1-13-7473/62 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1-13-7473

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

3. november 2014. a Põlva Kriminaalasja number 1-13-7473 (13260101876) Kohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi S.M süüdistuses KarS § 205 järgi lihtmenetluses Prokurör Ülle Hõrak Süüdistatav

S.M - isikukood: , Eesti XXX Vabariigi kodanik, emakeel - eesti keel, põhiharidusega; töökoht: xxx-

xxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxx-x; varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ning §-dest 306; 311 ja 313, maakohus otsustas:

S.M süüdi tunnistada KarS § 205 järgi ning karistada teda 5 (viis) kuulise vangistusega. KarS § 73 lg 1 alusel vabastada S.M täielikult talle mõistetud vangistuse kandmisest

tingimisi ning määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Välja mõista S.M-ilt Eesti Vabariigi kasuks 100 (ükssada) eurot menetluskulude katteks, mis tasuda Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 AS SEB Pank

1-13-7473

2 (4)

või kontole nr EE502200221014193355 Swedbank AS või kontole nr

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal

või kontole nr

EE401700017002872300 Nordea Bank AS Eesti filiaal ühe kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: Põlva kohtumaja poolt teatatud viitenumber,

kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Jätta menetluskulud 2616,23 euro ulatuses riigi kanda.

Jätta rahuldamata: 1) E. V. tsiviilhagi S.M vastu 5251,40 euro väljamõistmiseks; 2) M. H. tsiviilhagi Urmas S.M vastu 120768,52 euro väljamõistmiseks; 3) M. H. tsiviilhagi S.M vastu 84809,52 euro väljamõistmiseks.

Välja mõista S.M-ilt 35 959

(kolmkümmend viis tuhat üheksasada viiskümmend

üheksa) eurot M. H.

(isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) kasuks tulekahjuga tekitatud kahju katteks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9.peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

(KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale.

Süüdistus ja kokkuleppe sisu

Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse S.M selles, et ta põhjustas 06.05.2013 õhtul oma

elukoha xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteri

tualettruumis suitsetades sigaretituhka paberitega täidetud prügikasti raputades

ettevaatamatusest (hooletusest) üldohtlikul viisil tulekahju, põhjustades ohu majas viibinud

M. H. , A. H. , E. H. , L. H. , O. V. , H. V. ja S. V. elule ja tervisele. Tulekahjus hävisid M.

H. kuuluvad koretriomandid 1 ja 3 koos sisustusega ja E. V. E. V. ühisomandis olev korteriomand. Kokku on hävinenud korteriomandite maksumus (12 000 +11 000 + 10 000, s.o

33 000 eurot, millest maha arvata kompleksne kinnisasjade turuväärtus tulekahju järgselt

14 000 eurot) 19 000 eurot ja M. H. korteriomandites hävinenud vara väärtus kokku 22 291 eurot. Seega on põhjustatud suur varaline kahju vähemalt 41 291 euro väärtuses. Vastavalt KarS rakendamise seaduse §-le 8 p 2 on suur kahju selline kahju, milline ületab

kuriteo toime panemise ajal kehtinud palga alammäära ühes kuus 100-kordselt. Vastavalt

1-13-7473

3 (4)

Vabariigi Valitsuse määrusele 10.01.2013.a. nr 6 oli kuriteo toime panemise ajal kehtinud palga alammäär kuus 320 eurot.

Elumaja WC-s suitsetades ja sigaretituhka paberitega täidetud prügikasti raputades ning

prügikastis suitsu märgates ja nõuetekohaselt tulekollet kustutamata jättes ei täitnud S.M

hoolsuskohustust, kuna nimetatud käitumine ei vasta sotsiaalselt lubatud

käitumisviisile. Tulekahju oleks olnud välditav S.M tähelepanelikuma ja kohusetundlikuma suhtumise korral. KarS § 13 lg 1 kohaselt isik vastutab tegevusetuse eest, kui ta oli seaduses kirjeldatud tagajärge ära hoidma õiguslikult kohustatud. Üldohtlik viis seisnes puidust elumajas hooletus ümberkäimises tulega, millise tegevuse tõttu

hävisid korteriomandid suures ulatuses ning seati ohtu majas elavate seitsme isiku elu ja tervis, s.h. kõrges vanuses liikumispuudega invaliidi E. H. elu ja tervis.

S.M rikkus Tuleohutuse seaduse § 3 p 1 (isik on kohustatud järgima tuleohutusnõudeid), § 3 p 5 (kohustus rakendada tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju) nõudeid. Seega pani S.M ettevaatamatusest üldohtlikul viisil toime võõraste asjade hävitamise, millega tekitas suure varalise kahju, s.o KarS § 205 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

M. H. on vähendanud S.M vastu esitatud tsiviilhagi 35 959 euroni. M. H. ja E. V. loobusid hagist Urmas S.M vastu.

Süüdistatava S.M , kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt ning prokuröri vahel sõlmitud

kokkuleppe kohaselt on S.M-ile KarS § 205 järgi mõistetavaks karistuseks 5 kuud vangistust, mida ei pöörata täielikult täitmisele KarS § 73 lg 1 alusel 3-aastase katseajaga.

Maakohtu järeldused

Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega ning tunnistab esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kokkulepitud karistus on vastavuses KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise alustega ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Eelneva alusel tuleb süüdistatav süüdi tunnistada KarS § 205 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus.

Tartu Maakohtu 04.09.2013. a määrusega võeti maakohtu menetlusse E. V. tsiviilhagi S.M

vastu 5251,40 euro väljamõistmiseks ning M. H. tsiviilhagi S.M ja Urmas S.M vastu solidaarselt 120 768,52 euro väljamõistmiseks. Kohtuistungil M. H. ja E. V. loobusid hagist Urmas S.M vastu. Seega, lähtudes KrMS § 310 lg-s 1 sätestatust tuleb käesolevas kriminaalmenetluses jätta E.

V. tsiviilhagi S.M vastu 5251,40 euro väljamõistmiseks ning M. H. tsiviilhagi Urmas S.M vastu 120768,52 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

M. H. on vähendanud S.M vastu esitatud tsiviilhagi 35 959 euroni. Seega ta ei nõua

S.M-ilt enam 84809,52 euro väljamõistmist. Järelikult tuleb jätta M. H. tsiviilhagi

1-13-7473

4 (4) S.M vastu osaliselt, s.o 84809,52 euro väljamõistmiseks rahuldamata KrMS § 310 lg

1 alusel.

Kohus leiab, et M. H. hagi S.M vastu 35 959 euro saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdistatav tunnistab hagi ja sellele vastu ei vaidle. Seega on S.M tsiviilhagi selles osas õigeks võtnud.

TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abieluvõi

põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Seega ülejäänud juhtudel on

hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest.

Kuna süüdistatav on hagi õigeks võtnud, siis tuleb temalt kannatanu kasuks välja mõista

35 959 eurot tulekahjuga tekitatud kahju katteks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel lähtudes TsMS § 440 lg-st 1.

Käesolevas kriminaalasjas on S.M menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha – 532,50 eurot (KrMS § 179 lg 1 p 2), riigi õigusabi korras määratud

kaitsjale makstud tasu ja kuluhüvitis – 1546,44 104,64+64,80+1377) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud – 0,45 eurot, kutsete saatmise kulud –

36,84 eurot ja kinnisvara ekspertiisi kulud – 600 eurot. Seega on menetluskulud kokku 2716,23 eurot.

KrMS 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades asjaolu, et süüdistatava ülalpidamisel on alaealine laps, tema elukaaslane on 6-kuu vanuse lapsega kodus, süüdistataval puudub peale töötasu (600 eurot kuus) muu vara ning tal

on vaja hüvitada kannatanule tekitatud kahju, siis leiab kohus KrMS 180 lg 3 alusel, et

menetluskulude hüvitamine käib süüdistatavale ilmselt üle jõu, mistõttu on mõistlik ja

otstarbekas temalt riigituludesse välja mõista vaid 100 eurot ning jätta ülejäänud menetluskulud – 2616,23 eurot - riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik