1-13-5939/43 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-13-5939

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2014.a

Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-5939 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Margit Pärn (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

M.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu M.D

isikukood xxx; asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Jätta M.D Tartu Maakohtu 26.06.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-5939 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

K

ohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 26.06.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-5939 tunnistati

M.D kuud vangistust. lg 2 tulenevalt süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 8 KarS § 65 suurendati mõistetavat karistust 24.08.2011.a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega M.D-le

s.o 5 kuud vangistust likuks liitkaristuseks mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, ja lõp

mõisteti vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvan 1 aasta ja 1 kuu gistuses viibitud aeg 25-26.06.2013.a, s.o 2 päeva ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta

ja 28 päeva vangistust. arS § 74 lg 5 kohaselt asendati vangistus üldkasuliku tööga KarS § 69 K

sätteid arvestades. KarS § 69 alusel asendati karistuseks mõistetud vangistus 1 aasta ja 28 päeva

üldkasuliku tööga 776 tundi, mis tuli teha 18 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumise

st.

2 (3)

Üldkasuliku töö tegemise ajal tuli M.D järgida KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

kohustusi ning mitte tarvitada sellel ajal alkoholi ja narkootikume. 08.04.2014.a. Kohtuotsus jõustus

Tartu Maakohtu 19.12.2013.a määrusega pöörati täitmisele M.D-le Tartu Maakohtu 26.06.2013.a kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta ja 28 päeva vangistust, millest arvestati maha üldkasuliku töö tunnid, kandmata karistuseks jäi 11 kuud. Tartu Maakohtu 20.01.2014.a määrusega

täpsustati täitmisele pööratud karistust. Mõistetud karistusest arvati maha täiendavalt sooritatud

üldkasuliku töö tunnid ja M.D poolt ärakandmata karistuseks loeti 9 kuud ja 22 päeva vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 17.02.2014 09.12.2014.a. 6 lg 1 p 2 .a ja lõpeb KarS § 7 alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära

kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Võimalus

tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 17.08.2014.a.

Kohtule e et Tartu Vangla toetab kinnipeetava M.D vangistusest sitatud materjalidest nähtub,

tingi . misi enne tähtaega vabastamist

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör

ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna varasemad karistused ei ole oma eesmärki täitnud ja isiku käitumist

õiguskuulekamaks muutnud. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Prokuröri hinnangul ei esine selliseid asjaolusid M.D

suhtes. Prokurör leiab, et kui isik soovib oma karistusaja lõpuni kanda, siis ei ole otstarbekas teda allutada 1 aastaks kriminaalhooldusele.

M.D avaldas, et ei soovi Kinnipeetav soovib karistusaja

tingimisi enne tähtaega vabaneda. lõpuni kanda ning seejärel välismaale tööle asuda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

Käesolevak temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid s ajaks on M.D

mitte vähem kui kuus kuud. Seega esinevad formaalsed alused M.D tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

M.D on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja varem reaalset vangistust kandnud. Varasemalt

on teda karistatud nii väärteokorras kui kriminaalkorras joobes juhtimise eest, viimati 24.08.2011.a

Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-11-9318, kui karistus jäeti tingimuslikult täitmisele

pööramata. Käesolevat karistust kannab M.D taaskord mootorsõiduki joobes juhtimise eest,

kuriteo sooritas katseajal. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine.

Väidetavalt mõistab M.D oma kuritegeliku käitumise põhjust ning motivatsioon seadusekuuleka elu alustamiseks on vangla hinnangul kasvamas.

3 (3) Kinnipeetavale ei ole vangis koostatud individuaalset täitmiskava, kuna tema karistusaeg on alla ühe

aasta. Vangistuses taasühiskonnastavates ja hõivetegevuses osalenud ei ole. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad.

Vabanemisjärgne elukoht asubxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kinnipeetav omab seal isiklikku

kolmetoalist korterit. M.D on lahutatud, eksabikaasaga on kaks last . , suhted on säilinud

Lähedasteks on M.D ema, isa, vend, kes kõik on nõus M.D vabanemisel toetama.

M.D omab varasemat töökogemust, kuid enne vangistust oli töötuna arvel Töötukassas, v

abanemise korral töökoht puudub.

Kohtu hinnangul ei M.D ole täidetud tingimused, mis võimaldaksid tingimisi enne tähtaega

vabastada. Eelkõige on vabastamist mittevõimaldavaks asjaoluks tema varasem elukäik M.D . Talle on mõistetud eriliigilisi karistusi, mis ei ole soovitud mõju avaldanud. M.D on katseaja tingimusi rikkunud ja katseajal toime pannud uue kuriteo. Lisaks avaldas M.D kohtuistungil, et

ta ei soovi ennetähtaega vabaneda, kohtul veendumust, et süüdimõistetu on valmis täitma seega ei ole

tingimisi ennetähtaeg käitumiskontrolli se vabastamisega kaasnevat .

Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et M.D tuleb jätta misi enne tähtaega vangistusest tingi vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

Kohtunik