2-11-43811/80 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-43811

Tsiviilasi

XXX hagi XXX ja XXX vastu omandiõiguse

tunnustamiseks

ja

asjade

väljanõudmiseks

ebaseaduslikust valdusest

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX(sünniaeg: XXX, elukoht XXX)

Kostja 1 XXX(sündinud XXX, elukoht XXX)

Kostja 2 XXX(sündinud XXX, XXX)

Kostjate

esindaja

vandeadvokaat

Viive

Kaur

(Advokaadibüroo Borenius OÜ, Pärnu mnt 15, Tallinn

10141, e-post: menetlus@borenius.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista XXX

välja XXX kasuks menetluskulud summas 6115,78 (kuus tuhat ükssada viisteist

eurot ja 78 senti) eurot.

2. Jätta rahuldamata XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks summas

7028,70 (seitse tuhat kakskümmend kaheksa eurot ja 70 senti) eurot.

3. Rahuldada XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista XXX

välja XXX kasuks menetluskulud summas 6115,78 (kuus tuhat ükssada viisteist

eurot ja 78 senti).

4. Jätta rahuldamata XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks summas

7028,70 (seitse tuhat kakskümmend kaheksa eurot ja 70 senti) eurot.

5. Määruse

jõustumisest

kuni

täitmiseni

tuleb

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Harju Maakohus jättis XXX hagi 18.10.2013 kohtuotsusega rahuldamata ja jättis

menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus jõustus 21.11.2013.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt

Riigikohtu

15. veebruari

2012.

a

määrus

tsiviilasjas

nr

3-2-1-161-11,

p

7).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vaidluse

puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud

menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Kostjad esitasid 22.12.2013 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja

hagejalt väljamõistmiseks. Kostjad palusid hagejalt välja mõista menetluskulu XXX kasuks

summas 6400 eurot ja XXX kasuks menetluskulud summas 6400 eurot (kogusummas 12 800

eurot).

06.08.2014

esitasid

kostjad

täiendava

avalduse

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks. Kostjad paluvad hagejalt välja mõista

menetluskulu XXX kasuks summas 13 144,48 eurot ja XXX kasuks menetluskulud summas 13

144,48 eurot (kogusummas 26 288,96 eurot). Kostjate selgitusest nähtuvalt juhinduvad nad

täiendava avalduse esitamisel Riigikohtu üldkogu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13,

millega Riigikohus tunnistas Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise

esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseadusega vastuolus

olevaks ja kehtetuks. 22.12.2013 esitatud avalduse esitamisel juhindusid kostjad eelnimetatud

Vabariigi Valitsuse piirmääradest.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud

tähtaegselt ning selles sisaldub menetluskulude nimekiri.

TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos

menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse

päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Juhindudes TsMS §

176 lg-st 1 toimetas 06.01.2014 ja 18.08.2014 kohtumäärusega kohus kostjate 22.12.2013

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja 06.08.2014 täpsustava avalduse koos

menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte hagejale ja andis talle aega 10 päeva avalduse

kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks.

Hageja leiab, et kostjate menetluskulude suurus on ülepaisutatud. Hageja palub kohtul

vähendada menetluskulude summaarset suurust 8230 euroni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulu tõlgikulu. TsMS § 143 p 2 kohaselt

on asja läbivaatamise kulu dokumentaalse tõendi saamise kulu. Kohtuväliseks kuluks on TsMS

§ 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1

kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta

menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes

selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi

lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on

selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib

kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

Kohus peab vajalikuks juhtida poolte tähelepanu, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-153-

13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude

teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja

kehtetuks.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise

kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla

õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu advokatuuriseaduse § 60 tähenduses). TsMS § 175

lg 1 järgi tuleb m.h hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust.

Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on vandeadvokaat Viive Kaur osutanud kostjatele

õigusabiteenust tunnihinnaga 180 eurot (km-ta).

Juhindudes Riigikohtu 01.10.2013 määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13 ning arvestades

vandeadvokaadi Viive Kaur´i kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asub kohus seisukohale, et

antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks maakohtus 120

eurot tunnis km-ta.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 peab kohus juhul, kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse

vastuväide, analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud

vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Antud juhul on

hageja esitanud kostjate lepingulise esindaja kulude kohta vastuväiteid, seega juhindudes TsMS

§ 175 lg 1 analüüsib kohus alljärgnevalt kõiki asjaolusid ning tuvastab selle põhjal, kas kostjate

menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud.

Kostjatele on esitatud ühiselt, kuid väljastatuna kostja XXX nimele, õigusteenuse osutamise

eest tsiviilasjas nr 2-11-43811 järgmised arved:

1) Arve 30110328 30.09.2011 summas 2860,56 eurot

Kohus on seisukohal, et 19.09.2011 hagi tagamise avalduse analüüsimine on põhjendatud ja

vajalik õigusabi 1,25h ulatuses, arvestades hageja poolt esitatud materjalide mahtu ja sisu.

19.09.2011 kuni 20.09.2011 sooritatud õigusabitoimingud on kohtu hinnangul osaliselt

põhjendatud ja vajalikud, tegemist on kostjate poolt esitatud määruskaebusega Harju Maakohtu

16.09.2011 kohtumäärusele, taotlusega hagi tagamise sõltuvusse seadmiseks tagatise

maksmisest ja taotlusega menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Ringkonnakohus rahuldas

04.10.2011 kohtumäärusega kostjate määruskaebuse maakohtu 20.09.2011 kohtumääruse

tühistamiseks osaliselt. Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 16.09.2011 määruse

resolutsiooni punkti 1.3. maali „Mandoliinimängija“ osas, lubades eksponeerida maali

„Mandoliinimängija“ Mikkeli muuseumis ja määrata maali hoiustamise kohaks Eesti

Kunstimuuseum (KUMU). Muus osas jäeti Harju Maakohtu 16.09.2011 määrus muutmata.

Samuti jättis ringkonnakohus rahuldamata kostjate taotluse hagi tagamise sõltuvusse

seadmiseks tagatise maksmisest. Kuigi Harju Maakohtu 27.02.2012 määrusega kohus rahuldas

kostjate taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks ning kohustas hagejat andma

tagatise summas 6400 eurot kostjate kasuks tasudes märgitud summa kohtu deposiiti, tühistas

maakohus 30.03.2012 kohtumääruse hageja 12.03.2012 määruskaebust lahendades. Kohus on

seisukohal, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud mitte

rohkem, kui 2h ulatuses, arvestades, et ringkonnakohus on rahuldanud kostjate alternatiivse

taotluse (…/juhul, kui kohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, siis paluvad

kostjad luba hoiustada maal „Mandoliinimängija“ KUMUS/…) ülejäänud osas on nii

määruskaebuse kui ka muud 20.09.2011 taotlused jäänud kohtu poolt rahuldamata, seega ei ole

TsMS § 169 lg 3 kõnealune õigusabikulu väljamõistmine hagejalt põhjendatud. E-mailide

saatmine kohtule on põhjendatud mitte rohkem, kui 0,10h ulatuses, kuivõrd tegemist on

tavapärase formaalse toiminguga dokumentide edastamisel. 27.09.2011 õigusabi on kohtu

hinnangul arvestades analüüsitava menetlusdokumendi mahtu ja sisu mitte rohkem, kui 0,5h

ulatuses. 28.09.2011 e-maili saatmine kohtule ei ole põhjendatud rohkem, kui 0,10h ulatuses,

kuivõrd kostjad on 20.09.2011 määruskaebuses esitanud sisuliselt kattuva taotluse. 30.09.2011

menetlustoiminguid kohtule tsiviilasja toimikust ei nähtu, seega ei ole kohtu hinnangul

tegemist õigusabiga, mille peaks jätma hageja kanda.

2) Arve 30110422 21.11.2011 summas 813,84 eurot

Kohus on seisukohal, et 05.10.2011 e-mailide saatmine on formaalne toiming, mis ei ole kohtu

hinnangul põhjendatud rohkem, kui 0,10h ulatuses. Kohus on seisukohal, et ka kliendiga

nõupidamise vajadus peab menetluskulude väljamõistmisel vastaspoolelt nähtuma toimiku

materjalidest, kuivõrd antud juhul ei ole esitatud peale 04.10.2014 ringkonnakohtu

kohtumäärust täiendavaid menetlusdokumente ja eelnimetatud ringkonnakohtu kohtumäärust

vaidlustada ei saanud, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud õigusabikulud kliendiga

konsulteerimisel 10.10.2011 ja 14.10.2011 kokku rohkem, kui 0,25h ulatuses. 18.10.2011

hagiavalduse analüüsimisele kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud, arvestades esitatud

menetlusdokumendi mahtu ja sisu 1,5h ulatuses. 19.10.2011 e-mail XXX on kohtu hinnangul

põhjendatud mitte rohkem, kui 0,25h ulatuses. Kohus on eelnevalt pidanud hagiavalduse

analüüsimisele kulunud õigusabi 18.10.2011 põhjendatuks 1,5h ulatuses, seega jätab kohus

õigusabi ajakulu rahuldamata täiendavalt 0,75h ulatuses. 21.10.2011, 24.10.2011 ja 26.10.2011

konsulteerimine ja kirjavahetus esindatavatega peale hagiavalduse esitamist on kohtu

hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu 1,1h ulatuses.

3) Arve 30110436 30.11.2011 summas 2880,00 eurot

Kohus on seisukohal, et 11.11.2011 ja 15.11.2011 õigusabitoiminguid tsiviilasja toimikust ei

nähtu, seega jätab kohus nimetatud õigusabitoimingute ulatuses kostjate avalduse rahuldamata.

22.11.2011, 24.11.2011 ja 28.11.2011 hagiavaldusele vastuse koostamine s.h taotlused

(sisuliselt 10 lk + lisad 13 lk) on kohtu hinnangul põhjendatud 10,75h ulatuses. Taotluse

koostamine menetluskulude katteks tagatise andmiseks 29.11.2011 (sisuliselt 0,5lk) ei ole

kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu TsMS § 169 lg 3 kohaselt, muid toiminguid

29.11.2011 tsiviilasja toimikust ei nähtu.

4) Arve 30110515 31.01.2012 summas 755,28 eurot

Kohus on seisukohal, et 02.01.2012 õigusabi on 0,5h ulatuses põhjendatud ja vajalik,

arvestades hageja poolt esitatud menetlusdokumendi mahtu (sisuliselt 5lk) ja sisu. Hageja on

esitanud 02.01.2012 menetlusdokumendis üksnes vastuväited ja seisukohad kostjate taotlustele,

menetlusdokumendist ei nähtu olulises mahus uusi täiendavaid asjaolusid. Seetõttu jätab kohus

osaliselt rahuldamata kostjate õigusabi 03.01.2012 menetlustoimingute ajakulu osas, kohus

peab

põhjendatuks

kliendiga

konsulteerimise

ajakulu

0,5h

ulatuses.

05.01.2012

õigusabitoimingut ei nähtu kohtule tsiviilasja toimikust, seega jätab kohus nimetatud osas

kostjate avalduse rahuldamata. 19.01.2012 ja 20.01.2012 menetlusdokumendi (kohtumäärus

19.01.2012) tõlkimine, analüüsimine ja edastamine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik

menetluskulu, arvestades dokumentide mahtu ja sisu 1h ulatuses.

5) Arve 30110559 29.02.2012 summas 1800,00 eurot

Kohus on seisukohal, et 09.02.2012 õigusabi on põhjendatud ja vajalik, arvestades

menetlusdokumentide mahtu (sisuliselt 3 + 6 + lisad 12 lk) 6,25h ulatuses. 23.02.2012,

28.02.2012 ja 29.02.2012 õigusabitoimingud ei nähtu kohtule tsiviilasja toimikust, seega jätab

kohus nimetatud osas kostjate avalduse rahuldamata. Samas peab kohus vajalikuks ja

põhjendatuks konsulteerimist ja kirjavahetust esindatavaga 0,25h ulatuses.

6) Arve 30110610 31.03.2012 summas 1202,60 eurot

Kohus on seisukohal, et 02.03.2012, 08.03.2012, 12.03.2012, 13.03.2012 õigusabitoimingud ei

nähtu kohtule tsiviilasja toimikust, seega ei pea kohus nimetatud õigusabikulude väljamõistmist

hagejalt põhjendatuks, kohus jätab kostjate avalduse eelnimetatud õigusabi osas rahuldamata.

20.03.2011, 21.03.2012 õigusabitoimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud kokku

3h ulatuses. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud arvestades kaasuse lahendamise aluseks

olevaid õigusnorme, BES- i analüüsimine 30.03.2012 0,5h ulatuses.

7) Arve 30110638 30.04.2012 summas 1712,28 eurot

Kohus on seisukohal, et 01.04.2012 e-mailide saatmine ei nähtu tsiviilasja toimikust, seega ei

saa kohus kontrollida õigusabi põhjendatust ja vajalikkust, kohus jätab nimetatud osas kostjate

avalduse rahuldamata. 12.04.2012, 16.04.2012 õigusabi on kohtu hinnangul põhjendatud 7h

ulatuses, arvestades menetlusdokumentide mahtu (sisuliselt 2lk + 5lk + lisad 20lk) ja sisu.

24.04.2012 õigusabi on kohtu hinnangul põhjendatud 1h ulatuses, arvestades hageja poolt

20.04.2012 esitatud menetlusdokumendi mahtu (sisuliselt 5,5 lk) ja sisu. 25.04.2012 Riigi

Arhiivis vajalike tõendite kogumine on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 1h ulatuses,

kuivõrd kostjad on 04.05.2012 esitanud vastavat päritolu tõendeid kohtule.

8) Arve 30110685 31.05.2012 summas 945,00 eurot

Kohus on seisukohal, et 04.05.2012 õigusabikulu on arvestades kohtule esitatud

menetlusdokumendi mahtu (sisuliselt 5lk + lisad 7lk) ja sisu põhjendatud 4h ulatuses.

10.05.2012 ja 15.05.2012 nõustamine ja nõupidamine ei nähtu tsiviilasja toimikust, toimikust

jääb selgusetuks ka vastava toimingu seotus ja vajadus konkreetse isikuga, seega jätab kohus

nimetatud osas kostjate avalduse rahuldamata. 16.05.2012 ja 21.05.2012 õigusabitoimingud

jäävad kohtule tsiviilasja toimikust selgusetuks, kuivõrd tsiviilasjas ei ole kostjate poolt

kõnealusel ajal esitatud ühtegi menetlusdokumenti, seega jätab kohus nimetatud osas kostjate

avalduse rahuldamata. 24.05.2012 õigusabitoiming on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik

0,25h ulatuses, kuna 16.05.2012 ja 22.05.2012 kohtumääruste selgitamine ja nõupidamine

kliendiga on asjakohane toiming.

9) Arve 30120029 30.09.2012 summas 1665,00 eurot

06.09.2012 kohtuistungiks ettevalmistamine on põhjendatud ja vajalik õigusabi 21.08.2012 ja

05.09.2012 kokku mitte rohkem, kui 4,5h ulatuses, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja

sisu. 04.09.2012 e-maili tsiviilasja toimikust ei nähtu, seega jätab kohus nimetatud osas kostjate

avalduse rahuldamata. 06.09.2012 kohtuistungil esindamine on vajalik ja põhjendatud õigusabi

mitte rohkem, kui 2h ulatuses, arvestades kohtuistungi ajalist kestvust. 07.09.2012

õigusabitoimingut tsiviilasja toimikust ei nähtu, kohus jätab nimetatud osas kostjate avalduse

rahuldamata. 11.09.2012 kohtuistungi protokolli analüüsimine on põhjendatud ja vajalik

õigusabi 0,5h ulatuses, arvestades protokolli mahtu 5 lk.

10) Arve 30120067 31.10.2012 summas 90,00 eurot

23.10.2012 õigusabitoiming on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik 0,5h ulatuses,

arvestades hageja poolt 22.10.2012 esitatud menetlusdokumendi mahtu (7lk) ja sisu.

11) Arve 30120132 31.12.2012 summas 720,00 eurot

11.12.2012 õigusabitoiming on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik 3,75h ulatuses,

arvestades hageja 10.12.2012 menetlusdokumendi mahtu (sisuliselt 11lk + lisad 83lk) ja sisu.

19.12.2012 konsultatsioon esindatavaga on kohtu hinnangul samuti põhjendatud 0,25h

ulatuses, arvestades, et hageja esitas 10.12.2012 menetlusdokumendis täiendavaid asjaolusid ja

tõendeid.

12) Arve 30120181 31.01.2013 summas 1440,00 eurot

10.01.2013 e-mail ei nähtu tsiviilasja toimikust, seega ei saa kohus nimetatud

menetlusdokumendi põhjendatust ja vajalikkust hinnata, kohus jätab vastavas osas kostjate

avalduse rahuldamata. 31.03.2013 on kostjad esitanud kohtule menetlusdokumendi, mille

mahtu (sisuliselt 8,5 lk) ja sisu arvestades on õigusabi põhjendatud ja vajalik 7,75h ulatuses.

13) Arve 30120020 28.02.2013 summas 1710,00 eurot

01.02.2013 konsultatsiooni vajadust ja põhjendatust tsiviilasja toimikust ei nähtu, selgusetuks

jääb millistel asjaoludel ja kellega nimetatud vestlus toimus, kohus jätab nimetatud osas

kostjate avalduse rahuldamata. 04.02.2013 ja 19.02.2013 vastuväite koostamine on

põhjendatud ja vajalik õigusabikulu, arvestades 19.02.2013 esitatud menetlusdokumendi mahtu

ja sisulist põhjendatust kokku 1,5h ulatuses. 19.02.2013 ettevalmistus 20.02.2013

kohtuistungiks on arvestades menetlusdokumentide mahtu ja kaasuse asjaolusid põhjendatud

3,75h ulatuses, 20.02.2013 kohtuistungil osalemine on põhjendatud kohtuistungi kestvuse

ulatuses s.o 3h. 22.02.2013 õigusabitoimingut ei nähtu tsiviilasja toimikust, kohus jätab

kostjate avalduse nimetatud osas rahuldamata.

14) Arve 30120256 31.03.2013 summas 315,00 eurot

18.03.2013, 25.03.2013, 25.03.2013 ja 28.03.2013 õigusabitoiminguid ei nähtu tsiviilasja

toimikust, kohtule jääb selgusetuks, millist menetlusdokumenti analüüsiti, kellega konsulteeriti,

millist vastust hagejale koostati, samuti ei tulene tsiviilasja käigust vajadust konsulteerimiseks

esindatavatega, kuivõrd ühtegi menetlusdokumenti alates 20.02.2013 kohtuistungist kuni

07.05.2013 kohtuistungini koostatud ja kohtule esitatud ei ole. Kohus jätab menetluskulude

arve nr 30120256 tervikuna arvestamata.

15) Arve 30120297 30.04.2013 summas 90,00 eurot

02.04.2013 ja 29.04.2013 õigusabitoiminguid ei nähtu kohtule samuti tsiviilasja toimikust,

kohus jätab menetluskulude arve nr 30120297 tervikuna arvestamata.

16) Arve 30120348 31.05.2013 summas 1980,00 eurot

02.05.2013 ja 03.05.2013 õigusabitoimingud on kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud

0,75h ulatuses, arvestades 07.05.2013 toimunud kohtuistungit on kliendiga konsulteerimine

tsiviilasjas olulise tähtsusega. 06.05.2013 ettevalmistus 07.05.2013 kohtuistungiks on

arvestades menetlusdokumentide mahtu ja seda, et tsiviilasjas ei ole kohtule esitatud

täiendavaid menetlusdokumente võrreldes varasema kohtuistungi toimumise ajaga 20.02.2013

põhjendatud rohkem, kui 1h ulatuses. 07.05.2013 kohtuistungil osalemine on kohtu hinnangul

põhjendatud kohtuistungi kestvuse ulatuses s.o 1,25h. Samal kuupäeval saadetud e-maili

kohtule tsiviilasja toimikust ei nähtu, seega jätab nimetatud osas kohus kostjate avalduse

rahuldamata. 08.05.2013 konsulteerimine kliendiga peale kohtuistungi toimumist on kohtu

hinnangul põhjendatud õigusabi 0,25h ulatuses. 20.05.2013 e-mail nähtub kohtule tsiviilasja

materjalidest, nimetatud õigusabi on kohtu hinnangul põhjendatud 0,25h ulatuses. 21.05.2013

õigusabitoiming on põhjendatud ja vajalik 0,5h ulatuses, arvestades, et kohus on andnud

menetlusosalistele tähtaja kompromissi sõlmimiseks.27.05.2013 õigusabi on põhjendatud 1h

ulatuses, arvestades, et kostjad on esitanud m. h kohtule tähtaja pikendamiseks taotluse.

17) Arve 30120398 30.06.2013 summas 450,00 eurot

10.06.2013

õigusabi

on

kohtu

hinnangul

põhjendatud

1h

ulatuses,

arvestades

menetlusdokumendi mahtu (sisuliselt 1 lk) ja sisu. 11.06.2013 e-mail nähtub tsiviilasja

toimikust, õigusabi on põhjendatud ja vajalik avalduses nimetatud ulatuses s.o 0,25h.

25.06.2013 e-mail on esitatud kohtule hageja poolt, seega on kostjad ilmselt pidanud silmas e-

mailiga tutvumisele kuluvat aega. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud ajakulu põhjendatud enam,

kui 0,10h ulatuses. 28.06.2013 õigusabikulu ei ole põhjendatud kohtu hinnangul enam, kui

0,10h ulatuses, kuivõrd kostja on kohtule paaril real teatanud menetlusdokumentide

vastuvõtmisest ja puhkusest 08.07. kuni 29.07.2013.

18) Arve 30120438 31.07.2013 summas 180,00 eurot

02.07.2013 õigusabi ei nähtu tsiviilasja toimikust, mistõttu jätab kohus arve nr 30120438

tervikuna arvestamata.

19) Arve 20130157 30.09.2013 summas 4680,00 eurot

03.09.2013 õigusabitoiming ei nähtu kohtule tsiviilasja toimikust, kohus jätab nimetatud osas

kostjate avalduse rahuldamata. 04.09.2013 konsulteerimine esindatavaga on kohtu hinnangul

vajalik õigusabitoiming 0,25h ulatuses, kuna kohus on 29.08.2014 teatanud pooltele, et

lahendab vaidluse kirjalikus menetluses, ühtlasi andis tähtaja kuni 17.09.2013 lõplike

seisukohtade ja tõendite esitamiseks. 11.09.2013 kuni 17.09.2013 õigusabitoimingud on

põhjendatud ja vajalikud mitte rohkem, kui 23h ulatuses, arvestades 17.09.2013 kohtule

esitatud menetlusdokumendi mahtu (sisuliselt 22 lk) ja sisu, samuti arvestab kohus, et kostjad

kordasid menetlusdokumendis ülevaatlikult varasemalt menetluses esitatud seisukohti,

täiendavaid tõendeid kohtule ei esitatud.

Lisaks on kostjad esitanud kohtule menetluskuluna tõlkekulud ja dokumentaalse tõendi saamise

kulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kajastuvad tõlkekulud arvel nr 30110515 35,28 eurot ja

arvel nr 30110610 122,60 eurot s.o kokku 157,88 eurot. Dokumentaalse tõendi saamise kuluks

on riigilõiv arvel nr 30110328 25,56 eurot ja arvel nr 30110422 3,84 eurot s.o kokku 29,40

eurot ning dokumendi koopiaga seonduv kulu arhiivis 2,28 eurot. Kulud kokku 189,56 eurot.

Kohus on seisukohal, et nimetatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud, tõlgitud

dokumente ja esitatud tõendeid on kohus tsiviilasja lahendamisel arvestanud ning need on

kohtule esitatud.

Kohus peab vajalikuks märkida, et kostjate menetluskulude nimekirjas on kohati esitatud

andmeid menetluskulude kohta, mis jäävad tsiviilasja toimikust selgusetuks, sooritatud

toimingud peavad olema tsiviilasja toimikust nähtuvad ja kontrollitavad. Arusaamatuks jäävad

sellised toimingud, millel puudub täpsustav viide seotud isikule või menetlusdokumendile.

Juhul, kui kohtule jääb teostatud menetlustoiming selgusetuks, siis ei ole võimalik vastava

õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust hinnata ning kontrollida, mistõttu ei ole õigustatud ka

nimetatud menetluskulu väljamõistmine vastaspoolelt.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostjate 22.12.2013 avalduse menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistab XXX välja kostjate kasuks menetluskulud

summas 12 231,56 eurot (12 042 + 189,56= 12 231,56). Kummagi kostja osa on selles 6115,78

eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kostjatel tuleb alates määruse jõustumisest, s.o menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni

täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik