4-14-4212/29 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. novembril 2014.a. Võru kohtumaja Väärteoasja number 4-14-4212 Kohtunik Roomet Sõnna Sekretär Liia Tigane Väärteoasi A. F. ja Dohod OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 12.05.2014.a. otsusele väärteoasjas nr 930014000704 Vaidlustatud lahend Maksuja Tolliameti 12.05.2014.a. otsus väärteoasjas nr 930014000704 Menetlusalused isikud A. F. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Dohod OÜ (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, juhatuse liige A. F. ) Kaitsja Sergei Desjatnikov Kohtuväline menetleja Maksuja Tolliamet (asukoht Lõõtsa 8a Tallinn Harjumaa, esindaja Rinat Šaidulin) RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS §-dest 29 lg 1, 132 p 3 kohus otsustas:

1.A. F. ja OÜ Dohod kaebus rahuldada ja tühistada Maksuja Tolliameti 12.05.2014.a. otsus väärteoasjas nr 930014000704, millega karistati A. F. MKS § 1531 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut (400 eurot) ja OÜ Dohod MKS § 1531 lg 2 järgi rahatrahviga 1950 eurot ning lõpetada väärteoasja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteokoosseisu puudumise tõttu.

2.Välja mõista riigilt solidaarselt A. F. ja OÜ Dohod kasuks kaitsja tasu 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võivad 30 (kolmekümne) päeva jooksul esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS

Kohtuväline menetleja Maksuja Tolliamet karistas 12.05.2014.a. väärteoasjas nr 930014000704 menetlusaluseid isikuid A. F. maksukorralduse seaduse § 1531 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400 eurot ja Dohod OÜ maksukorralduse seaduse § 1531 lg 2 järgi rahatrahviga 1950 eurot. Otsuse kohaselt esitas Dohod OÜ (juhatuse liige A. F. ) 2013.a. käibedeklaratsioonil maksuhaldurile elektroonilist andmesidet kasutades läbi emaksuameti valeandmeid, millega deklareeris sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu ostuarvelt nr 028 28.augustist 2013 summas 2600 eurot. Arve kajastas sõiduki VW Touran müüki Valden OÜ poolt Dohod OÜ-le. Kontrolli käigus on maksuhaldur välja selgitanud, et vaidlusaluse sõiduki müüjaks ei saanud olla Valden OÜ ning kuna Valden OÜ ja Dohod OÜ vahel tehingut ei toimunud, puudus Dohod OÜ õigus Valden OÜ nimel vormistatud arvel näidatud käibemaksu summas 2600 eurot 2013.a. augustikuus sisendkäibemaksu hulka arvata.

MENETLUSALUSTE ISIKUTE KAEBUS

Kaebuse esitajad A. F. ja OÜ Dohod leiavad, et kohtuvälise menetleja otsus on ebaseaduslik. Kaebajad ei ole varjanud andmeid, esitatud andmed vastavad tõele. Ei ole tõendatud väärteo toimepanemine ja menetlusaluste isikute süü ning tahtlus, teos puuduvad väärteo tunnused. Kohtuvälise menetleja poolt ei ole tõendatud õigusnormi rikkumine. Jääb arusaamatuks, millest järeldati, et Dohod OÜ ja Valden OÜ vahel ei toimunud tehingu sõlmimist. Kohtuvälise menetleja järeldused lepingu sõlmimise või mittesõlmimise osas on vastuolus võlaõigusseadusega. VÕS §-dest 2 lg 1, 3 p 1, 8 lg 1, 9 lg 1, 208 lg 1, TSÜS § -dest 7 lg 1, 8 lg 1, 26, 34 lg 1 tuleneb, et Valden OÜ ja Dohod OÜ vahel eksisteeris võlaõiguslik suhe ehk oli sõlmitud tehing, mis on müügilepingu tunnustega. Lepingu vorm ei olnud vastuolus seadusega; leping oli sõlmitud isikute vahel, kes olid teovõimelised ja õigusvõimelised. Seega kohtuvälise menetleja järeldused Valden OÜ juhatuse liikme hariduse, harjumuste, oskuste, teadmiste ja raha olemasolu kohta ei oma tähtsust tehingu õigusjõu määramisel. Tehing on kehtiv ja tehingust tulenevad kohustused ja õigused kuuluvad täitmisele. Tehingu tühistamise kord on sätestatud TSÜS-iga. Kui menetlejale esitatud dokumendid on korras, siis MTA võib kahtluse korral välja anda haldusakti käibemaksu mittetagastamise kohta, kuid kindlasti ei ole õige ja kooskõlas seadustega isiku karistamine väärteo korras. MKS § 153ˡ lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavat väärtegu saab toime panna üksnes tahtlikult (minimaalselt kaudse tahtlusega). Sellisele lähenemisele annab alust süüteokoosseisu erinevate alternatiivide sõnastus (nt

valeandmete esitamine). A. F. ja Dohod OÜ käitumises puudub tahtlus. Seega teos, lähtudes ka menetlusaluse isiku ütlustest, mille menetleja jättis arvestamata, puuduvad väärteo tunnused ja ei leidnud aset tegu, milles menetlusaluseid isikuid süüdistatakse. Neil asjaoludel taotlevad kaebuse esitajad tühistada kohtuvälise menetleja Maksuja Tolliameti 12.05.2014.a. otsus väärteoasjas nr 930014000704 ja lõpetada väärteoasja menetlus.

KOHTU POOLT TUVASTATUD

ASJAOLUD JA TEHTUD JÄRELDUSED

1.Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

MKS § 153ˡ lg 1 ja 2 kehtestavad vastavalt füüsilise isiku ja juriidilise isiku vastutuse maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise või kinnipidamiskohustuse rikkumise eest, kui selle tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast või tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse kohaselt tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluvast summast.

MKS § 5 lg 1 järgi on riiklike maksude maksuhaldur Maksuja Tolliamet. MKS § 85 lg 1 sätestab, et maksudeklaratsioon on tulu-, käibe-, aktsiisi-, tolli-, sotsiaalmaksuja hasartmängumaksudeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksuhaldurile esitatav maksu arvutamise dokument, mille esitamise kohustus tuleneb seadusest. KMS § 1 lg 1 p 1 sätestatakse, et käibemaksu objekt on käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. Vastavalt MKS § 3 lg 2 p 5 on käibemaks riiklik maks. Tulenevalt KMS § 3 lg 4 p 1 peab maksukohustuslane KMS § 1 lg 1 p 1 nimetatud käibe puhul maksma käibemaksu oma maksustamisele kuuluvalt käibelt, maksustatavalt käibelt. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Vastavalt KMS § 24 lg 1 peab isik maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu KMS §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust KMS §-s 36 sätestatu kohaselt. KMS § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperiood kalendrikuu, käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Tulenevalt KMS § 29 lg 1 on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg 4 nimetatud maksustatava käibena käsitatavatelt tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Tulenevalt KMS § 29 lg 2 on arvestatud käibemaks maksukohustuslase tehtud KMS § 3 lg 4 nimetatud maksustatava käibena käsitatavate tehingute ja toimingute maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 sätestab, et sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS § 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Tulenevalt MKS § 31 lg 2 tekivad MKS § 31 lg 1 nimetatud nõuded ja kohustused seadusega sätestatud tingimuste saabumisel. KMS § 34 lg 1 sätestab, et kui

maksustamisperioodil arvestatud käibemaks on väiksem maksukohustuslase samal maksustamisperioodil mahaarvatavast sisendkäibe-maksust, tagastatakse enammakstud käibemaks maksukohustuslasele MKS-s sätestatud korras. Tulenevalt KMS § 36 lg 1 p 2 on maksukohustuslane kohustatud pidama maksustatava ja maksuvaba käibe, arvestatud käibemaksu ning teiselt registreeritud maksukohustuslaselt saadud maksustatava käibe igapäevast arvestust rahandusministri määrusega kehtestatud korras. KMS § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.

ÄS § 180 lg 1 kohaselt on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut, juhatus. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

Äriregistri teabesüsteemi andmetel on praegu ja oli ka vaidlusalusel maksustamisperioodil augustis 2013 Dohod OÜ ainsaks juhatuse liikmeks A. F. .

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et käesolevas väärteoasjas käsitletaval perioodil lasus Dohod OÜ MKS-st ning maksuseadusena käsitatavast KMS-st tulenev kohustus tagada maksuhaldurile õigete andmete esitamine käibedeklaratsioonidel Dohod OÜ seadusliku esindajana ainsal juhatuse liikmel A. F. .

Vastavalt MKS § 10 lg 1 kontrollib maksuhaldur MKS ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Vastavalt MKS § 10 lg 2 p-dele 1 ja 4 on maksuhalduri ülesanneteks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras, kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. Maksukorralduse seaduse § 162 lg 2 p 1 järgi on Maksukorralduse seaduse 15.peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja Maksuja Tolliamet. Seega on Maksuja Tolliamet pädev menetlema MKS § 1531 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritud väärtegu.

2.Kohtul on käesolevas väärteoasjas vajalik tuvastada, kas Dohod OÜ esitas maksuhaldurile (Maksuja Tolliameti juriidiline aadress Lõõtsa 8a Tallinn) 20.09.2013 elektroonilist andmesidet kasutades läbi e-maksuameti 2013.aasta augustikuu käibedeklaratsioonil valeandmeid, mille tulemusel Dohod OÜ tagastamisele kuuluv käibemaksu summa on suurem seaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast.

VTMS § 31 lg 1 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades VTMS 5.peatükis sätestatud erisusi.

Maksumaksjate registri väljatrükist (väärteotoimik, tl 6) nähtuvalt on Dohod OÜ 2013.aasta augustikuu käibedeklaratsiooni esitanud 20.09.2013. Päringu ja selle vastusega (väärteotoimik, tl 109-111) on tõendatud, et Dohod OÜ käibemaksudeklaratsiooni esitas 20.09.2013 elektrooniliselt Oksana Vider. Kontrollaktist (väärteotoimik, tl 82-88) nähtuvalt on maksurevident tuvastanud, et deklareeritud sisendkäibemaksu hulgas kajastas Dohod OÜ käibemaksu ostuarvelt, milleks oli Valden OÜ arve nr 028 2013.aasta 28.augustist kokku summas 15 600 eurot, sealhulgas ostutehingu väärtus summas 13 000 eurot ja käibemaks summas 2 600 eurot. Arvest (väärteotoimik, tl 19) nähtuvalt on Valden OÜ esitanud 28.08.2013.a. Dohod OÜ arve sõiduki VW Touran WVGZZZ1TZAW040013 müügi kohta. Müügilepingust (väärteotoimik, tl 20) nähtuvalt on Valden OÜ (esindaja Romans Afanasjevs)

ja Dohod OÜ (esindaja A. F. ) 28.augustil 2013.a. sõlminud sõiduki VW Touran müügilepingu. Väärteotoimikus (tl 22-24) on sõiduki VW Touran rootsikeelsete dokumentide koopiad. Kviitungi koopiaga (väärteotoimik, lk 21) on tõendatud, et Dohod OÜ on sõiduki eest tasunud 28.08.2013 sularahas 15 600 eurot. Maksumaksjate registri väljavõttest (väärteotoimik, tl 107) nähtub, et Valden OÜ ei ole 2013.aasta augustikuu käibemaksudeklaratsiooni esitanud. Äriregistri väljavõtetest (väärteotoimik, tl 102-105) nähtub, et, et Valden OÜ juhatuse liige on alates 06.08.2013 Romans Afanasjevs, alates 11.02.2013 on Valden OÜ maksuvõlg. Memodest (väärteotoimik, tl 53, 56) nähtub, et maksuametnikud on tuvastanud, et Valden OÜ juhatuse liikme Romans Afanasjevsi elukoht on Varonu 30-11 Valka Läti Vabariik, kus talle dokumente kätte anda ei õnnestunud, kuid R. Afanajevsi vend on maksuametnikele selgitanud, et ta näeb R. Afanasjevsit harva, sest viimane hulgub ringi ja ei tea millega tegeleb. Tatjana Afanasjeva haldusmenetluses kolmanda isikuna ülekuulamise protokollist (vääteotoimik, tl 63-68) nähtub, et ema ei tea, et R. Afanasjevil oleks firma Eestis, tal puudub ettevõtluseks vajalik haridus ja ta on alkohoolik; kus R. Afanasjevs praegu viibib, ema ei tea. Maksumaksjate registri väljavõttest (väärteotoimik, tl 9) nähtub, et Valden OÜ ei ole alates 01.09.2013 käibemaksukohuslane. Rahvusvahelise teabepäringu vastusest Rootsist (väärteotoimik, tl 72-80) nähtub, et sõiduki viimane Rootsis registreeritud omanik Adbel Magiel Orhoma Mohammed on ära kolinud ja puudub teave tema aadressi kohta.

Menetlusaluse juriidilise isiku seaduslik esindaja ja menetlusalune füüsiline isik Dohod OÜ juhatuse liige A. F. seletab (väärteotoimik, tl 47-50, 117-119), et autot müüs Dohod OÜ Tartus Raadi autoturul meessoost müüja, kes müüs VW müügihinnaga koos käibemaksuga 15 600 eurot; jutu käigus selgus, et sõiduki müüja nimi oli Roman; A. Filippov küsis Romanilt, kes seda autot müüb, kas eraisik või firma, Roman ütles, et firma; kuna auto proovisõidul kolises, siis soovis A. Filippov, et auto korda tehtaks ja läks kokkulepitud ajal pärast talle helistamist autole Valka järgi; firma nime ta esialgu ei küsinud ja Roman ise ka ei öelnud; auto oli toodud Rootsist ja Rootsi numbriga; A. Filippov tegi Valgas proovisõidu ja veendus, et auto on korras; Romanil olid kaasas arve, müügileping ja raha eest kviitung ette vormistatud; Roman andis auto dokumendid ja oma telefoninumbri; arvel oli Valden OÜ käibemaksukohuslase number, äriregistrist ta veendus, et Roman oli juhatuse liige ja Krediidiinfo järgi firmal võlgu ei olnud; kuna arve alusel oli makstud selline summa käibemaksuna, siis järelikult oli tal õigus see summa käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas näidata. Kohtuistungil A. Filippov kinnitab (tl 59-60), et ta kontrollis Valgas telefonist, mis on ühenduses internetiga, Krediidiinfost, et OÜ Valden pole võlgu ja äriregistrist omaniku andmeid; oktoobris, kui revident käis, vaatasid nad, et ka siis polnud OÜ Valden võlga; Rootsi dokumentidel ja müügilepingul olid sarnased allkirjad; raamatupidaja saadab andmeid ja esitab Dohod OÜ dokumendid maksuametisse; maksuametis öeldi, et muutke käibedeklaratsiooni ja saab asja kiiremini lõpule.

Väärteoasja materjalidest nähtub, et Dohod OÜ esitas (raamatupidaja kaudu) 20.09.2013 Maksuja Tolliametile augustikuu 2013.a. käibemaksudeklaratsiooni, millel oli deklareeritud sisendkäibemaksu hulgas käibemaks ostuarvelt, milleks oli Valden OÜ arve nr 028 2013.aasta 28.augustist kokku summas 15 600 eurot, sealhulgas ostutehingu väärtus summas 13 000 eurot ja käibemaks summas 2 600 eurot. Seega kuulus nende andmete alusel Dohod OÜ tagastamisele makstud käibemaks 2 600 eurot. Valden OÜ käibemaksu sellelt tehingult ei ole maksnud ja ei ole esitanud ka 20.09.2013 käibemaksudeklaratsiooni.

Kohtuväline menetleja leiab, et kõnesoleva sõiduki müüjaks ei saanud olla Valden OÜ, sõiduki on Dohod OÜ-le müünud maksuhaldurile teadmata isik; kuna Valden OÜ ja Dohod OÜ vahel kõnesolevat tehingut ei toimunud, siis Dohod OÜ puudus õigus Valden OÜ nimel vormistatud

arvel näidatud käibemaksu summas 2 600 eurot 2013.aasta augustikuus sisendkäibemaksu hulka arvata. Maksuhaldur on tuvastanud vestlustest OÜ Valden registrijärgse juhatuse liikme Romans Afanasjevsi venna ja emaga, et R. Afanasjevs ei oma ettevõtluseks piisavat haridust ja raha ning kuritarvitab alkoholi.

Kohus leiab, et väärteoasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kummutaksid menetlusaluse isiku A. Filippovi ütlusi, et 28.augustil 2013 sõlmis Dohod OÜ lepingu sõiduki ostmiseks Valden OÜ, mille esindaks oli juhatuse liige R. Afanasjevs. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli Valden OÜ vaidlusaluse sõiduki VW Touran omanik (väärteotoimik, tl 22); ostjale antud arve kandis Valden OÜ nime, aadressi ja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit (väärteotoimik, tl 19) ja Valden OÜ oli tehingu sõlmimise ajal kuni 01.09.2013 käibemaksukohuslane (väärteotoimik, tl 9); kohtuistungi toimumise aja (01.10.2014) seisuga äriregistri kande järgi Valden OÜ maksuvõlg puudub ja Romans Afanasjevs on endiselt ainuke äriühingu juhatuse liige (tl 56). Üksnes asjaolu, et R. Afanasjevs ei oma kohtuvälise menetleja arvates ettevõtluseks piisavat haridust ja raha ning kuritarvitab alkoholi, ei välista tema osalemist müügitehingus. Väärteoasjas ei ole õnnestunud kindlaks teha R. Afanasjevsi tegelikku eluja viibimiskohta, ema selgituste kohaselt ei ela ta enam tema juures. Seetõttu puudub kohtul võimalus ka VTMS § 125 lg 1 kohaselt koguda täiendavaid tõendeid ja tunnistajana üle kuulata R. Afanasjevs. T. Afanasjeva seletuste protokollist ei nähtu ka, et tema poolt allkirjastatud protokolli sisu oleks talle tõlgitud.

3.KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Õiguskirjanduses (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2009, lk 84) on asutud seisukohale, et “sellise erandi tegemine väärtegude osas on põhjendatav sellega, et väärteokoosseisude äärmiselt suure hulga juures § 15 lg 1 sätestatud põhimõte pigem koormaks seadusandjat täiendava tööga selle kergendamise nimel. Ühtlasi on lõikel 3 sätestatud reeglil ka praktiline tähendus, vabastades menetleja väärtegude puhul spetsiaalsest psüühilise suhtumise vormi kindlakstegemise nõudest.“ Riigikohtu kriminaalkolleegium on 6.juuni 2005.a. otsuses nr 3-1-1-48-05 selgitanud, et kuigi KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, ei tähenda see, et eelnev kehtiks vältimatult kõigi väärteokoosseisude puhul ja sellest ei tohiks teha eriosanormides erandeid. Sugugi kõigi objektiivsele väärteokoosseisule vastavate õiguserikkumiste puhul ei pruugi olla põhjendatud nende karistatavus hoolimata sellest, kas tegu on toime pandud tahtlikult või ettevaatamatusest. Veelgi enam - vajalikuks võib osutuda ka subjektiivse koosseisu määratlemine mingi konkreetse tahtluse vormiga. Näiteks süüteokoosseisudes kasutatavad formuleeringud "eesmärgil" või "motiivil" eeldavad üksnes kavatsetust, mõiste "teadvalt" aga vähemalt otsest tahtlust.“ Seda seisukohta on Riigikohus korranud ka 13.10.2006.a. otsuses nr 3-1-1-87-06 ja 07.12.2007.a. otsuses nr 3-1-1-79-07.

Analüüsides MKS § 1531 sätestatud koosseisu, nõustub kohus kaebuse esitajatega, et sellise teo toimepanemine eeldab teost osavõtja poolset tahtlust analoogiliselt KarS § 3891 kuriteokoosseisuga. Riigikohus on 01.12.2008.a. otsuses asjas nr 3-1-1-61-08 ja 16.11.2010.a. otsuses asjas nr 3-1-1-83-10 leidnud, et KarS §-s 3891 sätestatud kuriteokoosseis eeldab kavatsetust üksnes maksuvõi kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise suhtes. Ülejäänud koosseisutunnuste osas, sh maksuhaldurile esitatavate andmete ebaõigsus ja deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu laekumata jääva maksusumma ulatumine suurele kahjule vastava summani, piisab toimepanijal vähemalt kaudse tahtluse olemasolust. Tahtluse liigid on KarS § 16 kohaselt kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. KarS § 17 lg 1 kohaselt isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse piiritlemist on käsitlenud Riigikohtu kriminaalkolleegium kohtuasjades nr 3-1-1-16-05, nr 3-1-1-32-05 ja nr 3-1-1-142-05 tehtud otsustes, märkides, et kaudset tahtlust ja kergemeelsuse vormis ettevaatamatust tuleb piiritleda subjektiivse külje voluntatiivse elemendi abil. Mõlemal juhul tunneb isik ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse, kuid erinev on suhtumine võimalikku tagajärge. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, st soostub tema saabumisega. Ettevaatamatuse korral loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab aga olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Seega tuleb kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse piiritlemisel esmalt tuvastada, kas isik kujutas endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1- 28-01). Jaatava vastuse korral tuleb seejärel lahendada küsimus, kas ta kiitis tagajärje heaks (seda mööndes) või lootis seda vältida.

Kohtuväline menetleja on A. F. ette heitnud, et kuna kõnesoleva käibedeklaratsiooni on maksuhaldurile elektroonilist andmesidet kasutades läbi e-maksuameti esitanud Dohod OÜ raamatupidaja Oksana Vider, pani A. F. teo toime, KarS §-dest 20, 21 lg 1 lähtudes, teist isikut, raamatupidaja Oksana Viderit ära kasutades. Riigikohus on oma 09.09.2005.a. otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-64-05 asunud seisukohale, et ärakasutatud isiku valitsemisest ülekaaluka teadmisega saab rääkida juhul, kui vahendlik täideviija viib teise isiku mingitest asjaoludest eksitusse või vähemalt kasutab tema eksitust ära nii, et ärakasutatud isik teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani. See eeldab aga vältimatult, et vahendlik täideviija näeb ette koosseisupärase teo kujunemise asjaolusid, tegutsedes seega tahtlikult.

Kohtuväline menetleja leiab, et tegu on pandud toime kergemeelsusest Dohod OÜ organi juhatuse liikme A. F. poolt. A. F. ei vaevunud Valden OÜ nimel vormistatud dokumente vallanud isiku volitusi kontrollima, ta ei vaevunud kõnesoleva sõiduki ostutehingu teise osapoole õigsust kontrollima; jättes sõidukit müünud isikult isikut tõendava dokumendi ja isegi perekonnanime küsimata, jättis A. F. kontrollimata seose sõidukit müünud isiku ja Valden OÜ vahel, ta ei veendunud, et tegemist on Valden OÜ organi liikme või töötajaga. A. F. jättis kontrollimata, kas sisuliselt anonüümseks jäänud isiku poolt temale antud dokumendid annavad õiguspärase aluse sõiduki ostuarvel välja toodud käibemaksu sisendkäibemaksuna käsitada. ÄS § 187 lg 1 tulenevalt peab osaühingu juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohtuväline menetleja leiab, et Dohod OÜ juhatuse liikmeks olles on A. F. tehingu teist osapoolt tuvastamata jättes vastavat hoolsuskohustust rikkunud. Kui A. F. ka ei seadnud eesmärgiks deklareerida käibemaksudeklaratsiooniI alusetut tagastusnõuet, siis jättes eelkirjeldatud asjaoludel tuvastamata tehingu teise osapoole, pidas ta siiski võimalikuks süüteokoosseisule MKS § 1531 lg-te 1 ja 2 mõistes vastava asjaolu saabumist, oma tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis A. F. seda võib-olla vältida.

A. F. on kohtuvälise menetleja poolt ette heidetud hoolsuskohustuse rikkumist auto müügitehingu teostamisel, mis tõi kaasa ettevaatamatuse tõttu maksuväärteo toimepanemise. Kohus on juba eespool väljendanud seisukohta, et menetlusalustele isikutele etteheidetud

väärtegu on võimalik toime panna ainult tahtlikult. Kummutamata on menetlusaluse isiku ütlused, et A. Filippov kontrollis Valgas enne tehingu tegemist telefoniinterneti kaudu äriregistrist Valden OÜ andmeid ja Krediidiinfost maksuvõla puudumist. Maksuameti väitel on Valden OÜ näol tegemist maksuvõlgadega varifirmaga. Kohtuistungi toimumise aja (01.10.2014) seisuga äriregistri kande järgi Valden OÜ maksuvõlg puudub ja Romans Afanasjevs on endiselt ainuke äriühingu juhatuse liige (tl 56). Väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli Valden OÜ vaidlusaluse sõiduki VW Touran omanik (väärteotoimik, tl 22); ostjale antud arve kandis Valden OÜ nime, aadressi ja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit (väärteotoimik, tl 19) ja Valden OÜ oli tehingu sõlmimise ajal kuni 01.09.2013 käibemaksukohuslane (väärteotoimik, tl 9); puuduvad tõendid, et ostja ja müüja olid kokku leppinud maksude maksmisest kõrvalehoidumises või ostja oli teadlik, et Valden OÜ puudub majandustegevus; Dohod OÜ on pärast maksumenetluses selgunud asjaolu, et Valden OÜ ei ole tasunud tehingult saadud käibemaksu, esitanud 07.01.2014.a. paranduskäibedeklaratsiooni, et asi kiiremini lõpetada (väärteotoimik, tl 110; tl 59-60). Asja materjalidest ei nähtu, et A. F. pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastavat asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas puuduvad tõendid, et A. F. oleks raamatupidaja kaudu esitanud Dohod OÜ käibedeklaratsioonis maksuhaldurile valeandmeid tahtlikult, mille tulemusel Dohod OÜ tagastamisele kuuluv käibemaksu summa on suurem seaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast, mistõttu puudub tema tegevuses KarS § 1531 järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu subjektiivne tunnus.

Kohtuväline menetleja on menetlusalustele isikutele ette heitnud ka MKS § 85 lg 4 rikkumist. MKS § 85 lg 4 kohaselt on deklaratsiooni esitaja kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. Väärteoasjas puuduvad tõendid, et menetlusalused isikud oleksid maksuhaldurile käibemaksudeklaratsioonis esitanud teadaolevalt valesid andmeid.

4. Kohtuväline menetleja on Dohod OÜ ette heitnud, et maksuhaldurile esitati 2013.aasta augustikuu käibedeklaratsioonil valeandmeid juriidilise isiku Dohod OÜ majandustegevuse raames ning juriidilise isiku Dohod OÜ nimel ja vastutusel, lisaks oli sisendkäibemaksu suuremana deklareerimine Dohod OÜ-le otseselt kasumlik, selliselt toimides vähendati Dohod OÜ käibemaksukohustust mille tulemusel oli tagastamisele kuuluv summa 2 600 euro võrra suurem seaduse, täpsemalt KMS kohaselt tagastamisele kuuluvast summast; seega maksuhaldurile esitati valeandmeid juriidilise isiku Dohod OÜ huvides.

Vastavalt karistusseadustiku KarS § 14 lg 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.

Kohus leiab, et kuna käesolevas asjas puudub OÜ Dohod juhatuse liikme A. F. teos väärteokoosseis ja väärteoasjas esineb väärteomenetlust välistav asjaolu, mille tõttu kuulub väärteomenetlus lõpetamisele, ei vastuta ka Dohod OÜ tulenevalt KarS § 14 lg 1 sellise teo eest.

5. Kuna käesolevas asjas puudub menetlusaluste isikute käitumises väärteokoosseis, ei käsitle kohus käesolevas otsuses menetlusaluste tegude õigusvastasust, süüd ja muid karistamise aluseid.

Kohtuväline menetleja on kohtuvaidlustes viidanud Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-38-12, 3- 3-1-8-06 ja 3-4-1-1-02. Haldusasjas nr 3-3-1-38-12 on Riigikohtu Halduskolleegium leidnud

maksurikkumise puhul, et müüjal reaalse majandustegevuse puudumise tuvastamisel on ostja pahausksust kinnitavaks asjaoluks see, kas ostja teadis või pidi teadma, et müüjal tegelikult majandustegevus puudub. Seda teades pidi ostja olema teadlik ka asjaolust, et müüja ei saa olla teenuse osutajaks ega kauba tegelikuks müüjaks. Kui isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh. et tehingu kohta on esitatud võltsdokument, kuid kajastas sellist dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega, mil ei pea kohus tuvastama n.ö. erilist sidet ostja ja müüja vahel. Käesolevas asjas ei ole tuvastamist leidnud, et Dohod OÜ teadis, et Valden OÜ ei saa olla sõiduki tegelikuks müüjaks või esines lepingu poolte vastavasisuline kokkulepe. Maakohus juhib kohtuvälise menetleja tähelepanu asjaolule, et kohtuvälise menetleja poolt viidatud Riigikohtu lahendid käsitlevad maksuõiguslikku, mille karistusõiguslikku aspekti. Samuti ei ole väärteoprotokollis ette heidetud menetlusalustele isikutele tehingu tegemist sularaha eest, mistõttu kohus ei saa käsitleda otsuses seda asjaolu.

6.Neil asjaoludel rahuldab kohus A. F. ja OÜ Dohod kaebuse ja tühistab Maksuja Tolliameti 12.05.2014.a. otsuse väärteoasjas nr 930014000704, millega karistati A. F. MKS § 1531 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut (400 eurot) ja OÜ Dohod MKS § 1531 lg 2 järgi rahatrahviga 1950 eurot ning lõpetab väärteoasja menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteokoosseisu puudumise tõttu.

7.Menetlusalused isikud on esitanud taotluse välja mõista riigilt väärteoasja menetlemisel osalenud kaitsja S. Desjatnikovi tasu. Esitatud arve kohaselt kulutas kaitsja 3 tundi kaebuse koostamisele (tunnihind 60 eurot+ käibemaks) ja 1 tunni 01.10.2014 kohtuistungil osalemisele (tunnihinnaga 100 eurot+käibemaks), kokku koos käibemaksuga 336 eurot.

VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest.

Kohus leiab, et menetlusaluste isikute kaitsja S. Desjatnikovi tasu suuruses 336 eurot on mõistlik ja põhjendatud, arvestades kaitsja töö mahtu ja keerukust, kaitsja kaitses kaht menetlusalust isikut ning see kuulub riigilt solidaarselt mõlema menetlusaluse isiku kasuks väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roomet Sõnna Kohtunik