2-12-18837/132 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

3. november 2014, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-18837

Tsiviilasi

OÜ Kesse ja Heiki Kirso hagi OÜ Kähku vastu asjade

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja kasutuseelise

hüvitamiseks

või

alternatiivselt

asjade

väärtuse

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

25 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad:

1) OÜ Kesse (registrikood 10253506, asukoht XXXXX)

2) Heiki Kirso (isikukood 35110202723, elukoht XXXXXX)

Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo

Lindeberg, keijo.lindeberg@lmp.ee

Kostja: OÜ Kähku (registrikood 11773745, asukoht XXXXX)

Kostja seaduslik esindaja: Talis Kottisse (isikukood

38306176530, elukoht XXXXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg 22.09.2014

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Kesse ja Heiki Kirso hagi OÜ Kähku vastu.

2. Välja mõista OÜ-lt Kähku OÜ Kesse ja Heiki Kirso kasuks solidaarselt 25 000 eurot.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud OÜ Kähku kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE (tlk 43-48, 107-113 kd I; tlk 40-53, 81-86, 97-101145-

150 kd II)

1. Heiki Kirso (müüjana) ning P.K. (ostjana) sõlmisid 27.04.2010 osaühingu osa

müügilepingu, mille esemeks oli OÜ Kähku 40 000 Eesti krooni suuruse nimiväärtusega

osa, mis moodustas 100% osaühingu osakapitalist. Lepingu punkti 3.2.1. kohaselt leppisid

pooled kokku, et lepingupoolte vahel sõlmitakse rendileping XXXXX asuva köögitehnika

rentimiseks tähtajaga viis aastat. Tehnika asus juba XXXXX hoones. Lepingu punktis

3.2.2. lepiti kokku, et OÜ Kähku võtab üle OÜ Kesse kohustused, mis on seotud Tartus

Anne 44 asuva baari ehituse ja tehtud köögiseadmete ostmisega. Senine õigus esemeid

kasutada ja vallata lõppes 27.04.2010 lepingu sõlmimisega. OÜ Kähku ei ole omapoolseid

kohustusi täitnud ja on aastaid keeldunud rendilepingu sõlmimisest vaatamata OÜ Kesse

mitmetele katsetele, mistõttu on hagejale kuuluvad köögiseadmed olnud kostja

ebaseaduslikus valduses. Osa esemeid kuulub OÜ-le Kesse, osa aga OÜ Kesse omanikule

ja juhatuse liikmele Heiki Kirsole, kes oli andnud endale kuuluvad esemed tasuta kasutada

OÜ-le Kesse. Kostja on hagejatele kuuluvaid seadmeid oma majandustegevuses saanud

kasutada ega ole nõustunud rendilepingu sõlmimisega.

2. Hagejad paluvad välja mõista kostja ebaseaduslikust valdusest järgmised esemed: OÜ-le

Kesse kuuluvad gaasikatel Boch-Junkers ZSB 22-3C, kohvimasin Egro 5025 külmikuga,

kombiahi Convotherm MINI 2in1 EasyTouch, aut.pesusüsteem ConvoClean alusega

MINI, filtripea AQ Purity 450/600 DIGI, filtrikorpus AQ Purity 600, tükeldaja MG,

blender SILVERLINE 1,75 L, gaasifritüür 700 2x7L, mikrouun Menumaster Commercial

MLD10SE, mööbel eritellimusel, tarbeveeboiler (küttesiugtoruga, 15 kW, 80 L)

Elektromet koos boileri anduriga Junkers; ning Heiki Kirsole kuuluvad tööstuslik

hakklihamasin (vene päritolu), sahtlitega külmlett koos ken.nõudega, klaasustega

külmikud 3 tk, sügavkülmiku kirst, laudtoolid 4 tk, kaamera 2 tk, 32 nahktooli seljatoega

kasiino Sfinks logoga. Samuti paluvad hagejad mõista kostjalt välja kasutuseelisest

tuleneva alusetu rikastumise läbi saadu eest hüvitis 7376,10 eurot.

3. Tõenäoliselt on mõned esemetest hävinenud või kadunud ja seetõttu esitavad hagejad ka

alternatiivse nõude ja paluvad hüvitada hagejatele kuuluva vara väärtus. Hagejate vara

seotusmaksumus on 30 251,35 eurot. Et aga vara on soetatud ammu ja osaliselt

amortiseerunud, taotlevad hagejad esemete väärtuse hüvitamist 25 000 euro ulatuses.

KOSTJA SEISUKOHT (tlk 100-103 kd I, tlk 74-78, 112-113 kd II)

4. OÜ Kähku ei ole olnud 27.04.2010 müügilepingu osapool ega saanud seetõttu ka

lepingust tulenevat kohustust rikkuda.

5. OÜ Kähku ja OÜ Kesse vahel on köögiseadmete rendileping sõlmitud suuliselt, kuigi

lepingu esemeks ei ole hagiavalduses märgitud asjade koosseis. Rendilepingu sõlmimist

kinnitab asjaolu, et OÜ Kähku asju kasutab ja OÜ Kesse on olukorda seniajani talunud.

Hagejad ise ei ole rendiarveid esitanud. Alles 30.03.2011 on lepitud kokku renditasus

1200 eurot aastas. Kostjale teadaolevalt on Heiki Kirsol tekkinud seadmetele ostja ja

seetõttu on ta ilmselt kaotanud huvi rendilepingu jätkamise vastu ja üritab selliselt

rendilepingut lõpetada.

6. Hagiavaldusest ei nähtu, et seadmed oleks antud ära vastu tahtmist, pigem nähtub see, et

vara oli juba OÜ Kähku valduses müügilepingu sõlmimisel. Kui seadmete valdus oli OÜ-

l Kähku enne omandisuhte muutumist, on säilinud ka õigus vallata esemeid.

7. Kostja ei aktsepteeri sel ühel arvel, mille OÜ Kesse esitas, näidatud rendisummat ja

maksetähtaega, sest see pole kooskõlas rendilepinguga. Hageja palub jätta hagi

rahuldamata.

KOHTUISTUNG

8.

14.01.2013 toimunud kohtuistungil (tlk 139 kd I) jäi hageja kõigi varasemate sisukohtade

juurde. Seadmed ei kuulu OÜ-le Kähku. OÜ Kähku esindaja K.B. märkis, osa nõutavaid

seadmeid on kindlasti olemas ja need seadmed on igapäevatöös kasutuses. Esindaja

tunnistas, et seadmed ei kuulu OÜ-le Kähku. OÜ Kähku on nõus tasuma renti, kuid ei ole

seni arveid saanud. Pooled saavutasid kompromissi, kuid pärast kohtuistungit võttis kostja

esindaja nõusoleku kompromissi sõlmimiseks tagasi (tlk 141 kd I).

9.

30.10.2013 toimunud kohtuistungil (tlk 92 kd II) jäi hageja varasemate seisukohtade

juurde. Kostja väited on vasturääkivad. Ühtegi valdust õigustavat lepingut sõlmitud ei ole.

Heiki Kirso selgitas, et seadmed said OÜ Kähku valdusesse 2010. aastal.

10. 22.09.2014 kuulas kohus vande all üle Heiki Kirso (tlk 186, 179 kd II). OÜ Kähku

tegutses XXXXX asuvates ruumides osa müügilepingu sõlmimise ajal. Rendilepingut

OÜ-ga Kähku ei olnud. Tasuta kasutamise leping on üles öeldud suuliselt P.K.. Seda,

miks raamatupidaja ühe arve esitas, Heiki Kirso ei tea. Ka kuulas kohus ära tunnistaja

P.K. (tlk 186, 181 kd II), kes selgitas, et OÜ Kähku müümisel sõlmiti suuline rendileping

hagis märgitud esemete suhtes. Tasuta kasutamise lepingut üles ei öeldud. OÜ Kähku ei

ole tasunud renti OÜ-le Kesse. Pakutud 1200 eurost aastas Heiki Kirso keeldus. Esemed,

mille üle vaidlus käib, on amortiseerunud. Aasta pärast osaühingu osa müümist kolis OÜ

Kähku XXXXXX hoonest Anne 44 hoonesse. Seadmed jäid XXXXXX tänavale. P.K.

nende asjadega ei tegelenud. Kostja esindaja märkis, et ei vaidlusta esemete väärtust ja

hageja kirjalikke tõendeid, vaidluse all on seadmete rendileping. Kõik esemed ei ole

kindlasti enam alles. Rendileping on sõlmitud, vaidlus hinna osas ei muuda lepingut

olematuks. Hagejad täpsustasid nõuet ja märkisid, et soovivad asjade väärtuse hüvitamist

summas 25 000 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 439

kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole

esitatud. TsMS § 392 lg 1 p 1 kohaselt selgitas kohus eelmenetluses välja hageja nõuded

ja kostjate seisukohad nende nõuete suhtes.

12. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled

võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle,

millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 230 lg 2 esimese lause kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.

13. Hageja on palunud välja mõista kostja ebaseaduslikust valdusest hagejatele kuuluv vara

ning kasutuseelisest tuleneva alusetu rikastumise läbi saadu eest hüvitis 7376,10 eurot.

Alternatiivselt paluvad hagejad hüvitada esemete väärtus 25 000 euro ulatuses.

14. Võlaõigusseaduse (VÕS) 339 kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja)

andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle

rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on

kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Pooled vaidlevad selle üle, kas 27.04.2010

sõlmitud osaühingu müügilepingus kokkulepitud rendileping on sõlmitud või mitte.

Asjaõigusseaduse (AÕS) 34 lg 1 kohaselt on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt

sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

loetakse valdus seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. AÕS § 80 lg 1 sätestab,

et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama

paragrahvi teise lõike järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja

asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.

15. Kohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et esemed, mida kostja igapäevases

majandustegevuses vähemalt osaliselt seniajani kasutab, kuuluvad hagejatele. Vaidlusi on

tekitanud see, kas pärast OÜ Kähku osa müümist Heiki Kirso poolt P.K. oli OÜ-l Kähku

õiguslik alus esemete valdamiseks ja kasutamiseks või mitte ning kas OÜ-l Kähku oli

kohustus tasuda esemete, s.h köögiseadmete kasutamise eest renti esemete omanikele.

Hagejate poolt märgitud seadmete väärtust ei ole kostja vaidlustanud.

16. Heiki Kirso oli OÜ Kähku ainuosanik ja müüs osaluse 100% ulatuses P. K. 27.04.2010

(tlk 7-13). Osaühingu müügilepingu punktis 3.2.1 leppisid ostja ja müüja kokku, et pooled

kohustuvad tagama OÜ Kesse ja OÜ Kähku vahel XXXXXX asuva köögitehnika

rentimiseks rendilepingu sõlmimise tähtajaga viis aastat. Kirjalikke tõendeid selle kohta,

et rendileping ka vastavalt ülalmärgitud kokkuleppele sõlmiti kohtule esitatud ei ole.

Rendilepingu mittesõlmimise fakti kinnitab kohtu hinnangul ka kostja endise juhatuse

liikme K.B. poolt 14.01.2013 kohtuistungil avaldatu (käesoleva otsuse lk 3). Lisaks on

kostja endised juhatuse liikmed K.B. ja P. K., kelle kohus kuulas ära tunnistajana,

selgesõnaliselt avaldanud, et seadmed kuuluvad hagejatele (tlk 139 kd I ja 181 kd II) ja

on vähemalt osaliselt veel alles.

17. AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku

suhtes õigus asja vallata. Kostja endine juhatuse liige P. K. on tunnistajana märkinud, et

rendileping sõlmiti suuliselt ja hagis märgitud esemete osas. Väidetava rendilepingu muid

tingimusi, s.h hind või kestus, P. K. ei avaldanud. Rohkem tõendeid, mis rendilepingu

sõlmimist kinnitaksid, kohtule esitatud ei ole. Samas on endine juhatuse liige K.B.

kohtuistungil selgitanud, et lepingut sõlmitud ei ole ja OÜ Kähku ei ole renti tasunud, sest

talle ei ole rendiarveid esitatud. Ka hagejad tuginevad hagiavalduses asjaolule, et kostja

on jätnud rendilepingu vastavalt kokkulepitule sõlmimata ega ole seda teinud ka siis, kui

OÜ Kesse esitas seadmete eest arve nr 5. Arve nr 5 (tlk 119 kd I) saamist kostja

vaidlustanud ei ole. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja

sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise

teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kuna nimetatud

arve on ainus, mis on kostjale seoses seadmetega esitatud ja kostja ei ole arvet tasunud,

on usutav, et arve esitamisega tegi OÜ Kesse kostjale pakkumuse rendilepingu

sõlmimiseks, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Seega nõustub kohus hagejate

seisukohaga selles, et rendileping kostja valduses olevate ja hagejatele kuuluvate

seadmete osas on seniajani sõlmimata. Tuginedes: 1) asjaolule, et kostja juhatuse liikmed

on avaldanud vasturääkivaid seisukohti lepingu sõlmimise ja renditasu maksmise

asjaolude kohta ning 2) asjas kogutud tõenditele, peab kohus eluliselt usutavaks, et

rendilepingut seadmete kasutamise osas OÜ Kesse ja Heiki Kirso ning OÜ Kähku vahel

ei sõlmitud. Kostja väide, et rent on tasumata, sest hagejad ei ole arveid esitanud, on

asjakohatu. Arve mittesaamine ei saa olla õigustuseks jätta rent tasumata, eriti veel

olukorras, kus kostja ise on tuginenud sellele, et rendileping on sõlmitud.

18. Kohus leiab, et kuna on tõendamist leidnud asjaolu, et Heiki Kirso ja OÜ Kesse ning OÜ

Kähku vahel ei ole sõlmitud rendilepingut OÜ-le Kesse ja Heiki Kirsole kuuluvate

seadmete kasutamise osas, on OÜ Kähku valdus hagis nimetatud seadmete osas

ebaseaduslik.

19. AÕS § 84 lg 1 kohaselt on pahauskne valdaja kohustatud hüvitama omanikule asja või

selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju vastavalt

võlaõigusseaduse kahju õigusvastase tekitamise sätetele. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 1

on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 1 esimesest lausest tulenevalt tuleb asja

hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral

maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele

kulutustele.

20. Kuna P. K. on tunnistajana avaldanud (tlk 181 kd II), et seadmed on tänaseks päevaks

amortiseerunud, on hagejad vähendanud nõutava summa suurust ning palunud välja

mõista seadmete väärtus 25 000 euro ulatuses. Kohus leiab, et hagejal oli nõutava summa

suuruse vähendamiseks õigus ning see ei ole hagi muutmine. Kogu menetluse kestel on

hagejad palunud välja mõista hüvitis, kui esemete väljaandmine osutub võimatuks.

Seadmed on vähemalt osaliselt kostja igapäevases kasutuses seniajani. Asjas kogutud

tõendid annavad alust asuda seisukohale, et asjade väljaandmine kostja poolt ei ole

võimalik asjade osalise hävimise või olulise amortiseerumise tõttu. Seda, millised esemed

on alles, ei ole kostja täpsustanud. Seetõttu leiab kohus, et hageja nõue asjade

väljaandmiseks ja kasutuseelise hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata ning lahendada

tuleb ka kostja alternatiivnõue hüvitise väljamõistmise osas. Puudub vaidlus selles, et

hagejatele kuuluvad esemed on kostja valduses ja kostja on neid juba pikema aja jooksul

kasutanud. On ilmselge, et esemete väärtus on amortisatsiooni tõttu vähenenud. Kostja ei

ole sellisele väitele vastu vaielnud. Hagejad on avaldanud, et esemete soetusmaksumuseks

oli 30 251,35 eurot, kuid hetkeväärtus on 25 000 eurot. Täpsustanud seda, kui palju

nõutavast summast tuleks välja mõista OÜ-le Kesse ja kui palju Heiki Kirsole, hagejad ei

ole. Kohus leiab, et lähtudes eeltoodud asjaoludest ja sellest, et kostja ei ole vaidlustanud

hagejate poolt avaldatud esemete maksumust ning hetkeväärtust, tuleb kostjalt hagejate

kasuks solidaarselt välja mõista 25 000 eurot.

21. Pooled on avaldanud ka hulgaliselt seisukoht, mis ei ole antud vaidluse lahendamise

seisukohalt olulised, s.h esemete tasuta kasutamise lepingu, millega Heiki Kirso andis

OÜ-le Kesse tasuta kasutamiseks vara, sõlmimise ja ülesütlemise asjaolud; kostja valduse

tekkimine esemetele jms. Kohus jätab sellised poolte seisukohad tähelepanuta.

Menetluskulude jaotus

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

23. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab OÜ Kesse ja Heiki Kirso hagi, tuleb menetluskulud jätta OÜ Kähku

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik