3-14-50585/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 03.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50585 Haldusasi XXXX kaebus Politseija Piirivalveameti Võru arestimaja nõuetele mittevastavate kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 17.06.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XXXX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja XXXX Vastustaja Politseija Piirivalveamet RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.06.2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXXX esitas 21.04.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 1-15p) Politseija Piirivalveameti (PPA) Võru arestimaja nõuetele mittevastavate kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot. Kaebuse kohaselt hoiti XXXX perioodidel 07.02.2001-20.02.2001, 04.02.2002-05.03.2002, 25.06.2002-12.11.2002, 04.02.2005-02.05.2005, 05.09.2005-09.09.2005, 23.09.2005-21.10.2005, 18.07.2006- 21.07.2006, 15.09.2006-06.10.2006, 20.10.2006-03.11.2006, 26.04.2007-01.06.2007, 12.11.2007-25.01.2008, 16.09.2008-14.11.2008, 02.02.2011-04.02.2011, 15.03.2011- 16.03.2011, 03.04.2012-10.04.2012, 08.05.2012-29.05.2012, 17.07.2012-24.07.2012 ja 11.09.2012-18.09.2012, kokku 535 päeva jooksul Võru arestimajas ebainimlikes ja inimväärikust alandavates tingimustes. Kaebusele oli lisatud kaebetähtaja ennistamise taotlus (I kd, tl 28-28 p), milles XXXX leidis, et tema kaebus tuleks täies ulatuses menetlusse võtta, kuna ei ole möödunud minimaalne 3-aastane kaebetähtaeg peale igat tema viibimist Võru arestikambris, kui teda on taas vahistatud ja paigutatud samadesse tingimustest, seega on rikkumine jätkunud. XXXX väitel eeldas ta, et õigusasutuses ei rikuta seadusi ja tingimused, millistes teda hoiti vastavad nõuetele ning tal ei ole ühtegi põhjust kahelda asutuse tegevuse seaduslikkuses. XXXX arvates olid eelmainitud põhjused piisavalt olulised, et ennistada kaebetähtajad, kuna talle sai talle kohtusse pöördumise põhjus (õigusvastaseks tunnistatud Lõuna Politseiprefektuuri tegevus) teatavaks 2013. a novembris.

2. Tartu Halduskohtus 14.05.2014. a määrusega (I kd, tl 32-33) vabastas XXXX riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ja võttis XXXX kaebuse menetlusse.

3. PPA esitas 04.06.2014. a vastuse (I kd, tl 38-40p), milles ta leidis, et kaebetähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud ning perioodide 07.02.2001-20.02.2001, 04.02.2002-05.03.2002, 25.06.2002-12.11.2002, 04.02.2005-02.05.2005, 05.09.2005-09.09.2005, 23.09.2005-21.10.2005, 18.07.2006-21.07.2006, 15.09.2006-06.10.2006, 20.10.2006-03.11.2006, 26.04.2007-01.06.2007, 12.11.2007-25.01.2008, 16.09.2008-14.11.2008, 02.02.2011-04.02.2011 ja 15.03.2011-16.03.2011 osas tuleb sasja menetlus lõpetada. PPA arvates ei nähtu kaebusest ega kaebetähtaja ennistamise taotlusest, millistele pingutustele vaatamata ei õnnestunud kaebajal asuda enda õiguste kaitsele varem, kui ca 13 aastat pärast väidetava kahju esmakordset, s.o perioodil 07.02.2001–20.02.2001 tekitamist kaebajale. Samuti ei nähtu PPA arvates kaebusest ega kaebetähtaja ennistamise taotlusest, et kaebaja oleks olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. PPA leidis, et arestimajas kinnipidamise õiguspärasus või õigusvastasus ei ole halduskohtusse pöördumise objektiivne takistus, mistõttu ei ole see ka kaebetähtaja ennistamise aluseks ning riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 4 seovad halduskohtusse pöördumise kahjust ja selle põhjustajast, mitte kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamisega. PPA märkis, et arestimajas viibimisele järgnevat hilisemat kohtupraktikat erinevate arestimajade kinnipidamistingimuste osas ei saa lugeda takistuseks kaebuse tähtaegsele esitamisele ning hilisemast kohtupraktikast teadasaamine ei saanud tagantjärgi tekitada kaebajale mittevaralist kahju.

4. Tartu Halduskohus 17.06.2014. a määrusega (II kd, tl 1-2p) jättis rahuldamata XXXX taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks kaebuses PPA vastu Võru arestimaja tingimustega perioodidel 07.02.2001-20.02.2001, 04.02.2002-05.03.2002, 25.06.2002-12.11.2002, 04.02.2005-02.05.2005, 05.09.2005-09.09.2005, 23.09.2005-21.10.2005, 18.07.2006-21.07.2006, 15.09.2006-06.10.2006, 20.10.2006-03.11.2006, 26.04.2007-01.06.2007, 12.11.2007-25.01.2008, 16.09.2008-14.11.2008, 02.02.2011-04.02.2011 ja 15.03.2011-16.03.2011 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning lõpetas selles osas asja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel. Määruse põhjendused:

Antud juhul on kaebajale väidetavalt põhjustatud kahju mitmetel perioodidel arestimajas olles ajavahemikus 07.02.2001 kuni 18.09.2012. Kaebetähtaja arvestamisel tuleb igat arestimajas viibimise perioodi käsitleda eraldiseisvalt ning tegemist ei ole jätkuva rikkumisega alates 07.02.2001 kuni 18.09.2012. Asjaolud, et arestimaja kinnipidamistingimused väidetavalt alandasid kaebaja inimväärikust ning et väidetava kahju tekitajaks oli Lõuna Prefektuur (alates 01.01.2012 PPA), mille struktuuriüksuseks oli Võru arestimaja, pidid kaebajale teada olema hiljemalt siis, kui lõppes kaebaja hoidmine õigusvastastes tingimustes.

RVastS § 17 lg 3 ja HKMS § 46 lg 4 seovad halduskohtusse pöördumise kahjust ja selle põhjustajast, mitte kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamisega. Riigikohus on 18.06.2008. a otsuse nr 3-3-1-35-08 p-s 10 leidnud, et jõustunud lahendist, millega tuvastati toimingu õigusvastasus, saab kahju hüvitamise tähtaega hakata lugema üksnes juhul, kui kaebajale ei saanud juba eelnevalt selge olla, et talle on tekitatud kahju ja kes on selle eest vastutav. Kui kaebajale on nii kahju kui ka tekitaja teada juba varem, siis ei saa kohtulahendi kuupäevast hakata kulgema kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg.

Ka kaebaja ise on kohtule esitatud kaebuses välja toonud, et viibimine 535 ööpäeva jooksul Võru arestimajas nõuetele mittevastavates olmetingimustes mõjus temale vaimselt ja füüsiliselt laastavalt, mis näitab, et kaebaja on tajunud temale kahju tekkimist juba arestimajas viibides. Seetõttu pidi kaebajale olema teada väidetav kahju tekitamine ja selle põhjustaja ajavahemiku 07.02.2001-20.02.2001 osas hiljemalt 20.02.2001, ajavahemiku 04.02.2002-05.03.2002 osas hiljemalt 05.03.2002, ajavahemiku 25.06.2002-12.11.2002 osas hiljemalt 12.11.2002, ajavahemiku 04.02.2005-02.05.2005 osas hiljemalt 02.05.2005, ajavahemiku 05.09.2005-09.09.2005 osas hiljemalt 09.09.2005, ajavahemiku 23.09.2005-21.10.2005 osas hiljemalt 21.10.2005, ajavahemiku 18.07.2006-21.07.2006 osas hiljemalt 21.07.2006, ajavahemiku 15.09.2006-06.10.2006 osas hiljemalt 06.10.2006, ajavahemiku 20.10.2006-03.11.2006 osas hiljemalt 03.11.2006, ajavahemiku 26.04.2007-01.06.2007 osas hiljemalt 01.06.2007, ajavahemiku 12.11.2007-25.01.2008 osas hiljemalt 25.01.2008, ajavahemiku 16.09.2008-14.11.2008 osas hiljemalt 14.11.2008, ajavahemiku 02.02.2011-04.02.2011 osas hiljemalt 04.02.2011 ning ajavahemiku 15.03.2011-16.03.2011 osas hiljemalt 16.03.2011.

Seega lõppes kahjunõude esitamise tähtaeg eelnimetatud perioodide osas vastavalt 20.02.2004, 05.03.2005, 12.11.2005, 02.05.2008, 09.09.2008, 21.10.2008, 21.07.2009, 06.10.2009, 03.11.2009, 01.06.2010, 25.01.2011, 14.11.2011, 04.02.2014 ja 16.03.2014. Kaebaja viibimisest Võru arestimajas 2001. a, 2002. a, 2005. a, 2006. a, 2007. a, 2008. a ja 2011. a on möödunud rohkem kui kolm aastat ning seega on kaebus eeltoodud perioodide osas esitatud HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud kaebetähtaega ületades.

Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks loetakse eeskätt objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Erandjuhtudel on peetud kohtupraktikas võimalikuks kaebuse tähtaja ennistamist ka subjektiivsetel põhjustel. Antud juhul ei ole kaebaja välja toonud mitte ühtegi objektiivset asjaolu kaebetähtaja möödalaskmiseks, vaid on tähtaja ennistamise avalduses põhjusena välja toonud asjaolu, et ta oli teadmatuses sellest, et tema kinnipidamine arestimajas oli õigusvastane ning Lõuna prefektuuri õigusvastane tegevus sai talle teatavaks alles 2013. a novembris erinevate sellekohaste kohtulahenditega tutvudes. Kaebajale pidi väidetav kahju tekitamine ja selle põhjustaja olema teada hilisemalt iga arestimajas viibitud perioodi viimaseks päevaks. Asjaolu, et kaebaja tutvus arestimajas viibimisele järgnevalt erinevate arestimajade kinnipidamistingimuste osas tehtud kohtupraktikaga, ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks, mis takistanuks kaebajal seaduses sätestatud kaebetähtaja jooksul talle kahju tekitamisest selgusele jõudmast ja oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumast. Seda enam, et kaebusest nähtuvalt on kaebaja tajunud talle kahju tekkimist juba arestimajas viibides, väites, et kinnipidamistingimused tekitasid temas vaimselt ja füüsiliselt laastavat mõju. Kuna antud juhul puudusid kaebajal arvestatavad põhjused, mis oleksid takistanud tal esitada kahju hüvitamise kaebust õigeaegselt, siis ei esine käesolevas asjas alust tähtaja ennistamiseks ja kaebetähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. 30.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse XXXX määruskaebus (II kd, tl 7-7p), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 17.06.2014. a määrus ja võtta tema kaebus menetlusse täies ulatuses. XXXX märgib, et Võru arestimajas viibimise perioodide vahe ei ole ületanud 3-aastast kaebetähtaega, kui ta taas paigutati samadesse tingimustesse ja rikkumine jätkus, millest tulenevalt tuleb lugeda tema Võru arestimajas viibimised erinevatel aegadel jätkuvaks olukorraks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

7. Hüvitamiskaebuse esitamisel näeb HKMS § 46 lg 4 ette kolmeaastase tähtaja arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Samuti tuleneb RVastS § 17 lg-st 3 kolmeaastane tähtaeg kahju hüvitamise taotluse või kaebuse esitamiseks alates kahjust ja selle tekitamisest teadasaamisest. Seega on kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsuse hindamisel, lähtuvalt RVastS § 17 lg-st 3 ja HKMS § 46 lg-st 4, oluline välja selgitada, milles väidetavalt hüvitamisele kuuluv kahju seisneb ning millal kaebaja kahjust ja selle tekitajast teada sai. Riigikohus on leidnud, et isiku kinnipidamine inimväärikust alandavates arestimaja tingimustes on jätkuv haldustoiming ning jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõppes toiming, millega kahju tekitati (Riigikohtu 06.03.2014. a otsus nr 3-3-1-93-13, p 14). Kaebaja on kaebetähtaja kulgema hakkamist mõistnud ekslikult.

8. Halduskohus on kaebetähtaja kulgemise hindamisel kohaldanud õigesti seadust ning lähtunud lisaks Riigikohtu praktikast ja õigustatult leidnud, et kaebaja pidi olema väidetavast kahju tekkimisest ja selle põhjustajast teadlik hiljemalt arestimajast vabanemisel. Kahjunõude esitamise 3-aastane tähtaeg hakkas kaebaja puhul kulgema ajavahemike 07.02.2001-20.02.2001 osas hiljemalt 20.02.2001, 04.02.2002-05.03.2002 osas hiljemalt 05.03.2002, 25.06.2002-12.11.2002 osas hiljemalt 12.11.2002, 04.02.2005-02.05.2005 osas hiljemalt 02.05.2005, 05.09.2005-09.09.2005 osas hiljemalt 09.09.2005, 23.09.2005-21.10.2005 osas hiljemalt 21.10.2005, 18.07.2006-21.07.2006 osas hiljemalt 21.07.2006, 15.09.2006-06.10.2006 osas hiljemalt 06.10.2006, 20.10.2006-03.11.2006 osas hiljemalt 03.11.2006, 26.04.2007-01.06.2007 osas hiljemalt 01.06.2007, 12.11.2007-25.01.2008 osas hiljemalt 25.01.2008, 16.09.2008-14.11.2008 osas hiljemalt 14.11.2008, 02.02.2011-04.02.2011 osas hiljemalt 04.02.2011 ja 15.03.2011-16.03.2011 osas hiljemalt 16.03.2011. Kahjunõude esitamise tähtaeg lõppes eelnimetatud perioodide osas vastavalt 20.02.2004, 05.03.2005, 12.11.2005, 02.05.2008, 09.09.2008, 21.10.2008, 21.07.2009, 06.10.2009, 03.11.2009, 01.06.2010, 25.01.2011, 14.11.2011, 04.02.2014 ja 16.03.2014. Käesoleval juhul on kaebaja eeltoodud perioodide osas mittevaralise kahju hüvitamise nõudega kohtu poole pöördunud alles 21.04.2014. Seega oli kaebuse esitamise ajaks 3-aastane hüvitamiskaebusega kohtusse pöördumise tähtaeg möödunud ning kaebus on halduskohtusse esitatud kaebetähtaega rikkudes.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja käesoleval juhul viidanud ühelegi sellisele asjaolule, mis oleks vältimatult põhjustanud kaebetähtaja rikkumise ning mida võiks seetõttu pidada mõjuvaks põhjuseks. Ka tuleb pidada 3-aastast tähtaega kahju hüvitamise nõude esitamiseks piisavalt pikaks selleks, et kahju kannatanud isikul oleks soovi korral võimalik oma kaebeõigust realiseerida ja seda ka õiguslikes küsimustes kogenematul isikul. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oli teadmatuses kahjunõude esitamise tähtajast, küll aga sellest, kas vangla kinnipidamistingimused on õiguspärased. RVastS § 17 lg 3 ja HKMS § 46 lg 4 seovad halduskohtusse pöördumise kahjust ja selle põhjustajast, mitte kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamisega. Kahju tekitamise õigusvastasuse selgitab kohtumenetluse käigus välja kohus. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul arestimaja kinnipidamistingimuste õiguspärasus või õigusvastasus halduskohtusse pöördumise objektiivne takistus, mistõttu ei ole see kaebetähtaja ennistamise aluseks. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on põhjendatult kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätnud ja asjas ülalnimetatud perioodide osas menetluse lõpetanud.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus XXXX määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.06.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi