1-14-3119/40 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. november 2014, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-14-3119 Kohtukoosseis Urmas Reinola, Ivi Kesküla, Orvi Tali Kriminaalasi M.H süüdistuses KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 19. augusti 2014 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja M. kaitsja vandeadvokaat Kaire Aus H Süüdistatav

M. , isikukood XXX, elukoht XXXXX H

XXXXXX XXXXX XXXX XXXXXX XXXXX X, EV

kodanik, emakeel eesti keel, XXXXXXXXXXXXXX, varem

kohtulikult karistatud Pärnu Maakohtu 18. veebruari 2013 otsusega KarS § 320 lg 1 järgi rahalise karistusega, vabastatud karistuse kandmisest KarS § 73 lg 1 alusel 3 aastase katseajaga

Kaitsja Prokurör Kaire Aus Aarne Pruus

RESOLUTSIOON 1. Pärnu Maakohtu 19. augusti 2014 otsus M.H suhtes jätta muutmata. 2. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata.

3. Välja mõista M.H lt Eesti Vabariigi kasuks 108 -

(ükssada kaheksa) eurot, s.h käibemaks 18 (kaheksateist)

eurot, apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB

Pangas nr EE891010220034796011, Swedbankis nr

EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaalis

EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis EE701700017001577198. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 2800049748. Selgitusse märkida

lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude

liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni

Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb

ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik:

1. Pärnu Maakohtu 19. augusti 2014 otsusega üldmenetluses tunnistati M. süüdi KarS § 424 H järgi ja karistati vangistusega 9 kuud. KarS 74 lg 1 kohaselt ei pöörata vangistust täitmisele, kui M.H

18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ette

nähtud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtule avaldatud elukohas, ilmub määratud aegadel

kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, allub oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile,

esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, taotleb kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti Vabariigi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks oma elukohast lahkumiseks, elu-või töökoha vahetamiseks ja Eesti Vabariigist lahkumiseks. Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast. Lisakaristusena võeti M. -lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. H

M. -lt mõisteti menetluskuludena riigi tuludesse välja sundraha 532,50 eurot ja kaitsja tasu H

hüvituseks kohtuistungiks ettevalmistumise ja istungist osavõtu eest 1044 eurot. Kaitsja tasu

istungitele sõiduks kulunud aja eest ja sõidukulu hüvitus kokku 184,80 eurot jäeti riigi kanda. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o ühes kuus 131.37 eurot. KarS § 73 lg 5 kohaselt pöörati iseseisvalt täitmisele Pärnu Maakohtu 18.veebruari 2013 otsusega mõistetud rahaline karistus 70 päevamäära (839,30 eurot). Rahaline karistus tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o ühes kuus 69,54 eurot.

2. M. tunnistati süüdi selles, et tema juhtis 10. detsembril 2013 kella 21.30 paiku Rapla H maakonnas Rapla vallas XXXXXXX XXXXX X X maja hoovist XXXXX tänavale sõiduautot Ford Escort, registrimärgiga XXX XXX alkoholijoobe seisundis - tema poolt välja hingatud õhus leidus ühe liitri kohta 1,44 milligrammi alkoholi.

Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad:

3. Süüdistatava kaitsja taotleb apellatsioonis süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega mõista M. õigeks. Apellant leiab, et kohus on hinnanud ebaõigesti H kriminaalasjas uuritud tõendeid, mistõttu jõudnud ka ebaõigele järeldusele M. -le etteheidetava H teo faktilistes asjaoludes. Kaitsja argumendid on järgmised. M. esinenud alkoholijoove ei ole usaldusväärselt tõendatud. H

Joove tuvastati 2,5 tundi peale väidetavalt toimunud sündmust, milline asjaolu ei tõenda joobe esinemist sõiduauto juhtimise ajal. Kohtuotsus rajaneb põhiliselt tunnistaja AR ütlustel, kes väidetavalt nägi telefonikõne ajal selja taga mingit tulede sähvatust, mis aga ei tõenda, et M. juhtis sõiduautot või et ta oli juhtimise ajal H alkoholijoobes. Tunnistaja ei näinud M. juhi kohal sõiduautos, samuti kinnitas tunnistaja, et H M. sõiduautol mootor ei töötanud ja auto ei liikunud. Ebaõige on kohtu järeldus, nagu oleks M. H H

kinnitanud AR-le, et soovib sõitma minna. Asjaolu, et M. soovis autot kraavist välja H toimetada ei tähenda eelduslikult, et ta oleks soovinud ise juhi kohale istuda või kuhugi veel sõitma minna.

Kohus luges ebausaldusväärseteks tunnistaja IS ütlused, mis kinnitavad M. ütlusi, et H

09.12.2013 kraavi sõites oli ta kaine. Asjaolu, et tunnistaja oli M. tuttav, ei saa olla ütluste H ebausaldusväärseks tunnistamise aluseks.

Kohus jättis omapoolse seisukoha andmata tunnistaja EN-i ütlustele osas, milles EN-i sõnade

kohaselt pöördus politseiametnik tema poole seoses sellega, et tema esmakordsel ülekuulamisel

antud ütlused ei sobi, misjärel tunnistaja muutis oma ütlused „sobivaks“. Nimetatud tegevusega

mõjutas kohtuväline menetleja tunnistajat eeluurimise ajal kogutud tõendite mõjukamaks muutmise eesmärgil. Nimetatud asjaolu kogumis patrullilehel muudetud ning indikaatorvahendi kasutamise

protokollil muudetud kuupäevadega annab alust asuda seisukohale, et M. sõiduauto teelt H väljalibisemise ning temal joobe tuvastamise vahele jäi tõenäoliselt vähemalt 1-2 päeva ning esitatud süüdistus ja sellele rajatud kohtuotsus on põhjendamatud.

Süüdistatava ütluste analüüsimata jätmisega rikkus kohus KrMS § 312 p 2 sätet, kohus ei ole

tõendite hindamisel käsitletavas osas lähtunud tõendite võrdse kohtlemise põhimõttest.

Ülalmärgitud põhjustel ei vasta kohtuotsuse resolutiivosa järeldused tõendamiseseme tuvastatud

asjaoludele. Kohtu veendumuse kujunemine on küll loogiliselt jälgitav, aga selle aluseks on läbi põhjendamatute tõendite välistuse kujunenud (kujundatud) mitteobjektiivne seisukoht. 4. Tallinna Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2014 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras

arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade

esitamiseks aega 23. oktoobrini 2014. Määratud tähtajaks esitas vastuse apellatsioonile prokurör.

Prokurör leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. M. juhtis H

sõiduautot alkoholijoobes ja tõendusliku alkomeetriga mõõdetud alkoholijoove on tuvastatud seadusega sätestatud korra kohaselt. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused 5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alused puuduvad. 6. Sisuliselt ei ole apellatsioonis esitatud mingeid uusi maakohtule mitteteadaolevaid tõendeid ega asjaolusid. Apellant taotleb olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt

õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist e. siis kaitsja ei ole nõustunud maakohtu poolse tõendite

hindamisega ja taotleb tõendite ümberhindamist apellatsioonikohtult ja samade tõendite kogumi ümberhindamise teel õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on omapoolse põhjaliku tõendite hindamise ja arusaadava analüüsi tulemil tuvastatud tehiolude pinnalt andnud süüdistatava tegevusele õige karistusõigusliku hinnangu. Maakohtu seisukoha kujunemine ja tõendite analüüs on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-21-10 korranud juba varasemalt korduvalt väljaöeldud seisukohta, et kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav. Sisuliselt tähendab see, et

kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. Vaidlustatud kohtuotsus vastab nendele

nõuetele. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja ümber lükanud ka kaitseargumendi

sellest, et kohus ei ole tõendite hindamisel lähtunud KarS § 61 lg-s 1 sätestatud tõendite võrdse kohtlemise põhimõttest. Tõendite põhjalik analüüs on maakohtu otsuses ära toodud ja sellest tehtud

järeldustele jõudmine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning veenev. Põhjalikult ja veenvalt on

maakohus ka otsuses selgitanud omapoolset tõendite eelistust, miks eelistab süüdistatava ja tunnistajate sisuliselt erinevate ja omavahel vastuolus olevate ütluste puhul just tunnistajate AR, KJ ja EN-i ütlusi. 7. Nõustuda ei saa apellandi seisukohaga, et M. tuvastatud alkoholijoove sõiduauto juhtimise H

ajal ei ole usaldusväärselt tõendatud. Lisaks tunnistaja AR ütlustele, et M. oli 10.12.2013 H

autoga teelt kraavi tagurdades silmnähtavalt joobes ja KJ ütlustele, kellele M. esialgselt H

tunnistas auto juhtimist ja kraavi sõitmist, tõendavad M. süüdistuses märgitud ajal H alkoholijoobe esinemist tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja alkomeetri väljatrükk (tl 43- 44). Patrullilehest nähtuvalt (tl 40) on teade sündmusest registreeritud 10.12.2013 kell 21.42, mis

omakorda tõendab tunnistaja AR ütlusi selles, et sõiduautot juhtis alkoholijoobes M. . Et M. H H tuvastati alkoholijoove 10.12.2013 ajavahemikul kell 22.23-22.28 ja asjas puuduvad tõendid,

et ta tarvitas alkoholi pärast M. -ga kohtumist ja enne politsei saabumist, tuvastas maakohus H

kohtukolleegiumi arvates õigesti, et M. juhtis sõiduautot alkoholijoobes 10.12.2013 enne H

politsei saabumist sündmuskohale, mitte aga 9.12.2013 õhtul nagu väidab süüdistatav. Seega vastavad patrullilehel ja indikaatorvahendi kasutamise protokollil tehtud parandused kuupäevades

tegelikele asjaoludele. Patrullilehe lühiettekandes kajastatu järgi väljus XXXXX X hoovist alkoholijoobes M. , kes algselt tunnistas, et oli ise autot juhtinud. H

Tunnistaja EN on kohtuistungil antud ütlustes usutavalt selgitanud, miks ta avaldas esialgselt

uurijale, et nägi autot kraavis 10.12.2013 hommikul tööle tulles. Kohtukolleegiumil puudub alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Küll aga nõustub kohtukolleegium kohtu järeldusega selles, et tunnistaja IS ütlused tuleb lugeda ebausaldusväärseteks, kuivõrd need erinevad oluliselt sündmuse toimumise aja osas nii tunnistajate AR ja KJ ütlustest kui ka patrullilehest. Et M. H

tõendusliku alkomeetriga mõõdetud joove on tuvastatud seadusega sätestatud korra kohaselt, on leidnud tõendamist ka asjaolu, et 10.12.2013 õhtul juhtis M. sõiduautot alkoholijoobes. H Asjaolu, et süüdistatav ja tema kaitsja väidavad vastupidist, on põhjustatud ainult sooviga pääseda

vastutusest. Kohtuotsuse resolutiivosa järeldused vastavad KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo

tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kohus on põhjendanud, miks ei saa usaldusväärseteks lugeda süüdistatava ütlusi. 8. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189

lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras M.H

kaitsjale välja maksta apellatsioonimenetluses määratud kaitse teostamise eest kokku 108

eurot, s.h käibemaks. Kohtukolleegium peab riigi õigusabi osutamisel tehtud kulutuste eest

(konsultatsiooni eest 0,50 h ja apellatsiooni koostamise eest 1,0 h) taotletava tasu suurust mõistlikuks ja põhjendatuks.

KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja. Et kohtukolleegium jätab apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud otsuse M. suhtes muutmata, jäävad menetluskulud süüdistatava enda H kanda. 9. Et kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-345 lg 1, 2, jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 19. augusti 2014 otsuse M. suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. H

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola Ivi Kesküla Orvi Tali