1-09-13192/60 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U

M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON:

6 lg 5

Juhindudes KarS § 7 , KrMS § 432 kohtunik

m

ä ä r a s:

Kriminaalhooldusametniku Ain N -Viru utov taotlus E.L´ile Ida Maakohtu 12.06.2002 kohtuotsusega mõistetud Maakohtu 14.04.2014 määruse ja Viru alusel

kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada ning pöörata karistuse ärakandmata osa, olm) kuud 25 (kakskümmend viis s.o 2 (kaks) aastat 3 (k ) päeva vangistust, täitmisele. aata süüdimõistetu karistust kandma. S

KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus E.L-ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks E.L-i vanglasse saabumise aeg.

Kui E.L ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks.

Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-09-13192 Määruse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2014 kohtumajas Jõhvi Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Kristine Kriisk Erakorraline ettekanne Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 15.10.2014 erakorraline ettekanne E.L´le Viru Maakohtu 14.04.2014 kohtu usega

määr kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu E.L, isikukood XXX, xxx Kaitsja Lepinguline kaitsja Monica Meristo Kohtuistungi aeg 29.10.2014

2(4)

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule läbi Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 10 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

ASJAOLUD

Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule kandmata jäänud ristus täitmisele, kuna ka E.L talle kohtu poolt ei täida määratud kohustust.

E.L Ida-Viru Maakohtu 12.06.2002 kohtuotsuse alusel on süüdi tunnistatud KrK

15 aastat vangistust. Viru § , § 139 lg 2 p 1,3; § 203 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks

Maakohtu 14.04.2014 määrusega vabastati E.L vanglast tingimisi enne tähtaega katseajaga 25.04.2014-20.08.2016.

KarS § 75 lg1 p1 järgi kohustati ’ -5 ja lg 2p 2,4,7,8 E.L i:

- mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume,

- asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele,

- mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega,

- osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides.

18.09.2014 teatas telefonitsi Politseija Piirivalveameti Iisaku piirkonnapolitseinik SxxxLxxx, et kriminaalhooldusalune E.L oli politsei poolt 14.09.2014 õhtul kinni peetud raskes joobes ja viidud xxx vastusest järelpärimisele Politseija Piirivalveameti

Ida prefektuurist selgus, et xxx

E.L tõukas ja solvas ebatsensuursete

sõnadega oma elukaaslast. Elukaaslase poolt välja kutsutud politsei tuvastas E.L indikaatorvahendiga Alcogruant 6020 alkoholijoove väljahingatavas õhus 0,95 mg/l kohta ning toimetas E.L-i xxx.

25.09.2014 antud seletuses selgitas E.L , et 14.09.2014 olid tal külas elukaaslase Irxxx Kxxxsugulased ning sugulaste keelitamisel jõi E.L alkohoolset jooki Martinit. Peale seda õhtul kella 22.00 ajal sõitsid elukaaslane ja tema sugulased xxxi. Kuna E.L ja Ix e Kxxx tunnevad xx üksteist alles ca neli kuud, siis hakkas IxxxKxxx kartma joobes E.L-i ja ei soovinud tema kaasa tulemist Jõhvi. Ixxx Kxxx xxx. E.L kutsus oma venna sõitis koos sugulastega autoga autojuhiks ja sõitis I e järgi. ähes, et E.L jälitab teda, xxx Kxxx xxx xx kutsus

välja politsei, kes viis alkoholijoobes E.L kainenema. Samas seletuses selgitab E.L, et oli teadlik kohustusest mitte tarvitada katseajal alkoholi.

29.09.2014 pöördus E.L Narvas psühhiaatri vastuvõtule ning lasi teha endale alkoholi vastase xxxheks aastaks. süsti

Karistusregistri andmetel on E.L katseajal sooritanud kaks väärtegu: 02.07.2014 LS 2011 § 239 lg 1 p 1 ja 20.08.2014 LS 2011 § 227 lg 2 alusel.

3(4)

K lg 2 kohaselt, rMS § 427 vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 5 või 6, § 76 lõike 5 või 6 või § 77 lõike

4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

KarS § ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud

76 lg 5 kohaselt, kui isik katseajal

kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kandmata jäänud karistuse osa kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

Kohtuistungil

Kriminaalhooldusametnik

jäi oma taotluse juurde.

Prokurör

nõustus kriminaalhooldaja arvamusega.

E.L selgitas, et tõepoolest on tarvitanud alkoholi koos elukaaslasega ja tema sugulastega, kuid see oli vaid üks kord. Elukaaslasel on vahest paanikahood. Tema ise ei ole oma käitumisega andnud mingit alust politseisse pöördumiseks. Käib praegu tööl, elukaaslase

võttis xxx ostmiseks elukaaslasega koos kaheks aastaks. Tunnistab, et peale vabanemist

2014.a aprillis pani toime kolm liiklusalast väärtegu – ei olnud kinnitatud turvavöö, kahel korral ületas kiirust. Kõik trahvid on tasutud. Tegi nüüd endale xx. Elukaaslasega sai tuttavaks 5.05.2014, koos hakkasid elama alates juunist. Palus jätta ta vabadusse ning mitte pöörata karistus täitmisele.

Kaitsja leidis, et E.L-ile tuleb anda veel üks võimalus. See rikkumine oli ühekordne. Nüüdseks isik on teinud endale alkoholivastase süsti, mis välistab edaspidises selliste juhtumite kordamist. E.L on olemas töökoht, pere, plaanis soetada lapsi.

Mitte alati ei pea kohus rahuldama kriminaalhooldusametniku ettekannet. Järgmise aasta 1.

jaanuarist jõustuvad seadusemuudatused seda kinnitavad. Ei ole alust saata E.L tagasi vanglasse, seda enam arvestades vangalte ülerahvustatust. Isik on korraldanud oma elu, käib tööl. Kui praegu saata tagasi vanglasse siis muutub see kõik tühiseks. Laen jääb ka tagastamata. Kaitsja palus jätta kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata.

Kaitsja esitas istungil dokumentaalsed tõendid:

- iseloomustus xxx, millest nähtuvalt on E.L hea spetsialist, rahulik ja tasakaalukas töötaja, kelle puudumine võib negatiivselt mõjutada töö kvaliteeti. - Ix Kxxx 23.10.2014 avalduse, milles ta kinnitab, et tema suhted E.L-iga xx

on väga head ning politseid ta kutsus välja, kuna sattus paanikasse. E.L pole talle midagi halba teinud. Vastupidi, on alati teda aidanud moraalselt ja materiaalselt ning neil on plaanis tulevikus pere loomine ja laste saamine. - xxxNxxxavaldus, milles ta kinnitab, et E.L on abistanud teda, viinud oma autoga haiglasse xxx kui ta neelas kogemata herilase alla. Avaldusele on lisatud tõend xx ravil viibimise kohta.

KOHTU SEISUKOHT

Tutvunud toimiku materjalidega ja menetlusosalised, leiab kohtunik, et ära kuulanud kriminaalhooldusametniku taotlus on ning kuulub rahuldamisele. põhjendatud

4(4)

Kriminaalhooldusametnik palub pöörata täitmisele ´ le mõistetud E.L i ja

kandmata jäänud tegu on tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastatud karistus, kuna kriminaalhooldusalusega, kes on rikkunud kohtu st, mitte tarvitada alkoholi määratud kohustu

katseajal. Sel juhul on kohtul piisavalt alust arvata, et edasine kriminaalhooldus ei ole põhjendatud. E.L-i ei eita rikkumist ning seda tõendab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 8), mille kohaselt tuvastati E.L alkoholijoove 0,95 mg/l, mis pole sugugi kerge alkoholijoove. Samuti nähtub E.L-i kainenemisele toimetamise protokollist (tl 6), et ta paigutati kainenemisele teist isikut ähvardava vahetu olulise ohu tõrjumiseks, ta solvas ebatsensuursete sõnadega elukaaslast ning tõukas teda. Samuti võtab kohus antud määruse tegemisel , et lühikese ajavahemiku jooksul peale arvesse

vangistusest vabanemist 2014.a aprilli lõpus pani E.L toime mitu väärtegu ehk jätkas tingimisi ennetähtaega vabastamisel õigusrikkumiste toimepanemist.

Kohtu seisukohalt ei ole piisavad E.L-i kinnitused ja meditsiiniasutuses tehtud alkoholivastane süst „xxx, kuna kriminaalhooldusaluse kohustused ja alkoholi tarvitamise keeld oli talle eelnevalt selgitatud ning ta pidi neid täitma kohe peale vangistusest vabanemist.

Kohus hindab positiivselt, et E.L on asunud tööle ning võtab arvesse tööandjalt esitatud positiivset iseloomustust, kuid kohtu arvates ei välista need asjaolud karistuse täitmisele pööramist.

Kohus võtab määruse tegemisel arvesse ka Ix xxxavalduse, kuid arvestades E.L-i xx

ja Ixxx Kxxx xxx suhete lühiajalist iseloomu (said tuttavaks ) ei välista ka see asjaolu kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamist.

Samuti ei välista ärakandmata karistuse täitmisele pööramist nende poolt ühiselt võetud laen. Varaliste kohustuste võtmisel ning majanduslikke otsustuste tegemisel pidid E.L ja I. Kxxx arvestama sellega, et käitumiskontrolli ja kohustuste rikkumisel võidakse pöörata ärakandmata karistus täitmisele. Esitatud materjalidest nähtuvalt ei takistanud I. Kxx sellele, et E.L tarvitaks alkoholi ning tegi seda (süüdimõistetu seletuste järgi – t.l 10) temaga koos.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et vangistusest E.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole täitnud eesmärki KarS § 7 ning

6 lg 5 alusel tuleb E.L-ile mõistetud ärakandmata karistus päeva täitmisele pöörata

- vangistus 2 aastat 3 kuud 25

.

Kohtunik Deniss Minzatov