1-14-7668/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

3. november 2014, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-14-7668 (14231700193)

Kohtukoosseis Urmas Reinola, Ivi Kesküla, Orvi Tali Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 16. septembri 2014 otsus B.U (B.U) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Apellatsiooni esitaja Süüdistatav B.U

RESOLUTSIOON Jätta B.U apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 16. septembri 2014 otsusega lühimenetluses tunnistati B.U süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 29. augusti 2014 kohtuotsuse järgi mõistetud täielikult ärakandmata karistuse, s.o 3 kuu 27 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14. september 2014.

B.U-lt mõisteti menetluskuludena riigi tuludesse välja sundraha 266,25 eurot ja kaitsjatasu 216 eurot, mis tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

2. B.U mõisteti süüdi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi (19.02.2014 ja 29.08.2014 on teda karistatud KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi), viibides 14.09.2014 kella 20.08 ajal Tallinnas, XXXXXXXXX XXX XX asuvas kaupluses G, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt püüdis ära võtta O AS-ile kuuluvat kaupa : 1 purki

2(3) džinni Saku Gin Grapefruit maksumusega 1.36 €, möödus kassast kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav B.U , milles vaidlustab üksnes talle mõistetud karistuse, leides, et mõistetud karistus on talle liiga raske. Kohus ei ole arvestanud tema tervisliku seisundiga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

5. Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohus on kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb. Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning B.U ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistatavale tagatud õigus anda kohtuistungil ütlusi (tl 59-61). Seega oli esimese astme kohtus süüdistatavale tagatud õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. B.U taotles enda ülekuulamist. Talle väidetavalt 22.06.2014 teostatud operatsioonist räägib esmakordselt alles apellatsioonis.

Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada.

6. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on B.U-le karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üldkui eripreventiivsetest kaalutlustest.

Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol - kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult otsuses märkinud, et B.U on isik, keda on varem korduvalt - 5 korralvaravastaste kuritegude eest karistatud. Harju Maakohtu 29.08.2014 otsusega karistati B.U varavastase kuriteo toimepanemise eest vangistusega, mis asendati 234 tunni üldkasuliku tööga, mis on aga täielikult tegemata. Uue varavastase kuriteo pani süüdistatav toime vahetult peale eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Seega varasemad karistused ei ole süüdistatavat mõjutanud uute kuritegude toimepanemisest loobuma.

KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus. Et süüdistatavale inkrimineeritav tegu jäi katse staadiumisse ja varastatu väärtus oli väike, vastab B.U-le mõistetud karistusmäär tema süü suurusele ega ole liialt range karistus nagu süüdistatav leiab. Mõistetud vangistuse määr, mida on vähendatud lühimenetluse sätete kohaselt, vastab miinimumlähedasele karistusele. Et B.U pani uue kuriteo toime üldkasuliku töö tegemise ajal, siis on mõistetud karistusele KarS § 65 lg 2 alusel liidetud eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ja täielikult ärakandmata karistus.

3(3)

Kohtukolleegium leiab, et ülaltoodut arvesse võttes on maakohus B.U isikut arvestades põhjendatult leidnud, et teda ei ole võimalik toimepandud kuriteo eest karistada rahalise karistusega, sest selline karistus ei ole tema puhul täidetav. Põhjendatud on karistada teda üksnes reaalse vangistusega, sest kergemaliigiline karistus ei ole piisavaks vahendiks mõjutamaks teda mitte enam uusi süütegusid toime panema. Selline karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.

Kriminaalhooldus ei ole olnud tema puhul piisavaks vahendiks uue kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks, ta on isikuks, kes ei sobi kriminaalhooldusele. Lähtudes süü suurusest ja kahju puudumisest, on maakohus põhjendatult karistanud B.U vangistusega väiksemas määras kui seda taotles kohtuistungil prokurör. Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks arutada B.U apellatsioonis esitatud taotlust apellatsioonikohtu istungil.

7. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et B.U-le mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on süüdistatava apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle KrMS § 326 lg 2 lausest 2 juhindudes läbi vaatamata.

Urmas Reinola Ivi Kesküla Orvi Tali