtut.

Riigikohus on otsuse nr.3-1-1-122- Lisakaristust nagu

13 punktis 9 selgitanud, et „

põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumuskki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb või juhusesüüteoga). Eh vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. “

Punktis 11 on iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise kohus täiendavalt selgitanud, et „

toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.“ Samuti rõhutas Riigikohus, et „üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks.“

Käesoleval juhul leiab kohus, et kohtuväline menetleja on arvestanud küll teo toimepanemise asjaoludega, kuid jätnud tähelepanuta teo toimepanija isiku.

Määratud rahatrahv on sanktsiooni keskmisest määras kõrgemas määras. Isikul puuduvad varasemad karistused joobes juhtimise või kiiruseületamise eest ning ta on oma tegu kahetsenud. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul vastab mõistetud rahatrahv isiku süü suurusele. Samas ei ole lisakaristuse, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, põhjendatud.

Lisakaristuse kohaldamine on ilmtingimata reeglina põhjendatud raskeimate väärtegude puhul, kuid sedagi vaid juhul, kui väärteo eest määratav põhikaristus ei ole piisav isiku mõjutamiseks. Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub näiteks korduvate liiklusõiguse rikkujate puhul, kelle kohta on faktilisi andmeid, et ainult rahatrahvi määramist ei ole enam piisav. Ei kohtuvälise menetleja otsusest ega tema kirjalikust seisukohast ei nähtu ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, miks ta leiab, et tuleb lisaks sanktsiooni keskmisest B.B

määrast kõrgemas määras karistamisele, karistada lisaks ka juhtimisõiguse äravõtmisega.

Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja kirjalikus arvamuses toodud seisukohaga, mille kohaselt on isiku süü „ainuisikuline ja vägagi suur“. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja oleks pidanud arvestama konkreetsete asjaoludega ja menetlusaluse isikuga. Nii ei ole käesoleval juhul korrektne viidata blanketselt isiku varasemale karistatusele, jättes arvesse võtmata, milliste süütegudega oli tegemist. Niisamuti ei saa isiku kahetsust tõlgendada nii, et isik andis need vaid karistuse kergendamise lootuses. Sellist järeldust tuleb põhistada konk , mis viitavad reetsete asjaoludega, nt käitumisaktidega otseselt või annavad alust kahelda kahetsuse tõsiseltvõetavuses.

Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes tuleb arvestada ka isiku majanduslikku olukorda.

Karistuse suurus peab olema selline, et mitte tekitada isikule põhjendamatuid materiaalseid raskusi, vaid kitsendada mõõdukalt võimalusi heaolu saavutamisel. Käesoleval hetkel ei tema

ole määratud karistus ilmselgelt proportsionaalne toimepandule ja isiku majanduslikule seisundile. Isik on oma kaebuses viidanud asjaolule, et tal on võimalus välisriigis tööd saada.

Töötamise eelduseks on juhtimisõiguse olemasolu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud isikule lisakaristuse kohaldamine vaid eripreventiivsetel kaalutlustel ning talle tuleb anda võimalus rahatrahvi tasumiseks. Arvestada tuleb ka asjaolu, et rahatrahv summas

800 eurot on veidike väiksem kui keskmine palk käesoleval hetkel (statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk Eesti Vabariigis 2014. aasta II kvartalis 1023 eurot), s.o piisavalt suur summa. Nii on kohtuväline menetleja meelevaldselt jätnud arvestamata kõiki teo toimepanemise ja teo toimepanija asjaolusid.

KarS § 66 lg 2 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata karistuse tasumise ositi. § 66 lg 3 kohaselt ei tohi

ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat.

Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb arvestada süüdlase isikut. Tegemist on isikuga, kellel puudub ). Isik on oma Eesti Vabariigis kindel töökoht (tl viide maksekohuslase registrile

kaebuses esitanud seisukoha, et tal on võimalik saada välisriigis tööd. Talle tuleb anda võimalus rahatrahvi tasumiseks. Kohus leiab, et neid asjaolusid tuleb arvesse võtta ja isikule tuleb võimaldada rahatrahvi tasumine ositi.

Arvestades süüdlase isikut, on kohtu hinnangul mõistlik lubada rahatrahvi, 800 eurot, tasumine nelja kuu jooksul.

KOHTU MEE™ED

B.B kaebus tuleb rahuldada Politsei-ja Piirivalveameti Ida ’i . Kohtuvälise menetleja

prefektuuri vanemväärteomenetleja Meelis Kaev’u 12.09.2014 otsus väärteoasjas

nr.2440,14,005863 tuleb tühistada lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 1 alusel, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmises 6 karistusena määratud -ks kuuks, osas. Lubada B.B-le rahatrahvi summas 800 eurot (20 tasumine 4 kuu jooksul.

0 trahviühikut)

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik